Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Camus Sisyphose müüt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
camus, pascal, pascali, arvab, loomulikud, sisyphose, enesetappu, elamise, mainib, inimse, mõistuspärane, konfrontatsioon, heliseb, sisimas, asjale, jutus, valdab, väited, tervikut, uurima, ühtemoodi, paratamatus, rõõm, inimmõistusseostatud eksistentsialismiga , eelistas ta, et teda tuntaks pigem inimese ja mõtlejana kui mingi koolkonna või ideoloogia esindajana. Albert Camus on Nobeli kirjandusauhinna laureaat 1957. Ta oli esimene Aafrikas sündinud inimene, kes sai Nobeli kirjandusauhinna. Ta on ühtlasi laureaatidest kõige nooremana surnud. Camus' hilisema loomingu teemad ja märksõnad oleksid Alzeeria rannikulinnade lämbe palavus, ängistus, võõrastus, üksindus, absurd, mäss ja elu mõte. Albert Camus on seda meelt, et õnn ja absurd on ühe maa lapsed. Absurd vajub inimese kukile siis, kui kõik lakkab olemast mõistuspärane. Absurdiinimene näeb, et elul pole kaalu kõigi lootuste sadam on surm kuid just selle tõsiasja tõttu asub absurdiinimene looma. 1 Albert Camus' elukäik A l b e r t C a m u s ( a l i a s J a c q u e s C o r m e r y) s ü n d i s 7 . n o v e m b r i l 1 9 1 3 , k u i perekond kolis Saint-Pauli maavaldusesse
(enda) ja caedes (mõrv). Suitsiid kui termin tekkis 17. sajandil Inglismaal. Selle mõiste arengut mõjutasid fakt ise ja väitlused sel teemal. Termini ilmumise tingis soov eristada enese tapmist teise inimese tapmisest. Enesetapp e. suitsiid on kompleksne fenomen, mis on sajandeid köitnud filosoofide, teoloogide, arstide, sotsioloogide ja loomeinimeste tähelepanu. Et vastata filosoofia põhiküsimusele tuleks otsustada, kas elu väärib elamise vaeva või ei. Sellele küsimusele on üritanud vastata teiste seas ka üldtuntud filosoofid. Näiteks: Camus arvab, et inimese elu on absurdne ning seda ei saa miski õigustada: „See maailm iseenesest ei ole mõistuspärane. Aga absurdne on selle irratsionaalse konfrontatsioon meeletule selguseihale, mille kutse heliseb vastu inimese sisimas." ning Camuse arvates on enesetapp absurdi lõpetamine. Nagu ka filosoofid tunnen ka mina huvi suitsiidi põhimõtete ja eriti ajaloo vastu. Selle töö
on (kas maailm üldse olemas on?) ja vaadata kas jääb järele midagi, milles enam kahelda ei ole võimalik. Sellisel juhul oleme leidnud esimese kindla kivi, millelt alustada. Camut- väidab et filosoofia algab absurdist ja absurd ei ole teoreetiline konstruktsioon, see on meeleolu (sama fundamentaalne kui Aristotelese imestus, Decarte kahtlus). Absurd- olukord, kus tunneme võõrandatust. Näeme selgemini, et meil ei ole siin kohta. Filosoofia põhiküsimus: ,,Miks pole ma siiani sooritanud enesetappu?" Bibihhin- mõtleb meeleolude üle. Tuju puudumine ei tähenda seda, et pole tuju ja meeleolu. Meeleolu pole seepärast, et meie olemine on meelestatud millestki muust. Tuju on küll aga ei tea täpselt milline, kuigi teame täpselt et see pole selgistamise tuju. Meeleolu ei küündi tervikliku vormini. Miks peaksid sellised meeleolud meie jaoks olema oksaks filosoofiasse? Filosoofial on oluline erinevus võrreldes teadusega
1. Kuidas kirjeldab Pascal absurditunde avaldusi? Albert Camus on öelnud, et inimene omandab elamise harjumuse enne, kui mõtlemise harjumuse. Ühel hetkel hakkab inimene mõtlema argipäevastest toimingutest väljapoole, hakkab mõistma, et maailm on talle võras ning miski maailmas ei samastu temaga. Samuti hakkab inimene mõistma, kui mõttetu on kannatada. Sellisel hetkel avaldub Camus sõnul absurditunne. Inimese vai justkui ärkab ning hakkab mõistma tegelikkust seda, mis on väljaspool seda rutiini ja ärgipäevamöllu. Sellisel hetkel paljastub ka, kui arusaamatu on elamine. See absurditunne sunnib põgenema kas lootusse või enesetappu. Samuti ütleb Camus, et see "iiveldus", mida tekitab inimeste enda ebainimlikkus ning selle ebainimlikkuse teadvustamine ja tajumine, on absurditunde avaldus. 2. Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi?
Kordamisküsimused kohustusliku kirjanduse kohta. (Need küsimused peaksid teile andma aimu, kui täpselt tuleb loetud tekste eksamil teada ja millele tähelepanu pöörata. Eksamil tulevad küsimused pole täpselt needsamad, kuid kui te oskate neile vastata, siis oskate vastata, siis oskate tõenäoliselt vastata ka eksamiküsimustele.) Küsimused Camus' Sisyphose müüdi kohta: Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi? o Absurditunne võib ükskõik kellele ükskõik missugusel tänavanurgal näkku karata. Niisugusena nagu ta on oma ahastamapanevas alastuses, oma särata valguses on ta hõlmamatu. o Kui meilt vahel küsitakse, mida me mõtleme, ja me vastame: ,,Ei midagi", siis võib see mõnel puhul olla vale. Armastajad teavad seda väga hästi. Aga kui
* Prantsuse filosoof René Descartes leidis, et tuleks absoluutselt kõik kahtluse alla seada ning kui sõelale jääb miskit, milles enam kahelda ei saa, siis saab alles alustada filosoofilise ülesehitusega. * Prantsuse filosoof Albert Camus’ seisukoht oli selline, et filosoofia algab absurditundest, millega seonduvad maailmast võõrandumine ja põhiküsimus: „Miks ma ei ole siiani sooritanud enesetappu?“. * Vene filosoof Bibihhini arvates algab filosoofia sellest, kui meeleolu loob vaimule sobiva meelestatuse. 4. Eksistentsiaalne situatsioon on olukord ja sellele vastav meeleolu, kus inimene tunneb, et... a) ta on siia maailma paisatud enne, kui on saanud selgust selles osas, kuhu ta täpsemalt sattunud on ja kas ta üldse tahab siin olla b) maailm tundub talle võõras, ebakohane ja vastuolus tema endaga.
Tallinna Ülikool Haapsalu Kolledz Tervisejuhi eriala Anna-Liisa Vainu Filosoofia Kodutöö Haapsalu 2009 Albert Camus " Sisyphose müüt " Absurd ja enesetapp. Filosoofias peetakse kõige tähtsamaks küsimuseks enesetappu. Enesetapp pesitseb meis endis nii kaua, kuni ühel päeval me end ära tapame. Põhjusi võib olla mitmeid. Kui hakata mõtlema, mis võinuks olla põhjus, miks enesetapp meieni jõudis, võime mõelda seda terve oma elu, kuid põhjust me ei suuda leida. See, mis on elu eesmärk, sobib suurepäraselt ka surma eesmärgiks. Enamus meist tõukab enesetapuni mõni kriis või sündmus era või pereelus. Samuti võib
ja vaadata kas jääb üldse järele midagi milles kahelda ei ole võimalik.Kui miskit jääb järele saab sellest alustada filosoofilist ülesehitust. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Olukord ja sellele vastav meeleolu kus: ..me oleme paistatud ellu/maailma enne kui me aru saime kuhu meid on paisatud. ..see maailm, kuhu me oleme paisatud tundub meile võõras, ebakohane vastuolus meie endiga. Camus : omandame elamise harjumise enne kui mõtlemise harjumuse. Heidegger: inimene on Dasein (kohalolu). Dasein on maailmas olemine, inimese kõige sügavam, fundamentaalsem tunnusmärk eksistentsiaal. Filosoofia algab eksistentsiaalsest situatsioonist, inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahti mõtestamisest. Inimene on alati sunnitud küsima, et miks ma olen, mis ma siin teen? 5.Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta?
Nende arvates ei ole mingit mõtet küsida eksistentsialistlike küsimusi. Eksistentsialistid arvates aga need inimesed eiravad selliseid küsimusi. Mina isiklikult arvan, et ei ole mingit mõtet süveneda eksistentsialistlikesse probleemidesse kuna maailma toimimine olevikus sisaldab piisavalt palju küsimusi, mille üle mõelda. (lause kehtib kui olen õieti aru saanud, mille üle eksistentsialistid filosofeerivad) Pascali tekstid Blaise Pascal peab inimese loomuseks harjumist. Pascal toon oma filosoofilistes tekstides välja, et inimene juba lapsena harjub erinevate õpetussõnadega, mida vanemad temale räägivad. Näiteks olema viisakas, käituma korralikult, mitte panema käsi kuumale pliidile. Pascal mainib, et isegi eriala valik on seotud harjumisega. Kui meile lapsest saati räägitakse, et õpetaja amet on auväärna ja tore siis me hajume selle mõttega ja hakkamegi õpetajaks. Harjumine takistab
ümbritsetavast, tihkus. · Bibihhin- meeleolu võib muutuda paljudeks asjadeks või isegi haihtuda. Meelestatus avab ukse filosoofiasse. 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon- mingi olukord ning sellele vastav meeleolu. Vastuolu tajutava maailma ning selle vahel kas meil oli soov seda tajuda, tajuma tulla. Maailm, milles elatakse, tundub võõras. Eksistentsiaalse situatsiooni kuulsaim sõnastaja on Camus. Martin Heidegger- määratleb inimese kohalolu. Inimese tunnusmärk- inimene on maailmas, kõik edasine järgneb sellest. inimene on Dasein (maailmas olemine). 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Kas filosoofial on ajatu loomus, olevus? Kas on olemas normatiivne etalonkuju, millega võrrelda, kas mingi asi või nähtus on filosoofiline või filosoofia? Filosoofia kujutab endas suurt
"Miks asjad on nii?", filosoofia peab võtma müütidest imestuse ja looma nende põhjalt mõistuspärase teooria. Hegel/Heidegger - Filosoofiaga ei saa algust teha, inimene on sinna paisatuna alati selle sees olnud või pole kunagi sellega seotud olnud. Descartes - Filosoofiaga tuleb alustada nii, et tuleb kahtluse alla seada kõik, milles kahelda saab ja seejärel vaadata, milles enam kahelda pole võimalik. Camus - Filosoofia algab absurdist, mis on olukord, kus tajume võõrandatust ümbritsevast, tajume, et see pole meie maailm. Bibihhin - Filosoofia algab sellest, kui meeleolu loob vaimule sobiva meelestatuse. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon on olukord ja sellele vastav meeleolu, kus tajume, et oleme paisatud siia maailma, ilma et oleks küsitud, kas me tahame siia maailma tulla. See maailm, kuhu oleme paisatud,
Tema metafüüsika kasvab välja bioloogiast, leiab et kõik on vormi ja mateeria kombinatsioon. Mateeriat iseloomustab vormi puudumine e vormitu mateeria või vormiline mateeria kui võimalikkus. Tsükkel: vorm-maja, mateeria-telliskivi; vorm-telliskivi, mateeria-savi; vorm-savi, mateeria-algelemendid; vorm-algelemendid, mateeria 'esimene mateeria'. Iga asja paneb liikuma sisemine tung saada suuremaks. Mateeria on kui vormi võimalikkus ja vorm kui mateeria aktuaalsus. Aristoteles mainib ka, et loodus ei tee midagi otstarbetult, kõigel on põhjus. Igas esemes on entelehhia e sisemine eesmärk (tammetõrust ei tule lepp, vaid tamm). Maailma lahutamatuks osaks on liikumine e iga muudatus, mis toimub. Maailm on igavene ning maailma loomist pole. Alguses oli liikumapanev jõud, mis oli täiuslik, ruumitu ja liikumatu. Augustinus teeb vahet kahesugusel armastusel: armastus ülima väärtuse e looja vastu (caritas) ja armastus maailma e loodu vastu (cupiditas)
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend
tähenduses ja seaduspärasuses.“ E. Salumaa Filosoofilisi probleeme käsitletakse üldjuhul koolkondades. Koolkondi/voolusid seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest: põhiprobleemidest ja meetoditest, mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla, st igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Albert Calmus (1913-1960): „On üksainus tõesti tõsine filosoofiline probleem: enesetapp. Otsustada, kas elu väärib elamise vaeva või ei vääri, tähendab vastava filosoofia põhiküsimusele. Kõik muu – see, kas maailmal on kolm mõõdet, kas vaimul on üheksa või kaksteist kategooriat, tuleb teises järjekorras. See on lihtsalt mäng; enne tuleb vastata.“ FILOSOOFIA VOOLUD JA KOOLKONNAD: eksistentsialism, analüütiline filosoofia – eelkäija Frege, klassikud Moore, Russel, Wittgenstein – (ideaalkeelefilosoofia Russell, Camap, varane Wittgenstein, tavakeelefilosoofia Austin, Ryle, hiline
kehtivat tõde. Siit pluralistlik mõttelaad: kõigil võib õigus olla. Tekib mitu tõde. Tõde muutub relatiivseks, suhteliseks. EKSISTENTSIALISM JEAN-PAUL SARTRE (19051980) Prantsuse kirjanik ja filosoof. Väitnud, et kuna jumal on surnud, siis inimese igapäevaseks saatjaks on meeleheide ja hirm (ängistus). Tema kõige tähtsam töö on ,,Olemine ja eimiski". Sartre uskus, et inimese saatus on tema enese kätes. ALBERT CAMUS (19131960) Prantsuse kirjanik ja filosoof. Nobeli kirjanduspreemia 1957. Tuntud esseed: ,,Sisypose müüt" ja ,,Mässav inimene". Temalt pärineb ütlus, mis sobib hästi inimesena elamise motoks: ,,Peaaegu kõik halb, mis on siin maailmas, tekib eranditult rumalusest, ja hea tahe võib niisama palju halba tekitada nagu kurjuski, kui tarkus teda ei valgusta." MARTIN HEIDEGGER (18891976) Heidegger ise ennast eksistentsialistiks ei pidanud. Ta on rohkem fenomenoloogia esindaja
Teemad on läbisegi. Kasuta otsingut! ÕIGE VASTUS ON ESITATUD RASVASES KIRJAS!!! Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Erinevus on tema arvates selles, et · loomulikud on need inimese loodud asjad, mida inimesel tõesti vaja läheb (nt maja), kunstlikud aga need inimese loodud asjad, mida tegelikult vaja ei lähekski (nt ehted) . Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida ka teistes tähendustes, kuid praegu on jutt Aristotelese arusaamast. · loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene
Samuti uurib usu ja mõistuse vahekorda ning keelt, mida religioosses praktikas kasutatakse. Jumalatõestused Erinevad argumendid: Teleoloogiline argument Kosmoloogiline argument (Ontoloogiline argument – Jumala mõiste on selline, et temast ei saa mõelda teisiti kui olemasolevast, seda argumenti ei peeta tõsiseltvõetavaks) Pragmaatilised argumendid – Pascali kihlvedu: Jumalasse tasub igal juhul uskuda, kui on olemas, saan päästetud, kui pole, ei kaota ma midagi. Teleoloogiline argument telos – siht, eesmärk. See on kavandatust eeldav või järeldav argument, otstarbekohasuse või eesmärgipärasuse argument. Üldine sõnastus: Maailma ülesehitus on sedavõrd peen, korrapärane ja otstarbekohane, et seda saab seletada üksnes asjaoluga, et leidub üleloomulik kõikvõimas mõistusega olend, kes on
" 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu I filosoofia määratlus ,,Filosoofiaks me võime nimetada kõike seesugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil ta püüab jõuda selgusele iseenda ja oma olemasolu kohta maailmas aga samuti ka sellesama maailma olemuses, tähenduses ja seaduspärasuses." 5. Filosoofia põhiprobleemid ja valdkonnad: Albert Calmus(1913-1860) ,,On üksainus tõesti tõsine filosoofiline probleem: enesetapp. Otsustada, kas elu väärib elamise vaeva või ei vääri, tähendab vastava filosoofia põhiküsimusele. Kõik muu see, kas maailmal on kolm mõõdet, kas vaimul on üheksa või kaksteist kategooriat, tuleb teises järjekorras. See on lihtsalt mäng; enne tuleb vastata." 6. Põhiprobleemid sõltuvad koolkonnast Filosoofilis probleeme käsitletakse üldjuhul koolkondades. Koolkondi/filosoofiavoolusid seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest,
Miks? Asi on sellel, et tunnetuses eristab Kant kahte aspekti: tunnetuse mateeriat- aistinguid tunnetuse aprioorset vormi- inimese mõistus vormib tunnetuse mateeria. Tunnetuse mateeria ei sisalda endas mingit korrapärasust. Nähtustele annavad korrapära inimmõistuse aprioorsed vormid. 6. Miks pidada Platonit ratsionalismi aga mitte empirismi eelkäijaks? Kuna ta leiab, et kogemus ei saa anda tõelist teadmist, kuna kogemuse objektid on muutumises. Ta arvab, et ainus tõeline teadmiste allikas on inimmõistus, mis võib saavutada teadmise muutumatutest ideedest. 7. Selgitage näidete varal tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevust! Tutvusteadmine e. kogemus-teadmine kui tuttavolek: - “Ma tean, mis on kõhuvalu” (olen seda tundnud); “Ma tean mis on kaotusvalu” (olen lähedase inimese kaotanud); Oskusteadmine e. kuidas-teadmine: - “Ma tean, kuidas füüsikas seda valemit kasutada” ; “Ma tean, kuidas õmmelda sellikut” 8
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teosei
käesolevas kursuses. Realism tähendab eeldamist, et laused (nt lause ‘Pariis on suurem kui Rooma’) on tõesed või väärad sõltumata meie teadmistest (sellest, kas me teame Pariisi ja Rooma elanike arvu või mitte); seda, et me võime teada konkreetsete lausete tõetingimusi, isegi kui me ei ole suutelised alati kindlaks tegema, kas see tingimus kehtib või mitte (st kumb tõeväärtus antud lausel on); seda, et objektid ja loomulikud liigid eksisteerivad sõltumatult meie võimest neid ära tunda või identifitseerida. 4. ÕIGE KÄITUMINE 1. Selgitage normatiivse eetika ja meta-eetika erinevust? Normatiivne eetika uurib milles seisneb moraalne käitumine ehk milline käitumine on moraalselt õige ja milline on halb. Meta eetika uurib eetikatermineid endid laksumata otsustustesse, milline tegu on iseenest eetiline. Metaeetika erineb normatiiveetikast, mis konstrueerib
mõtlemisvõime. Voorus ehk tublidus sõltub õige kuldse kesktee leidmisest. Inimene on olemuselt poliitiline loom, üksildane isik ei leia õnne. Tublidus seisneb tublides tegudes, mitte üksnes arusaamises. Õigus inimeste kehtestatud reeglistik. Aristoteles ei jaganud Sokratese usku seaduste õiglasesse olemusse. Seadused on inimeste looming Looduslikud objektid omavad loomulikke liikumise ja paigalseisu printsiipe. Igal elemendil on loomulik koht ja loomulikud liikumised. 1)Universumi keskel on maa, seda katab vee sfäär (10 x mahukam), õhu sfäär, ja tule sfäär, mis piirneb Kuu orbiidiga. Universum on lõplik, sest muidu poleks olema keskpunkti. Maailm on lõhestatud: alates Kuu orbiidist alates koosneb kõik eetrist. 2) Elementidel on loomulik koht ja loomulik liikumine. Neli elementi liiguvad oma loomuliku koha suunas, viies aga liigub täiuslikult ringjooneliselt ja igavesti. Olevas on diskreetseid ja pidevaid suurusi
kiida heaks teineteise eelistusi. Juhid-filosoofid ei mõista hukka teisi hinge osi, vaid nad tajuvad teadmise ülemlikkust, mis võimaldab neil näha asju laiemalt kui kahel ülejäänud grupil. Näitlikustamiseks sobib hästi Platoni "koopamüüt", mille abil ta näitab kujundlikult nähtava ja mõistetava maailma erisust. "Koopamüüdis" kirjeldab ta inimhinge pöördumist pimedusest valguse poole (e pürgimine tarkuse poole). Võttes aluseks, et inimene on algselt koopas kinni ning arvab, et maailm koosneb vaid varjudest koopa seintel, mida näidatakse väljaspoolt, on ta võimeline nägema ainult peegeldusi (varje) koopa seinal. Järk-järgult jõuab inimene koopasuudmele lähemale. Koopast pääsenuna pimestab päike hetkeks inimese ja ta ei saa kohe nägijaks, vaid läheb aega selleks, et valgusega harjuda. See on kujund inimese pürgimisest täiuse ja teadmiste poole. Täiuse on võimelised saavutama ainult filosoofid
Selleks ei loodusest aru saada peame õppima erinevaid kultuure tundma. Kusagil eksisteerivad rahvad, mis on puutumatud tsivilisatsioonist, puhtad. Peame avastama kultuuri seal, kus tsivilisatsioon pole rahvast puutunud. Hakati otsima kadunud salajasi kultuure (nt eesti tol ajal). R. Williams: Indiviidide või indiviidide grupi vaime intellektuaalne esteetiline protsess. Kultuuri mõiste avamine kunstitoeste abil (raamatud, muusika jne) Kultuur on inimeste elamise viis, seega sinna alla kuulub kõik, mis me teeme. Ideed on mõjutanud kultuuriteooriat Nietzsche, Freud, Marx Nietzsche "Tragöödia sünd muusika vaimust" Niezsche teeb olilise järelduse Lääne kultuuri kohta kõrvutades seda antiikkultuuriga. Apollooniline (asjade eristamise alus, kõigil asjadel on oma vorm. Vorm on apollooniline. Skulptuurid nt.) ja dionüüsiline (hävitab piire ja lagundab individuaalsust: muusika, mis murrab läbi inimese
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi
E. Wharton Kellel on nõrk iseloom, see ei ole inimene, vaid asi. S. R. N. Chamfort Suur inimene näitab oma suurust sellega, kuidas ta kohtleb väikesi inimesi. T. Carlyle Inimene, kes oskab asetada ennast teiste seisukohale ja kes saab aru nende mõtteviisist, ei tarvitse kunagi muretseda oma tuleviku pärast. O. D. Young Kes ei ole kunagi lootnud, ei tunne kunagi meeleheidet. G. B. Shaw See, et ta oli sunnitud varjama teatud osa oma elust, andis talle ausa inimese reputatsiooni. A. Camus On inimesi, kellel on raha, ja on inimesi, kes on rikkad. C. Chanel Vaesel on rohkem lapsi, rikkal rohkem sugulasi. Tundmatu Ma usun vaikuse distsipliini ja võin sellest tundide kaupa rääkida. G. B. Shaw Puhkevat õit tuleb otsida äikesejärgses vaikuses, mitte enne. Hiina vanasõna Tähelepanu ei vääri mitte ainult need, kes ületavad raskusi, vaid ka need, kes neid loovad. Tundmatu Ilma vähimagi kahtluseta silmitseme ammu kustunud tähtede valgust. T. Lehtinen
Referaat: arutluskäik + seosed. Referaat: teise arutelu(argumenteeritus vastuse otsimine küsimusele), tuua välja küsimus, mida arutleda. Eessõna + 1-5 prg – tuleb välja küsimus. Näidata, kuidas üks küsimus läheb üle teisele – mitu küsimust Kant’i teoses. Miks ta esitab selliseid küsimusi, mis sunnib teda esitama neid küsimusi? Seose loomine nende traditsioonidega? Kus antiikfilo asetseb filosoofilise mõttelises traditsioonides? Kuidas need on püstitatud ja mida nende peale hakkab? Mõisted, mida Kant kasutab, peavad olema formulaseeritud – mis tähenduses need mõistsed on arutluses. Kant kasutab ühte sõna erinevates tähendustes – kompetentne inimene oskab märgata erinevusi. Abstraktsed mõisted. Mida kant silmas peab? Kõiki küsimusi peab siduma omavahel! 1. Seminar. Eessõna. 1-8 lk. Kant reageerib retsensioonile. Tema sõnumit ei märgatud. Püüti leida traditsioonist kedagi, kellega võrrelda. Kant vastandab siin kahte filosoofia praktikat – t
Platon demokraatia vastu Oletame, et laeva või laevade pardal valitseb järgmine olukord. Kapten on suurem ja tugevam kui keegi teine meeskonnas, kuid veidi halva kuulmisega ja lühinägelik, ning ka meresõiduoskustes samamoodi piiratud. Kõik meeskonnaliikmed tülitsevad omavahel selle üle, kuidas laeva juhtida, kusjuures igaüks neist arvab, et just tema peaks olema tüüri juures; nad pole kunagi õppinud meresõidukunsti ega saa öelda, et keegi oleks neid iial õpetanud, või et nad oleks kulutanud pisutki aega selle õppimisele; tegelikult nad isegi ütlevad, et seda ei saa õpetada ning on valmis mõrvama igaühte, kes ütleb, et saab. Nad veedavad kogu oma aja kapteni ümber tungeldes ning tehes kõik, mida suudavad, et panna teda tüüri käest andma.
inimesed ainult religioosset vabadust. Nad arvasid, et neil on vaja va- badusse saamiseks vahendajat — kirikut. “Õige vabadus tuli alles Mar- tin Luteriga, kes ütles, et iga inimene võib ka ise Jumala poole pöör- duda. 4. “Nüüd” tuleb vabadus sisse juba ka ilmalikku haridusse. Ilmalikus ha- riduses muutub vabadus kunstiks. Kirjanduseks, maalideks. Mis on siis, kui vaim tahab minna järgmisse astmesse, aga inimesed ei taha? Hegel arvab, et vaim on kaval; ta sunnib inimesi tunnetega tegema seda, mida vaim tahab. Need rahvad, kelles vaim ennast ei realiseeri, on 10 Inimene on teinud ju palju ebamõistuslikku. . . (EL) 11 . . . aga need ei tulnud tal eriti hästi välja. (EL) 14 PEATÜKK 1. AJALOO MÕISTE mitteajaloolised rahvad. Germaanlased on rahvaste tipp12 . Hegel ei kutsu- nud küll otsesõnu tapma, aga tema loogikas on selleks eeldused olemas.
universaal Jumal. [8]Loomuõigus sekulariseeriti (ilmalikustati). Õige ehk loomulik õigus tuletati inimese kui indiviidi loomusest. Kuid mitte sokraatilise traditsiooni [ratsionaalselt] kõlbelisest indiviidist, vaid looduslikest ihadest ja tungidest kantud animalistlikust indiviidist. Nii või teistsugusena määratletud inimloomusest oli võimalik loogilise järeldamise teel tuletada olemuselt ühiskondliku inimese loomulikud subjektiivsed õigused ja kohustused. [vrdl kaasaegne kommunitaristlik lähenemine] [9]Vabade indiviidide eeldamine võimaldas ühiskonna ja riigi tekkimist seletada üksnes kokkuleppena, sest muul juhul poleks indiviidid olnud algselt sõltumatud ja vabad. Riik polnud enam orgaaniline moodustis, nagu Platon ja Arist. seda olid näinud, vaid looming, kunstiteos. Riigil oli kohustus kaitsta inimese loomulikke subj õigusi. Sellel alusel tekkis ühiskondliku lepingu teooria
Margit Sutrop läheneb kunsti defineerimisel küsimusega “mida tähendab olla kunstiteos”; milles seisneb tema staatus? Staatus on saavutatud läbi kunsti institutsionaalsuse, sotsiaalse praktika. Staatus omistatakse läbi konventsioonide ja selle, et lähtepunktiks on, et tegu on juba artefaktiga, mis on loodud kunstniku poolt kunstilise eesmärgiga. Kuidas nüüd siis muutub artefakti funktsioon, kui ta saavutab kunstiteose staatuse? Asjade loomulikud omadused ei mängi mingit rolli. Kunstiteose FUNKTSIOON ON määrata ära, kuidas temaga opereerima peab. ESTEETILINE kunstiteooria defineerib kunsti läbi kogeja subjektiivsete tunnete kaudu. Inimene kogeb mingit erilist esteetilist elamust. Teades, et tegu on kunstiga võtab inimene selle suhtes erilise hoiaku. Jerome Stolnitz ütleb, et esteetiline hoiak on nö huvitu sümpaatia, see pole mingist agendast motiveeritud. See seisukoht tuleneb omakorda Immanual Kantilt, kes vastandab
3. Mis on Rawlsi hüpoteetiline algolukord ja mis on selle konstrueerimise mõte? See on kujutletav olukord, kus inimese on teadmatuse loori taga, ega tea .. oma kohta ühiskonnas (staatus, rahvust, sugu) .. oma andeid ja võimeid .. mis on ,,hüve" ja mida ihaldatakse (kuigi teatakse, et eelistatakse rohkem) Ja küsimus on millised õigluse printsiibid valitaks tingimusel, et nende printsiipide järgi tuleb elada pärast loori eemaldamist (kui nad saavad teada kes nad tegelikult on)? Rawls arvab, et need on vabadus- ja erinevusprintsiip. 4. Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemasti kahel viisil. .. Alushüved ja printsiibid. Rawls eeldab, et algpositsiooni inimene tahab vabadust, võimalusi, sissetulekuid. Need ,,üldinimlikud hüved" lõhnavad kapitalistliku ühiskonna hüvede järgi. .. Mõned on kahelnud, kas hüpoteetilises olukorras on ratsionaalne valida just niisuguseid printsiipe. Äkki valijad riskivad? .
Teosed on väga poliitilised. Eksistentsialism On nii filosoofia- kui ka kirjandusvool. Tekkis II maailmasõja eel ja ajal, taustaks on traagilised sõjasündmused, mis panid elu mõttes kahtlema. Eksistentsialismi eelkäijad on filosoofid S. Kierkegaard (1813-1855), M. de Unamuno (1864-1936) ja M. Heidegger (1889-1976). Eksistentsialismiga sarnaneb ka Kafka looming. Kirjandus ja filosoofia on eksistentsialismis tihedalt seotud, selle peaesindajad Jean-Paul Sartre ja Albert Camus on võrdselt tuntud nii oma filosoofiliste kui ka ilukirjanduslike teoste poolest. Eksistentsialistid lähtuvad inimese täiesti konkreetsest individuaalsest eksistentsist, inimene seisab iga päev eluliste valikute ees ja tema olemasolu piirab surm. Eksistentsialistide arvates on elu, mida elatakse end indiviidivälise eesmärgi teenistusse andes (allumine massiteadvusele; riigi, ühiskonna või religiooni käskudele),
annaabi.ee 
