*ajaveebid ehk blogid ehk personaalsed internetipäevikud http://www.telegram.ee/wp-content/themes/motiva/images/telegram-header.png Telegram Telegram ehk läbipaistev meedia Eesti, maailm, maaväline, naabrid, vaimsus, tervis, teadus, arvamus, ajaviide, NWO Mis tegelikult maailmas toimub? Huvitavaid fakte ja maailmavaateid http://www.decivitate.ee/index.php?picfile=84 De Civitate Inimesest ja ühiskonnast, otsides seda, mis on ilus, tõene ja hea Meedia ja arvamus Populaarsed: poliitika ja majandus Taasavastada aus tõetaotlus Sõltumatud kolumnistid http://3.bp.blogspot.com/-ysqf_hfetec/UHcw7X-stHI/AAAAAAAAAms/Wl2a7--u0ag/s1600/banner %2B4.gif Päev Eestis Poliitiliselt sõltumatu, tervest mõistusest mitte Kriitikat poliitikast ja meediast. Autor: W. Hocares Blogi päev Eestis räägib, mis on valesti meie
Tagaste linna, kus asutas kloostri • Aastal 391 pühitses lähedalasuva Hippo linna preester ta piiskopiks • Augustinus asus elama Hipposse, töötades seal preestrina omaenda kloostris kuni surmani Augustinuse kuulsamad teosed • ‘’Pihtimused’’ – maailma esimene tõeline autobiograafia; üks ta suurematest ja kuulsamatest teostest, on kirjutatud barbarite sissetungi taustal • ‘’Jumalariigist’’ (‘’De civitate dei’’) – sügavamõtteline teos ajaloost ja filosoofiast, annab ülevaate kogu maailma ajaloost Filosoofia • Filosoofia allutatud teoloogiale - Augustinuse arvates peab usk eelnema mõistmisele • Kõrgeimaks väärtuseks on jumalaarmastus, inimese osaks on elada Jumala tahte kohaselt. • Inimkonna senine ja tulevane ajalugu on Jumala poolt ette määratud • Tema arvates eksisteerib maailmas kaks omavahel võitlevat riiki: Jumalariik (Civitas
V: Rooma linna kogudus Augustinus (354-430) 1. Kus Augustinus sündis? V: Kartaagos (tänapäeva Alzeeria ala) 2. Milline vanarooma kõnemees oli Augustinuse lemmik? V: Cicero 3. Millise usundiga tutvus Augustinus noorpõlves? V: manilusega ehk pärsia usundiga 4. Millise katoliiklasega tutvus Augustinus Milanos, kuhu ta oli määratud retoorikaprofessoriks? V: Ambrosiusega 5. Mis on Augustinuse peateosed? V: Confessiones ehk "Pihtimused" ja De Civitate Dei ehk "Jumala riigist" 6. Mis linna piiskopina Augustinus suri? V: Hippo linna 7. Kas õilsa eesmärgi saavutamiseks võib vajadusel kasutada ka jõudu Augustinuse arvates? V: jah 8. Kelle arvates missa ei kehti, Kui preester pühitseb missat, olles ise surmapatu seisundis. Kelle arvates missa ei kehti ja kelle arvates missa kehtib? V: Donatuse (donatistide) arvates ei kehti, aga Augustinuse (katoliiklaste) arvates kehtib 9
"), mispeale Augustinus, kes pidas seda sõnumiks endale, tegi Uue Testamendi huupi lahti ja luges: "Elagem kombekalt nagu päeva ajal, mitte öistes pidutsemistes ega joominguis, mitte prassimises ega purjutamises, mitte riius ega kadeduses, vaid rõivastuge Issanda Jeesuse Kristusega ja ärge tehke ihu eest hoolitsemisest himude rahuldamist!" (Rm 13, 1314) See pani pitseri tema kõlbelisele pöördumisele ("Pihtimused", 8, 812)- loo allikas http://et.wikipedia.org/wiki/Augustinus ) ,,De Civitate Dei" ehk tõlkes ,,Jumala Riigist" püüab anda täieliku ülevaate kogu inimkonna ajaloost. Tõlgendatakse kogu eelnevat minevikku kahe vastandliku jõu võitlusena (manilusest tuttav dualism)- absoluutne hea ja absoluutne kuri/halb tohutus kosmilises võitluses. Absoluutne hea: Jumalariik (teoses kannab nime Jerusalemm), põhineb igavesel jumalaarmastusel, mis võib välja kasvada enesepõlguseks Absoluutne halb : maapealne riik (nimi Babülon), põhineb lõplikul ja maisel armastusel, eriti
SÜLLOGISM on aga kahe eelduse põhjal õige järelduse tegemine. II KESKAEG 4. AUGUSTINIUS (354- 430) elu ja isik Katoliku kiriku pühak .Tema õpetused moodustavad suure osa nii kiriku kui ka üldisest ajaloost Tema teost Pihtimused peetakse maailmaajaloo esimeseks tõeliseks autobiograafiaks Pihtimustes leiab, et seksuaaliha tekitab süümepiinu ning viib inimese allakäiguteele Augustinuse suur soov oli leida sisemine rahu .Tema teine tippteos oli De civitate Dei 4.1. Augustinuse õpetuse sarnasus Platoni omaga Mõlemal eksisteerib 2 maailma Platonil ideedemaailm ja Augustinusel muutumatu ja täiuslik jumal. Teine maailm (inimeste maailm), omane tihe seotus ajaga, on Augustinuse arvates loodud eimillestki. 4.2. Augustinuse suhtumine aega Aeg loodi samal ajal, kui meie maailm, kus elame. Enne seda ei olnud aega. Aeg on omane inimeste maailmale. Jumalat ei
Leili Rummel – Ruus 30.04.2017 Õppejõud: professor M. A. Põder MILLES SEISNEB PATUST RÄÄKIDES MEIE VASTUTUS ? Püha Augustinus on algpattu kujutanud uhkuse tagajärjena: see on samm, millega loodud olend (see tähendab olemuslikult sõltuv olend, kelle olemasoluprintsiip ei peitu temas eneses, vaid teises püüab end ise suunama hakata, püüab eksisteerida ise enda jaoks (’’Mõtteid kannatusest’’ C. S. Lewis De Civitate Dei’’’’24,xiii). Säärane patt ei vaja keerukaid ühiskondlike tingimusi, pikaajalisi kogemusi ega suuri intellektuaalseid saavutusi.Hetkest, mil loodud olend saab teadlikuks jumalast ja iseendast, kui minast , seisab tema ees kohutav alternatiiv: kas valida keskmeks Jumal või enda mina. Seda pattu teevad päevast äeva niihästi väikesed lapsed, harimatud kui ka haritud inimesed. Ka erakud mitte vähem, kui need , kes elavad ühiskonnas, - see on langemine iga üksiku inimese
Pihtimustes leiab, et seksuaaliha tekitab süümepiinu ning viib inimese allakäiguteele Enne usku pöördumist oli tal sõbratar, kellega oli neil üks ühine laps. (Augustinus oli elukaaslasele truu) Peale usku pöördumist loobus suhetest vastassugupoolega (Mõelge, miks ja kas peaks üks mees seda tegema) Augustinuse suur soov oli leida sisemine rahu Tema teine tippteos oli De civitate Dei Augustinuse õpetuse sarnasus Platoni omaga Mõlema filosoofi õpetustes eksisteerib kaks maailma – Platonil ideedemaailm ja Augustinusel muutumatu ja täiuslik jumal, kelle maailmas ei eksisteeri aega ning kelle maailm on samuti muutumatu ja püsiv. Teine maailm (inimeste maailm), millele on mõlema mõtleja kohaselt omane tihe seotus ajaga, on Augustinuse arvates loodud eimillestki. Augustinuse suhtumine aega
institutsioon koos oma korraldusliku ja sisulise ülesehitusega. 410 aastal, kui gootid hävitasid Rooma impeeriumi, langes terve läänemaailm suurde masendusse. Oli kuulda tuttavat etteheidet, kuidas ,,ristiusk ja vanade jumaluste hülgamine on kõikde impeeriumi tabanud õnnetuste põhjuseks". 58 Sellele vastas Augustinus (sündinud Põhja-Aafrikas 354a. Rooma väikeametniku pojana, hiljem saanud õigusega endale nime Jumala riigi arhitekt) silmapaistva apoloogiaga ,,De civitate Dei" 52 Lane 2002, lk. 43 53 Lane 2002, lk. 42-43 54 Lane 2002, lk. 42 55 Lane 2002, lk. 45 56 Adam 1995, lk. 105 57 Adam 1995, lk. 105 58 HEININEN Simo. Kirikulugu. Tallinn Olion, 1991, lk. 39 9 (Jumala riigist). Augustinus kirjutas: ,,Ristiusk ei olegi tulnud inimesi õnnelikuks tegema, vaid neid päästma".59 ,,"De civitate Dei" tähtsus oli väga suur, selle ajalooteoloogia
hukkamõistetute massi. Oma headses on jumal siiski teatud osa inimestest valinud õndsuse jaoks. Valitud pääsevad oma teenetest sõltumata otse paevasse, sest jumala arm on vastupandamatu. Aga suurem osa inimestest jääb oma rikutusse ja läheb hukatusse. Tuleb uskuda jumala õiglusesst. Ispireerituna Rooma hävitamisest gootide poolt 410.aastal kirjutas Augustinus apoloogia ,,De civitate Dei" (tõlkes ,,Jumala riigis") · paganlikud jumalused pole suutnud tagada impeeriumi edu · ristiusk ei ole tulnud inimesi õnnelikuks tegema vaid neid päästma · maailma ajalugu on hea ja kurja, jumalariigi ja saatanariigi vaheline võitlus. Saatanariigi tundemärgid ilmnevad Rooma impeeriumis, mis on oma vägevuse saavutanud vahendeid valimata. Jumalariigi jõud tulevad esile kirikus.
Irenaeus kolis Galliasse( Prantsusmaa) Peateos · Eresiate vastu Eresia ketser- valeõpetus Augustinus (354-430) Sündis Thagastes, tänapäeva Alzeria. Tema filosoofia oli seotud kasvatusküsimustega. Tema lemmik kõnemees oli Cicero, vanarooma kõnemees. Manilus ehk pärsia usund. Headuse ja kurjuse vahel on võitlus aga headus ja kurjus on peaaegu võrdsed, seega ei tea kes võidab. Augustinuse kaks peateost: · ,,Confessiones" (Pihtimus) · ,,De Civitate Dei" (Jumala linn/riik) Maine maailm armastab iseend, taevane maailm armastab Jumalat. Boethius (480-524) Sündis Roomas ja suri Pavias( saja tormi linn). Tõlkis Aristotelest ladina keelde. Sündis pärast keskaja algust. 510a. sa ta ainsaks konsuliks. ( sõjaväe juhataja). Ta hukati süüdistatuna riigireetmises. Viimane ja kõige kuulsam teos ,, Filosoofia lohutus", selle kirjutas ta vangis. Ainult Jumal võib inimesele anda tõelise õnne Boethiuse meelest.
Kirikuisad ehk patres ecclesiae. Neid hakati kutsuma apologeetideks. 20. Kuidas nimetatakse seda teadusharu, mis tegeleb kirikuisade elu ja nende õpetuse uurimisega? Patroloogia. 21. Kes pani aluse vanaaja kirikuloo kirjutamisele? 22. Kes tõlkis Piibli ladina keelde ja kuidas seda tõlget nimetatakse? Hieronymus, tõlget nimetatakse "Editio vulgata" (Piibli ladinakeelne tõlge). 23. Kes pani aluse õpetusele kahest olemisvaldkonnast? Nimeta tema peateos. Augustinus, Tema peateos on "De civitate Dei" ("Jumala riigist") 24. Kuidas nimetatakse kirikulõhet ja millal see toimus? Skisma, toimus aastal 1054 25. Kes paavstidest ja mis aastal õhutas Liivimaa vastast ristisõda? 26. Kes paavstidest õhutas esimest ristisõda ja mis ajavahemikul see toimus? Paavst Urbanus II, 27. Kes vallutas Jeruusalemma ristisõdijatelt tagasi ja millal? 28. Millal toimus neljas ristisõda ja mida sellega saavutati? 29. Kes vallutas Konstantinoopoli lõplikult ja mis aastal? 30
-9.saj m.a.j 11.Palimpsest- kr.k „uuesti maha kraabitud“ codex rescriptus. Käsikiri, mille esialgne tekst on kustutatud (papüüruselt) või maha kraabitud (pärgamendilt) ning asendatud uuega. Enamasti kasutati sellist moodust materjalinappuse pärast. Teoseid, mis on säilinudki ainult esialgse tekstina, tehakse nüüdisajal loetavaks fototehnilise menetlusega. Nii on õnnestunud taastada nt Cicero „De re publica“ (riigist) kuigi sellele on peale kirjutatud Augustinuse „De civitate Dei“ (Jumala riigist) 12.Tegurid, mis mõjutasid klassikalise antiikkultuuri retseptsiooni hilisantiigis. Poliitilised: Rooma impeeriumi kriis 2.saj lõpus ja 3.saj pKr, sõdurkeisrite periood (235-285); Constantinus I (Suur)(306-337) Religioossed: 313 Milano ususallivusedikt (Edictum Mediolanense) Kultuurilised: üleminek papüüruselt pärgamendile 2/4.saj Rooma impeeriumi jagunemine 395 pKr (Honoriuse ja Arkadiose vahel) 13
Inimene peab ära pöörduma maistest asjadest ja naudingutest. Jumala armastus on igavese armastuse vastu. Augustinus õiglasest sõjast: Vaja võidelda kurjusega, kaitsta teisi ja kogukonda. Seda sai teha vaid valitsejate korraldusel ja raske südamega. Tapmine seaduse nimel, ihadeta. Halastuse mõõde Riigi eesmärgiks kord, et patused ei kahjustaks üksteist. Valitseja teostab Jumala tahet maa peal Õiglane sõda tuleneb vastase ebaõiglusest. De Civitate Dei 19.7: "Teise poole ebaõiglus asetab targale inimesele kohustuse pidada sõda." Õiguslik mõõde. Eelkõige karistus-, mitte kaitsesõda Neoskolastikud toetusid Augustinusele ning Aquino Thomasele. Nad väitsid: kuna sõda on vastus õigusrikkumisele (eelkõige karistus, aga ka otsene enesekaitse), siis saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu. Aquino Thomas Aquino Thomas õnnest ja poliitikast
Vastus: (kr. K. ,,uuesti maha kraabitud" ), ka codex rescriptus. Käsikiri, mille esialgne tekst on kustutatud (papüüruselt) või maha kraabitud (pärgamendilt) ning asendatud uuega. Enamasti kasut. Sellist moodust materjalinappuse pärast. Teoseid, mis on säilinudki ainult p-i esialgse tekstina, tehakse nüüdisjal loetavaks fototehnilise menetlusega. Nii on õnnestunud taastada näit Cicero ,,De re publica" (,,Riigist"), kuigi sellle on peale kirjutatud Augustinuse ,,De civitate Dei" (,,Jumala riigist"). 12. Nimetage ja iseloomustage tegureid, mis mõjutasid klassikalise antiikkultuuri retseptsiooni hilisantiigis. Vastus: Poliitiliselt: Rooma impeeriumi kriis 2. Saj. lõpus ja 3. saj. pKr, · sõdurkeisrite periood (235285); Constantinus I (Suur) (valitses 306337) · Religioosselt: 313 Milano ususallivusedikt (Edictum Mediolanense) · kultuuriliselt: üleminek papüüruselt pärgamendile 2/4. saj.
Käsikiri, mille esialgne tekst on kustutatud (papüüruselt) või maha kraabitud (pärgamendilt) ning asendatud uuega. Enamasti kasut. Sellist moodust materjalinappuse pärast. Teoseid, mis on säilinudki ainult p-i esialgse tekstina, tehakse nüüdisjal loetavaks fototehnilise menetlusega. Nii on õnnestunud taastada näit Cicero ,,De re publica" (,,Riigist"), kuigi sellle on peale kirjutatud Augustinuse ,,De civitate Dei" (,,Jumala riigist"). 5 Käsikirjaline leht, millelt tekst on maha kraabitud ja mida on uuesti kasutatud. 12. Nimetage ja iseloomustage tegureid, mis mõjutasid klassikalise antiikkultuuri retseptsiooni hilisantiigis. · Poliitiliselt: Rooma impeeriumi kriis 2. Saj. lõpus ja 3. saj. pKr,
" · Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga! 2. Augustinuse moraaliõpetus ning õiglase sõja doktriin Kristliku "õiglase sõja" doktriini loomine · Varakristlased järgisid doktriini, keeldusid sõdimast Rooma armees · Augustinus (354-430), Hippo Regiuse piiskop · Kontekst: 380 Theodosius I Thessaloniki edikt: kristlus Rooma riigiusuks · 410 Rooma rüüstamine visigootide poolt, kristlaste süüdistamine · Augustinuse "Jumala riigist" (De civitate dei): Jumala ja inimeste riigi lepitus. Kristlaste kohustused viimase suhtes · 430 suri Hippo piiramise ajal vandaalide poolt Augustinuse teoloogia I 23 · Senine motivatsioon (enesekaitse, maapealse riigi kuulsus) ei sobi: kristlastele mittekohane. Illusoorsed väärtused. · Pööras Piibli õpetuse ringi. Piibli käsk armastada, mitte tasuda kurjale kurjaga see ei välista sõdimist!
kloostrite asutaja ning esimene abt. Karli nõost Adalhardist sai Corbie abt. Vaeste kirikust oli saanud rikaste kirik. Nüüd algas aga areng selle ilma vägevate kiriku, aadlikiriku suunas see oli protsess, mis lõppes alles XIX sajandil. Einhard teatab Karlist: ,,Einestamise ajal kuulas ta muusikat või ettelugemist. Viimasel puhul esitati ajaloolisi teoseid ja ülevaateid esivanemate tegudest. Meeleldi kuulas ta ka püha Augustinuse töid, eriti tema kirja ,,De civitate Dei", ,,Jumalariigist". Jumalariigile on vastandatud maailmariik. Need kaks riiki on Augustinuse järgi sünnitanud kaks erinevat armastust: maailmariik kuni enesepõlguseni küündiva jumalaarmastuse.. Üks otsib kuulsust inimeste juures, teise jaoks on tema suurim kuulsus Jumalas, inimese süüme tunnistajas. Jumalariigis ei ole teist inimtarkust peale vagaduse, mis annab õigel viisil au tõelisele Jumalale ja loodab vastutasuna osaduses mitte ainult pühade meeste, vaid ka
Järgnevad Platoni ja manihheismi mõju. Viimases võlus teda skeptulatiivne maailmapilt ja askeetlik eluviis. Tõe varanduse leiab Augustinus 387 aastal piiskop Ambrosiuse mõjul. Peale seda laseb ta ennast ja oma poega ära ristida. Augustinuse austamine levis kiiresti. Põrm viidi Sardiiniasse. 28. asugutil peetakse tema mälestuspäeva. Ta alustab kirgliku eksiõpetuse võitlejana ''Contra Academicus''. Teosed: ''Pihtimused''; ''Kolmainsusest'', ''Jumalariigist''- De civitate Dei. 22 raamatut. See on peateos, mida kirjutas 413-426. Impulsi andis Rooma rüüstamine gootide kuninga Alarichi poolt 410. Õpetus: CARITAS ja CUPIDITAS kõigisl inimestel on võime armastada AMOR. See on kirg, mis langeb kokku inimese sisemise tehtega. Kui see on suunatud igaveseks(ascendit), siis see on CARITAS. Kui see on suunatud maisusele (descendit), siis see on CUPIDAS. Tegemist on ühe ja sama püüdlusega, mis on suunatud erinevatele asjadele.
Peale kirjutatakse uus tekst Areobindus ja mängud Põhjused: praktiline (materjali hipodroomil, 506 maksumus), aga ka ideoloogiline (religioosne, sh Ikoon hereetikute osas) Kristus Pantokratori Eriti 7.-8. saj varaseim säilinud Näide: Cicero ,,De re publica" kujutis, 6. saj ikoon, (,,Riigist") Püha Katariina peale on kirjutatud Augustinuse ,,De kloostrist Siinai mäel. civitate Dei" (,,Jumala riigist") Ikoon Archimedese palimpsest Neitsi ja laps koos inglite, Püha Kirjaviisi muutus Georgiose ja Püha Algselt ainult suurtähed e Theodorosega, ca majusklid (lad 600. maiusculus `suurevõitu'): paigutuvad kahejoonelisse skeemi, pole üla- ega Ikonoklasm alapikendusi Kr eikn `pilt'
Jumalatõestus- mõistuspärane ümberseletus jumala olemasolu kohta. Kosmoloogiline, ontoloogiline, eskatoloogiline-ajalooline, teleoloogiline, moraalne Teodiikeküsimus- küsimus kurja olemasolu kohta. Kui kõik on jumala loodu, siis kuidas saab olla maailmas kurjus? Modi- substantsi seisundid (Spinoza) Monaad- substantsi jõud, looduse hingeline aatom "Confessiones" ("Pihtimused") "De civitate Dei" ("Jumalariigist") vt augustinus "Summa contra gentiles" ("Summa paganate vastu") vt aquino thomas "Opus maius" ("Suurem teos") vt roger bacon "De docta ignorantia" ("Õpetatud mitteteadmisest") vt Nikolaus Kusast "Instauratio magna" ("Suur taaselustamine") vt Francis Bacon "Discours de la méthode" ("Arutlus meetodist") vt Rene Descartes "Tractatus Theologico-Politicus" ("Teoloogilis-poliitiline traktaat") vt Spinoza "Theodizee" vt Leibnitz
Nõnda kaugemalasuvate aladega, aga millest ise osa saaks, seal tuleb tappa kõik. Tappa, et mitte lasta neil end õpetada tegema jäledusi, mida nood tegid oma jumalate vastu. Uus Testament: keera teine põsk ette. J: "Pista mõõk tuppe tagasi, sest kõik kes mõõga tõmbavad, mõõga läbi hukkuvad." Issand: "Minu päralt on kättemaks!" ehk inimesed ei peaks ise kätte maksma. Võida kuri heaga. 2. Augustinuse uus moraaliõpetus ning õiglase sõja doktriin De civitate Dei Mõõtuandev roll selles, kuidas lepitada kristliku moraali teooriat ja sõdimist maapealse riigi nimel ja kaitseks. Enesekaitse jms mõttetud - maapealne elu ju madalam. Pööras Piibli õpetuse ringi. Piibli käsk armastada, mitte tasuda kurjale kurjaga. Aga see ei välista sõdimist, sest voorus ei seisne mitte tegudes vaid südame hoiakus. Uus vooruseõpetus: voorus ei seisne tegudes, vaid südame hoiakus. Mis on sõjas tõeline kurjus
" Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga! 2) Augustinuse moraaliõpetus ning õiglase sõja doktriin Vaja võidelda kurjusega, kaitsta teisi ja kogukonda. Seda sai teha vaid valitsejate korraldusel ja raske südamega. Tapmine seaduse nimel, ihadeta (seadusel pole ihasid). Riigi eesmärgiks on kord, et patused ei kahjustaks üksteist. Valitseja teostab Jumala tahet maa peal. Õiglane sõda tuleneb vastase ebaõiglusest. De Civitate Dei. ,,Teise poole ebaõiglus asetab targale inimesele kohustuse pidada sõda" Legaalne dimensioon. Eelkõige karistus-, mitte kaitsesõda. Keskendumine motivatsioonile: Tunnetuslikud probleemid: vaenlase nähtavad teod võivad olla toime pandud õiglase südamega. 6 Autoriseerimise olulisus. Edaspidi fundamentaalne. Lus ad bellum põhiprintsiip: vajadus karistada õigusrikkumist
Halastuse mõõde. Siis ütles Jeesus talle: “Pista oma mõõk tuppe tagasi, Riigi eesmärgiks kord, et patused ei kahjustaks üksteist. Jumala tahte sest kõik, kes mõõga tõmbavad, mõõga läbi hukkuvad!” teostamine maal. Uus Testament tapmisest ja sõjast II Õiglane sõda tuleneb vastase ebaõiglusest. De Civitate Dei 19.7: “Teise poole Roomlastele 12.19-21: ebaõiglus asetab targale inimesele kohustuse pidada sõda.” Ärge makske ise kätte, armsad, vaid andke maad Jumala vihale, sest on Õiguslik mõõde. Eelkõige karistus-, mitte kaitsesõda. kirjutatud: “Minu päralt on kättemaks, mina tasun kätte” – nii ütleb Issand. Augustinuse mõju doktriinile
Keskaja ideed Rooma keisririigi ajastul sulas antikkaja riigi- ja õigusekäsitlus kokku kristlik-religioosse maailmavaatega. Domineeris religioon. Keskne idee: jumal on maailma ja inimese looja, tema seadused on inimese tegevuse ja ühiskonnaelu alus. Riigiõpetliku kuju andis sellele konseptsioonile aurelius Augustinus. Aurelius Augustinus (354 -430). Arvas, et tõde tunnetatakse mõistusele rajatud mõtlemise kaudu. Teda peetakse teoloogilis-kristliku tunnetusteooria rajajaks. De Civitate Dei (413-427). Lahutas poliitikast religiooni ja moraali ning lõi nende uue seose. Selles seoses on kirik poliitilisest võimust sõltumatu ja pigem juhib seda } see mõjutas tuntavalt keskaegset kiriklikku maailmavaadet. Arvas, et inimkond moodustab ajalooprotsessis kaks riiki ilmaliku riigi ja kristliku ehk jumalariigi maa peal. Arvas, et üksikisiku ja riigi elu kulgeb jumala ettemääratud kava (predestinatsiooni) kohaselt.
usutunnistus (Symbolum Athanasianum). 19. Kuidas kutsuti kristliku õpetuse kaitsjaid? Apologeetideks. 20. Kuidas nimetatakse seda teadusharu, mis tegeleb kirikuisade elu ja nende õpetuse uurimisega? Patroloogiaks. 21. Kes pani aluse vanaaja kirikuloo kirjutamisele? Eusebios. 22. Kes tõlkis Piibli ladina keelde ja kuidas seda tõlget nimetatakse? Hieronymus. "Editio vulgata" 23. Kes pani aluse õpetusele kahest olemisvaldkonnast? Nimeta tema peateos. Augustinus. "De civitate Dei" ("Jumala riigist"). 24. Kuidas nimetatakse kirikulõhet ja millal see toimus? 1054 toimus mõlema kiriku lõplik lahknemine teineteisest kirikulõhe ehk skisma. 25. Kes paavstidest ja mis aastal õhutas Liivimaa vastast ristisõda? Innocentius III 1198. a. 26. Kes paavstidest õhutas esimest ristisõda ja mis ajavahemikul see toimus? Paavst Urbanus II apell ja esimene ristisõda (1096 1099). 27. Kes vallutas Jeruusalemma ristisõdijatelt tagasi ja millal?
Augustinus sündis Numiidias Tageste linnakeses.Sai hea retoorilise hariduse. Augustinuse noorus oli väga tormiline, tõsisemale teele juhtis ta Cicero teose ,,Hortensius" uurimine. Ta tegutseb mõnda aega retoorikaõpetajana Kartaagos, siirdub aga edasi Rooma ja Mediolanumisse (Milaanosse). Mediolanumi piiskop Ambrosius ristib ta ja pärast kolm aastat kestnud kloostrielu pühitsetakse Augustinus preestriks. Kuni surmani oli ta Numiidias Hippo linna piiskopiks. ,,De civitate Dei" (,,Jumala riigist"), ,, Confessiones" (,,Pihtimused").
Inimene peab ära pöörduma maistest asjadest ja naudingutest. Jumala armastus on igavese armastuse vastu. Augustinud õiglasest sõjast: Vaja võidelda kurjusega, kaitsta teisi ja kogukonda. Seda sai teha vaid valitsejate korraldusel ja raske südamega. Tapmine seaduse nimel, ihadeta. Halastuse mõõde Riigi eesmärgiks kord, et patused ei kahjustaks üksteist. Valitseja teostab Jumala tahet maa peal Õiglane sõda tuleneb vastase ebaõiglusest. De Civitate Dei 19.7: "Teise poole ebaõiglus asetab targale inimesele kohustuse pidada sõda." Õiguslik mõõde. Eelkõige karistus-, mitte kaitsesõda 3. Aquino Thomase 3 õiglase sõja kriteeriumi 1. Õige autoriteet (recta auctoritas). Valitseja käsk 2. Õiglane põhjus (iusta causa). Õigusrikkumine 3. Õiglane eesmärk (recta intentio). Laiemaks eesmärgiks peab olema (õiglane) rahu 4. ,,Püha sõja" ja ,,õiglase sõja" erinevused ja sarnasused Õiglane sõda:
poole. Modernistlikule tekstile on tüüpiline elitaarsus – autorit ei huvita, kas lugeja suudab teda mõista. Sageli on sellised tekstid nauditavad vaid intellektuaalsele lugejale. 37. Mis on palimpsest? Palimpsest tähendab pärgamendilehte või papüüruserulli, millelt on sinna esialgselt kirjutatud tekst maha kraabitud või kustutatud ja uus peale kirjutatud. nt. Cicero „De Republica“ on säilinud palimpsestina, millele on peale kirjutatud Augustinuse „De civitate dei“. 38. Nimetage barokk-kirjanduse iseloomulikke jooni. Barokk-kirjandust võib nimetada dünaamilis-pateetiliseks. See on rajatud tugevatele kontrastidele, püütakse ühendada ilu ja inetust, voorust ja pahet, näilikku ja tegelikku jne. Stiil on tihti dramaatiline ja ülepingutatud, kaldutakse äärmustesse nii vooruste kui ka julmuste kirjeldamisel. Itaalias oli sel ajal valitsevaks marinism, mille süžeed olid antiigiainelised ning stiil
usutunnistus (Symbolum Athanasianum). 19. Kuidas kutsuti kristliku õpetuse kaitsjaid? Apologeetideks. 20. Kuidas nimetatakse seda teadusharu, mis tegeleb kirikuisade elu ja nende õpetuse uurimisega? Patroloogiaks. 21. Kes pani aluse vanaaja kirikuloo kirjutamisele? Eusebios. 22. Kes tõlkis Piibli ladina keelde ja kuidas seda tõlget nimetatakse? Hieronymus. "Editio vulgata" 23. Kes pani aluse õpetusele kahest olemisvaldkonnast? Nimeta tema peateos. Augustinus. "De civitate Dei" ("Jumala riigist"). 24. Kuidas nimetatakse kirikulõhet ja millal see toimus? 1054 toimus mõlema kiriku lõplik lahknemine teineteisest kirikulõhe ehk skisma. 25. Kes paavstidest ja mis aastal õhutas Liivimaa vastast ristisõda? Innocentius III 1198. a. 26. Kes paavstidest õhutas esimest ristisõda ja mis ajavahemikul see toimus? Paavst Urbanus II apell ja esimene ristisõda (1096 1099). 27. Kes vallutas Jeruusalemma ristisõdijatelt tagasi ja millal?
obstsöönsed. Juvenalise satiirid tegelesid kombelanguse ja linnaelu pahedega. Otsest, isiklikku, ründavat satiiri ta tookord kirjutada ei saanud. Moraalikriitika tõttu tunnustati teda kesk- ja barokkajal. Vaskne ajajärk (1306. saj) Apuleius, Suetonius, Ausonius, Claudianus, Augustinus, Boethius Antiikkirjanduse langus. Pöörduti tagasi vanade tunnustatud autorite poole. Ilmnes kristlik temaatika, varakristlikest autoritest oli kuulsaim Augustinus (,,De Civitate Dei", ,,Pihtimused"). Ladina keeles toimusid lingvistilised uuendused barbarite sissetungi tõttu. Kirja- ja kõnekeel kasvasid lahku. (Kõnekeel linga romana, klassikaline kirjakeel linga latina.) Oluline oli Apuleius, kelle ,,Kuldne eesel" on eesti keelde tõlgitud. See räägib noormehest, kes muudetakse eesliks. Selle kõrval kirjutas ta filosoofilisi teoseid ning ühe kohtukõne iseenda kaitseks. Proosat kirjutas ka Suetonius (,,Keisrite elulood"). Ta oli oluline
oma hingele võimaluse talle ainuomaseks tegevuseks, mõtlemiseks. Hinge viimane eesmärk on süvenemine jumalusse (ekstaas). Inimkond tuleneb jumala juurest ja siirdub selle juurde tagasi hinge puhastamise teel. 13 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Plotinose õpilane oli Porphyrios, kellega väitleb Augustinus "De Civitate Dei's" Kristlus ja poliitika Oma esimesel kolmel sajandil ei tegelenud kristlust poliitikaga. Uus Testament oli sätestanud, et Jumal nõuab ka usklikelt alistumist maistele võimudele (Ro 13), valitseja võim on Jumalast selleks, et suruda maha inimeste patususest tulenevat kurjust. Nagu Seneca oli rääkinud kahest riigist, nii oli ka tagakiusatud kristlastel kaks riiki, üks oli vaimne, kus neil oli igavene elu, teine oli maine, ajutine ja madal.
Kristliku "õiglase sõja" doktriini loomine · Varakristlased järgisid doktriini, keeldusid sõdimast Rooma armees · Augustinus (354430), Hippo Regiuse piiskop (oli parajasti Aafrikas) · Kontekst: 380 Theodosius I Thessaloniki edikt: kristlus Rooma riigiusuks kes hakkab Rooma riiki kaitsma · 410 Rooma rüüstamine visigootide poolt, kristlaste süüdistamine, kristlik doktriin õõnestab riigi kaitsmist · Augustinuse "Jumala riigist" (De civitate dei): Jumala ja inimeste riigi lepitus. Kristlaste kohustused viimase suhtes · 430 suri Hippo piiramise ajal vandaalide poolt Augustinuse teoloogia I · Senine motivatsioon (enesekaitse, maapealse riigi kuulsus) ei sobi: kristlastele mittekohane. Need maapealsed väärtused on illusoorsed. · Pööras Piibli õpetuse ringi. Piibli käsk armastada, mitte tasuda kurjale kurjaga. Aga see ei välista sõdimist, tapmist ja hukkamist
Tekkis 2. sajandil. Jumala ilmutus on kõrgem inimese tarkusest. 5. sajandi teisel poolel hakkas patristika muutuma skolastikaks. Patristika on ka kirikuisade elu ja õpetuse uurimine. „Püha” Augustinus Aurelius (13. XI 354 – 28.VIII 430) oli kristluse varasema perioodi esindaja, kes kuulutati kiriku isaks ja jumala abiks maa peal. Kuulutades algkristlust, oli patristika tähtsaim arendaja. Peateos „De civitate Dei” (Jumalariigist) lõi ta uusplatonismi alusel ristiusu kõikehõlmava teoloogilise süsteemi. Enne Aquino Thomast oli Augustinus peamine katoliku teoloogia ja filosoofia autoriteet, kelle seisukohtadele tuginesid varase skolastika esindajad ja hiljem protestantlikud teoloogid. Augustinust nimetatakse ka psühholoogia isaks ja esimeseks modernseks inimeseks. Augustinus väitis, et kui jumal lõi inimese, käskis ta temal töötada. Töö peab pakkuma rahuldust
Uus Testament keelab tapmise ja sõjapidamise üsna üheselt. Matteuse evangeelium: 'Kui keegi lööb sulle vastu paremat põske, keera talle ka teine ette.' Tapmine on keelatud ka kättemaksuks või enesekaitseks. "Vägivald ei ole lahendus, isegi siis mitte, kui seda meie vastu kasutatakse, ei tohi ennast kaitsta" Kurja tuleb võita heaga. 51. Augustinuse uus moraaliõpetus ning õiglase sõja doktriin Augustinus kirjutas "Jumala riigist" (De civitate dei), kus otsis lepitust kristliku moraali teooria ning sõdimise vahel (riigi kaitseks). Augustinus ütles, et senine (Cicero jt) motivatsioon sõjaks (enesekaitse, maapealse riigi kuusus) ei sobi, ei ole kristlastele kohane, sest need maapealsed väärtused on illusoorsed. Augustinus pööras Piibli õpetuse ringi. Ta ütles, et Piibli käsk armastada, mitte tasuda kurjale kurjaga ei välista sõda või tapmist. Ei välista sellepärast, et tema sõnul voorus
Hereiidid erakud. Mungad. Egiptuses ja väike aasias tekkisid esimesed kloostrid. Claustrum- suletud paik. Kujunes keskajal küige olulisemaks haridus ja kultuuri keskusteks. Üleval peeti annetuste päranduste töö või kerjamisega. Aureelius augustinus 4-5 saj. Usu teoreetik ja piiskop. Õigustas askeesi ja nõudis ilmalikust elust hoidumist. Temalt pärineb päris patu õpetus. Aadam ja eeva langesid paradiisi aias pattu mis kandus igaveseks kogu inimkonnale. Kuulsaim teos De civitate Dei ehk jumala riigist. Koosneb 22 raamatust. Hiline keisri riik 3saj oli rooma riigis suur kriis. Toimus palju riigi põõrdeid ja võimu haarasid sõdur keisrid. 284 tuli võimule diocletianus kes kehtestas uuesti korra. Jaotas riigi 2 territooriumiks mülemal oli oma keiser. Ida ja lääne rooma tekkisid. Järgmine keiser Constantinus suur kuulutas riigis välja usuvabaduse. 4saj lõpul sai kristlusest üld kohustuslik riigi usund
Origenes (185-254) õpetas Aleksandrias. Oli Plotinose kaasõpilane Ammonios Sakkase juures. Ka Origenes sünteesis ristiusu õpetusest Platoni filosoofiaga. AUGUSTINUS (354-430) (Vt ka Saarineni õpikut), oli katoliku kiriku pühak ja üks selle kõige mõjukam esindaja, väga tähtis ka luteri kiriku jaoks. Augustinuse õpetajaks kristluses oli Ambrosius. Ta võttis omaks Platoni lõhestatud maailma. Augustinus kirjutas palju. Tema teostest on tähtsamad De civitate Dei (Jumala riigist) ja Confessiones (Pihtimused või tunnistused). Ta käsitles paratamatuid tõdesid. Ta oli arvamusel, et paratamatute tõdede ajatus ja muutumatus viitavad Jumalale. Igavesed ideed on varjul jumalikus meeles. Et inimmõistus suudaks tungida igaveste tõdede maailma, vajab ta jumalikku tõde. Seda pakub jumalik valgustus, Idee absoluudist. Augustinus pidi palju väitlema manilaste vastu ja Pelagiuse õpetuse vastu vaba tahte küsimuses.
.. · Ta alustab kirgliku eksiõpetuste vastu võitlejana. · See, mille poole inimene tegelikult püüdleb on "Contra Academicus". KÕRGEM HEADUS (SUMMUM BONUM). · "Pihtimused" · Maised eesmärgid inimest ei rahulda, sest ta on · "Kolmainsusest" pidevalt uute eesmärkide jahil. · "Jumalariigist" De civitate Dei. 22 raamatut. See · Kõrgeim ja muutumatu varandus (summum et on peateos, mida kirjutas aastail 413-426. Impulsi incommutabile bonum) on üksnes Jumal. andis Rooma rüüstamine gootide kuninga Alarichi · Kõrgeim eesmärk... poolt 410 a. · Kõrgeim eesmärk on näha Jumalat. · Augustinuse filosoofia · Selle nimel on kõik hinge jõud suunatud Jumalale · A
13...). Sellest mõjutatuna laseb end pojaga ristida, naise saadab minema. Maamõisas kirjutab uusplatonistliku teose (lugedes seda ei saa aru, kas kirjutaja on kristlane või uusplatonist). Läheb tagasi Põhja-Aafrikasse, kus loob koguduse. Lõpuks saab Hipporegiuse piiskopiks. Kuulus kohtuasjade lahendaja, tubli administraator. 430 piiravad vandaalid Hippo linna (kui ta sureb). Põrm viiakse Sardiiniasse, pärast Paviasse. Tähtsad kirjutised: "Confessiones" "De civitate Dei" (e.k. Jumalate riigist) (413-426) - kujuneb peateoseks. Impulsi annab Rooma rüüstamine gootide kuninga Alarichi poolt (410). Kas Rooma langemist ei põhjustanud vanadest jumalatest lahtiütlemine ja kristluse vastuvõtmine? Augustinus kirjutab algul 5, pärast 17 raamatut sellest (1raamat=1rull=u.30lk). Rooma langes isekuse ja kombetuse tõttu. Mõlemad teosed kujundavad Euroopa kultuuri. Vene keelde on "Confessionest" 5 korda tõlgitud. Ainulaadne pihtimus, sügav sisemaailma vaatlus.
valguse ja pimeduse, vaimu ja keha, headuse ja kurjuse vastandamine). Õppis Cicero teoste põhjal retoorikat. Kreeka filosoofia ja Rooma õigus/tsivilisatsioon juhtisid Augustinuse kristluse juurde. Pöördumiskogemus Tolle, lege. Konfliktid valeõpetustega ariuslased, donatistid, pelagianism. Võitlus paganlusega. Victoria altari küsimus 384. Ta elas siiski kristluse-eelsel ajastul (eriti 4. sajandi lõpp, mil paganlus oli endiselt elujõus). De Civitate Dei. "Jumalariigist". Augustinus kõneleb selles raamatus roomlastele ning väidab, et Rooma langemine kristlastest-ariuslastest gootidele (410), keda juhtis Alarich, ei ole midagi hävinud, vaid sellel on hea tagajärg. Toona tekkis diskussioon, kas põhjuseks on Rooma vanade jumalate hülgamine ja asendamine kristliku Jumalaga. Üldse Augustinusest lähtuv hoiak on, et "kõik asjad teenivad head eesmärki" ja teiselt poolt "see
annaabi.ee 
