Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bürokraatia,Euroopa Liidu institutsioonid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ametnik, kohtusüsteem, järelvalve, kriminaal, kohtunik, keskvõim, volikogu, algata, kassatsioon, eesistuja, parlament, bürokraatia, hierarhia, ametnikkonna, karjäär, kohtuvõim, kõrgharidus, riigikohus, ringkonnakohus, halduskohtud, kassatsiooni, haldusjaotus, maavanem, rangem, komisjon, õigusakt, valitsusest, juhtimiskorraldus, professionaalsusLobbyks kutsuti parlamendihoones korideore, eesruume ehk kuluaare, kus istungite vaheajal toimusid olulised vestlused, mis tegelikult määrasid ära hilisema hääletuse tulemused. Siit siis ka lobismi eestikeelne vaste kuluaaripoliitika. Nüüdisajal on lobism juurdunud kõikides parlamentides, kusjuures lobistid pole ainult parlamendisaadikud ise, vaid isegi sagedamini parlamendiväliste survegruppide esindajad. Parlamendi järelvalve Kolmandaks parlamendi funktsiooniks on järelvalve valitsuse üle. Parlamentaarses riigis, kus seadusandliku ja täidesaatva võimu seotus on suurem, saab parlament valitsusele rohkem survet avaldada kui presidentaalses riigis. Kuna Eesti kuulub parlamentaarsete riikide hulka, siis kirjeldame, kuidas toimib parlamendijärelvalve parlamentaarse korraldusega riigis. Asjakohane on eristada parlamendi otsest ja kaudset kontrolli täidesaatva võimu üle. Otsese kontrolli vormid on:
kontrolli selle üle ei toimu, lähtutakse heast tavast ja veendumusest, et ülbet ja ükskõikset saadikut kodanikud järgmisel korral enam end esindama ei vali. Loomulikult on igal kodanikul õigus pöörduda oma saadiku poole ka omaalgatuslikult, ootamata ära tema visiiti valimisringkonda. Tänapäeval levib saadikute ja valijate vahel üha enam e-posti suhtlus, kuigi ka traditsioonilised kirjad ning kohtumised pole kadunud. Briti parlamendis on pidevalt tööl isegi spetsiaalne ametnik, kes viib Westminsteri lossi tulnud kodaniku kokku tema valimisringkonna saadikuga. 3.2 Mis on lobism? Huvide tasakaalustamine ei toimu ainult väljaspool parlamenti, vaid ka kuluaarides, komisjonides ja fraktsioonides. Võib öelda, et lõviosa parlamendisaadiku tööst moodustavadki läbirääkimised ja eeltöö seadusprojektidega. Istungitesaalis toimub tehtud töö 13 Valitsemine ja avalik haldus
Järelevalve ametnike tegevuse üle · Kohtunikud nimetatakse · Ametkondlik kontroll. ametisse. Distsiplinaarkaristused · Kohtunik on poliitiliselt · Poliitiline kontroll. sõltumatu. Majanduslike huvide deklareerimine Eesti kahetasandiline Kohtusüsteemi funktsioonid haldussüsteem · Õiguskorra tagamine. · Riiklik tasand: · Põhiseaduse järelevalve. Riik
KOHTUVÕIM Kohtuvõim on poliitilise süsteemi üks osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist. Kohtuvõimu ülimuslikkuse rõhutamine aitab kindlustada õigusriigi põhimõtet ja veenda kõiki tema otsustele kuuletuma. Kohtuvõimu korraldust mõjutavad riigi õigussüsteem ja poliitiline kultuur. ANGLOAMEERIKA: * pole omaette konstitutsioonikohust * kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga * kohtunikes nähakse kodanike kaitsjat, kohtunikel suur mõjuvõim * kohtunikkond moodustatakse valimiste teel * kohtunikul ei pea tingimata olema juriidilist haridust MANDRIEUROOPA: * mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem (kriminaal ja tsiviilkohtud, halduskohtud) * kõrgeim aste on konstitutsioonikohus, mis hindab juba kehtivate seaduste kui ka seaduseelnõude vastavust põhiseadusele (tugev Saksamaa) * kohtunikud nimetab valitsus
võtta vastu seadusi. Riigipea peab parlamendis vastu võetud otsuse välja kuulutama. Parlamendi oluline funktsioon on erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. Lobism ehk kuluaaripoliitika on juurdunud kõikides parlamentides. Lobby parlamendihoone koridor, eesruum, kus istungite vaheajal toimusid olulised vestlused, mis määrasid ära hilisema hääletuse tulemuse. Samuti on parlamendi funktsiooniks järelvalve valitsuse üle. Parlamentaarses riigis saab parlament valitsusele rohkem survet avaldada. Parlamendil on nii otsene kui kaudne kontroll täidesaatva võimu üle. Otsese kontrolli vormid: Parlamendi õigus avaldada umbusaldust ministritele ja seeläbi määrata valitsuse ametisoleku kestust Parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel Õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud isegi siis, kui need lahknevad
Presidendivalimised toovad alati kaasa kogu valitsuskabineti muutuse. President nimetab ametisse peaministri, kes omakorda valib välja ministrid. Kõik ministrid peavad saama presidendi heakskiidu. Enamasti on poolpresidentaalsetes riikides president ja peaminister omavahel ära jaganud vastutusvaldkonnad- president juhib tavaliselt välis- ja kaitsepoliitikat, peaministe aga sotsiaal- ja majandusküsimusi. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Ombudsman (õigusvahemees), õiguskantsler. Kohtu iseseisvus ja sõltumatus on demokraatliku riigi tunnus. Kohtuvõim ei allu täidesaatva ja seadusandliku võimu kontrollile. Õigusharud : avalik õigus ja eraõigus. Avalik õigus on seotud riigiga, eraõigus puudutab kodanike vahelisi asju. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel, Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus-pärimine,pere võlg, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand
oma tegevuses rohkem arvestama parlamendiga. Presidendivalimised toovad alati kaasa kogu valitsuskabineti muutuse. President nimetab ametisse peaministri, kes omakorda valib välja ministrid. Kõik ministrid peavad saama presidendi heakskiidu. Enamasti on poolpresidentaalsetes riikides president ja peaminister omavahel ära jaganud vastutusvaldkonnad- president juhib tavaliselt välis- ja kaitsepoliitikat, peaministe aga sotsiaal- ja majandusküsimusi. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Ombudsman (õigusvahemees), õiguskantsler. Kohtu iseseisvus ja sõltumatus on demokraatliku riigi tunnus. Kohtuvõim ei allu täidesaatva ja seadusandliku võimu kontrollile. Õigusharud: avalik õigus ja eraõigus. Avalik õigus on seotud riigiga, eraõigus puudutab kodanike vahelisi asju. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel, Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus-pärimine,pere võlg, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand
Urmas Paet - välisminister 10. Bürokraatia - Ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus. Tegeleb riigivõimu otsuste igapäevase täideviimisega e. avaliku haldusega. Funktsioonid: · Poliitika elluviimine · Süsteemi stabiliseerija ja vahekohtuniku funktsioonid · Iseenda taastootmine, arendamine ja inimressursi juhtimine. 11) Kuidas toimib kontroll ametnike üle Eesti riigis? 1. Sisekontroll- juriidiline(kas ametnik on käitunud nii nagu peab) ja juriidiline(järelvalve ametnikukultuuri üle) 2. Poliitiline kontroll- kätkeb endas nii varalist järelvalvet kui kontrolli kõrgete ametikohtade täitmise protseduuri üle. 3. Õiguslik kontroll- tagab haldussuutlikuse ning peab vältima korruptsiooni. Poliitiline järelvalve- parlamendisaadikute kontroll ministrite üle. Erakondade kontroll oma parteist pärit ministrite üle. Juriidiline jär.- Halduskohus. Sõltumatute lepitaja.
Mandri-Euroopa kohtusüsteem *+kohtuniku nimetab ametisse justiitsminister-valik on teadlik ja läbikaalutletud *+kohtunikul peab olema juriidiline kõrgharidus *+võitja ei pea maksma kohtukulusid *--suurem korruptsioonioht *--suurem inimlik eksimisvõimalus *--kohtunik on seadustega väga kindlalt piiratud Anglo-Ameerika kohtusüsteem *--rahvas valib kohtuniku- inimeste valik on mõjutatav *--kohtunikus võib saada inimene, kellel pole õiguslikku haridust *-- kohtuskäimine on väga kallis, ka võitja maksab kulud *+vandekohtunike suur hulk tagab suurema õigluse, otsus on objektiivsem *+kohtunikel on rohkem vabadust, saavad luua ise pretsedente, saavad tuua rohkem inimlikkust sisse 1)Presidentalism: a)Rahvas valib presidendi, parlamendi. b)President nimetab ametisse valitsuse või tagandab
nende arv 400ni · Keskajal tekkisid ka linnad Lübecki õigusega Tallinn, Narva, Rakvere · Riia õigusega Tartu, Haapsalu, Paide, Pärnu, Viljandi · Hiljem tekkisid Paldiski ja Võru. · 1877 linnareform seni raad nüüd Linnavolikogu. · Maakonnad omavalitsuse õigusi ei omanud maakonnaülem oli tegelikult politseiametnik. · EV algul oli meil 3 tasandiline omavalitsus (ka maakond) · 1933 põhiseadusega maakond muutus riigihaldustasandiks keskvõim määras maavalitsuse. Seega muutus omavalitsus kahetasandiliseks · Praegu Eestis 15 maakonda, mis jagunevad 227 omavalitsusüksuseks 194 vallaks ja 33 linnaks. Igal omavalitsusel oma põhimäärus · Maakond on riikliku halduse üksus - teostab maakonna riiklikku haldust · Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga · Maavanema nimetab valitsus 5 aastaks vaja ka maakonna omavalitsuste esindajate koosoleku toetust. · Finantseeritakse riigi eelarvest
otsustusõigusest ühisstruktuuridele. Rahvusparlamendid peavad esindama oma kodanikkonna huve üksnes siseriiklikus poliitikas, vaid ka Euroopa asjades. Euroopa Liidu Nõukogu = Ministrite Nõukogu Kannab seadusandlikku funktsiooni. Räägib kaasa Euroopa Parlament. Ministrite Nõukogus esindab igat liikmesriiki 1 minister. Nõukogu 25-liikmeline. Nõukogu koosseis muutub olenevalt sellest, missugust küsimust arutatakse. EL valitsemises on oluline Ministrite Nõukogu eesistuja institutsioonil. Eesistuja koht kohustab eesistujariigi esindajaid juhtima kõiki MN istungeid. Eesistujariik vaheldub iga poole aasta tagant- suurem vastutus, aga suuremad võimalused oma huvide esiletoomiseks. Eesistujamaa esitab enne oma valitsemisaega Euroopa Parlamendile teemad, mille käsitlemiseks tea peab järgneva 6 kuu vältel vajalikuks. Eesistujariik valmistab ette Ministrite Nõukogu istungite päevakorra. Otsuseid võtab MN vastu hääletamise teel
täitmiseks määrusi ja korraldusi;7) korraldab suhtlemist teiste riikidega; 8) kuulutab vajadusel välja eriolukorra riigis või selle osas; 9) täidab muid ülesandeid, mis seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada. 5. Kuidas teostatakse järelvalvet ametnike tegevuse üle? Too välja kolm erinevat moodust ja selgita kuidas 1. Sisekontroll – Juriidiline (et kõik ikka legit oleks) ja psühholoogiline (eetika ja käitumismallid). 2. Poliitiline kontroll - Varaline järelvalve ning kontroll kõrgete ametikohtade täitmise protseduuri üle. 3. Õiguslik kontroll – Peab tagama haldussuutlikuse ja vältima korruptsiooni, seda siis läbi kohtusüsteemi või spetsiialse Ombudsmani institutsiooni (kuhu kodanikul on õigus pöörduda adminstratiivse väärkohtlemise korral, nt said vähem pensioni kui oleksid pidanud saama) 6. Kirjelda Eesti kohtusüsteemi. Mis on iga kohtuastme ülesanded? 6p. Põhiseadus või tööleht. Õigust mõistab ainult kohus
finantseeritakse riigi eelarvest. Maavalitsuse peamised ülesanded (teostab maakonna riiklikku haldust) 1) korraldada ja koordineerida riiklikku haldust 2) käsutada riigi vara 3) korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust 4) planeerida regiooni arengu Maakonna lipp on kahevärviline: valge, roheline. Maakondade lippe eristab maakonna vapp lipu keskel. Vald ja linn on iseseisvad omavalitsuse üksused. Neil on oma valitud esindusorganid (volikogu) ja oma eelarve. Volikogu valitakse, valimistel osalevad valla või linna elamuregistrisse kantud inimesed. Vallavolikogu liikmeks võib kandideerida Eesti kodakondsust omav vähemalt 18-aastane isik, aga ka Euroopa Liidu liikmesmaade kodanikud. Volikogu ülesandeks on linnapea/vallavanema valimine ja linnapea/vallavanem juhib kohaliku vallavalitsuse/linnavalitsuse tööd. Omavalitsuse peamised ülesanded: 1) korraldada sotsiaalabi ja teenuseid 2) korraldada elamu ja kommunaalmajandust
Demokraatliku riigi kohustuslik tunnus Ei allu täidesaatvale ega ka seadusandvale võimule Ülimuslikkus tagab õigusriigi põhimõtte Vaatame õigusharud, lk 122 Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte Seadus- Täide- andlik saatev võim võim PARLAMENT VALITSUS Kohus Kohtusüsteemid (2 põhilist mudelit) Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika Mitmeharuline kohtusüsteem, mis jaguneb kriminaal- ja Kohtusüsteem on ühtne, tipneb tsiviilkohtuteks, ka halduskohtuteks. ülemkohtuga Kõrgeim aste konstitutsioonikohus, Kohtunikul tugev mõjuvõim mis hindab põhiseadusele vastavust. poliitikas (uuendused poliitikas, Valitsus nimetab kohtunikud ei pea omama juriidilist haridust) Õigusalane haridus Kohtunikkond moodustatakse
Avalik teenistus seati Eesti sisse 1. jaanuaril 1996. Avaliku teenistuse seadus sõnastas selgelt mitmed olulised mõisted avalik teenistus ja ametiasutus. Avalik teenistus on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametis. Ametiasutus on riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Ametnik peab olema teovõimeline, vajalik on haridus ja pädevus, teatud isikuomadused, ametnik peab olema Eesti kodanik ja vähemalt 21aastane. Ka ei tohi ta olla karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest jne. Ametniku koha täitmine toimub avaliku konkursi korras. 10. Korruptsioon www.korruptsioon.ee Korruptsioon on avaliku ameti väärkasutamine isikliku kasu saamiseks. Eestis kehtiva korruptsioonivastases seaduses (võeti vastu 1999.a.) on rõhk asetatud korruptsiooni ennetamisele. Selleks on järgmised meetmed:
Juriidiline järelevalve' Halduskohus Sõltumatu lepitaja (ombudsman-eestis pole) Administratiivne järelevalve Avalik järelevalve Teenistuslik järelevalve Massiteabevahendid Varaline kontroll (auditeerimine) Avalik arvamus survegrupid Kohtuvõim: Kohtu korralduses eristatakse kahte süsteemi: anglo-ameerika kohtusüsteem ja mandri-euroopa kohtusüsteem.Anglo-Ameerika kohtusüsteem on üks ja ühtne, mis tipneb ülemkohtuga. Kohtunik on autoriteet, kelle valib rahvas. Kohtunikku toetab vandemeestekogu. Mandri-Euroopa kohus on mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem, mis jaguneb tsiviil- kriminaal- ja halduskohtuks. Kohtusüsteemi tipus on Riigikohus või Konstitutsiooni kohus. Selles mudelis kohtunikud nim valitsuse poolt.Eesti riigikohtu süsteem on kolme tasandiline. Maakohus, ringkonnakohus ja riigikohus
onformatsiooni. Avalik haldus - poliitiliste otsuste igapäevane ja plaanipärane täideviimine riigi- ning omavalitsusinstitutsioonide poolt. Avalikud teenused on kõigile kättesaadavad ja tagatud riigi poolt või avaliku halduse asutuse poolt (riigiasutused, omavalitsused). 4. Miks on vaja teostada kontrolli ametnikkonna üle, mis on korruptsioon? Kontrolli on vaja teostada, et kontrollide, ega ükski ametnik ei kuritarvita mingil moel oma positsiooni. Korruptsioon on ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil. 5. Parkinsoni seadus ja Peteri printsiip? Parkinsoni seadus ütleb, et kui ei teostata kontrolli tehtava töö üle, siis looderdatakse ja viivitatakse töö valmis saamisega kuni antud tähtajani. Kehtestama peab kindlad piirangud, et ei esineks looderdamist.
- kantsler: mittepoliitiline isik, kes korraldab ministeeriumi igapäevast asajaajamist, tagab sujuva töö ministrite vahetumisajal - riigisekretär: juhib riigikantseleid, mis hoiab korras täidesaatva võimu asjaajamist KOHTUVÕIM: - poliitilise süsteemi osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist *dem.riigis- kohtu iseseisvus ja sõltumatus *kohtuvõimu korraldust mõjutavad riigi õigussüsteem ja pol.kultuur *kohtusüsteemid: 1)Anglo-Ameerika: -USA kohtusüsteem, ühtne, tipnedes ülemkohtuga -kohtunik omab suurt mõjuvõimu (ei pea omama jur.haridust) -kohtunikkond moodustatakse valimiste teel -pole konstituts.kohust 2)Mandri-Euroopa: -mitmeharuline, spetsialiseeritud kohtusüsteem; jaguneb tsiviil-ja kriminaalkohtuteks -kõrgeim kohtusüsteem konstitutsioonikohus (nt EST, SKM) -valitsus nim kohtunikud (ametis eluks ajaks, peab omama vastavat haridust) EESTIS *3-astmeline kohtusüsteem: Riigikohus - Ringkonnakohus Haldus-ja maakohus
Riigikontrolli juhib riigikontrolör. (Mihker Oviir) Maakond riikliku halduse üksus. - Eestis on 15 maakonda - maakonda juhib maavanem (vilj. Lembit Kruuse) Maavalitsuse ülesanded: - korraldada ja koordineerida riiklikku haldust - käsutada riigi vara - korraldada ühistransporti, kultuuri, haridust ja tervishoidu - planeerida regiooni arengut Kohalik omavalitsus: - kohaliku halduse üksused on vald ja linn - esindusorganiks volikogu - kohalikku täitevõimu teostab linna- või vallavalitsus - oma eelarve kohaliku omavalitsuse tuluallikad: - osa üksikisiku tulumaksust - maamaks - riigi toetus - kohalikud maksud - laenud - laekumised teistelt omavalitsustelt - trahvid ja riigilõivud - kaupade ja teenuste müük kohaliku omavalitsuse ülesanded: - korraldab sotsiaalabi ja teenuseid - korraldab elamu- ja kommunaalmajandust - korraldab heaolukorda ja keskkonna planeerimist - organiseerib ühistransporti
, poliitikute või ametnike valitsus? Põhjenda ja too näiteid. 8. Kuidas valitsust moodustatakse ja millised tegurid mõjutavad tema eluiga? 9. EV peaministrid 1990-2009 ja EV valitsuse praegune koosseis. 10. Bürokraatia tähendus ja funktsioonid. 11. Kuidas toimib kontroll ametnike üle Eesti riigis? 12. Mille poolest erinevad Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemid üksteisest? 13. Kohtusüsteemi tähendus ja funktsioonid üldiselt. 14. Kuidas toimib Eesti kohtusüsteem? 15. Miks on regionaalne valitsemine tähtis? 16. Mille poolest erinevad tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud administratiivmudelid üksteisest? Millise mudeliga riik on Eesti? 17. Mitme tasandiga on Eestis kohalik valitsemine? Nimeta need ja kuidas nad moodustatakse? Tunne oma kohalikke juhte. 18. Millises suunas kohalik valitsemine areneb? 19. Euroopa Liit on üheaegselt riikide liit ja liitriik mis seda näitab? 20
neile alternatiive. Fraktsioon e saadikurühm ühe fraktsiooni liikmed on pärit ühest parteist, mistõttu fraktsioon kannab vastava erakonna nimetust. Neis arutatakse läbi, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja hääletamisel, milliseid parandusettepanekuid või küsimusi esitada. Peamine parlamendi e seadusandliku võimu ülesanne : 1) algatada,menetleda ja võtta vastu seadusi. 2) Erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. 3) Järelvalve valitsuse üle. Lobism e kuluaaripoliitika- katsed mõjutada poliitikuid, eriti parlamendisaadikuid, isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute kaudu. Otsese kontrolli vormid : · Parlament võib umbusaldust avaldada ministrile aga ka peaministrile. · Parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel. · Õigus võtta vastu seadusi,mis on valitsusele kohustuslikud. · Rahakotivõim e parlamendi ainupädevus võtta vastu riigieelarve,mille otsusel
........................................ 6 8. Parlamendi erakondlik jaotus – fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon (Riigikogu näide).............................................................................................................................. 6 9. Parlamendi ülesanded (Riigikogu näide).....................................................................7 10. Parlamendijärelvalve – otsese ja kaudse kontrolli võimalused...................................7 Otsene järelvalve:........................................................................................................ 7 kaudne järelvalve:........................................................................................................ 7 11. Seaduseelnõude menetlemine Riigikogu näitel.........................................................7 12. Poliitikute või ametnike valitsus................................................................................8 4 ministri tüüpi...........
· Riigiülene koostöö keskendub majanduskoostööle. · Liikmesriigid säilitavad oma valitsemisinstitutsioonid. · Euroopa Liidus on sõltumatu keskpank ja kasutuses ühisraha EURO (va Taani, Rootsi, GB) Ministrite Nõukogu · kannab seadusandlikku funktsiooni · igat liikmesriiki esindab üks minister (2007 aastast 25+2 liikmeline) · koosseis muutub olenevalt sellest, missugust küsimust arutatakse (põllumaj, välispol jne) · oluline roll eesistuja institutsioonil vahetub iga 6 kuu tagant. Juhib kõiki istungeid, esitab teemad, mille arutamist peab vajalikuks, valmistab ette päevakorra. · Otsuseid võetakse vastu hääletamise teel hääli vastavalt rahvaarvule (Pr, Sks, GB, It 29, Eestil 4) kokku (enne 2007) 321 häält, otsuse vastuvõtmiseks vajalik 258 (kvalifitseeritud häälteenamus). Juhul kui kaalul mõne riigi elulised huvid võib nõuda ühehäälsuse põhimõtte rakendamist (veto).
peaminister. Hetkel ametis Heiki Loot. 21. Bürokraatia (ehk ametnike võimu) funktsioonid: Poliitika elluviimine alamastme ametnikud suhtlevad peamiselt kodanikega, kõrgemad poliitika kujundajatega. Valmistavad ministritele materjale istungiteks ette. Süsteemi stabiliseerija selge hierarhia, tööjaotus ja kirjalikud standardsed tegevusjuhised. Ametnik ei tohi osaleda aktiivselt poliitikas, viib otsuseid ellu, aga ei kavanda. Ametnikkonna taastootmine, arendamine ja inimressursi juhtimine ametkondadevahelise suhtluse koordineerimine, ametnike taseme- ja täiendkoolitus. 22. Kohtusüsteem Eestis Kohtu peamine ülesanne on mõista ÕIGUST !(so.ühiskonnas kehtivate kirjapandud normide kogum) Eesti kohtusüsteem on 3-astmeline. Alustatakse alati esimesest astmest.
saaksid kiiresti hallatud; vajadus tõsta tänapäeva ametnike kätte koondunud võimu ulatust, tuleb arvestada võimaliku korruptsiooniohuga. Korruptsioon- riigiametniku või poliitiku poolne ametiseisundi kuritarvitamine ning ära ostetavus. Kontrolli teostamiseks on 3 võimalust: Sisekontroll- eeldab psühholoogilist(kõitumisnormid ja eetika) ja juriidilsit kontrolli Poliitiline kontroll- varaline järelvalve ja kontroll kõrgete amtikohtade täitumise üle. Õiguslik kontroll- vältida korruptsiooni ja tagab halduskoraalduse 14. Ametnikkonna kasulikkus Max Weberi järgi: Ametlik asjaajamine seotud kindlate reeglitega. Valitseb selge tööjaotus ja ametivõimude piirid on kindlaks määratud. Igal ametikohal kehtivad ametinõuded. Kogu tegevus dokumenteeritakse, Administreerimine ja omandisuhted on lahutatud.
Siin on üks väga suur probleem haldussuutlikkus, me ei suuda neid seadusi toimima panna. · Valitsuse moodustamine o Peaministri kandidaadi nim. riigipea. Kinnitab ka parlamendi o Peaminister moodustab valitsuse: enamusvalitsus, vähemusvalitsus, koalitsioonivalitsus. Kohtuvõim- Funktsioonid: · Õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse · Konstitutsioonilised funktsioonid o Järelvalve seaduste vastavusele põhiseadusega o Võimude tasakaalustamine( föderaalriik) o Kehtiva valitsussüsteemi toetamine, stabiliseerimine Kohtusüsteemid · Anglo Ameerika (USA) o Kogu kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. o Kohtunik omab kultuuri suurt mõjuvõimu, eelkõige kodanike, mitte valitseva reziimi kaitsja o Kohtunikkond moodustatakse valimiste teel
hääletamisest, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamis- kohtades. Demokraatia kui rahva oma valitsuse põhimõte on tinginud kodakondsuspiirangu, s.t, et olenevalt valimistest on valimisõigus ainult antud kogukonda kuuluvatel inimestel. -> Eesti kodanik on hääleõiguslik kõigil valimistel, samuti rahvahääletusel. -> Muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik on hääleõiguslik kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ning Euroopa Parlamendi valimistel. -> Eestis elav Euroopa Liitu mittekuuluva riigi kodanik või kodakondsuseta isik saab hääletada kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel Vanusepiirang määrab peale hääleõiguse ka kandi-deerimisõiguse. Hääleõigus on üldjuhul 18.eluaastast, kandideerimise piirid on erinevad. Eesti põhiseadus lubab: kohalikku volikokku 18-aastaselt, Riigikokku ja europarlamenti 21-aastaselt, presidendiks 40-aastaselt.
OMAVALITSUSSÜSTEEM: 1-tasandiline omavalitsussüsteem. (linnad, vallad)omavalitsusüksused. KOHTUSÜSTEEM: Eestis 3- astmeline. 1.Maakohus(Tartu, Jõhvi, Tallinn) tegeleb kodanike ja riigiametnike vaheliste probl. nende juures 2. ringkonnakohus(Tallinn, Tartu) - vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. 3. riigikohus(Tartus, Toomemäel) kaevata saab kassatsiooni korras. Esimees: Märt Rask. ANGLO-AMEERIKA JA MANDRI-EUROOPA KOHTUSÜTEEMI ERINEVUS: Anglo-Ameerika kohtunik oma pol. Kultuuris suurt mõjuvõimu, ta on rahva poolt valitav, tal ei pea oema juriidilist haridust, ei pea olema valitseva korra kaitsja. Kohtusüteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. Mandri-Euroopa kohtunikud nimetab ametisse valitsus, vajalik õigusalane kõrgharidus, amet on eluaegne, ta on lojaalne kehtivale korrale. Kohtusüteem on mitmeharuline, kõrgemaks astmeks on konstitutsioonikohus. SEADUSANDLIK VÕIM RIIGIS: parlament(riigikogu), valitakse 4
Kontrollfunktsioon Kuulab ja esitab küsimusi Komisjoni liikmetele. Ülemkogu peab iga istungijärgu järel esitama ettekande ja kirjaliku aruande. Võib moodustada sõltumatuid uurimiskomisjone Ametisse nimetamine Nimetab ametisse komisjoni presidendi Osaleb Euroopa Keskpanga nõukogu juhatuse ametissenimetamisel. Osaleb kontrollikoja liikmete ametisse nimetamisel kinnitab uute riikide vastuvõtmise ja lepingud 3te riikidega Ülemkogu eesistuja konsulteerib EP-ga ÜVJP osas Nn. assamblee aegadel võis ainult arvamuse välja öelda. Staatuslikult oleks just neil olnud kõige rohkem mandaat mingeid otsuseid langetada. Euroopa Liidu lepinguga lisandus kaasotsustusmenetlus (koos nõukoguga), Kuni siiani oli parlament rohkem nõuandev organ, omades mõju vaid teatud küsimustes ja sedagi vaid absoluutse häälteenamusega. Parlamendi komisjonid ·Parlamendi komisjone on 20
30.Vabariigi Presidendi volitused kohtuvõimu, õigusjärelevalve ning riigikaitse alal. Kohtuvõimuga suhtlemisel on Vabariigi Presidendil on Riigikogule Riigikohtu esimehe kandidaadi esitamise õigus ja kohtunike ametisse nimetamise õigus Riigikohtu ettepanekul. Õigusjärelvalve alal on Vabariigi Presidendil õiguskantsleri kandidaadi esitamise õigus kinnitamiseks Riigikogule ja seaduste väljakuulutamisest keeldumisel pöördumise õigus Riigikohtu põhiseadusliku järelvalve kolleegiumisse taotlusega seaduse põhiseadusvastaseks tunnistamiseks. Riigikaitse alal on Vabariigi President riigikaitse kõrgeim juht, esitab Riigikogule kinnitamiseks Kaitsevägede juhataja kandidatuuri, annab sõjaväelisi auastmeid, on Riigikaitse nõukogu juht, teeb ettepanekuid sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamiseks Riigikogule või kuulutab agressiooni ohu korral ise selle välja ise. 31
Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe
ÜHISKOND II PERIOOD Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte, pärit valgustusajastust 1.Seadusandlik võim – Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Lisaks on parlamendi ülesanneteks erinevate huvide esindamine, järelvalve valitsuse üle, seaduste välja töötamine ja vastuvõtmine, vabariigi presidendi valimine, riigieelarve vastu võtmine Eestis Riigikogu – 101 liiget Koosseis: o 1. Juhatus – esimees (Eiki Nestor), I aseesimees (Enn Eesmaa), II aseesimees (Taavi Rõivas) ; Juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab fraktsioonide kohad komisjonides o Peale presidenti on esimees riigis tähtsuselt 2. inimene, peaminister on 4. (peale II aseesimeest) o 2
I regionaalne ehk riiklik tasand maakond juhib maavanem, kes määratakse ametisse valitsuse poolt 5 aastaks. Riigi täitevõimuasutus on maavalitsus. VALITAV ORGAN PUUDUB! Tegevust finantseeritakse riigi eelarvest. Ülesanded: Korraldada riiklikku haldust riigiasutuste juhtimine Käsutada riigivara Planeerida piirkonna arengut Korraldada tervishoidu, kultuuri ja haridust II kohaliku omavalitsuse üksused vald ja linn valitav esindusorgan on volikogu (4 aastat). Valib linnapea/vallavanema. Nimetab ametisse linna/vallavalitsuse. On oma eelarve, kuhu laekub tulu: 56% tulust tuleb tulumaksust (riik annab 11,6% tulumaksu tagasi omavalitsusele nende inimeste eest, kelle elukoht on rahvastikuregistris selles omavalitsuses) Umbes 20% erinevad eraldised riigilt Umbes 5% kohalikud maksud Laenamine, rentimine, varamüük jne. Ülesanded: Korraldada kohaliku transporti Hoolitseda heakorra ja keskkonna eest
annaabi.ee 
