BRÄND Tooted on need, mida ettevõte valmistab, brändid on ned, mida tarbija ostab. Väidetavalt luuakse maailmas iga päev 10 000 brändi. Bränd on nime, sõna, pildi ja disaini ühendus, mis identsifeerib kauba ja eristab seda konkureeritavatsest kaupadest. Tähistab ka nn MARGITOODET. Omadused: Kaubal on objektiivsed omadused(kauba- disaini ja pakendikesksed, pmst need, mida saame mõõta, hinnata, katsuda) ning subjektiivsed omadused(psüühilises reaaluses imidz, kujutlused, maine) Bränd on hea mitte emotsionaalsete ja mittematerjaalsete omaduste poolest. Koos moodustavad beed BRÄNDI kui margitoote omadused. Tunnused Brändi materiaalsed omadused: toode, selle pakend, hind Brändi mittemateriaalsed omadused: logo, pakendi kujundus, imago, personaalsus. St, jah, okei, sa saad kopeerida toodet, nt iga nutitelefoniga saab helistada, kuid selle imidz jms mittemateriaalsed omadused on just need, mida kopeerida ei saa. Bränd võib olla kui kollektiivne vahendatud kogemus
positsioneerimine on protsess, mille abil tooted saavad oma asukoha tarbija tunnetussüsteemis, sõltuvalt nende eelistest, võistlevate toodete asukohast ja omadustest ning sihtturgude iseloomust ostja võimalus eristada üht kaupa teisest. Tegelik kaupade konkureerimine leiab aset tarbijate teadvuses. Nt kiidan seepi okei, minu oma vahutab ja lõhnab hästi aga teised ka ju on sama sugused. Samas lõppevad kiitused mingi aeg ära. Siis tulevad mängu imago bränd kõneleb enda eest. Siis tuleb mängu positsioneerimine. Keskendutakse eelkõige nende eristavate omaduste esiletõstmisele. Luuakse eeldusele, et mina suudan seda kaupa teisest eristada. Kõige parem on olla tipus! Nr ühte tavaliselt teatakse, nr 1l on tavaliselt suurem turuosa · Kaitsetaktika: Liider peab end kaitsma ja blokeerima uued tulijad Liider peab end ise uue ideega ründama "New & Improved Fairy"( · Ründetaktika: Leida uusi nisse, hõivamata maad (teadvuses
edastatakse mingis meediakanalis. On levitaja kasumile orienteeritud infoedastus, mis sisaldab probleemi ja selle lahendust. Reklaamobjektid: subjektid, äriobjektid, isikud/ühendused, tegevused/väärtused. Reklaami rollid: majanduslik/turunduskil roll-Eesti elanikud on muutunud reklaami suhtes kriitilisemaks, kuid peavad seda enesestmõistetavaks ja normaalseks nähtuseks, millel on majandust soodustav mõju. Reklaam on ühiskonnale vajalik, sest reklaami kaudu saavad ettevõtted tutvustada oma tooteid ning soodustada seeläbi majanduse arengut. Samuti saab reklaamis edastada ühiskonna seisukohalt vajalikke üksikisikut harivaid ja teavitavaid sõnumeid, näiteks suitsetamisvastaseid kampaaniaid või heategevusprojektide reklaame. Küsitletute jaoks on reklaam informatsiooni allikas ning samapaljud ootavad, et reklaam looks hea
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
Turunduse põhifunktsioonid: keskkonna analüüsimine, turu uurimine, tarbijate eristamine, toote ja brändi arendamine, hindade kujundamine, soodustuste pakkumine, turustuskanali ja vahendaja valimine, müügi- ja reklaamitöö, suhete korraldamine, kliendiinfosüsteemi loomine ja kasutamine jne. Turunduse ülesanded: Otsesed - turu-uurimine, brändi juhtimine, reklaam, müük. Kaudsed - allahindluse arvutamine, laovarude kontrollimine, tootearendus, müügijärgne teenindamine. Turunduse eesmärgid Müügieesmärgid: • Absoluutsed: käive rahas, müük koguseliselt • Suhtelised: turuosa Vahe-eesmärgid: • Turundusmiksi osade eesmärgid: toote-, hinna-, turustus-, toetuseesmärgid Raameesmärgid: • Tasuvuseesmärgid: kulu- ja tulueesmärgid Turunduse juhtimine
• Fookus: tootja tehnoloogilised ja majanduslikud võimalused • Vahendid: Kättesaadavus, madal hind • Eesmärk: Kasum mastaabisäästult Tootekontseptsioon lk 14 • Lähtealus: Tootekeskne • Fookus: Toote omadused • Vahendid: innovatsioon, tootearendus ja kvaliteet • Eesmärk: Kasum kvaliteedilt Müügikontseptsioon lk 14 • Lähtealus: Firmakeskne • Fookus: Tooted • Vahendid: müük ja reklaam • Eesmärk: kasum käibe kasvult Turunduskontseptsioon lk 15 • Lähtealus: Turg • Fookus: Tarbija vajadused ja soovid • Vahendid: Juhitud turundus (4p mudel) • Eesmärk: kasum kliendi rahulolult Sotsiaalse turunduse kontseptsioon lk 17 • Lähtealus: Ühiskond • Fookus: Tarbija ning ühiskonna vajadused ja soovid • Vahendid: 4P, suhtekorraldus, ühiskondlik vastutus • Eesmärk: kasum rahulolult, eelistustelt
· Konsultatsioonid ja muud teenused nt kuidas juhtida, raamatupidamine, puhastusteenus · Hinda võrreldakse sisse ostetava teenuse ja selle vahel kui seda teeksid ära oma töötjad TOOTE KUJUNDAMINE Toote tasemed 1. Põhikasu kasu, mida tarbija tahab või soovib saada nt ajalehel informatsioon, pesumasinal puhtad riided 2. Tegelik toode käegakatsutav mida inimesed saavad osta, mida iseloomustavad kvaliteeditase, värvus, stiil, bränd ja pakend. Pesumasina puhul suuruse, võimsuse, värvi ja nime omandanud toode 3. Lisaväärtusega toode lisaks tootele ja põhikasule pakutakse ka teenindust ja muid kasusid pesumasina puhul näiteks hooldus, kauba kohalevedu, järelmaks jne Toote kujundamisel tuleb ettevõttel kõigepealt tundma õppida oma tarbijaid ja nende vajadusi ning soove. Sellest lähtuvalt saab teada milline toode peaks olema.
c) Kas tarbija tunneb tootest rahuldust (ka ego rahuldus) d) Kas toode täidab kõiki funktsioone 16. Toote tarbimisväärtust hinnatakse a) Ostueelselt b) Ostujärgselt c) Ei hinnata üldse 17. S.Freud on autoriks a) Seksuaalsuse ja motivatsiooniuuringutele b) Ekstravertide ja intorvertide teooriale c) Konflikti teooriale 18. Brändi dominante tuntus tähendab järgnevat: a) Tootekategooria tarbijale esimesena meenuv bränd b) Tarbija mainib iseeneselikult tootekategooria mingit brändi c) Tarbija tunneb brändi ära alles peale suunava küsimuse esitamist d) Tootekategooria brändile ainukesena meenuv bränd 19. Eratarbijaid segmenditakse a) Tooteliste näitajate alusel b) Majanduslike näitajatega c) Demograafiliselt 20. Brändi välise identiteedi all mõistetakse a) Kaubamärgi graafilist tunnust b) Brändi nime, logo ja logo kujundust ning hüüdlauset (slogan)
sotsiaalsed väärtused ja üldised keskkonnatingimused) Kasvuvõimaluste analüüs: 4. Tarbija vajaduste analüüs ja tarbija väärtuse loomine. Õige vastus-miski peab vallandama ostuprotsessi. Vajadus kujuneb sisemiste tegurite(nälg, janu)toimel või väliste tegurite tootepakkumine , kaaslaste survel) mõjul. Vajaduse tunnetamiseks on mälu, motiiv, reklaam, võrdlusrühm jm. Tarbija vajadus võib olla rahuldatud ja ka rahuldamata. Rahuldmata vajaduse korral peab olema objekt, mis on motiivi aluseks. Vajadused jagatakse teadvustatud ja teadvustamata vajadusteks. Vajaduste tajumine hetkeseisundi kvaliteedi halvenemine. Toode sai tarbitud, ost ei vasta vajadusele, ostuga kaasnevad uued vajadused. 5. Tarbijate vajadused ja turusegmenteerimine. Demograafilised tegurid.
MIS ON REKLAAM? Carl Linnè: Genus proximum – üldtunnus, differencia specifica - spetsiifiline erinevus Reklaam on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. (C.Bovee, W. Arens. (1989). Contemporary Advertising) • Reklaam on tarbijale suunatud kaupade või teenuste tasuline avalikustamine. (D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria) • Reklaam on levitaja kasule orienteeritud teateedastus, milles formuleeritakse nii probleem kui ka selle lahendus. (L. Priimägi. (2007). Reklaam & imagoloogia, mõistevara) • Reklaam on teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse
Acceptance --> Retention (talletamine, mäletamine) --> Behavioral) Change 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner’i mudel: teadlik mõtlemine (conscious thinking) --> emotsioonid/tunded --> hoiaku muutus --> otsus 1957 Festingeri kognitiivse dissonantsi teooria Inimene taotleb tunnetuslikku kooskõla ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema tõekspidamiste ja reaalselt kogetu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu või silub dissonantsi suhtumise muutmisega; hakkab ostu õigustama. 1967 Daryl Bem: enesetaju teooria Nagu me mõjustame teisi, nii me võime mõjustada ka ennast ja seega suunata oma käitumist terviklikuma enesetaju saavutamiseks. Imagoreklaam kasutab seda ära pakkudes nö valmislahendusi. SPT selgitab imidžireklaami efektiivsust: me vaatleme ennast kõrvalt nagu me vaatleme
1. Turunduse mõiste. Toode ja teenus erinevus ja sarnasus. • Turunduse on tegevususe süsteem, mille eesmärk on viia kokku ostjate soovid ja vajadused ning müüja eesmärgid. Turundus on selliste tegevuste leidmine selleks, et tekkiks müük. • Toote ja teenus on mõlemad valmistatud selleks, et tarbijate vajadusi rahuldada. Nende erinevus seisneb sellest, et üks on materjaalne tein mitte materijaalne hüvitis. 2. Turundusmeetmestik. McCarthy Pd. Unikaalne müügiargument. Eristumise vajalikkus turunduses. • Turundusmeetmestik on meetmete kombinatsioon, mida firma rakendab sihtturu mõjutamiseks. • McClarthy lõi 4P mudeli : Toode(millist sortiminti, kvaliteediga, kuidas pakendatud, milline garantii), hind(baashind, allahindlused, makseperriood, krediiditingimused), müügikanal ehk turustus, turunduskommu
· 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees ootab tüütu ja vastik ülesanne. Grupil tudengeil, kes selle juba sooritasid, paluti rääkida teistele ülesande täitmist ootavatele tudengitele, et milline see eesolev ülesanne on. A kirjeldada ülesannet ja seda ilma rahata s.t. B 1 USD + palve valetada see ülesanne meeldivamaks C 20 USD + palve valetada see ülesanne meeldivamaks
• tuleb määratleda ja analüüsida konkurentsi, • tuleb määratleda kõik võimalikud konkurentsieelised (eristuvad tunnused), millele võiks positsiooni üles ehitada, • nendest konkurentsieelistest (eristuvatest tunnustest) tuleb välja valida üks või kaks, millele hakatakse positsiooni üles ehitama, • informeerida oma tarbijaid eelistest Positsioneerimise vajalikkus: 1. Info üleküllus 2. Tarbija positsioneerib ka ilma turundaja abita, kuid turundaja ei soovi jätta seda juhuse hooleks. Toote positsioon on keeruline kompleks tajudest, muljetest ja tunnetest, mida tarbija tunneb toote osas võrreldes konkureerivate toodetega. 6. Toode ja bränd Turundusmeetmestik – instrumentide kogum, mida varieeritakse lähtuvalt sihtturu vajadustest Turundusmeetmestiku 4P – Place (koht, jaotus), Product (toode), Price (hind), Promotion (promotsioon)
On ka markantsemaid, N.: Turunduseta äri on kui poisi silmapilgutus pimedas, ei näe seda tüdruk ega keegi muu; Turundus on kõik jne. jne. 1 Turunduses on olulised kaks aspekti – VAJADUS JA VAHETUS. VAJADUSED on kas üldised (vajadus süüa, juua, liikuda), või konkretiseeritud (mida süüa ja juua, millega liigelda – auto bränd, kvaliteet, omadused, disain). VAHETUS – siin kehtib neli põhinõuet: peab olema 2 poolt kumbki peab omama seda, millest teine huvitatud on (N.: kaup või raha) kumbki peab omama võimalust vastaspoolega suhelda kumbki pool peab olema vaba teise poole ettepaneku vastuvõtmisest või tagasilükkamisest. Turunduse liigid: Konkreetse turunduspoliitika aluseks on see, milline nõudmine ja vajadus on turul.
pikaajalises perspektiivis. Samuti on vajalik luua tarbijatega pikaajaline vastastikune kasumlik suhe. Turundusmeetmestik sisaldab 4 P-d: Produkt (toode), Price (hind), Place (koht), Promotion (edustus), mida võib käsitleda ka eraldi strateegiatena. Näited: Toode (sortiment, kvaliteet, disain, lisad, pakend, suurus), Hind (baashind, allahindlus, makseperiood), Jaotus (jaotuskanalid, kindlustus, sortiment), Edustus (müügiedendus, reklaam, suhtekorraldus). 5. Turunduse areng ajas ja põhilised kontseptsioonid: tootmiskontseptsioon, tootekontseptsioon, müügikontseptsioon, turunduskontseptsioon, sotsiaalse turunduse kontseptsioon Ettevõtte turundusfilosoofia väljendub turunduskontseptsioonis. Nende erinevus seisneb ettevõtte, tarbija ja ühiskonna eesmärkide osatähtsustes. Tootmis-, toote ja müügikontseptsioon on passiivsed. Tootmiskontseptsioon - Kaup peaks olema tarbijate jaoks odav ning kättesaadav
kontseptsioon saavutab edu suurtel ning vähearenenud turgudel või seda kasutatakse lühikest aega, kui ettevõtte eesmärgiks on turu suurendamine. * Tootekontseptsioon - keskendub tootele ning eeldatakse, et tarbija hindab toote juures kvaliteeti, tulemust ning innovaatilisust. Ettevõtted, kes seda kontseptsiooni kasutavad, keskenduvad kõrgtehnoloogilistele toodetele ning nende pidevale arendamisele. * Müügikontseptsioon - seda kontseptsiooni iseloomustab agressiivne müügitegevus ja reklaam. Turunduse eesmärgiks on müüa rohkem asju rohkematele inimestele, teha seda sagedamini ja suurema raha eest, et saada rohkem kasumit. Samuti kasutatakse müügikontseptsiooni toodete puhul, mida tarbijad mingil põhjusel teinekord nii väga aktiivselt tarbida ei soovi, nt kindlustus, entsüklopeediad jne. Müügikontseptsioonil põhinevad nt igasugused osturallid, hullud päevad, tühjendusmüügid jne.
Turunduskontseptsioon Keskendub pigem tarbijale ehk sellele, kuidas kõige sobivamalt tarbijate soove rahuldada Sotsiaalse turunduse kontseptsioon tarbijate vajaduste rahuldamine pidades silmas firma eesmärke, ühiskondlikku heaolu ja ratsionaalseid tarbimispõhimõtteid 7. Nüüdisaja turunduse tunnusjooned Sisemine turundus ehk alguses peab nn müüma oma toote maha töötajatele õpetades ja harides neid. Integreeritud turundus ehk turundaja peab koostama turundusstrateegia täpsete käikudega, kuidas toodet turundada. Sotsiaalne turundus ehk roheline turundus, kus rõhutakse loodust säästvale tootmisele ja tarbimisele. Suhteturundus, kus kõige tähtsam on partnerlus ning kasulikud ja pikaajalised suhted. Suust suhu turundus 8. Taktikaline ja strateegiline turunduse planeerimine Kõik ettevõtte turundustegevused peavad baseeruma turunduse strateegilisel planeerimisel,
Protsessi erinevaid osasid mõjutavad tarbijakäitumise mõjurid: x Majanduslikud tegurid: sissetulek, ostujõud x Psühholoogilised tegurid: vajadused, motiivid, isiksus, elustiil x Sotsiaalsed tegurid: väärtushinnangud, normid, sotsiaalne kiht, positsioon. Turundaja kontrollib oma tegevust, millega ta mõjutab tarbija käitumist, kuid tarbija oma tunnustega ei allu tema kontrollile: x kontrollitavad elemendid turundaja tegevus (toode, turustus, hind, toetus) x kontrollimatud elemendid tarbija demograafilised tunnused (vanus, sugu, sissetulek, elustiil, kultuur, sotsiaalne kiht, isiksus) ja otsused (laiendatud, piiratud ja harjumuslik otsustusprotsess) 1 Tarbijakäitumise vormid x Olulised ostud põhjalik otsustamine, kõrge tajutud risk, suur rahasumma, suur aja ja energia kulu
Sõnumid on järjepidevad (võimendavad infot regulaarselt) Tõhusam meediakasutus Turundustegevus on täpsemalt suunatud Organisatsioon toimib ühtsemalt Kulutõhusus Tööprotsessid on tõhusamad Klient saab kvaliteetsemat ja ühtsemat teenust Integratsioon eeldab laiemat vaadet: Sõnumitele (mitte ainult klassikalised kommunikatsiooni sõnumid; nt kas jalas on tossud või kingad). Sõnumiteks on reklaam, pressiteade, otsepostituskiri, fb postitus). Sihtrühmadele (mitte ainult kliendid) Vahenditele (mitte ainult kommunikatsioonivahendid; mitte ainult pressiteade, reklaamid, vaid ka toode ise) Mis on brändisõnumid Sõnumid, mida kliendid ja sidusrühmad saavad kokkupuutel brändiga Iga kokkupuude brändiga on kommunikatsioon Tarbija saab päevas 3000-5000 brändisõnumit Sõnumite liigid ITK-s (5)
MAINORI KÕRGKOOL KAUBAMÄRK JA BRÄND. KAUBAMÄRGI VAIDLUSED Kirjalik töö Tallinn 2009 Kaubamärk ja bränd. Kaubamärgi vaidlused SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1.SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 Kaubamärgid mõjutavad meie tarbimist läbi elu- mida sööme, kuidas riietume, mis autoga sõidame. Kaubamärkide läbilöögile on tublisti kaasa aidanud massimeedi areng-
lähtudes turu trendidest ja vajadustest. Toote ja teenuse sarnasus-erinevus. Turundusmeetmestik(McCarthy 4P-d).. Toode ja teenus, tootearendus. Unikaalse müügiargumendi väljaselgitamine - USP. Hind, hinnakujunemise protsess ja seda mõjutavad tegurid. Juhtumianalüüsid ja grupitööd, näiteks: 3 inimest grupis. Toodetele/teenustele mõeldakse välja või täpsustakse USPd 3. Brändi strateegiad, funktsioonid ja juhtimine. Brändi alustalad, assotsiatsioonid. Brändi väärtuste juhtimine. Brändi finantsväärtus. Brändi tarbijaväärtus. Grupitööd, arutelud, näiteks: Brändi kogemus ja firma lubadused kliendile konkreetse ettevõtte näitel. 4.Turg ja selle prognoosimine. Turu prognoosimine. Turu-uuringud. Turundusuuring, turundusuuringu etapid. Uuringute jagunemine ja tüübid. Uuringu läbiviimise etapid. Andmete kogumise meetodid. Seminar, juhtumi analüüsid ja grupitööd: 5.Sihtgrupp, sihtgrupi valik. Segmenteerimine
.............................................................2 2. Sissejuhatus..................................................................................3 3. Integreeritud turunduskommunikatsiooni definitsioon................3 4. Integreeritud turunduskommunikatsiooni eesmärgid ja tulemused.....................................................................................5 5. ITK Tööriistad............................................................................7 6. Bränd.........................................................................................9 7. Integreeritud turukommunikatsiooni mõõtmine.......................11 8. Kokkuvõte...............................................................................12 9. Viidatud kirjandus....................................................................12 SISSEJUHATUS Oluliseks nähtuseks integreeritud turunduskommunikatsiooni põhimõtteist, mis tuginevad
olukorra, kus tarbija on rahul, kuid firma jaoks on turundus raiskav, st turunduskulud kasvavad, kuid tulud kahanevad. 4P kontseptsioon: product, price, place ja promotion 4C kontseptsioon- Costumer solution, customer cost, convinience, communication Above the line (ATL) - kasutab massimeediat Below the line (BTL) - kasutab spetsiifilisi, sageli nisikanaleid Meeleline turundus ehk sensory branding: Lõhnaturundus Heliline turundus Bränditurundus Kohaturundus Inimene, kui bränd Maitseturundus tundeturundus Elamusturundus VAJADUSED - inimeste põhivajadused millegi osas SOOVID - vajaduste kohandused NÕUDLUS - soov ja maksevalmidus TURG - pot, ostjate olemasolu, kes on valmis toodet või teenust tarbima ATTENTION - TÄHELEPANU INTEREST - HUVI DESIRE - SOOV ACTION TEGU 7 turulohet- ruumilõhe, ajalõhe, koguselõhe, valikulõhe, infolõhe, väärtuslõhe, omandiõiguslõhe Kognitiivne lojaalsus ehk ratsionaalne lojaalsus on esimene ja kõige enam tunnetatav
sõiduk, kondiitriäri isuäratav lõhn. Vajadusi liigitatakse mitmeti. Siinkohal on toodud vaid mõned neist. Psühholoogiliste vajaduste liigitus: 1. biogeensed vajadused no. sünnipärased ja olulised ellujäämiseks: vajadus söögi, joogi, seksi, puhkuse, aktiivsuse järele; 2. psühhogeensed vajadused no. omandatud ühiskonnas elamisega: saavutus-, tunnustus-, omamis-, loomis-, iseseisvus-, turvalisuse- ja naudinguvajadus. Sihtrühma vajadused turundaja jaoks: 1. utilitaarsed vajadused tarbija toetub toote objektiivsetele omadustele (kütusekulu, toiduaine rasvasisaldus); 2. hedonistlikud vajadused tarbija toetub toote subjektiivsetele omadustele (rahuldatakse põnevuse, fantaasia vajadust). Maslow' vajaduste hierarhia: kui madalama astme vajadused on rahuldatud, saavad ilmneda kõrgemad vajadused. Füsioloogilised vajadused Turvalisuse vajadused Sotsiaalsed vajadused
sõiduk, kondiitriäri isuäratav lõhn. Vajadusi liigitatakse mitmeti. Siinkohal on toodud vaid mõned neist. Psühholoogiliste vajaduste liigitus: 1. biogeensed vajadused – no. sünnipärased ja olulised ellujäämiseks: vajadus söögi, joogi, seksi, puhkuse, aktiivsuse järele; 2. psühhogeensed vajadused – no. omandatud ühiskonnas elamisega: saavutus-, tunnustus-, omamis-, loomis-, iseseisvus-, turvalisuse- ja naudinguvajadus. Sihtrühma vajadused turundaja jaoks: 1. utilitaarsed vajadused – tarbija toetub toote objektiivsetele omadustele (kütusekulu, toiduaine rasvasisaldus); 2. hedonistlikud vajadused – tarbija toetub toote subjektiivsetele omadustele (rahuldatakse põnevuse, fantaasia vajadust). Maslow’ vajaduste hierarhia: kui madalama astme vajadused on rahuldatud, saavad ilmneda kõrgemad vajadused. Füsioloogilised vajadused Turvalisuse vajadused Sotsiaalsed vajadused
Ostuotsustusprotsess: 1) Kognitiivne dimensioon - Intellektuaalne, mentaalne, ratsionaalne (Tarkus, Ostuotsustusprotsess: 1) Kognitiivne dimensioon - Intellektuaalne, mentaalne, ratsionaalne (Tarkus, Teadvustamine) => [Avalikud suhted, Kirjeldavad reklaamid]; 2) Afektiivne d. - Emotsionaalne, Teadvustamine) => [Avalikud suhted, Kirjeldavad reklaamid]; 2) Afektiivne d. - Emotsionaalne, hoiakuline, tunnetega seotud (Meeldimine, Eelistus) => [Võrdlev või väitev reklaam, Brändireklaam]; 3) hoiakuline, tunnetega seotud (Meeldimine, Eelistus) => [Võrdlev või väitev reklaam, Brändireklaam]; 3) Konatiivne d. - Käitumuslik, taotluslik (Veendumus, Ostmine) => [POS, Soodushind, Kingitused, Konatiivne d. - Käitumuslik, taotluslik (Veendumus, Ostmine) => [POS, Soodushind, Kingitused, Kupongid;]. Kupongid;].
4P – toode (product) mida müüa, hind (price), turustus (place) müügikanalid ja teenindus, edustus (promotion) kuidas tarbijaid ostma mõjutada. 8) Ole valmis joonistama turundusmeetmestiku skeem (Kotler, Keller 2006), vt lk 18 joonis 1.3. Sortiment Baashind Jaotuskanalid Müügiedendus Kvaliteet Allahindlus Kindlustus Reklaam Disain Makseperiood Sortiment Müügimees- Lisad Krediidi Asukoht konna suurus Brändinimi -tingimused Inventar Suhtekorraldus Pakend Transport Otseturundus Suurused Isiklik müük
Tootja peab ühiskondlike organisatsioonide proteste arvestama ja sõlmima nendega püsivad kontaktid. · Kohalikud võimud igal ettevõttel on kokkupuuteid kohaliku võimu ja elanikkonnaga. Kontaktide paremaks kujundamiseks võib firmal olla spetsiaalne töötaja, kes esindab ettevõtet kõigis ettetulevais probleemides (kohaliku võimu üritustel, sõlmib sidemeid ning lahendab linna või maakonna ja nende elanikega ettetulevaid probleeme). · Avalikkus rahva poolt loodud kuvand mõjutab firmat tugevasti. Ettevõttes tuleb pidevalt jälgida, kuidas lai üldsus suhtub tema tegevusse ja tootesse. Mainet aitab tõsta näiteks osalemine heategevuses, tarbijate pretensioonide heastamine jmt. · Firmasisesed huvigrupid need on firma juhid, teenistujad, töölised jt. Huvigrupi inimeste informeerimiseks ja motiveerimiseks on soovitav üllitada vastavad infobülletäänid. Kui töötaja on
Funktsionaalne autonoomia: Kõrgemad põhivajadused võivad pärast pikaajalist rahuldamist saada sõltumatuks nii oma võimsatest eeldustest kui ka sobilikest rahuldustest. Nt varastel eluaastatel armastuse rahuldatust tundnud inimene muutub täiskasvanuna turvalisuse, kuuluvuse ja armastuse rahuldamise osas keskmisest sõltumatuks. Reklaami kuldreeglid: ● tooda seda mida inimesed tahavad osta, mitte ära püüa reklaamida ja maha müüa seda, mida juhtumisi toodad ● reklaam hakkab firma või kauba nimest ● hea idee on kõige alus - kas see on piisavalt unikaalne, kas selle järele on vajadus jne ● reklaam peab olema lühike ja lööv ● reklaamis kujutatud peategelast ei tohi naeruvääristada ● ei tohi eksida nii kirjutatud kui ka kirjutamata viisakusreeglite vastu ● iga reklaam peab välja tooma selle toote ainuomase “lubaduse”, omaduse või väljavaate ● reklaam peab olema selge ja lihtsastimõistetav
Ärituru segmendid võib jagada kolme põhirühma: organisatsiooni tunnused kasutamistunnused ostja käitumuslikud tunnused. Ülesanne – Loetle tarbijarühmale vajalikud tooted ja teenused lähtuvalt nende elustiilist, vajadustest ja soovidest. Tarbijarühm: Noored vanuses 17–18 aastat Pensionärid, kes ei käi tööl Jalgrattasportlased Koerapidajad Lasteaialapsed vanuses 4–6 aastat Positsioneerimine ja sihtturundus Positsioneerimine on turundaja poolt teadlikult kujundatud protsess, mille käigus luuakse ettevõttest või tootest potentsiaalse kliendi teadvuses eristuv, väärtuslik ja atraktiivne kuvand. Sihtturundus Oma tegevuses keskendub ettevõtja eelkõige neile tarbijatele, kellel võiks olla vaja tema poolt pakutavat toodet või teenust. Seda võimalike tarbijate hulka nimetatakse ettevõtte sihtrühmaks ehk sihtturuks. Selleks, et sihtrühmale oma toodet või teenust müüa, tuleb mõista seda,
kontseptsioon, mis tunnustab tervikliku plaani lisaväärtusi, hindab erinevate kommunikatsioonivahendite strateegilisi rolle ja kombineerib kommunikatsioonivahendeid, saavutamaks selgust, järjepidevust ning suurimat mõju." (D. E. Schultz). ,,Integreeritud turunduskommunikatsioon on turunduskommunikatsiooni planeerimise kontseptsioon , erinevate kommunikatsioonivahendite- reklaam, müügisoodustus ja suhtekorraldus- kombineerimiseltekib lisaväärtus ning tarbijatele suunatakse selge, järjepidev ja maksimaalselt efektiivne sõnum." (Ameerika Reklaamiagentuuride Assotsiatsioon). ,,Integreeritud turunduskommunikatsioon on süsteem, millega turundaja otsib turunduskommunikatsiooni mõõdetavaid lahendusi, mis põhinevad detailsel tarbijainformatsioonil." (D. E. Schultz).
kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. turustamine tähendab müüki ja on pigem seotud toodete jaotusega (kasutatakse mõistet „turustuskanal“). vajadus on inimese tarve, soov selle tarbe teadvustus mingi toote suhtes. Turunduskontseptsioon väidab, et turundaja ülim eesmärk on teenida kasumit tarbija vajaduste rahuldamise (kliendi rahulolu) läbi toote on kõik see, millel on võime rahuldada kellegi soove ja vajadusi Need võivad olla füüsilised objektid, teenused, protsessid, seisundid, situatsioonid kui ka intellektuaalsed ja emotsionaalse väärtused.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
