omasuguste hulgas. Teised näevad selles põhiliselt filosoofiat eksistentsi probleemide mõistlikku ja läbimõeldud käsitlust, kujutades budismi pigem intellektuaalse ja külmalt ratsionaalse õpetusena. Kolmandad näevad selles eelkõige teraapiat ning peavad budistlikku meditatsiooni ravimiks meie ühiskonna hädade vastu. Antud teema valisingi just selle mitmetahulisuse, huvitava maailmavaate ning budistide iseääraliku kultuuri tõttu. Oma töös keskendun eelkõige budismile üldiselt, kuna budismi liike on väga erinevaid ja kõigi nende käsitlemine oleks väga mahukas. 1.Budismist üldiselt Budismiks (ka buddhism, budalus, buda usk) nimetatakse Buddha Skjamuni filosoofiat ja õpetusi ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioone, õpetuste kogumeid ja kultuuri, mis on üks vanimatest maailmareligioonidest.
lugenud. Budistid ütlevad, et pole võimalik saada budistiks, kuni inimene pole küllalt vana mõistmaks, mida tähendab öelda, et ta on budist. Kasvamise ajal elavad budistlikes maades mõned poisid teatud aja munkadena. Noored buda mungad kannavad traditsioonilisi kollaseid mungarüüsid. Seda värvitooni nim safraniks. Buda mungad elavad sellest, mis neile antakse kausitäis riisi võib olla terve päeva toit. Indias nimetatakse budistide templit või pühamut stuupaks, Tais vatiks, Hiinas ja Jaapanis aga pagoodiks. Mõnda ehitisse saab sisse minna, teised (eriti stuupad) pole seest õõnsad, vaid monoliitsed nagu ausambad. Enamasti kuuluvad templite juurde Buddha kujud ja nikerdused. Mõned külastajad toovad lilli või põletavad magusa lõhnaga rohtusid, et näidata oma austust Buddha vastu, teised istuvad palves. Mõnikord toimuvad templi ümber protsessioonid. Budistlikku templit kaunistavad lilled ja küünlad
2. Õige meelll julmusest vabad mõtted. 3. Õige kõnelemine- hoidumine labasest jutust. 4.Õige tegu- halbade tegude vältimine. 5. Õige eluviis- vägivaldsusetus, mõõdukus söömises, leebus. 6. Õige püüdlemine- vabanemine lootmisest ja kartmisest. 7. Õige mõtlus- teadmine, mis on tõed. 8. Õige keskendatus- kõik on suunatud ühte- kannatuste lõpetamisele. (Kolm viimast on mõeldud munkadele.) Eesmärk Kõigi inimeste (budistide) eesmärk on jõuda Nirvaanasse. Nirvaana- Vaibumine, kustumine. Kõrgem teadmine ning rahu seisund saavutatakse püsivuse abil. Karma Teo ja tagajärje seadus. Inimese teod, mõtted ja sõnad määravad tema surmaeelse teadvusseisundi ja ühtlasi ka tema järgmise ümbersünni. Sansaara Sansaara- ümbersünniahel Olemasolev maailm on kaduv Tipitaka- " kolm korvi"- pühakiri
Maailma muutuvuse, pidetuse ja püsituse nägemine vabastab liigsest klammerdumisest väliskeskkonna, sotsiaalsete konventsioonide ja lõpuks ka elu külge. Kõige suhtelisuse, teisenemise, mööduvuse tunnistamine laseb vabaneda jäigast dogmatismist ja vaimsest piiratusest. Kõik eksisteeriv olendid, asjad, sündmused kuulub samas kokku, on omavahel seotud ja vastastikuses sõltuvuses. Püsitustaju võib mõneski äratada nukruse kõige kaduvuse pärast, ent budistide meelest oleks õigem kõike efemeerselt vaadata kaastundliku, ent samas ka dharmade eri kombinatsioonide vaatemängu imetleva pilguga.Kui joogas rõhutatakse inimese individuaalse mina samasust maailmakõiksusega (Brahmaniga), siis budismis leitakse, et oma mina individuaalsust, subjektiivsust, erilisust pole mõttekas manifesteerida - individuaalne mina on budismi järgi vaid tähekombinatsioon, meele moodustis, kujutluste vili hajus, püsitu, tinglik
Arhidektuur Umbes 80 protsenti elanikkonnast elab maapiirkondades. Birma arhidektuur peegeldab budistlikku pärandit.Riigile on iseloomulik budistide templite rohkus.Budistlik temple on samaaegselt ka: religioosne kool, kogukonna keskus,külalistemaja, koht , kus valitsus ja mud asutused infot levitavad,spordikeskus, hoolekande asutus, kus saavad abi vaesemad inimesed, surnukuur ning muusika ja tantsu koht.Tundub, et seal toimubki kogu elu templites ja nende umber.Huvitav on ka see, et samal ajal pakub temple ka majanduslikke teenuseid, nagu laenude väljastamine ja kinnisvara üürileandmine. Templid on väga tähtsad ka linnapiirkondades
Kristel Onno 10ac Mis on budism? Budism on Buddha Skjamuni õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Budism tekkis Indias 5 6. sajandil e. m. a. Budismi levik Enimlevinud on tänapäeval budistlik õpetus Kagu Aasia riikides, Kambodzas, Tais, Jaapanis ning Tiibetis, üha rohkem ka Lääne Euroopas ja USA s Ligikaudne budistide arv on 260 miljonit Õpetuse alused Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Virgumine toob kaasa mõistmise, ärksuse, kaastunde ja meelerahu, mis lõpetab ümbersünniahela. Neli õilsat tõde 1. On olemas kannatus 2. Kannatusel on põhjus 3. Kannatusest on võimalik vabaneda 4. Selleks on olemas kaheksaosaline tee Kaheksaosaline tee 1
Meditatsiooni eesmärgiks on rahu ja positiivsuse saavutamine Mandala: Tiibetlased kasutavad mediteerimisel kontsentreerumiseks erilisi pilte, mandalaid, mis aitavad kontsentreeruda meditatsioonile Loomine Kristlased ja juudid usuvad, et maailma on loonud Jumal üksi ning loomine on ainukordne sündmus. Budistid usuvad, et on palju maailmu, kuhu võib sündida/ ümber sündida. Igas maailmas on mingid piirangud (näiteks ei saa naine habet kasvatada või mees sünnitada). Budistide jaoks kogemuste maailma loojaks pole üleloomulik olend, vaid inimese enda karma. Karma täidab budismis jumala rolli, kuid ta on alati inimesega seotud. Mõeldud mõtted, öeldud sõnad ja keha määravad piirid praeguseks ja praegused teod seavad piirid tuleviku kogemusteks. Neli õilsat tõde Buddha selgitas oma kuulajaile, miks inimesed on õnnetud ja vihased ning mida saaks teha, et maailm ja inimesed paremaks muutuksid. 1. Maailmas on kannatus
kaheksaosalise tee abil. 3. Ühelgi olendil ei ole muutumatud oma mina. Kloostrid asuvad enamasti templite juures ja on avatud ka ilmikutele. Birmas ja Tais viibivad peaaegu kõik 12-15aastased poisid mõned nädalad kloostris. Mungaks võidakse pühitseda 20-aastaselt.Kui keegi tahab saada munga ühiskonna liikmeks, peab ta riietuma kollasesse toogasse, ajama oma pea paljaks, kümblema ja minema toma kavatsusest mõnele mungale. Munga ees tuleb tal anda kolmekordne usaldusvanne. See on budistide usutunnistus, mis sisaldab õpetuse kõige tähtsamad punktid. Kolm tunnistust: 1.Mina usaldan Buddhat. 2.Mina usaldan õpetust. 3.Mina usaldan munkade ühendust. Tavaliselt on munk riietatud kollasesse rüüsse, jalas lahtised sandaalid. Buddha õpetuse kohaselt peab ta söögipoolist muretsema kerjates. Ilmikute ülesandeks on munkade toitmine. See, kes annab mungale süüa, saab võimaluse sooritada heategu, mistõttu tänulik peab olema andja, mitte munk
õpetust. Buddha esimest jutlust nimetati "Dharmaratta (seadmuseratta) esimeseks pöörlemapanekuks." Budismi sümbolina kujutatakse sageli kaheksa kodaraga ratast, mis viitab budistlikus õpetuses kesksel kohal olevale üllale 8-harulisele teele. Dharmaratas võib olla ka hulgaliste kodaratega, sel juhul sümboliseerivad kodarad lõpmatut sündide ja taassündide ahelat. Lootos sümboliseerib puhtust ja jumalikku sündi. Budistide pühakiri ütleb: "inimese vaim on plekitu, nagu tärkav lootos mudases vees, mis ei saa ometi selliseks (mudaseks)". Inimeste süda on nagu veel avanemata lootoseõis. Erinevates budismi suundades on lootosel veidi erinevad tähendusvarjundid, samuti on lootoseõie värvidel erinevad tähendused. PÜHAD TEKSTID Buddha ise oma õpetusi kirja ei pannud. Sajandeid andsid budistlikud mungad ja nunnad Buddha õpetusi edasi suuliselt. 1. sajandil eKr pandi need õpetused Sri Lankal
allasurutud. Paljudes neis riikides on naistel väga vähe õiguseid, neil ei lubata tööl käia. Moslemite igapäevatoimetusi mõjutavad nende 5 käsku, mis mõjutavad neid rohkem, kui meie 10 käsku meid, sest need käivad ka argipäeva kohta. Kõigepealt tuleb neil ju 5 korda päevas palvetada, vaestele almust jagada, paastuda ja käia palverännakul Mekas. Moslemid ei söö ka sealiha, sest nende arust on siga räpane loom ja ei joo alkoholi. Küllaltki palju mõjutab usk budistide elu. Eriti veel nende, kes on otsustanud saada lahti reinkarnatsioonist ja hakata erakuks. Kui neil poleks usku, siis nad ei käi-tuks nii. Kõikide usklike jaoks on nende usk just see ainuke ja õige.Kuigi mina pole usklik, arvan ma et usklikele on nende usund väga tähtis nad ei suudaks teistmoodi elada, kui nad on elanud vastavalt oma usule. Henri ALLIK
Ei ole täpsustatud kindlaid meditatsiooniliike Laialdasemalt on levinud meditatsioon, mille puhul tuleb igapäevaselt korrata araabiakeelset fraasi Allahu Abha, mis tõlkes tähendab "Jumal on hiilgavaim". Budismi meditatsioon Usundi kesksed meditatiivsed harjutused on säilinud antiiksetes tekstides ja on levinud õpetajalt õpilasele. Budistid usuvad, et meditatsioon on teekond Valgustuse ja Nirvaana poole. Budismi meditatsioonitehnikad koguvad ülemaailmset populaarsust, Budistide koolides õpetatakse mediteerimist Tiibeti traditsioonides on tuhandeid meditatsioonitehnikaid. Buddha olevat tuvastanud kaks ülimat vaimset omadust, mis kerkivad esile läbi tervisliku mediteerimise, 1) "rahulikkus", mis tasakaalustab, rahustab, ühendab ja koondab mõistust. 2)"mõistmine", mis võimaldab näha, uurida ja märgata. Kristlik meditatsioon Palvetamise vorm, mille puhul üritatakse kohata jumalat. Meditatsiooni käigus keskendutakse kindlatele
luksust, sõbralikkust, kombelisust, ainevahetust, omandamist ja instinkti. Oranz on kõige pilkupüüdvam värv, torkab kohe silma, kuid ei tüüta nii ruttu kui punane. Ta sisaldab punase elujõudu, erutavust ja kollase rõõmu. Oranz on optimistide, laste, väga aktiivsete ja tegutsejate värv. Oranz on kollasest veel kergemeelsem, pinnapealsem ja naiivsem värv. Hiinas ja Jaapanis seostatakse oranzi armastuse ja õnnega. Budistide safranikarva oranzikas rüü osutab sellele, et nad on andnud alandlikkuse ja loobumise tõotuse. 2. MILLEGA VÄRV ASSOTSIEERUB. VÄRVI OPTILINE MÕJU Oranz on punase ja kollase segu. Särav ja elurõõmus, tõmbab tähelepanu, reibas, lõbus ning entusiastlik värv. Suurt tähtsust omistab värvidele astroloogia. Astroloogid kinnitavad, et igal hingel on oma põhitoon ja, et inimene tunneb selle intuitiivselt ära või kui ta ka ei tunne, siis ikkagi tajub seda mingil moel
Kuningas Mindin Min (1853-1878) püüdis teha uuendusi ja sõlmida sidemeid välisriikidega, kuid Inglise- Birma sõdade (1824-1826, 1852, 1885) tagajärjel langes Birma järk-järgult inglaste võimkonda ja ta liideti 1886 Briti Indiaga. Birmalasi sunniti viljelema põhiliselt riisi (monokultuurne majandus). Hakkasid arenema kapitalistlikud suhted ja tekkis rahvuslik kodanlus. Rahvuslikule liikumisele panid aluse 20.sajandi alguses tegutsenud noorte budistide ühingud. Võitlus hoogustus 1930.aastail, vallandus suur talurahva ülestõus (1930-1932) ja streigiti. Rahvuslased rajasid 1930 Dobama Asiayone'i partei, selle juhiks sai 1939 Aung San. 1939 loodi Birma Kommunistlik Partei, see tegutses põranda all. Rahvuslikud rühmitused saavutasid 1937 Birma eraldumise Briti Indiast ja moodustasid oma valitsuse, mis tugines koloniaalparlamendi enamusele. 1942 okupeerisid maa jaapanlased, esialgu osa Birma rahvuslasi toetas neid. Pettunud
Tripitaka koosneb kolmest osast. Budistlik munklus ja kloostritraditsioon on praegu eksisteerivatest maailmareligioonidest kõige vanem.Mungad ei võta osa tavapärasest ühiskondlikust elust. Nad kannavad kollast või punast rüüd. Pea on munkadel ja nunnadel paljaks aetud, enamus järgib tsölibaati.Tsölibaat on teadlik loobumine abielulisest kooseluvormist või seksuaalsest tegevusest.Kui keegi tahab mungaks saada tuleb tal munga ees anda kolmekordne usaldusvanne. See on budistide usutunnistus, mis sisaldab õpetuse kõige tähtsamaid punkte.Milleks on- Mina usaldan Buddhat. Mina usaldan õpetust. Mina usaldan munkade ühendust.Tavaliselt on munk riietatud kollasesse rüüsse, jalas lahtised sandaalid. Buddha õpetuse kohaselt peab ta söögipoolist muretsema kerjates. Ilmikute ülesandeks on munkade toitmine. See, kes annab mungale süüa, saab võimaluse sooritada heategu, mistõttu tänulik peab olema andja, mitte munk. Peale oma rüü ei tohi mungal olla kaasas
Dharmaratas Dharmaratas võib olla ka hulgaliste kodaratega, sel juhul sümboliseerivad kodarad lõpmatut sündide ja taassündide ahelat. Budismi tähtsamad sümbolid on dharmaratas ning lootoseõis. Lootos sümboliseerib puhtust ja jumalikku sündi. Budistide pühakiri ütleb: "inimese vaim on plekitu, nagu tärkav lootos mudases vees, mis ei saa ometi selliseks (mudaseks)". Inimeste süda on nagu veel avanemata lootoseõis. Erinevates budismi suundades on lootosel veidi erinevad tähendusvarjundid, samuti on lootoseõie värvidel erinevad tähendused.
Meditatsiooni eesmärgiks on rahu ja positiivsuse saavutamine Mandala Tiibetlased kasutavad mediteerimisel kontsentreerumiseks erilisi pilte, mandalaid, mis aitavad kontsentreeruda meditatsioonile. Loomine Kristlased ja juudid usuvad, et maailma on loonud Jumal üksi ning loomine on ainukordne sündmus. Budistid usuvad, et on palju maailmu, kuhu võib sündida/ ümber sündida. Igas maailmas on mingid piirangud (näiteks ei saa naine habet kasvatada või mees sünnitada). Budistide jaoks kogemuste maailma loojaks pole üleloomulik olend, vaid inimese enda karma. Karma täidab budismis jumala rolli, kuid ta on alati inimesega seotud. Mõeldud mõtted, öeldud sõnad ja keha määravad piirid praeguseks ja praegused teod seavad piirid tuleviku kogemusteks. Neli õilsat tõde Buddha selgitas oma kuulajaile, miks inimesed on õnnetud ja vihased ning mida saaks teha, et maailm ja inimesed paremaks muutuksid. 1. Maailmas on kannatus
omakorda kohandatud jaapani traditsioonidele ning on muutunud täiesti jaapanipärasteks. Konfutsianism, mis jõudis Hiinast Jaapanisse enne budismi, on küll tugevasti mõjutanud jaapanlaste moraalseid tõekspidamisi, kuid pole kujunenud organiseeritud religiooniks. 1985. aasta andmetel oli Jaapanis 115,6 miljonit shintoisti, 92 miljonit budisti, 1,7 miljonit kristlast ja 14,4 miljonit muude religioonide tunnistajat. Praktiliselt võib öelda, et shintoistide ja budistide koguarv on Jaapanis 2 korda suurem elanike arvust ehk teiste sõnadega on jaapanlased ühtaegu nii shintoistid kui budistid. Ka shinto pühamute ja buda templite arvud on enam-vähem võrdsed (vastavalt 91 tuhat ja 85 tuhat). Buda munkade arv on aga üle 2 korra suurem kui shintol (vastavalt 269 tuhat ha 102 tuhat). Kogu Jaapani kultuur ammutab jõudu iidsest allikast- Jaapani oma põlistest traditsioonidest. Mitmetel taimedel on tähtis koht jaapani kultuuris
Samas ta arvas, et tõeline õnn seisneb iseseisvuses. 5. USA- s kujunenud pragmatismi rajajaks peetakse Charles Sanders Pierce, kelle näite kohaselt aitab keerulistes olukordades tegutseda eeskätt usk. 6. Kas toodud väide on õige või vale? Kõigil maailmausundil oli oma püha raamat a. budistidel ahisma b. kristlastel piibel c. muhameedlastel- koraan Väide on vale, kuna ahisma ei ole budistide päha raamat. 7. . Pluralismi arenguetapid ja esindajad antiikfilosoofias A. I etapp EMPEDOKLES maailmas on 4 juurt maa, õhk, tuli ja vesi 4 alget HIPOKRATES inimese organismis on 4 juurt veri, lima, tume ja hele sapp. Evolutsiooniteooria tekkis taimestik e floora, siis loomad e fauna ja siis inimene. Inimesed tekkisid üksikute elundite kaupa ja need elundid pidid omavahel sobima. Inimese keha ja härja pea ei sobi kokku. B. II etapp
islami palvused ravitseja, ennustaja, ohvritalituse juht, hingejuht, pärimuse kandja, vahendaja teispoolsusega hindu siirderiitused kogukond, kogudus budistlik kogukond. Kitsamas tähenduses Buddha esimestest õpilastest alguse saanud munkade kogukond. Sangha funktsiooniks on õpetada dhammat kõikidele inimestele ning isikliku eeskuju kaudu osutada parima isikliku vabanemise teele. Laiemas tähenduses kõikide budistide kogukond. põhjuse ja tagajärje ringlus mida põhjustab tegu (karma); Kuus sansaaravalda: inimesed, jumalad, deemonid/hiiud, loomad, näljased vaimud, põrguasukad hindu tarkuse ja kunsti jumalanna sufide vaimne juht Ilmalikustumine võitlusliku kallakuga, puristlik ja Rooma-vastane judaismi sekt, mis ootas messia (kuninga) saabumist, kelle valitsusaeg pidi kestma tuhat aastat. usu tunnistamine islamis üks peamisi budismi koolkondi Jaapanis
Buddha surres tema keha laguneb ja muutub nähtamatuks jumalatele ja inimestele. Ometi ei saa öelda, et teda poleks olemas pärast seda. Nii ei ole ka budistidel püha olendit, keda nad nimetaksid Jumalaks, kuid nad usuvad millessegi, mis "pole loodud, on ajatu ja kujutu". Kuna nad ei usu Jumalat, ei loe nad ka palveid Jumalale. Mõned budistid siiski palvetavad Buddha vaimu poole, mis on, nagu nad usuvad, meis kõigis. Nt. kaunistavad Katmandus Nepaalis budistide pühamut lipud, mis tuules lehvides kinnitavad uskumust, et on midagi nähtamatut, mis mõjutab nähtavat maailma. Buddha õpetus Neli õilsat tõde Buddha õpetas oma järgijatele, et inimesel tuleb tunnistada nelja õilsat tõde: · Miski selles maailmas ei kesta igavesti. Ka kõige õnnelikumad hetked mööduvad, sest igavest õnne pole olemas. Budistid kasutavad elu ebatäiuslikkuse kohta sõna 'dukha' (rahutus, kannatus).
budistideks. ,,Buddha" on tiitel, see tähendab ,,virgunu", mis tuleb tüvest budh, mis tähendab nii ärkamist kui teadmist. Budismi kutsutakse vahel ka jumalata religiooniks, sest järgijail lubatakse tunnistada teisigi usundeid. Budistlikud sümbolid Dharma ratas ehk seadmuseratas sümboliseerib Buddha õpetust ja tema vaimset autoriteeti. Sümbol on kaheksa kodaraga ratas. Lootos - sümboliseerib puhtust ja jumalikku sündi. Dalai-laama See tiitel on Tiibeti budistide usujuhi tiitel (Dalai tähendab Tarkuse Ookean ning laama tähendab õpetajat). Usutakse, et dalai-laama on läbi aegade seesama (surnud laama sünnib uuesti lapsena). Praeguse, 14. Dalai-laama kodanikunimi on Tenzin Gyatso (sündis 1935. aastal ning Dalai-laamaks sai 1940. aastal). 1989. aastal anti talle Nobeli rahupreemia. 1950. aastal tungis kommunistliku Hiina sõjavägi Tiibetisse ning 9 aastat hiljem siirdus Dalai-laama eksiili Indiasse. Kaks koolkonda 1. saj. eKr
Rajaja Tekkis 6. sajandil eKr Kirde-Indias vastukaaluks hinduismi polüteistlikule ohverdamisreligioonile. Rajaja: ajalooline isik, kuningapoeg Siddhartha Gautama, pärast valgustuse saamist ehk virgumist nimi Buddha (virgunu). Eluaastad 566486 eKr, teistel andmetel 560- 480, Sakjamuni soost, praeguse Nepali alalt. Pühad tekstid Õpetustekstid kirjutati üles hiljem. Kaanon kannab sanskriti k. nime Tripitaka, paali k. Tipitaka (Kolm Korvi) ning on äärmiselt mahukas. Kanoniseeriti III budistide kirikukogul keiser Ashoka ajal (270-230 eKr). Kolm osa: (Vinaja-pitaka) juhised munkadele ja kloostrireeglid; (Suutra-pitaka) Buddha õpetuskõned; (Abhidharma-pitaka) filosoofilised traktaadid (suutrad). Hiljem tekkinud koolkondadel on arvukalt teisi pühi raamatuid Kandzur. Kommentaare kirjutatakse tänapäevani. · Tipitaka · Mahajaana suutrad · Vadzrajaana tantrad · Dhammapada · Bodhitsarjavatara Õpetuse alused Neli õilsat tõde: 1
saientismiks. Aluseks on lihtne tõdemus, et reaalne on vaid see, mida on teaduslikult tõestatud. Praktiliselt annab see võimaluse väita, et kõik muu, mida vaid usutakse või isegi kogetakse on ebateaduslik ja ka ebatõeline. Siiski ei saa öelda, et kogu maailma teadlaskond toetab saientismi. Kristlaste, juutide ja moslemite seisukohalt jätkub inimese elu kas taevas või põrgus. Seda väga uurida pole vaja, see on "Jumala saladus", olulisem on Maa peal õigesti elada. Budistide, hinduistide seisukohalt tuleb pärast lühikest vaheolus viibimist reinkarneeruda ehk uuesti sündida. Spiritualistlik seisukoht käsitleb eeltooduga üsna sarnaselt elu jätkumist vaheolus ja reinkarnatsioonis, kuid mitte nii jäigalt kui idamaised usundid ja püüab tavaliselt seda kokku viia ristiusuga. Mitmed new age liikumised ja õpetused võiks liigitada pigem spiritualistlikeks kui budistlik-hinduistlikeks.
Hindude eesmärk oli ümbersünnist täielikult vabaneda, selleks tuli luua head karmat. Viise reinkarnatsioonist vabanemiseks oli mitmeid, üks võimalus oli elu askeedina (loobuda tava-pärasest elust ja piirata miinimumini oma igapäevaseid vajadusi). Budism Budism kasvas 6. saj. eKr välja hinduismist. Selle loojaks on Buddha ehk Siddharta Gautama. Algses budismis jumalaid ei olnud selle poolest erineb see hinduismist,kuid ka budistide jaoks oli oluline vabaneda ümbersündidest ja eluga paratamatult kaasnevatest kannatustest. Buddha arvates tuli selleks leida kesktee preestrite korraldatud uhkete ohvritalituste ja askeetide enesepiinamise vahel. Selleks keskteeks oli loobumine soovidest ja ihadest, aga ka ülekohtustest tegudest. Jumalad Indra. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim Teine tase Kolmas tase Kõige tähtsam, igavesti Neljas tase
nagu üldjoontes ka nende kuulajaskond on üksteisega võrreldes täiesti erinevate elustiilide ja väärtushinnangutega. Kindlasti on ka erandeid kuid erand kinnitab reeglit või siis nö seaduspärasust. Minu arvamus sarnaselt Bourdieu omale on see, et iga indiviid soovib olla erinev ja tunda ennast erilisena ehk siis teistest kõigist erinevamana ja seda positiivses mõttes. Me kõik tahame uskuda, et meie elul on eesmärk ja me viime oma elutee jooksul läbi mingit missiooni. Sarnaselt budistide uskumusele, et inimene sureb siis kui ta on oma elu õppetunni omandanud ja kui ta seda ei oma käesoleva elu jooksul ei omanda toimub reinkarnatsioon ning inimesel tuleb elutee uuesti läbida, et oma vajalikku õppetundi omandada ning jõuda kõrgemasse hingelisse ja vaimsesse staatusesse. Me kõik otsime oma kohta siin päikese all kus tunneksime, et see on see mida me oleme otsinud ja soovinud, kuid nagu on öeldud ,,Rahulolu allikas peab tärkama mõistuses
Samuti on punane ohu värv, hoiatused märgitakse tavaliselt üles punase värviga.Punane kurat keskajal kujutatud saatan või Kurat oli punases rüüs või punase nahaga. Punane on põrgutule ja needuse, lisaks ohjeldamatu kire ja iha värv. Püha punane märtrite mälestusmissat peab preeester punases rüüs, mille värv sümboliseerib valatud verd. ORANZ sümboliseerib leeke, luksust ja hiilgust. Hiinas ja Jaapanis seostub armastuse ja õnnega. Noorte budistide safranikarva rüü osutab, et nad on andnud alandlikkuse ja loobumise tõotuse. KOLLANE kuld, valgus ja päike. Kollane on valguse värv, vallatute mõtete ja intelligentsi sümbol. Islami traditsioonis tähistab kuldkollane tarkust ja head nõuannet, kahvatukollane aga petmist ja reetmist. Egiptuses kadeduse ja häbi värv. Euroopas seostub argpükslusega, samal ajal Hiinas kuninglik värv. Kollane on kõige paremini nähtav värv ja seda kasutatakse
omakorda kohandatud jaapani traditsioonidele ning on muutunud täiesti jaapanipärasteks. Konfutsianism, mis jõudis Hiinast Jaapanisse enne budismi, on küll tugevasti mõjutanud jaapanlaste moraalseid tõekspidamisi, kuid pole kujunenud organiseeritud religiooniks. 1985. aasta andmetel oli Jaapanis 115,6 miljonit shintoisti, 92 miljonit budisti, 1,7 miljonit kristlast ja 14,4 miljonit muude religioonide tunnistajat. Praktiliselt võib öelda, et shintoistide ja budistide koguarv on Jaapanis 2 korda suurem elanike arvust ehk teiste sõnadega on jaapanlased ühtaegu nii shintoistid kui budistid. Ka shinto pühamute ja buda templite arvud on enam-vähem võrdsed (vastavalt 91 tuhat ja 85 tuhat). Buda munkade arv on aga üle 2 korra suurem kui shintol (vastavalt 269 tuhat ha 102 tuhat). Shinto on jaapani rahvuslik religioon, mis kujutab endast segu looduse, esivanemate, kangelaste ja keisri kummardamisest. Tavaline shinto pühamu on koht, kus elab küla,
ühiskonna avamist. e. Antisthenes- künismi esindaja, ütles, et tuleb elada nagu loomad samas tuleks loobuda ka ihadest. Samas ta arvas, et tõeline õnn seisneb iseseisvuses. 5. USA- s kujunenud pragmatismi rajajaks peetakse Charles Sanders Pierce, kelle näite kohaselt aitab keerulistes olukordades tegutseda eeskätt usk. 6. Kas toodud väide on õige või vale? Kõigil maailmausundil oli oma püha raamat budistidel ahisma Väide on vale, kuna ahisma ei ole budistide päha raamat. kristlastel piibel muhameedlastel- koraa B rea küsimused 1.tuua välja Kolm Keskaja filosoofia joont a. Tugev seotus religiooniga
Samuti usutakse, et kõik siin ilmas on muutuv ja kaduv. Avastasin enda jaoks mõned väga huvitavad faktid, ning olen vägagi nõus mõne õpetuse mõttega. Usun, et me tõesti oleme need kelleks me end mõtleme ning ühelgi olendil ei ole muutumatut Mina. Arvan, et budismi eetika on kindlasti väga varieeruv ning lai sest seda käsitletakse erinevates kohtades erinevat moodi, mis annab tegelikult igal ühel võimaluse leida iseennast. Oleksin väga huvitatud ka nägema budistide igapäevast elu oma silmaga. 7
4.6 Linnastumine Nepali pealinn on Katamandu 671,846 elanikuga. Teised suured linnad on Biratnagar 166,674 elanikuga, Lalitpur 162,991 elanikuga, Pokhara 156,312 elanikuga ja Birganj 112,484 elanikuga. Nepali rahavastikust elab 17% linnades. Kathamandus paikneb enamik riigi kontoreid, saatkondi ja muid riigiasutusi. Kathamandus asuv vana palee Newar kuulub UNESCA kultuuripärandi nimekirja. Kathamandu vanalinnas paikneb palju budistide ja hindude templed, mis enamis pärinevad 17. sajandist kuid, mis on maaväringutes kannatada saanud Turism on Kathamandu kõibe olulisem majandusharu Kathamadu suurimad vaatamisväärsused on Swayambhunathi religioossne kompleks, Pashupatinathi tempel, Boudhanathi tempel, Tharlami klooster, Durbari väljak, Kasthamandapi tempel ja Dharahara torn. 4.7 Tööjõud Nepali elanikest on põllumajanduses rakendatud 76%, tööstuses 6%, ja teenindussektoris
kuid pigem lese või vaeslapse abistamiseks. Islam lubab lahutust, kuid Koraan seda väga heaks ei kiida. Mehe roll on kanda hoolt oma naise ja laste eest, tagades neile korraliku toidu ja riietuse, naise ülesanne on kodu korras hoida ja lapsi kasvatada. BUDISM Budism on saanud oma nimetuse buda järgi. Buda pole isik, seda võiks pigem tiitliks nimetada. Läänemaailmas on harjutud keskenduma Buddha isikule, budistid aga eelistavad rõhutada mitte Buddhat ennast, vaid tema õpetust. Budistide jaoks on alati olulisim õpetus, see näitab asjade tõelist olemus. Buddha rändav kerjusmunk, kes otsis lõplikku tõde, mis vabastaks inimese täielikult kannatustest. Ta elas karmi elu, oma vähese toidu hankis ta kerjates. Sügava meditatsiooni käigus rändas ta oma sisemaailma ning leidis sealt otsitava tõe asjade tegelik olemus. See tõde muutis ta vabaks. Tema ümber kogunes salk jüngreid, kellega ta koos rändas läbi Põhja- India, õpetades kõiki kes vaid kuulata soovisid
küllalt vana mõistmaks, mida tähendab ütelda, et ta on budist. Usulise küpsuse saabumine. Kasvamise ajal elavad budistlikes maades mõned poisid teatud aja munkadena. Buda mungad elavad sellest, mis neile antakse - kausitäis riisi võib olla terve päeva toit. Noored buda mungad kannavad traditsioonilisi kollaseid mungarüüsid. Seda värvitooni nimetatakse safraniks. Jumalateenistuse paigad. Stuupad, vatid ja pagoodid. Indias nimetatakse budistide templit või pühamut stuupaks, Tais vatiks, Hiinas ja Jaapanis aga pagoodiks. Mõnda ehitisse saab sisse minna, teised (eriti stuupad) pole seest õõnsad, vaid monoliitsed nagu ausambad. Enamasti kuuluvad templite juurde Buddha kujud ja nikerdused. Mõned külastajad toovad lilli, küünlaid või põletavad magusa lõhnaga rohtusid, et näidata oma austust Buddha vastu, teised istuvad palves. Mõnikord toimuvad templi ümber protsessioonid. Perekonnaelu
Esialgu tundub selline idee natuke imelik ja paljud Freudi õpilased selle ka hülgasid, tegelikult on selles vist praktikas ka väike point. Elu võib vahest olla valus ja väsitav. Enamuse jaoks on tegelikult elus ju rohkem valu kui mõnu, kuigi me seda tunnistada ei taha. Surm ju tegelikult vabastaks meid kõigest sellest jamast. Freud vihjas sellega selle raamatu originaal autori Boeree arust nirvaana põhimõtte peale, kes oli ise budist. Nirvaana on budistide idee, mida tihti tõlgitakse kui taevas, tegelikult aga tähendab rohkem nagu ära puhumist, nagu küünalt ära puhutakse. Mitte eksisteerimine ja mittemidagi oleks on tegelikult kogu elu eesmärk budistlikus filosoofias. Igapäevaselt väljendub surmainstinkt meie soovis eemale saada. Läbi alkoholi, narkootikumide, raamatute lugemise, klinos käimise ning ka puhkuse ja magamise läbi. Vahest tuleb see loomulikult välja ka selgemini, siis kui inimesed enesetapule mõtlevad näiteks
Budism on 6.5. saj eKr Indias Siddhrtha Gautama (Buddha) poolt loodud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Budism on peamiselt levinud Aasias, eelkõige Tais, Myanmaris (Birmas), Kambodzas, Laoses, Jaapanis. Budismi põhitõed on edasi antud kogumikus ,,Tripitaka".Tänapäeva budism jaguneb erinevateks vooludeks, tuntumad on mahajana ja hinajana (theravada) budism. Üldist usujuhti budistidel pole, tuntuim budistlik liider, Tiibeti budistide juht, kannab tiitlit Dalai Lama. Budismi aluseks on tõdemus, et elu on kannatus, mida põhjustab elujanu (soovid, ihad). Budistid usuvad, et inimene on oma elujanu ja ihade kaudu seotud sündide ja surmade ringiga ning sünnivad ikka ja jälle uuesti erineval kujul (reinkarnatsioon). Budistid püüavad arendada endas täiuslikkuseni tarkust, kaastunnet ja vägivallatust, et pääseda reinkarnatsioonist ja jõuda nirvaanasse teadvuse kõrgeimasse seisundisse
Karma on vääramatu loodusseadus. Kõik algab oma olukorra hindamisest ja karma seaduse mõistmisest. 24. Mis on hinduismis brahman ja mis on aatman? Brahman maailmavaim, maailmakõiksus Aatman inimindiiivdi hing, mille ajutine asupaik on inimkeha. Ümbersündide eesmärk on jõuda arusaamisele, et aataman on brahmaaniga üks ja sama asi. 25. Mida tähendab tõlkes nimi ,,Buddha"? Virgunu 26. Mis on ,,Tripitaka" ja mis ta tähendab tõlkes? On kaanon, mis on budistide pühakiri. Sellel on neli osa: 1) Juhised munkadele ja kloostrireeglistik 2) Suutrad Buddha õpetuskõned 3) Filosoofilised traktraadid ehk abhidharma Tõlkes tähendab ,,tripitaka" kolmikkorvi. 27. Mis on elu Buddha õpetatud Nelja Õilsa Tõe järgi? Buddha hakkas õpetama keskteed ja selle tuumaks on neli õilsat tõde: 1) Elus on kannatused sünd, vananemine, haigused, surm. 2) Kannatuste põhjus on kiindumine iha meeleliste naudingute järele, mis seob
a. Budism Tekkis 6. saj ekr Kirde Indias vastukaaluks brahmanistliku hinduismi polüteistliku ohverdamisreligioonile. Rajaja oli ajalooline isik, kuningapoeg Siddharta Gautama (566 486 ekr) ehk Buddha. Teda kutsutakse ka Sakjamuniks (askeediks sakja hõimust). Allikad Õpetustekstid kirjutati üles sajandeid hiljem pärast Buddha surma. Kaanon, mis kannab sanskriti keeles nime ,,Tripitaka", paali keeles ,,Tipitaka" (Kolmikkorv), sai pühakirjaks kolmandal budistide suurkogul keiser Asoka ajal 3.saj ekr. Sellel on kolm osa: 1. juhised munkadele ja kloostrireeglistik 2. Buddha õpetuskõned ehk suutrad 3. filosoofilised traktraadid ehk abhidharma Hiljem tekkinud koolkondadel on samuti hulgaliselt pühi tekste. Kõigile neile kirjutatakse kommentaare tänapäevaseni. Seega ei ole budistidel valmiskujul pühakirja, vaid see täieneb pidevalt. Õpetus Buddha, olles elanud noorena luksuses ja hiljem üliranges askeesis, hakkas õpetama
umbes 330 miljonit inimest. Palverännak sai alguse aastatel 100 - 300 ja peamisteks rännaku sihtkohtadeks olid Palestiina, Betlemm ja Jeruusalemm. Palverännakute sihtkohad on religiooniti erinevad: kristlaste palverännakud viivad Jeruusalemma, Rooma, Lourdesi Prantsusmaal ja Santiago de Compostelasse Hispaanias, moslemite rännakute olulisemaks sihtkohaks on Meka igale islamiusulisele on see teekond vähemalt korra elus soovitatav. Budistide tuntuim sihtkoht on Kapilavastu ja hinduistide rännakute olulisim sihtkoht on Varanasi. Praegused turismitrendid soosivad religiooniturismi ühe osa - palverännakute jätkuvat kasvutrendi.Peamisteks argumentideks palverännaku puhul on kolme erineva kogemuse kokkulangemine: looduspärand, kultuuripärand ja spirituaalne elamus. Looduspärand on alati unikaalne, olles igas riigis isesugune ja luues igale rändurile erineva elamuse. Esmatähtsaks võiks siiski pidada spirituaalse elamuse
mugavusest ja vara omamisest, võib anda 20-aastaselt. Munkade ja nunnade ülesandeks on õppimine ja õpetamine, mediteerimine, palvetamine ja kultustoimingute sooritamine, nad peavad olema vaesed, vallalised ega tohi kellelegi kannatusi põhjustada. Nad võivad soovi korral ka ilmalikku ellu tagasi pöörduda. Tõotust ,,Buddha kaitse alla lähen. Dharma kaitse alla lähen. Sangha kaitse alla lähen" võib tinglikult pidada budistide usutunnistuseks. Peasuunad Buddha algset õpetust hakati tõlgendama juba Buddha eluajal. Buddha arvas, et tema õpetus on õige nagu kõik teised ainult kindlates tingimustes ja väitis, et 2500 aasta pärast ilmub uus Buddha Maitreya, kes hakkab kuulama igasugust õpetust. Lahknemine kaheks suureks usuvooluks toimus 3. saj eKr, teisi koolkondi tekkis ka edaspidi. Hinajaana (väike sõiduk) ehk theravaada (vanemate õpetus) on lähedane Buddha algupärasele õpetusele
Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Shwedagoni pagood Birma pealinnas (Ranguunis) on üks kõige austatumaid budistide pühapaiku maailmas. Click to edit Master text styles See on sihtpaigaks buda Second level Third level palveränduritele ja Fourth level munkadele, kes soovivad Fifth level pagoodi pühas ümbruses palvetada ja mediteerida. Shwedagon rajati 6-10. saj
Kõik positiivse, mida nähakse budistlikus traditsioonis, võib kohandada oma religioonile. Samamoodi võivad budistid võtta selle hea, mida nad näevad kristluses, islamis või mõnes teises religioonis ja võivad selle lülitada oma vaimsesse praktikasse (7.). Tegelikult on religiooni defineerida väga raske. See on rohkem või vähem seotud koguduse ja rituaalidega. Seetõttu on vaja teha vahet. Kui räägime vaimsusest, ei tohiks vahet olla kristlaste, budistide, moslemite vaimsusel see on meeleseisund. Religiooniga käib kokku religioossus, kuid religioon sisaldab nii religioossust kui organisatsiooni. Vaimsuses pole jagunemist ega eelistamist ja kui keegi saavutab kõrgeima vaimse seisundi, muutuvad kõik erinevate religioonide traditsioonid peaaegu ebaoluliseks. Seega on vaimses maailmas kõik kõigega vahetatav ja ühtesobitatav. Religioon on seotud rohkem kultuuri ja traditsioonidega. Seal on ainulaadsus oluline ja seda on vaja säilitada (7.)
hakkas ringi rännates ja erinevat moodi eksperimenteerides maailmast tõde taga otsima. Tõe ta ka leidis, aga mitte kuskilt kivi alt ega pilve pealt, vaid pärast 49 päeva väldanud meditatsiooni enese seest. Ajalugu tunneb nüüd seda printsi ka Buddha nime all. Kas siis jumal (e. tõde) oli tõesti end ainult tema sisse elama sättinud? Ei, mitte ainult tema, vaid vastavalt budistide õpetustele asub ta meie kõigi sees, kuid kõik meist ei näe ega tunneta teda. Et seda leida, on vaja inimesel vaadata enese sisse - viimast teostatakse meditatsiooni abil (2). Budismi eesmärgiks on Buddha Sakjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Sakjamuni, kelle sünninimi oli Siddhartha Gautama, pärines Põhja-India valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni, s.t sai buddhaks umbes 35-aastaselt, hakkas
pühendunutele; 2. M a h a j a a n a e . suur vanker, mis lubab pääsemist ka teistele. Mahajaana pooldajad kummardavad tohutut hulka budasid. Viljeldakse lihtrahva seas popuklaarseid rituaalseid kombeid, maagiat ja reliikviate austamist. Hinjaana on oma välistes vormides lihtsam. Tiibetis kujunenud mahajaana koolkondi on eurooplased nimetanud l a m a i s- m i k s ( Tiibeti munki kutsutakse laamadeks). Tiibeti lamaismile on omane hierarhiline kiriklik struktuur. Budistide arvu on hinnatud enam kui 300 miljonile. Hinajaana suund on levinud rohkem lõuna pool : Sri Lankal ( Tseilonil), Tais, Laoses, Kampucheas ( Kambodzas) ja Birmas ( Myanmaris). Mahajaana haru on levinud Hiinas, Jaapanis, Vietnamis ja Koreas. Erinevalt hinduismist ei ole budism kasutanud kastisüsteemi ja tal pole kindlat seost ühegi rahvuskultuuriga ( v.a. Tiibetis). Budismi on harjutud pidama sotsiaalselt passiivseks religiooniks. Tänapäeval on
hinduiste jt. Shinto on põline jaapani religioon, kuid seda on aegade jooksul tugevasti mõjutanud budism. Konfutsianism, mis jõudis Hiinast Jaapanisse enne budismi, on küll tugevasti mõjutanud jaapanlaste moraalseid tõekspidamisi, kuid pole kujunenud organiseeritud religiooniks. 1985. aasta andmetel oli Jaapanis 115,6 miljonit shintoisti, 92 miljonit budisti, 1,7 miljonit kristlast ja 14,4 miljonit muude religioonide tunnistajat. Praktiliselt võib öelda, et shintoistide ja budistide koguarv on Jaapanis 2 korda suurem elanike arvust ehk teiste sõnadega on jaapanlased ühtaegu nii shintoistid kui budistid. Ka shinto pühamute ja buda templite arvud on enam-vähem võrdsed (vastavalt 91 tuhat ja 85 tuhat). Buda munkade arv on aga üle 2 korra suurem kui shintol (vastavalt 269 tuhat ha 102 tuhat). Shinto: Jaapani rahvausund Sintoism ehk shinto on jaapani ajalooline rahvusreligioon, mis kuni Teise maailmasõja lõpuni oli riigiusund
Miks hakatakse taimetoitlaseks? Majanduslikud odavam, paremini kättesaadav Tervislikud taimse toidu suurendamine menüüs on tervisele soodne Toiteväärtuse arvestamine kalorivaene, annab kiiresti küllastustunde Looduslikud oleneb kliimavööndist, põlumajanduse arengust, elustiilist Vanemate toitumiskäitumine vanemate hoiakud määravad järglaste toitumiskäitumise Meditsiinilised rasv- ja suhkurtõve korral Usundilised budistide hulgas Hügieenilised lihaga levivad haigused, arvamus, et liha muudab inimese vägivaldseks ja kurjaks Eetilised loomi toiduks tappa on patt Nüüdisaegne elustiil moodne ja atraktiivne Taimetoitluse tüübid Vegetaarlus (range taimetoit) o Süüakse teravilja, puuvilja, aedvilja, kaunvilja, pähkleid, seemneid, seened, soja, õli o Ei sööda mune, piima, liha Pollovegetaarlus söövad taimset toitu ja linnuliha
Samuti on punane ohu värv, hoiatused märgitakse tavaliselt üles punase värviga.Punane kurat keskajal kujutatud saatan või Kurat oli punases rüüs või punase nahaga. Punane on põrgutule ja needuse, lisaks ohjeldamatu kire ja iha värv. Püha punane märtrite mälestusmissat peab preeester punases rüüs, mille värv sümboliseerib valatud verd.(3) ORANZ- sümboliseerib leeke, luksust ja hiilgust. Hiinas ja Jaapanis seostub armastuse ja õnnega. Noorte budistide safranikarva rüü osutab, et nad on andnud alandlikkuse ja loobumise tõotuse.(3) KOLLANE kuld, valgus ja päike. Kollane on valguse värv, vallatute mõtete ja intelligentsi sümbol. Islami traditsioonis tähistab kuldkollane tarkust ja head nõuannet, kahvatukollane aga petmist ja reetmist. Egiptuses kadeduse ja häbi värv. Euroopas seostub argpükslusega, 4
on omakorda kohandatud jaapani traditsioonidele ning on muutunud täiesti jaapanipärasteks. Konfutsianism, mis jõudis Hiinast Jaapanisse enne budismi, on küll tugevasti mõjutanud jaapanlaste moraalseid tõekspidamisi, kuid pole kujunenud organiseeritud religiooniks. 1985. aasta andmetel oli Jaapanis 115,6 miljonit shintoisti, 92 miljonit budisti, 1,7 miljonit kristlast ja 14,4 miljonit muude religioonide tunnistajat. Praktiliselt võib öelda, et shintoistide ja budistide koguarv on Jaapanis 2 korda suurem elanike arvust ehk teiste sõnadega on jaapanlased ühtaegu nii shintoistid kui budistid. Ka shinto pühamute ja buda templite arvud on enam-vähem võrdsed (vastavalt 91 tuhat ja 85 tuhat). Buda munkade arv on aga üle 2 korra suurem kui shintol (vastavalt 269 tuhat ha 102 tuhat). Shinto on jaapani rahvuslik religioon, mis kujutab endast segu looduse, esivanemate, kangelaste ja keisri kummardamisest
Ta otsustas mediteerida nii kaua, kuni ta jõuab elu mõtteni. Istus Gangese äärde, saavutas kirgastumise – sai nimeks Buddha. Hakkas oma eluviisiõpetust inimestele jutustama. Tema esimesed õpilased olid samad askeedid, seejärel suguselts ja sõbrad ja nii edasi. 45 aastat rändas ringi ja õpetas. Tema lemmikpark oli Hirvepark. Budism = kannatuse religioon Pühad tekstid 3.saj eKr tuli kokku kolmas budistide konsiilium, kus kinnitati Buda kõnede paalikeelsed vahendid suuliselt. Kirja pandi tekstid esimesel sajandil eKr Pühakirja nimetus „Tripitaka“ (sanskriti keeles) „Tipitaka“ (paali k) „Kolmikkorv“ (eesti k) Koosneb kolmest osast ehk korvist I osa „reeglitekorv“ Sisalldab kloostri reegleid munkadele ja nunnadele II osa „suutrate e õpetussõnade korv“ Sisaldab budismi põhiõpetust ja Buddha elulugu
· Mungad (bhiksu ehk kerjused)...mungad veedavad teatud aja kloostris....tal on munga rüü, kaussi, nõela, sõela. Tänab munka selle eest et ta sai talle toitu anda. Budismi peasuunad: · Hinajaana Budism. (lõunapoolne budism) Hinajana-väike sõiduk, kitsas tee. Munkadel on suurem võimalus jõuda nirvaanasse. Hinajana mungad on kollaste rüüdega. Nende poolt on ka kirja pandud budistide üks pühakirjasdest tripitata vms. · Mahajaama Budism. (põhjapoolne budism) suur sõiduk, lai tee. Väljaspool munka olev budist ei saa nirvaanasse no üpmbersünimiste järgi. Austatakse buddhat kui jumalat. Bodhishattva-inimene, kes on otsustanud kõikides ümbersündides elada teiste olendite heaks.tahab seda teha maitri-tingimusteta armastus. · Tiibeti Budism e. Lamaism. Teatud laamad reinkarneeruvad ehk taassünnivad. Teatud rituaalid
virgunud meeleseisundi tekitamine. 5.2. Budistliku õpetuse põhimõisted: Buddha olevat oma esimeses jutluses õpilastele rääkinud neljast üllast tõest ning kaheksaosalisest teest. Need õpetussõnad seletavad kannatuse olemust ja õpetavad, kuidas kannatusest vabaneda ning saavutada nirvaanat, mis on lõplik vabanemine sansaarast (e surma ja taassünni ahelast). Nirvaana on budistide arvates ülima õnne ja rahu seisund. Buddha neli õilsat tõde: 1) Kannatus on olemas. 2) Kannatusel on põhjus. 3) Kannatusele saab teha lõppu. 4) Kannatusest vabanemisele viib kaheksaosaline tee. Kaheksaosaline tee, mida Buddha nimetas keskteeks äärmuste - naudingutele andumise ja enesepiitsutamise vahel, hõlmab nii mõtlemist kui ka tegevusi
Argentiina militaar diktaatorlus 1976-1983: Valitsuse ülevõtmine sõjaväe poolt, opositsiooni noorte (enamasti) hukkamine 30 tuhat in. Enesetapu terrorism: Alates 1968 a. ligi 78%. Paljudes regioonides. 80ndad Sri Lanka; 90ndad India Argentiina, Iisrael, Kenya, Saudi Araabia. Ajaloos üldiselt poliitiline enesetapp, v.a Jaapani kamikaze (II MS jaapanlased sõitsid Liitlastele sisse) ja Buddha munk Saigonis (munk pani end põlema, et protestida budistide tagakiusamise vastu Lõuna-Vietnami valitsuse poolt). Ainulaadne relv: “Tark pomm” efektiivne, tulemusitoov, edukas, suhteliselt odav, lihtne ellu viia, planeerimine on lihtne, PR üritus, auhinnad. Rahastamine: organiseerida on odav, kulukas ennetada ja veel kulukam peale terroriakte. Terroristidel on oma äri- nõudlus (oma riiki/ valitsuse kukutamist), pakkumine (keeldutakse/antakse) ja selle hind (uus agressiivne liige rv suhtes/ terrorism)
annaabi.ee 
