juhendile lk 36, lühiskeem toodud antud juhendi lisas) · uuritavatest mikroorganismidest valmistatakse preparaadid, kusjuures kuumfikseeritud - bakterite jaoks ja märgpreparaat pärmi jaoks · värvitakse Grami järgi, kasutades võrdluskultuuridena Sarcina (G+) ja E. coli (G-). Vaatlustulemused tabelis 1. Uuritav kultuur Märkus Pilt Saccharomyces cerevisiae Üksikud, väikesed, tunktikesed Pseudomonas sp ,,pruun" Gramnegatiivsed kepikesed, roosa värvusega Staphylococcus sp Gram-positiivsed kepikujulised, violetne värvus Echerihia coli Gramnegatiivsed kepikesed, roosa
Pärmi tootmine Getter Marii Kalvik & Fred-Georg Pääro 2015 Pagaripärm Kottseente hulka kuuluv tuntuim pärmseeneliik Kasutatakse käärimises, küpsetamises ja veinitööstuses Kasutatakse ka eukarüootide mudelorganismina molekulaar- ja rakubioloogias Pagaripärmi rakud on ümmargused, diameetriga 5-10 mikromeetrit Paljunemise viisiks on pungumine Paljud inimese bioloogias olulised valgud avastati nende pärmides asuvate homoloogide uurimisel Saccharomyces cerevisiae Saccharomyces tähendab kreeka keeles „suhkruseeni“ Saccharo- suhkur Myces- seen Cerevisiae tähendab ladina keeles „õllest tulenev“ Haploidse raku elutsükkel Pagaripärmid saavad elada ja kasvada olles kahes vormis: haploidne ja diploidne Haploidsed rakud teevad läbi lihtsama elutsükli, mis koosneb mitoosist ja kasvamisest Stressi tingimustes nad tavaliselt surevad Diploidse raku elutsükkel
TÖÖ KÄIK Etapp1. Mikroskopeerimine Valmistasime uuritavatest mikroorganismidest preparaadid (vastavalt juhendi lisades 4.2 ja 4.3 toodud õpetusele), kusjuures kuumfikseeritud preparaadi bakterist jaoks ja märgpreparaadi pärmi uurimise jaoks. Värvisime Grami järgi, kasutades võrdluskultuuridena Sarcina (G+) ja E. coli (G-). Vaatlustulemused tabelis 1. Uuritav kultuur Märkus Pilt Saccharomyces Üksikud cerevisiae piklikud rakud Pseudomonas sp Gram 105 positiivsed, ümara kujuga Bacillus sp Ps 42 Gram- positiivsed, kepikujulised Echerihia coli Gram negatiivsed kepikesed Sarcina sp. Gram positiivsed kooslusi
AKTIIVSÜSI Sorbex kapslid, söetabletid PIIMHAPPEBAKTERID: adsorbeerivad omadused. Võib kasutada ka väikelastel – kapsel on suur, tablett väiksem. Lactobacillus Bifidubacterium Enterococcus Streptococcus Mõned pärmseened (Sacchromyces cerevisiae, Saccharomyces boulardii) TÕESTATUD TOIMED: AB ravi järgselt normaalse mikrobioota taastamine Kõhulahtisuse vältimine ja selle kestvuse lühendamine Sooleinfektsioonidest paranemise soodustamine
Eukarüootsete organismide genoomiprojektid (pärmid, eelloomad, hulkraksed) Pärmid: *Esimesena sekveneeritud eukarüoot Saccharomyces cerevisiae -pagaripärm (1996 a., 14 Mb, 16 kromosoomi, lisaks plasmiidid ja dsRNA viirused). Umbes 6340 geeni, 7% kodeerib mittetransleeritud RNA-d. Valke kodeerivaid ORF-e 5773 (25% nendest iseloomustamata). Geenide pikkus ca. 1.5 kb. Geenide kaugus ca 2 kb. Genoom väga kompaktne. Kromosoomides funktsionaalsed elemendid ARS, TEL, CEN. 2002 a. Schizosaccharomyces pombekäärituspärm, genoom. 13.8 Mb. 4940 valke kodeerivat geeni e. 57% genoomist. Sarrnasem kõrgemate eukarüootidega kui S.cerevisiae.
Kõrge soolasisaldusega kääritamine Soola kontsentratsioon soolvees ~10-14g NaCl/100ml. Kääritamine viiakse läbi 10-tonnistes betoonkaussides täisküpsete oliividega. Bakteriaalne riknemine on kontrollitud kõrge soolasisaldusega, mis loob eelistingimused pärmidele (piimhappebakterite ees). Pärmidest 40.-75. päevani Debaryomyces hansenii, seejärel tulevad Candida membranifaciens, C. manolise, Rhodotorula mucilaginosa, R. glutinis, Saccharomyces cerevisiae, Torulopsis delbruehii, Cryptococcus hungaricus, ja D. Hanseii pärast jälle. Piimhapebakterid ei suuda fermentatsiooni alguses vähendada pH väärtusi tänu kõrgele soola kontsentratsioonile soolvees, madalale suhkrusisaldusele ja oliivist pärit inhibeerivatele ainetele (polüfenoolsed ühendid). Segatakse kord kuus, kestus 9-10 kuud. Aereeritud kääritamine 2
ning mis kuuluvad mikroorganismide hulka. [1] Enamik neist kuulub kottseente (Ascomycota) ja kandseente (Basidiomycota) hõimkonda. Pärmseeni on seni kirjeldatud üle 1500 liigi. Tänapäeval on pärmseente kasutatakse pärmseeni mitmel alal. Kus ja milleks pärmseeni kasutatakse? [1] Enamasti peetakse pärmseente all silmas kulinaarias ja tööstuses kasutatavat pagaripärmi (Saccharomyces cerevisiae). Pagaripärm (nagu ka mitmed teised pärmseened) hapendavad anaeroobsetes tingimustes sahhariide, seda protsessi kutsutakse käärimiseks. [2] Pärmseeni on väga tihti kasutatud ka alkohoolsete jookide valmistamiseks (nt. Vein ja õlu). Poes võib tihti näha müügis presspärmi, mis on väga laialt levinud ning mida kasutatakse väga tihti kulinaarias erinevate kuklite ja kookide valmistamiseks. Presspärm koosneb tihedaks massiks kokku pigistatud pärmirakkudest
28. Translokatsioonid ja liitkromosoomide teke. Translokatsioonide mõju geenide avaldumisele. 29. Mis on geenide aheldatus? Tooge näide. 30. Geneetilise materjali rekombineerumine ristsiirde teel. 31. Kas kõrge rekombinatsioonisagedus viitab uuritavate geenide üksteisele lähestikku või eemal paiknemisele? Põhjendage. 32. Millest on tingitud erinevused kromosoomide geneetilisel ja füüsilisel kaardil? 33. Pagaripärmi Saccharomyces cerevisiae elutsükkel. S. cerevisiae kasutamine ristsiirete uurimisel. Esneb suguta pungumine ja suguline paljunemine. Kui kaks sobivat haploidset rakku kohtuvad, toimub viljastumine ja moodustud diploidne sügoot. Meioosi teel moodustub neli haploidset spoori, mis jäävad askusesse ehk kotti. 34. Mida näitavad homoloogiliste kromosoomide vahelised kiasmid? Et vahetult enne on toimunud homoloogiliste kromosoomide ristsiire. 35. Millal toimub ristsiire
"majahoidjad", Püsisoojaste loomade genoomil on segmentaarne (blokk ~300 kb) ülesehitus. Nende n.n. isohooride kompositsioon (G+C hulk) on homogeenne ja erineb teiste omast. L (light), H (heavy). Nukleaarses genoomis esinevad mõned kõrvalekalded universaalsest koodist (nt. Stopp > selenotsüsteiin). 7. Eukarüootsete organismide genoomiprojektid (pärmid, eelloomad, hulkraksed). Esimesena sekveneeritud eukarüoot Saccharomyces cerevisiae - pagaripärm (1996 a., 14 Mb, 16 kromosoomi, lisaks plasmiidid ja dsRNA viirused). Umbes 6340 geeni, 7% kodeerib mittetransleeritud RNA-d. Valke kodeerivaid ORF-e 5773 (25% nendest iseloomustamata). Geenide pikkus ca. 1.5 kb. Geenide kaugus ca 2 kb. Genoom väga kompaktne. Kromosoomides funktsionaalsed elemendid ARS, TEL, CEN. 2002 a. Schizosaccharomyces pombe käärituspärm, genoom. 13.8 Mb. 4940 valke kodeerivat geeni u. 57% genoomist. Sarnasem kõrgemate eukarüootidega kui S
rohelised taimed. Anaeroobid toituvad valmis orgaanilisest ainest. Obligatoorsed aeroobid kasutavad hapnikku rakuhingamisel ega saa hapnikuta elada. Fakultatiivsed anaeroobid saavad energiat hapnikuseoselisest metabolismist ja taluvad hästi hapnikku, kuid hapniku puudumisel võivad ümber lülituda kas kääritamisele või anaeroobsele hingamisele. Reeglina kasvavad hapniku olemasolul kiiremini, kui ilma hapnikuta. Näiteks nitraatsed hingajad, enterobakterid, S. cerevisiae. Kui keskkonnas puudub hapnik, toimub käärimine. Obligatoorsetele anaeroobidele on hapnik mürk. Mõned obligatoorsed anaeroobid on kääritajad, teised liigid saavad energiat anaeroobse hingamisega, mille korral on elektronide lõppaktseptoriks hingamisel hapniku asemel mõni muu anorgaaniline molekul. 15. Millistesse rühmadesse jaotatakse bakterid temperatuuri vajaduse ja taluvuse järgi? Ekstremofiilid on bakterid, kes taluvad hästi äärmuslikke keskkonnatingimusi, nad kuuluvad
maohappe ja sapphapete eest 2. Piimatooteid hoitakse külmkapis Probiootilised bakterid säilivad paremini 15. Millised on peamised eeldused probiootilistele mikroobitüvedele? 1. Resistentsus pankrease ensüümidele, happele ja sapile 2. Adhesioon seedetrakti limaskestale (immuunsuse moduleerimine, patogeenide adhesiooni takistamine, kiirendatud limaskesta kahjustuste paranemine) 3. Inimpäritolu (liigiomane interaktsioon) On erandeid: näiteks S. cerevisiae ja L. plantarum 4. Dokumenteeritud tervistav toime 5. Ohutus 6. Head tehnoloogilised karakteristikud (stabiilsus, suures hulgas tootmise lihtsus, hapniku taluvus) 16. Nimeta mõni eesti toode, kus kasutatakse probiootikumi (e). Millist probiootikumi seal kasutatakse? 1. Maag ´´Jänks´´ - Lactobacillis acidophilus 2. Valio ´´Gefilus´´ - Lactobacillus rhamnosus 3. Tere ´´Dr Hellus´´- Lactobacillus fermentum 4. Actimel Lactobacillus casei
· säilivusaeg on 6 kuud. · See ingver on igapäevane Lääne Aafrika inimeste toit. · 'Ogi' on hea pastataoline hapu toit, · Nigeerias, · teravilja fermentatsiooni resultaat. · Seda süüakse hommikusöögina ja see on väga oluline imikute jaoks ka.. · Fermentatsioon on tagatud piimhape ja äädikhappe bakterite tänul , eriti Lb. plantarum India · "Idli' aurutatud kook riisist · Indias · Piimhappebakterid Lc. mesenteroides, Lb. deIbrneckii, P. cerevisiae, E. faecal ja L. lactis vastavad pH taseme eest ja võivad surendada tiamiini ja riboflaviini kogust · 'Nan' - lame leib, keskel taskuga , · Praegu valmistatakse kõikjal pool maailmas. · Mikroorganismideks kasutatakse Saccharomyces pärmid ja piimhappebakter, eriti Lactobacillus tüvesid. Indoneesia · "Tempe kedele" arenenud Indoneesias sojaubade kääritamisel . · Sojaoad kõigepealt leotatakse vees, tavaliselt üleöö toatemperatuuril, ja need
organismide rühm, mis ei põhine nende sugulusel, vaid välisel sarnasusel. 6. Pärmid Pärmseened ehk pärmid on eukarüootsed, valdavalt üherakulised mikroseened, kelle liike leidub kahes seeneriigi hõimkonnas. Pärmseeni on kirjeldatud umbes 1500 liiki. Enamasti peetakse pärmseente all silmas kulinaarias ja tööstuses kasutatavat pagaripärmi (Saccharomyces cerevisiae). Pagaripärm (nagu ka mitmed teised pärmseened) hapendavad anaeroobsetes tingimustes sahhariide, seda protsessi kutsutakse käärimiseks. Mitmeid pärmseene liike on kasutatud ka veini jt toodete valmistamiseks. Pärmseente rakkude suurus varieerub liigiti: tavaliselt on nad 3...4 µm läbimõõduga, kuid mõned liigid kuni 40 µm. Looduses asustavad nad peamiselt mulla- ja veekeskkondi. Pärmseened ei moodusta ühtset taksonoomilist või fülogeneetilist gruppi.
Oluline iseärasus võrreldes kandseentega on viljakeha moodustumine haploidsetest hüüfidest! Kottseened võivad moodustada spetsiaalseid seeneniidistiku struktuure, mis on seotud parasiteerimisega erinevatel peremeesorganismidel. Nendeks struktuurideks on peremehele kinnitumiseks (apressooriumid) ja peremehe rakkudest toitainete imamiseks arenenud struktuurid (haustorid). Enamik kottseeni on haploidsed organismid, kuid mõned, näiteks pagaripärm (leivapärmkottseen, Saccharomyces cerevisiae) võivad olla ka diploidsed. Diploidsed pärmirakud on võimelised piiramatul arvul suguliseks paljunemiseks pungumise teel nagu haploidsed rakudki. Toitumine ja bioloogia Nagu teisedki seened, on kottseened heterotroofid ning omastavad toitaineid surnud või elavatest organismidest. Suurem osa saprotroofidest lagundavad surnud taimset materjali. Biotroofid moodustavad kas sümbiontseid suhteid väga erinevate organismidega või on
Heksokinaas seob ATP-d, kandes fosfori glükoosile. Transkriptsioonifaktorid seonduvad DNA-le järjestusspetsiifiliselt. RNAde liigid: 1. mRNA infokandja DNA ja valkude sünteesi vahel (2-5% raku RNAst) 2. rRNA - üle 90%raku RNAst 3. tRNA aminohapete transport ja geneetilise koodi dekodeerimine valgu sünteesiks 4. ribosüümid RNA-ensüümid 5. mikro-RNAd posttranskriptsiooniline geenide aktiivsuse regulatsioon Escheria coli soolekepike Saccharomyces cerevisiae pagaripärm Schizosaccharomyces pombe poolduv pärm Caenorhabditis elegans ümaruss Drosophila melanogaster äädikakärbes Danio rerio sebrakala Geen DNA järjestuse lõik, mis kodeerib valku või struktuurset, katalüütilist või regulatoorset RNAd Histoon väga konserveerunud aluseline valk DNA ja RNA erinevused: · desoksüriboos, riboos · tümiin, uratsiil · kaheahelaline, üksikahelaline · RNA omab katalüütilist funktsiooni
moodustab pärm ka mütseeli või pseudomütseeli. Pärmid ei moodusta viljakehi. Peamiselt soolise paljunemise iseärasuste järgi klassifit-seeritakse pärmid kolme klassi - Ascomycetes, Basidiomycetes ja Deuteromycetes. Alkohoolsete jookide ning pagaritoodete valmistamine põhinebki pärmide poolt esilekutsutaval akloholkäärimisel. Käärimistööstuses kasutatakse valdavalt perekonda Saccharomyces kuuluvaid pärme, nagu õllepärm - Saccharomyces carlsbergensis, pagaripärm - S. cerevisiae, veinipärm S. vini jt. Hapupiimas kääritab laktoosi Saccharomyces lactis. Kõige enam kasutatakse toiduainetööstuses (saiataigna kergitamiseks, piirituse, õlle ja veini valmistamisel) S. cerevisiae mitmeid rasse ehk tüvesid. Kuna pärmirakud sisaldavad palju valke ja vitamiine, kasutatakse pärme ka söödana ja raviotstarbel, näiteks avitaminoosi ja furunkuloosi ravis. 8) Mida kujutab endast etanoolkäärimine? Kirjeldage kemismi (raku energeetika).
DNA moodustab kogu raku massist ligikaudu 1% Organism DNA (bp kokku) konformatsioon Viirused SV40 5,100 tsirkulaarne Adenoviirus 36,000 lineaarne faag 48,600 tsirkulaarne Bakterid E. coli 4,700,000 tsirkulaarne Eukarüoodid S. Cerevisiae 13,500,500 lineaarsed D. Melanogaster 165,000,000 lineaarsed Inimene 3,000,000,000 lineaarsed RNA RNA moodustab umbes 510% raku massist Rakus esineb 3 põhilist RNA liiki Ribosomaalne RNA assotsieerunud valkudega ribosoomide koostises. Ribosoomidel toimub valgu biosüntees mRNA valgu biosünteesiks vajaliku informatsiooni vahendaja: DNA ja valgu vahel
ümbritsevasse keskkonda. Lisaks piiritusele ja süsihappegaasile moodustuvad pärmirakkude elutegevuse tulemusena glütseriin, 5 6 äädikhape ja orgaanilised happed. Käärimise kõrvalproduktidena tekivad kõrgemad piiritused ehk puskariõlid. Suhkrustunud massi kääritamiseks kasutatakse Saccharomyces cerevisiae pärmitüvesid XII, 11, M, millest levinum on XII. Pärmide kasutamisel tootmistsüklis alustatakse aretustsüklit kõigepealt puhaskultuure 500 ml kolbi külvates, järgneb 5 liitrine pudel ja algpärmi valmistamine. Toitekeskkonnana kasutatakse hapustatud meskit, mis hapustatakse kõrvalmikrofloora allasurumiseks väävel- või piimhappega kuni pH on 3,8-4,0. Pärmipaaki pannakse suhkrustajast meski temperatuuriga 58° C. Kuumutatakse lastes aurutorudesse auru kuni 70 °C ja hoitakse selle
inimene Homo sapiens 46 mänd Pinus species 24 on kaks X-kromosoomi). hobune Equus caballus 64 nisu Triticum monococcum 24 kana Gallus domesticus *78 oder Hordeum vulgare 14 karpkala Cyprinus carpio 104 põlduba Vicia faba 12 kass Felis domesticus 38 pärm Saccharomyces cerevisiae 32 kits Carpea hircus 60 tomat Lycopersicon esculentum 24 1.2 Rakkude paljunemine, mitoos, meioos, ristsiire koer Canis familiaris 78 tubakas Nicotiana tabacum 48 koduhiir Mus musculus 40 hallitusseened Aspargillus nidulans 16
anaeroobid. Mittesuguline paljunemine toimub pungudes või pooldudes. Spoorid moodustuvad askuses ehk spoorikotis. Moodustuvad askusspoorid. Enamus pärmseeni siiski pungub. Eosrakule moodustub puhetis (pungakene), kuhu läheb üle tuum ning pärast seda pung eraldub rakuseinaga. Mõned Schizosaccharomyces´e esindajad võivad paljuneda ka pooldumise teel nagu bakterid. Kõige tuntumaks pärmseene liigiks on Saccharomyces cerevisiae, kes esineb tavalises pulkpärmis. Paljud pärmseened on olulised leiva, õlle ja veini valmistamise juures, kuna nad võtavad osa käärimisprotsessidest. Saccharomyces cerevisiae – kasutatakse peamiselt käärimis- ja kondiitritööstustes, kuid teda võib leida ka keefirist ja juustudelt. Tal on ümara, ellipsoidse või lühisilinderja kujuga rakud, mis asetsevad üksikult, paaris, lühikeste ahelatena või kobaratena.
analüüs aga seda arvesse ei võta. Ristsiire ei toimu ka igas piirkonnas sama suure tõenäsusega. Kromosoomis geenid saavad asuda kaugemal kui 50cM, kuid rekombinantide sagedus teoreetiiselt ei saa olla üle 50%. Kaugus hinnatuna rekombinantide esinemissageduse alusel on täpne kuni 25cM kaugusel asuvate geenide puhul. Kaugemal on tõenäoline, et ristsiire võis toimuda kahel korral, seega tekiks rekombinant, vaatamata ristsiirdele. 33. Pagaripärmi Saccharomyces cerevisiae elutsükkel. S. cerevisiae kasutamine ristsiirete uurimisel. Elutsüklis vaheldub haplodne ja diploidne elujärk. Saab paljuneda mittesuguliselt pooldudes ja ka suguliselt. Suguline paljunemine leiab aset, kui kaks haploidset rakku ühinevad, tekib diploidne rakk, mis läbib meioosi. Meioosi profaasis toimub kromatiidide ristsiire ja jagunemisel tekib neli haploidset askospoori, kellest kaks on rekombinantsed. Need neli askospoori on alguses ühises kotikeses – askuses
kombineerumine sagedamini kui teiste vahel. Seega ei vasta kaugused geneetilisel kaardil täpselt kaugustele kromosoomi füüsilisel kaardil. Ümberkombineerumine toimub väiksema tõenäosusega tsentromeeri juures ja kromosoomi otstes ning need piirkonnad on gen. kaardil kokku surutud. Ülejäänud piirkonnad, kus ristsiirete toimumise tõenäosus on suurem, on gen. kaardil välja venitatud. 33. Pagaripärmi Saccharomyces cerevisiae elutsükkel. S. cerevisiae kasutamine ristsiirete uurimisel. · S. cerevisiae on üherakuline haploidne organism, kes paljuneb tavaliselt mittesuguliselt pungudes. Aga sugulisel paljunemisel liituvad kaks haploidset erineva ristumistüübiga rakku a ja , mille tulemusena tekkinud diploidne rakk läbib meioosi. Meioosi tulemusena tekib 4 haploidset rakku (askospoori), mis jäävad kokku kotikesse, mida nim. askuseks. Seega sisaldab iga askus ühe konkreetse meioosi produkte
kontaktmeetodil kuumutamise toimel. 19. Juuretis ja selle saamine 48. Juuretiseks nimetatakse käärimis- ja hapendamisseisundis olevat taignat. Käärimist ja hapnemist kutsub esile mikroorganismide, peamiselt pärmseente ja piimhappebakterite elutegevus. Toimub 2 käärimisprotsessi: 49. 1) alkohoolne käärimine (pärmid); 50. 2) piimhappeline käärimine (piimhappebakterite puhaskultuurid). 51. Pärmitüved: Sahharomyces cerevisiae, Sahharomyces minor 52. Piimhappebakterite eritüved: 1) Homofermentatiivsed PHB-d moodustavad peamiselt piimhapet; 2) Heterofermentatiivsed PHB-d moodustavad piimhapet ja lenduvaid happeid ning gaasi. 53. Meeldiva leiva aroomi saamiseks kasutada mõlemaid PHB-d. 20. Juuretise liigid 54. Vedelad, tahked ja kuivjuuretised. 21. Spontaanse juuretise valmistamine 55. Rukkijahu + vesi = taigen
3. Milliste toiduainete valmistamisel kasutatakse hallitus-ja pärmseeni? Nimeta mõned Hallitusseen Rhizopus stolonifer põhjustab marjade, eriti maasikate riknemist Hallitusseen Fusarium culmorum põhjustab köögi- ja puuviljade riknemist Hallitusseen Aspergillus flavus grupp on levinum sinkidel ja vorstidel. Hallitusseene perekond kuuluvad hallituseene liike kasutatakse hallitusjustude Roquefort ja Camembert. Pärmid: Saccharomyces cerevisiae kasutatakse etanooli tootmisel, käärimis- ja pagaritööstuses. 4. Mis võetakse alusteks pärm-ja hallitusseente identifitseerimisel? Söötme erinevus? Hallitusseentel on vegetatiivne keha ja hüüfid ning eosed. Nad kasvavad Petri tassidel. Pärmid on üheraksed seened. Üldiselt on pärmirakud suuremad, kui bakterirakud. Enamasti on pärmid ovaalse kujuga. Punguvatel pärmidel on näha pungasid V TEEMA 1. Mis on steriliseerimine?
kaardil on need alad kokku surutud. Ülejäänud regioonid, kus ristsiirde tõenäosus on kõrgem, on geneetilisel kaardil välja venitatud. Ka toimub rohkem ristsiirdeid pikemate kromosoomide vahel. Geneetiline ja füüsiline kaart on kolineaarsed geenid paiknevad mõlemal kaardil samas järjekorras, kuid füüsilised kaugused ei ole geneetilisel kaardil õiged. 33. Pagaripärmi Saccharomyces cerevisiae elutsükkel. S. cerevisiae kasutamine ristsiirete uurimisel. Elutsükkel: 1 rakuline haploidne organism paljuneb pungumise teel. Sugulisel paljunemisel liituvad kaks erineva ristumistüübiga rakku. Diploidne rakk läbib meioosi, tekib 4 haploidset askospoori, mis jäävad kokku askusesse. Haploidsed pärmirakud. Laboris kultiveeritakse tardsöötmel. Katsed pagaripärmiga tõendasid, et iga ristsiirde toimumise tagajärjel on neljast kromatiidist 2 rekombinantsed
Fenotüüpide oodatav suhe 9:3:3:1, tegelik 23,3:1:1:6,8. Kõrvalekalle tulenes: õite värvust & tolmuterade kuju määravad geenid olid aheldunud. 30. Geneetilise materjali rekombineerumine ristsiirde teel. Rekombinantsed gameedid moodustuvad homoloogiliste kromosoomide ristsiirde tagajärjel. Protsessis 4 homoloogilist kromatiidi (geen.materjal 2*) tetraat. Iga ristsiirde toimumise tagajärjel 4 kromatiidist rekombinantsed 2. Katsed pagaripärmiga Saccharomysec cerevisiae. 31. Kas kõrge rekombinatsioonisagedus viitab uuritavate geenide üksteisele lähestikku või eemal paiknemisele? Põhjendage. ?! Geenid, mis paiknevad üksteise suhtes lähestikku, on tugevamalt aheldunud ning rekombineeruvad harvemini. Geenidevahelise rekombinatsiooni sagedus võimaldab hinnata nendevahelist aheldatust. Rekombinatsioonisageduse arvutamiseks ristatakse uuritavate tunnuste suhtes aheldunud geenidega isendeid
Mitokondriaalse genoomi poolt on kodeeritud 7 kompleks I subühikut. See on tähelepanuväärselt palju, sest mitokondriaalses genoomis on kokku vaid 13 valgu geeni, umbes pooled kuuluvad nendest kompleksi I. Kompleks I koosneb struktuurselt 2 osast, membraaniga tugevalt seotud ja perifeerne osa. Need üksused assambleeritakse arvatavasti eraldi. Perifeerses üksuses paikneb enamus redokstsentritest. Mitokondriaalse genoomi poolt kodeeritud valgud paiknevad membraanses osas. S. cerevisiae ehk pagaripärmi hingamisahelas on kompleks I asemel 57 kDa suurune valk, mille funktsioon on analoogiline imetajate kompleks I-ga, st. mis täidab NADH-ubikinooni oksidoreduktaasi funktsiooni. E. coli kompleks I ekvivalendil on 14 subühikut, neist 7 on homoloogilised imetajate mitokondriaalse genoomi poolt kodeeritud subühikutega. Rotenoon on kompleks I spetsiifiline inhibiitor. Rotenoon on ubikinooni konkurentne
T Microbisporal on sporangiumis 2 spoori. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Aktinomütseetide sporangiumid Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Müksobakterid Müksobakterid on bakterid, kellel on omapärane elutsükkel, mille üheks osaks on makroskoopiline viljakeha. Pildil Chondromyces'e viljakeha. Müksobakteritel on suur genoom: 2x suurem, kui E. coli oma ja moodustab ca 2/3 S. cerevisiae genoomist. Myxa so. kreeka k. lima. Müksobakterid on gramnegatiivsed, saledate rakkudega, painduva kestaga bakterid, liiguvad tahkel pinnal libisedes. Eritavad lima ja jätavad liikudes enda järele limase raja. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Müksobakterid Roland Thaxter- müksobakterite esmakirjeldaja 1892. aastal. Tema näitas, et varemalt seenteks peetud organismid olid
membraaniga ümbritsetud tuumast ja paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Hingamistüübilt on nad fakultatiivsed anaeroobid. Mittesuguline paljunemine toimub pungudes või pooldudes. Enamus pärmseeni siiski pungub. Eosrakule moodustub puhetis (pungakene), kuhu läheb üle tuum ning pärast seda pung eraldub rakuseinaga. Mõned Schizosaccharomyces´e esindajad võivad paljuneda ka pooldumise teel nagu bakterid. Kõige tuntumaks pärmseene liigiks on Saccharomyces cerevisiae, kes esineb tavalises pulkpärmis. Saccharomyces´e perekonda kuulub ligikaudu 40 erinevat liiki. Paljud pärmseened on olulised leiva, õlle ja veini valmistamise juures, kuna nad võtavad osa käärimisprotsessidest. 4. Hallitusseente ehitus, paljunemine, kasutusalad ja tuntumad liigid Enamus hallitusseeni koosneb silinderjatest rakkudest, mis moodustavad hargnevaid seeneniidikesi ehk hüüfe. Need omakorda moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli.
identsed ja seega ei teki mingit silmnähtavat erisust). Tegelik distants on seotud sellega, et mida kaugemale jäävad geenid, seda suurem on RKsagedus. RK toimub väiksema tõenäosusega kromosoomi otste lähedal ning tsentromeeri piirkonnas geneetilisel kaardil on need alad kokku surutud. Ülejäänud regioonid, kus RS toimumise tõenäosus on kõrgem, on geneetilisel kaardil välja venitatud. 33. Pagaripärmi Saccharomyces cerevisiae elutsükkel. S. cerevisiae kasutamine ristsiirete uurimisel. Katsed pagaripärmiga tõendasid, et iga ristsiirde toimumise tagajärjel on neljast kromatiidist kaks rekombinantsed. Elutsükkel: Vahelduvad haploidne ja diploidne elustaadium. Ührakuline haploidne organism paljuneb pungumise teel; need rakud saavad võrdselt geneetilist infot. Iga rakk võib olla aluseks kolooniale. Haploidsed rakud võivad omavahel liituda e toimub rakkude ristumine, mille tulemusena saadakse diploidne rakk
füüsilisel). Rekombineerumine toimub väiksema tõenäosusega kromosoomi otste lähedal ning tsentromeeri piirkonnas – geneetilisel kaardil on need alad kokku surutud. Ülejäänud regioonid, kus ristsiirde toimumise tõenäosus on kõrgem, on geneetilisel kaardil välja venitatud. Geneetiline ja füüsiline kaart on kolineaarsed – geenid paiknevad mõlemal kaardil samas järjekorras. 33. Pagaripärmi Saccharomyces cerevisiae elutsükkel. S. cerevisiae kasutamine ristsiirete uurimisel. Vaheldub haploidne ja diploidne staadium. Iga spoor võib moodustada uue koloonia. Üherakuline haploidne organism paljuneb pungumise teel – sugulisel paljunemisel liituvad 2 erineva ristumistüübiga rakku – diploidne rakk läbib meioosi, mille tulemusena tekib 4 haploidset askospoori, mis jäävad kokku askusesse – iga askus sisaldab ühe konkreetse meioosi produkte. Askustes olevate spooride
piirkonnas – geneetilisel kaardil on need alad kokku surutud. 21 Ülejäänud regioonid, kus ristsiirde toimumise tõenäosus on kõrgem, on geneetilisel kaardil välja venitatud. Geneetiline ja füüsiline kaart on kolineaarsed – geenid paiknevad mõlemal kaardil samas järjekorras. Rekombinantide analüüs võimaldab määrata geenide järjekorda kromosoomis, kuid mitte nendevahelisi füüsilisi kaugusi 33. Pagaripärmi Saccharomyces cerevisiae elutsükkel. S. cerevisiae kasutamine ristsiirete uurimisel. Pagaripärmi elutsükkel: Üherakuline haploidne organism paljuneb pungumise teel Sugulisel paljunemisel liituvad 2 erineva ristumistüübiga rakku Diploidne rakk läbib meioosi, mille tulemusena tekib 4 haploidset askospoori, mis jäävad kokku askusesse Iga askus sisaldab ühe konkreetse meioosi produkte
lülitub selle oksüdatsioonil vahetult substraati. Anaeroobid ei talu O2te kuna see on neile toksiline. Toksilisuse põhjused on: O2 oksüdeerib rakus neid molekule, mida on vaja redutseeritud kujul;paljud ensüümid on hapnikutundlikud; Kus võiks looduses elada anaeroobseid baktereid. Loomade soolestikus ja hingamisteedes; mullas; Kes on fakultatiivsed anaeroobid? Kui keskkonnas on hapnikku, kasutab seda, kui ei ole, siis toimub käärimine. (S. Cerevisiae) Mis on küünlanõu? Kuidas luuakse seal anaeroobsetele mikroobidele sobivad elutingimused? Küünalnõu on kinnine anum, kuhu pannakse põlema küünal, mis kasutab ära kogu hapniku ja siis kustub. Mis on steriliseerimine? Mis on desinfitseerimine? J. Lister ja fenooli kasutamine. Steriliseerimine- mikroorganismide täielik hävitamine. Desinfitseerimine- mikroorganismide arvukuse oluline vähendamine. J lister hakkas fenooli (fenoolilahust) esimesena haavade ja
Hingamistüübilt on nad fakultatiivsed anaeroobid. Mittesuguline paljunemine toimub pungudes või pooldudes. Enamus pärmseeni siiski pungub. Eosrakule moodustub puhetis (pungakene), kuhu läheb üle tuum ning pärast seda pung eraldub rakuseinaga. Mõned Schizosaccharomyces´e esindajad võivad paljuneda ka pooldumise teel nagu bakterid. Kõige tuntumaks pärmseene liigiks on Saccharomyces cerevisiae, kes esineb tavalises pulkpärmis. Saccharomyces´e perekonda kuulub ligikaudu 40 erinevat liiki. Kõik nad paljunevad pungumisega ja moodustavad ovaalseid või ümaraid rakke. Nad võivad moodustada spoore askustes ning on võimelised kääritama suhkruid ja produtseerima alkoholi. Saccharomyces cerevisiae perekonda kuuluv pärmirakk võib eksisteerida kahte moodi: diploidse ja toidu puudusel haploidse rakuna. Viimasel juhul moodustuvad askuses neli askospoori
Inimesele allergiat põhjustavad seened. Söögiseened. Seeni korjatakse söögiks. Kevadine ja sügisene aspekt Seeni kasutatakse ka mitmesuguste toitainete valmistamiseks Juustu valmistamiseks kasutatavad seened. Pintselhalliku (Penicillium) liike kasutatakse juustude valmistamiseks (Roquefort, Camembert, Brie, Gorgonzola, Stilton jne) Mükoproteiin. Mükoproteiini oleks võimalik toota mitmesugustel jäätmetel kasutades pagaripärmi (Saccharomyces cerevisiae). Puuduseks pärmseente poolt suurtes kogustes produtseeritavad nukleiinhapped, mis on inimesele kahjulikud ning pärmide valgud, mille koostisse kuulub koguseliselt liiga vähe loomadele, s.h. inimesele hädavajalikke aminohappeid. Endofüüdid. Endofüüdid – suur hulk seeni elab taimekudedes (lehtedes, vartes) ilma neid kahjustamata. Kaitsevad taimi seenparasiitide, putukate ja ka imetajate eest. Mõningad rohttaimed võivad sisaldada endofüüte, mis toodavad suures koguses
Ümberkombineerumine toimub väiksema tõenäosusega kromosoomi otste lähedal ning tsentromeeri piirkonnas. Need piirkonnad on geneetilisel kaardil kokku surutud. Ülejäänud regioonid, kus ristsiirete toimumise tõenäosus on kõrgem, on geneetilisel kaardil välja venitatud. Hoolimata neist erinevustest on nii geneetilised kui ka füüsilised kromosoomikaardid kolineaarsed, mis tähendab seda, et konkreetsed geenid on mõlemal kaardil samas järjekorras. 33. Pagaripärmi Saccharomyces cerevisiae elutsükkel. S. cerevisiae kasutamine ristsiirete uurimisel. Pagaripärm on askomütseel, kellele on iseloomulik, et meioosis moodustunud 4 askospoori jäävad kokku moodustisse, mida nimetatakse askuseks. Need seened on suurema osa elutsüklist haploidsed --> igast askopoorist areneb eraldi organism. Iga askopoor sisaldab ühte neljast meioosi algfaasis kõrvuti paiknenud tetraadi moodustanud kromatiidist
46. Millised on inimese genoomis leiduvad kordusjärjestused? Kirjeldage neid detailselt. SINE, LINE, transposoonid, retroposeerunud pseudogeenid, mini- ja mikrosatelliidid, tandeemsed järjestused (nt ATTCG ATTCG ATTCG), intronid keskmiselt 2000 bp. 47. Millised on kõige olulisemad mudelorganismid mida molekulaarbioloogiliste uurimistööde läbiviimisel kasutatakse (nimeta vähemalt 5 eesti- ja ladinakeelset nimetust)? Pärm Saccharomyces Cerevisiae, varbuss Caenorhabditis elegans, kolibakter Escherichia coli, puuviljakärbes Drosophila melanogaster, koduhiir Mus musculus. 48. Millised on teadaolevalt suurimad ja väikseimad genoomid? Varem oli suurim teadaolev marmorjal (?) kopskalal (133 miljardit bp), nüüd aga protist Polychaos dubium (670 mld bp). Taimeviirus rice yellow mottle virus satellite (220 bp) väikseim. 49. Mis on antikeha? Antikehad on immuunsüsteemi efektiivsed tööriistad
Tselluloos 1,8% Rasv 0,9-2,0% Mineraalained 1,7-2,5% Vitamiinid: P1,B1,B2,B6 Tegemist on puhaskultuuriga, mis algselt paljundatakse laboris ja seejärel viiakse toitekeskkonda ja paljundatakse tööstuslikult.(Salutaguse Pärmitehas). Pagaripärm kuulub perekonda Saccharomyces (saccharo -suhkur, myces -kr.k. seen) ning tema liiginimetus on cerevisiae (cerevisiae - Id.k. pruulija). Tegemist on mikroorganismiga, mis põhjustab alkohoolset käärimist. Ta kääritab suhkru süsihappegaasiks ja alkoholiks. PÄRM C6H1206 2CO2 + 2C2H5OH Presspärmi värvus on helehall või valkjashall, konsistents tihe ja hästi murtav. Ei tohi venida. Niiskusesisaldus kuni 75%. Lõhn iseloomulik pärmiseentele. Kuivpärm saadakse kõrgekvaliteedilisest presspärmist, see purustatakse graanuliteks ja seejärel kuivatatakse vaakumis.
hapniku kontsentratsioonid on toksilised. Sellised on spirillid, Campylobacter, N2 fikseerivad bakterid ja vesinikubakterid. o Fakultatiivsed anaeroobid. Saavad energiat hapnikuseoselisest metabolismist ja taluvad hästi hapnikku, kuid hapniku puudumisel võivad ümber lülituda kas kääritamisele või anaeroobsele hingamisele. Siia kuuluvad näiteks nitraatsed hingajad, enterobakterid (ka soolekepike), S. cerevisiae. Reeglina kasvavad hapniku olemasolul kiiremini, kui ilma hapnikuta. o Anaeroobid. Saavad energiat enamasti kas anaeroobsest hingamisest või kääritamisest. Nende hulgas on ka kemosünteesijaid (näiteks metanogeenid) ja fotosünteesijaid (näiteks rohelised väävlibakterid). o Mikroobidel (aeroobidel) on hapniku vaja: o Orgaaniliste või anorgaaniliste toitainete oksüdatsiooniks (hapnik lülitub oksüdeeritavasse ainesse või on elektronide lõppaktseptoriks).
Tselluloos 1,8% Rasv 0,9-2,0% Mineraalained 1,7-2,5% Vitamiinid: P1,B1,B2,B6 Tegemist on puhaskultuuriga, mis algselt paljundatakse laboris ja seejärel viiakse toitekeskkonda ja paljundatakse tööstuslikult.(Salutaguse Pärmitehas). Pagaripärm kuulub perekonda Saccharomyces (saccharo -suhkur, myces -kr.k. seen) ning tema liiginimetus on cerevisiae (cerevisiae - Id.k. pruulija). Tegemist on mikroorganismiga, mis põhjustab alkohoolset käärimist. Ta kääritab suhkru süsihappegaasiks ja alkoholiks. PÄRM C6H1206 2CO2 + 2C2H5OH Presspärmi värvus on helehall või valkjashall, konsistents tihe ja hästi murtav. Ei tohi venida. Niiskusesisaldus kuni 75%. Lõhn iseloomulik pärmiseentele. Kuivpärm saadakse kõrgekvaliteedilisest presspärmist, see purustatakse graanuliteks ja seejärel kuivatatakse vaakumis.
Loomadel see puudub. Tänapäeval rohkem vähki sest eluiga pikem. 61. Miks on soolekepike ning pärmid head geenitehnoloogia mudelobjektid? Escherichia coli – soolekepike. Leidub inimese alumistes seedeelundites. On võimeline tekitamaks mitmeid haigusi oma peremehes. Kinnituvad rakule, sisestavad mürke, häirivad normaalset rakutalitlust. Hea, sest paljuneb kiiresti… saab kasvatada katseklaasil Saccharomyces cerevisiae – pagaripärm. Aitab mõista raku- ja molekulaarset protsesse eukarüootides. Üherakuline organism on ka toidutööstuses tähtis (leib, õlu, vein, ensüümid, ravimid). U 6000 geeni. Schizosaccharomyces pombe – poolduv pärm. Õlust. Some gene sequences are as equally diverged between the two yeasts as they are from their human homologues. U 4900 geeni. 62. Caenorhabditis elegans ja Drosophila melanogaster geenitehnoloogia
kodeerivad mingit valku. Keskmiselt on inimesel kuni 300 teatud geeni funktsiooni kadumisega seotud mutatsiooni, millest 50 100 on seotud haigustega (eelsoodumusega teatud haigustele). Eeldatavasti on 2011. a. lõpuks teada juba 30000 inimese genoomi järjestused. Praeguseks on sekveneeritud ka geneetikas mudelorganismidena kasutatavate organismide genoomid. Nii teame me DNA nukleotiidset järjestust bakteril E. coli, pärmil S. cerevisiae, nematoodil C. elegans, äädikakärbsel, hiirel, rotil, taimedest müürloogal Arabidopsis thaliana. 2 Genoomi primaarjärjestuse teadasaamine aitab oluliselt kaasa genoomi funktsioonide uurimisele. Mis funktsioon on ühel või teisel DNA järjestusel, selgub geneetilistest katsetest sama järjestuse mutantidega. Viimastel aastatel leiavad üha enam rakendust ka uued molekulaarsed meetodid, millest põgusalt tuleb juttu allpool.
miljardit aluspaari pikk. Seega on valku kodeerivaid järjestusi ligikaudse hinnangu alusel 1-2% genoomist. 2003. a. aprilliks, DNA kaksikheeliksi kirjeldamise 50-ndal aastapäevaks, esitas HGP inimese genoomi nukleotiidse järjestuse, kus 98% geene sisaldavatest aladest oli sekveneeritud 99,99%-lise täpsusega. Praeguseks on sekveneeritud paljude geneetikas mudelorganismidena kasutatavate organismide genoomid. Nii teame me DNA nukleotiidset järjestust bakteril E. coli, pärmil S. cerevisiae, nematoodil C. elegans, äädikakärbsel, hiirel, taimedest müürloogal Arabidopsis thaliana. 2004. a. aprillis teatati roti genoomi DNA järjestuse määramisest. Genoomi primaarjärjestuse teadasaamine aitab oluliselt kaasa genoomi funktsioonide uurimisele. Mis funktsioon on ühel või teisel DNA järjestusel, selgub geneetilistest katsetest sama järjestuse mutantidega. Viimastel aastatel leiavad üha enam rakendust ka uued molekulaarsed meetodid, millest põgusalt tuleb juttu allpool.
Pärmidel moodustub etanool glükolüüsis tekkinud püruvaadist: 1 moolist glükoosist moodustub 2 mooli püruvaati, mis dekarboksüülitakse püruvaadi dekarboksülaasiga 2 mooliks atseetaldehüüdiks ja 2 mooliks CO 2. Atseetaldehüüd redutseeritakse NADH reoksüdatsiooniga etanooliks. Seega on pärmide etanoolkäärimise produktideks etanool ja süsihappegaas. Võtmeensüümideks on püruvaadi dekarboksülaas ja alkoholi dehüdrogenaas. 16 Kui S.cerevisiae't kasvatada aeroobsetes tingimustes söötmes, kus on kõrge suhkrusisaldus, siis on kasv kahefaasiline. Seda nim aeroobseks kääritamiseks: 1. Esimeses faasis toimub suhkru kääritamine etanooliks 2. Teises faasis toimub etanooli oksüdatsioon hapnikuga CO2 ja veeni. Etanoolikääritamises moodustub kõrvalproduktina alati ka glütserooli, mis tekib DAP redutseerimisel NADH-ga. Rohkem tekib glütserooli käärimise algfaasis, kui kk-s on palju suhkrut ja kasv on kiire. Kiirel
Moodustuvad radiaalsed lingud, mis on ankurdatud nukleaarsele skeletile. Iga ling sisaldab 50000-100000 aluspaari. Tsentromeerid ja telomeerid. Tütarkromatiidide liikumisel anafaasis raku vastaspoolustele on nende tsentromeeridele kinnitunud mikrotuubulitest koosnevad kiud (kääviniidid). Metafaasi kromosoomis on tsentromeeri ala jälgitav kokkusurutud piirkonnana. Erinevate kromosoomide tsentromeeri regioonid - CEN regioonid on konserveerunud. Katsetes S. cerevisiae CEN regioonidega on näidatud, et ühe kromosoomi CEN regiooni asendamine teise kromosoomi CEN regiooniga ei mõjuta rakkude normaalset jagunemist. 4 Telomeeridel on 3 olulist funktsiooni: 1) Takistavad DNA molekulide otste lagundamist nukleaaside poolt. 2) Takistavad erinevate DNA molekulide otste kleepumist.
1. Aeroobid. Vajavad eluks hapnikku. Aeroobide hulgas eristatakse mikroaerofiile, kellele kõrged hapniku kontsentratsioonid on toksilised. Sellised on spirillid, N2 fikseerivad bakterid ja vesinikubakterid. 2. Fakultatiivsed anaeroobid. Saavad energiat hapnikuseoselisest metabolismist ja taluvad hästi hapnikku, kuid hapniku puudumisel võivad ümber lülituda kas kääritamisele või anaeroobsele hingamisele. Siia kuuluvad näiteks nitraatsed hingajad, enterobakterid, S. cerevisiae. Reeglina kasvavad hapniku olemasolul kiiremini, kui ilma hapnikuta. 3. Anaeroobid. Saavad energiat kas anaeroobsest hingamisest või kääritamisest. Nende hulgas on ka kemolitotroofe(metanogeenid) ja fotolitotroofe (rohelised väävlibakterid). Eristatakse rangeid anaeroobe, kellele hapnik on väga toksiline (metanogeenid, sulfaate redutseerivad bakterid, rohelised väävlibakterid) ja aerotolerantseid anaeroobe, kes hapniku juuresolekul ei hukku (piimhapebakterid, osad klostriidid)
Paljud vasturääkivad uurimistulemused efektiivsuse kohta ja võimalik organismile vajalike ainete lammutav toime muudavad aktiivöe igapäevase kasutamise söödalisandina küsitavaks. Et nii mineraalseid, savidel kui aktiivsöel baseeruvaid adsorbente tuleb sööda hulka lisada kogustes üle 1%, alandavad need sööda toitainete tihedust mojudes negatiivselt eriti sigade ja lindude energiatarbele, samuti vähendavad oluliste toitainete kättesaadavust. Pärmseene Saccharomyces cerevisiae tüve 1026 rakuseina konkreetne osa mükosorb (MS) reageerib mükotoksiinidega, ning tööstuslikul tasemel seda söödalisandiks nüüd ka toodetakse. Keemiliselt on tegu glükomannaaniga. Pakub huvi anorgaanilistele adsorbentide asendajana, sest on efektiivne juba väikestes kogustes, mõjutades sööda toitainelisi omadusi minimaalselt. Aktivatsiooniaeg on palju lühem kui silikaatmineraalidel, väheneb kõigi levinumate mükotoksiinide
Ta on ülitugev oksüdeerija ja kahjustab igasuguseid biopolümeere (näiteks membraanides lipiide). Kus võiks looduses elada anaeroobseid baktereid. Jämesooles, mudas. Kes on fakultatiivsed anaeroobid? Fakultatiivsed anaeroobid. Saavad energiat hapnikuseoselisest metabolismist ja taluvad hästi hapnikku, kuid hapniku puudumisel võivad ümber lülituda kas kääritamisele või anaeroobsele hingamisele. Siia kuuluvad näiteks nitraatsed hingajad, enterobakterid (ka soolekepike), S. cerevisiae. Reeglina kasvavad hapniku olemasolul kiiremini, kui ilma hapnikuta. Mis on küünlanõu? Kuidas luuakse seal anaeroobsetele mikroobidele sobivad elutingimused? Küünalnõu on kinnine anum, kuhu pannakse põlema küünal, mis kasutab ära kogu hapniku ja siis kustub. Bakterite paljunemine, selle viisid. Enamik baktereid paljuneb pooldumise teel. Tekkivad tütarrakud on ühesuurused ja geneetiliselt identsed. Enne pooldumist toimub kromosoomi replikatsioon ja kumbki tütarrakk
86. Kes on fakultatiivsed anaeroobid? Mis on küünlanõu? Kuidas luuakse seal anaeroobsetele mikroobidele sobivad elutingimused? Fakultatiivsed anaeroobid. Saavad energiat hapnikuseoselisest metabolismist ja taluvad hästi hapnikku, kuid hapniku puudumisel võivad ümber lülituda kas kääritamisele või anaeroobsele hingamisele. Siia kuuluvad näiteks nitraatsed hingajad, enterobakterid (ka soolekepike), S. cerevisiae. Reeglina kasvavad hapniku olemasolul kiiremini, kui ilma hapnikuta. Küünalnõu on kinnine anum, kuhu pannakse põlema küünal, mis kasutab ära kogu hapniku ja siis kustub. XVI 87. Bakterite paljunemine, selle viisid. Kui kiiresti bakterid paljunevad? Millest sõltub paljunemiskiirus? Mis on generatsiooniaeg? Bakterirakk paljuneb pooldumise teel sobiva temperatuuri juures, milleks on enamasti umbes 37° C
Vajalik on uurida paarisseerumeid, tiitri tõus peab olema vähemalt neljakordne. Kasutatakse ELISA-t, lateksaglutinatsioonireaktsiooni, KSR-i. Veel on kasutusel bioloogiline uurimine, molekulaarsed meetodid ja ksenodiagnostika (nakatatud vahekandja uurimine). Täi imeb haiguskahtlaselt inimeselt verd, seejärel täi isoleeritakse ning hiljem uuritakse, kas täis on võimalik leida riketsiaid. Praktiline töö Ülesanne 1. Vaadelda võrdlevalt Candida albicans’i ja Saccharomyces cerevisiae (pagaripärm) kultuurist tehtud ja Grami meetodil värvitud preparaatides seente morfoloogiat. Panna tähele seenerakkude suurust võrreldes bakteritega ning seente omavahelist erinevust. Candida albicans Saccharomyces cerevisiae Ülesanne 2. Vaadelda seerumit sisaldavas söötmes CO termostaadis mõni tund 2 hoitud Candida spp
annaabi.ee 
