positsioneerimine on protsess, mille abil tooted saavad oma asukoha tarbija tunnetussüsteemis, sõltuvalt nende eelistest, võistlevate toodete asukohast ja omadustest ning sihtturgude iseloomust ostja võimalus eristada üht kaupa teisest. Tegelik kaupade konkureerimine leiab aset tarbijate teadvuses. Nt kiidan seepi okei, minu oma vahutab ja lõhnab hästi aga teised ka ju on sama sugused. Samas lõppevad kiitused mingi aeg ära. Siis tulevad mängu imago bränd kõneleb enda eest. Siis tuleb mängu positsioneerimine. Keskendutakse eelkõige nende eristavate omaduste esiletõstmisele. Luuakse eeldusele, et mina suudan seda kaupa teisest eristada. Kõige parem on olla tipus! Nr ühte tavaliselt teatakse, nr 1l on tavaliselt suurem turuosa · Kaitsetaktika: Liider peab end kaitsma ja blokeerima uued tulijad Liider peab end ise uue ideega ründama "New & Improved Fairy"( · Ründetaktika: Leida uusi nisse, hõivamata maad (teadvuses
MIS ON REKLAAM? Carl Linnè: Genus proximum – üldtunnus, differencia specifica - spetsiifiline erinevus Reklaam on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. (C.Bovee, W. Arens. (1989). Contemporary Advertising) • Reklaam on tarbijale suunatud kaupade või teenuste tasuline avalikustamine. (D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria) • Reklaam on levitaja kasule orienteeritud teateedastus, milles formuleeritakse nii probleem kui ka selle lahendus. (L. Priimägi. (2007). Reklaam & imagoloogia, mõistevara) • Reklaam on teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse
Brändi juhtimine Konspekt 2012 1) Bränd on kontseptsioon, lubadusmärk, kujutlus, mis sisaldab funktsionaalseid lubadusi ja kasusid, mida tarbijad piisavalt väärtustavad, kulutamaks selle peale oma raha. Bränd on eristav nimi ja/või sümbol, mille eesmärgiks on identifitseerida tootja või müüja kaupu või teenuseid konkurentide oma(de)st. (Aaker) Bränd on toote materiaalsete ja sümboolsete omaduste kombinatsioon, mis identifitseerib toote ja eristab selle konkureerivatest toodetest. Tugevatel brändidel on omadus siduda end kliendiga, tagades sellega koostöö ka tulevikus. Brändid aitavad inimestel teha valikuid, luues konkurentsieelise ning saavutades ajutise hinnaalanduspakkumise teiselt tootelt. Brändid on suunatud edule ja konkurentsile. Strateegiliselt saab end väljendada erinevalt: kujundus, emotsionaalsus, värvid, jne
edastatakse mingis meediakanalis. On levitaja kasumile orienteeritud infoedastus, mis sisaldab probleemi ja selle lahendust. Reklaamobjektid: subjektid, äriobjektid, isikud/ühendused, tegevused/väärtused. Reklaami rollid: majanduslik/turunduskil roll-Eesti elanikud on muutunud reklaami suhtes kriitilisemaks, kuid peavad seda enesestmõistetavaks ja normaalseks nähtuseks, millel on majandust soodustav mõju. Reklaam on ühiskonnale vajalik, sest reklaami kaudu saavad ettevõtted tutvustada oma tooteid ning soodustada seeläbi majanduse arengut. Samuti saab reklaamis edastada ühiskonna seisukohalt vajalikke üksikisikut harivaid ja teavitavaid sõnumeid, näiteks suitsetamisvastaseid kampaaniaid või heategevusprojektide reklaame. Küsitletute jaoks on reklaam informatsiooni allikas ning samapaljud ootavad, et reklaam looks hea
Acceptance --> Retention (talletamine, mäletamine) --> Behavioral) Change 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner’i mudel: teadlik mõtlemine (conscious thinking) --> emotsioonid/tunded --> hoiaku muutus --> otsus 1957 Festingeri kognitiivse dissonantsi teooria Inimene taotleb tunnetuslikku kooskõla ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema tõekspidamiste ja reaalselt kogetu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu või silub dissonantsi suhtumise muutmisega; hakkab ostu õigustama. 1967 Daryl Bem: enesetaju teooria Nagu me mõjustame teisi, nii me võime mõjustada ka ennast ja seega suunata oma käitumist terviklikuma enesetaju saavutamiseks. Imagoreklaam kasutab seda ära pakkudes nö valmislahendusi. SPT selgitab imidžireklaami efektiivsust: me vaatleme ennast kõrvalt nagu me vaatleme
· 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees ootab tüütu ja vastik ülesanne. Grupil tudengeil, kes selle juba sooritasid, paluti rääkida teistele ülesande täitmist ootavatele tudengitele, et milline see eesolev ülesanne on. A kirjeldada ülesannet ja seda ilma rahata s.t. B 1 USD + palve valetada see ülesanne meeldivamaks C 20 USD + palve valetada see ülesanne meeldivamaks
· Konsultatsioonid ja muud teenused nt kuidas juhtida, raamatupidamine, puhastusteenus · Hinda võrreldakse sisse ostetava teenuse ja selle vahel kui seda teeksid ära oma töötjad TOOTE KUJUNDAMINE Toote tasemed 1. Põhikasu kasu, mida tarbija tahab või soovib saada nt ajalehel informatsioon, pesumasinal puhtad riided 2. Tegelik toode käegakatsutav mida inimesed saavad osta, mida iseloomustavad kvaliteeditase, värvus, stiil, bränd ja pakend. Pesumasina puhul suuruse, võimsuse, värvi ja nime omandanud toode 3. Lisaväärtusega toode lisaks tootele ja põhikasule pakutakse ka teenindust ja muid kasusid pesumasina puhul näiteks hooldus, kauba kohalevedu, järelmaks jne Toote kujundamisel tuleb ettevõttel kõigepealt tundma õppida oma tarbijaid ja nende vajadusi ning soove. Sellest lähtuvalt saab teada milline toode peaks olema.
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
Turunduse põhifunktsioonid: keskkonna analüüsimine, turu uurimine, tarbijate eristamine, toote ja brändi arendamine, hindade kujundamine, soodustuste pakkumine, turustuskanali ja vahendaja valimine, müügi- ja reklaamitöö, suhete korraldamine, kliendiinfosüsteemi loomine ja kasutamine jne. Turunduse ülesanded: Otsesed - turu-uurimine, brändi juhtimine, reklaam, müük. Kaudsed - allahindluse arvutamine, laovarude kontrollimine, tootearendus, müügijärgne teenindamine. Turunduse eesmärgid Müügieesmärgid: • Absoluutsed: käive rahas, müük koguseliselt • Suhtelised: turuosa Vahe-eesmärgid: • Turundusmiksi osade eesmärgid: toote-, hinna-, turustus-, toetuseesmärgid Raameesmärgid: • Tasuvuseesmärgid: kulu- ja tulueesmärgid Turunduse juhtimine
.............................................................2 2. Sissejuhatus..................................................................................3 3. Integreeritud turunduskommunikatsiooni definitsioon................3 4. Integreeritud turunduskommunikatsiooni eesmärgid ja tulemused.....................................................................................5 5. ITK Tööriistad............................................................................7 6. Bränd.........................................................................................9 7. Integreeritud turukommunikatsiooni mõõtmine.......................11 8. Kokkuvõte...............................................................................12 9. Viidatud kirjandus....................................................................12 SISSEJUHATUS Oluliseks nähtuseks integreeritud turunduskommunikatsiooni põhimõtteist, mis tuginevad
pikaajalises perspektiivis. Samuti on vajalik luua tarbijatega pikaajaline vastastikune kasumlik suhe. Turundusmeetmestik sisaldab 4 P-d: Produkt (toode), Price (hind), Place (koht), Promotion (edustus), mida võib käsitleda ka eraldi strateegiatena. Näited: Toode (sortiment, kvaliteet, disain, lisad, pakend, suurus), Hind (baashind, allahindlus, makseperiood), Jaotus (jaotuskanalid, kindlustus, sortiment), Edustus (müügiedendus, reklaam, suhtekorraldus). 5. Turunduse areng ajas ja põhilised kontseptsioonid: tootmiskontseptsioon, tootekontseptsioon, müügikontseptsioon, turunduskontseptsioon, sotsiaalse turunduse kontseptsioon Ettevõtte turundusfilosoofia väljendub turunduskontseptsioonis. Nende erinevus seisneb ettevõtte, tarbija ja ühiskonna eesmärkide osatähtsustes. Tootmis-, toote ja müügikontseptsioon on passiivsed. Tootmiskontseptsioon - Kaup peaks olema tarbijate jaoks odav ning kättesaadav
kontseptsioon saavutab edu suurtel ning vähearenenud turgudel või seda kasutatakse lühikest aega, kui ettevõtte eesmärgiks on turu suurendamine. * Tootekontseptsioon - keskendub tootele ning eeldatakse, et tarbija hindab toote juures kvaliteeti, tulemust ning innovaatilisust. Ettevõtted, kes seda kontseptsiooni kasutavad, keskenduvad kõrgtehnoloogilistele toodetele ning nende pidevale arendamisele. * Müügikontseptsioon - seda kontseptsiooni iseloomustab agressiivne müügitegevus ja reklaam. Turunduse eesmärgiks on müüa rohkem asju rohkematele inimestele, teha seda sagedamini ja suurema raha eest, et saada rohkem kasumit. Samuti kasutatakse müügikontseptsiooni toodete puhul, mida tarbijad mingil põhjusel teinekord nii väga aktiivselt tarbida ei soovi, nt kindlustus, entsüklopeediad jne. Müügikontseptsioonil põhinevad nt igasugused osturallid, hullud päevad, tühjendusmüügid jne.
• Fookus: tootja tehnoloogilised ja majanduslikud võimalused • Vahendid: Kättesaadavus, madal hind • Eesmärk: Kasum mastaabisäästult Tootekontseptsioon lk 14 • Lähtealus: Tootekeskne • Fookus: Toote omadused • Vahendid: innovatsioon, tootearendus ja kvaliteet • Eesmärk: Kasum kvaliteedilt Müügikontseptsioon lk 14 • Lähtealus: Firmakeskne • Fookus: Tooted • Vahendid: müük ja reklaam • Eesmärk: kasum käibe kasvult Turunduskontseptsioon lk 15 • Lähtealus: Turg • Fookus: Tarbija vajadused ja soovid • Vahendid: Juhitud turundus (4p mudel) • Eesmärk: kasum kliendi rahulolult Sotsiaalse turunduse kontseptsioon lk 17 • Lähtealus: Ühiskond • Fookus: Tarbija ning ühiskonna vajadused ja soovid • Vahendid: 4P, suhtekorraldus, ühiskondlik vastutus • Eesmärk: kasum rahulolult, eelistustelt
Funktsionaalne autonoomia: Kõrgemad põhivajadused võivad pärast pikaajalist rahuldamist saada sõltumatuks nii oma võimsatest eeldustest kui ka sobilikest rahuldustest. Nt varastel eluaastatel armastuse rahuldatust tundnud inimene muutub täiskasvanuna turvalisuse, kuuluvuse ja armastuse rahuldamise osas keskmisest sõltumatuks. Reklaami kuldreeglid: ● tooda seda mida inimesed tahavad osta, mitte ära püüa reklaamida ja maha müüa seda, mida juhtumisi toodad ● reklaam hakkab firma või kauba nimest ● hea idee on kõige alus - kas see on piisavalt unikaalne, kas selle järele on vajadus jne ● reklaam peab olema lühike ja lööv ● reklaamis kujutatud peategelast ei tohi naeruvääristada ● ei tohi eksida nii kirjutatud kui ka kirjutamata viisakusreeglite vastu ● iga reklaam peab välja tooma selle toote ainuomase “lubaduse”, omaduse või väljavaate ● reklaam peab olema selge ja lihtsastimõistetav
On ka markantsemaid, N.: Turunduseta äri on kui poisi silmapilgutus pimedas, ei näe seda tüdruk ega keegi muu; Turundus on kõik jne. jne. 1 Turunduses on olulised kaks aspekti – VAJADUS JA VAHETUS. VAJADUSED on kas üldised (vajadus süüa, juua, liikuda), või konkretiseeritud (mida süüa ja juua, millega liigelda – auto bränd, kvaliteet, omadused, disain). VAHETUS – siin kehtib neli põhinõuet: peab olema 2 poolt kumbki peab omama seda, millest teine huvitatud on (N.: kaup või raha) kumbki peab omama võimalust vastaspoolega suhelda kumbki pool peab olema vaba teise poole ettepaneku vastuvõtmisest või tagasilükkamisest. Turunduse liigid: Konkreetse turunduspoliitika aluseks on see, milline nõudmine ja vajadus on turul.
või kaks, millele hakatakse positsiooni üles ehitama, • informeerida oma tarbijaid eelistest Positsioneerimise vajalikkus: 1. Info üleküllus 2. Tarbija positsioneerib ka ilma turundaja abita, kuid turundaja ei soovi jätta seda juhuse hooleks. Toote positsioon on keeruline kompleks tajudest, muljetest ja tunnetest, mida tarbija tunneb toote osas võrreldes konkureerivate toodetega. 6. Toode ja bränd Turundusmeetmestik – instrumentide kogum, mida varieeritakse lähtuvalt sihtturu vajadustest Turundusmeetmestiku 4P – Place (koht, jaotus), Product (toode), Price (hind), Promotion (promotsioon) Toode on pakkumine, mis on tehtud turule hankimiseks, kasutamiseks, tarbimiseks või tähelepanu saamiseks. Toote kolm tasandit: Põhikasu Tegelik toode – pakend, tunnused, disain, kvaliteet, brändi nimi
¤person(isik) - nt. swedpangas ei osteta inimest vaid ostetakse ettevõtte nime. Unikaalne müügiargument unikaalne müügiargument - eristab toodet või teenust teistest konkurentidest. Omas kategoorias ainus nt. lotte porgand vs tavaline porgand. nt. pakend võib olla unikaalne nt.drive in poed nt.spordikeskus, mis on avatud 24/7 nt.taxify - ei pea helistama nt.Öko Hind ei ole tähtsamal positsioonil. Pigem unikaalne müügiargument, kvaliteedi tase. Teine loeng Kaubamärk ja Bränd Brändi ja kaubamärgi vahe : Kaubamärk on nimi või sümbol, kujundus mida mõeldakse välja. Tähis mida saab eristada kaupa teise isiku kaubast. Ainult registreeritud(patendiametis) kaubamärk omab tähtsust, kuna ta on kaitstud. Õigus kaubamärki kasutada omab see, kes esimeseda registreerib seda kaubamärki. Bränd on tõestav, tuntum inimeste teadvuses Kaubamärke on rohkem maailmas, kui brände Kaubamärgist peab saama bränd
sotsiaalsed väärtused ja üldised keskkonnatingimused) Kasvuvõimaluste analüüs: 4. Tarbija vajaduste analüüs ja tarbija väärtuse loomine. Õige vastus-miski peab vallandama ostuprotsessi. Vajadus kujuneb sisemiste tegurite(nälg, janu)toimel või väliste tegurite tootepakkumine , kaaslaste survel) mõjul. Vajaduse tunnetamiseks on mälu, motiiv, reklaam, võrdlusrühm jm. Tarbija vajadus võib olla rahuldatud ja ka rahuldamata. Rahuldmata vajaduse korral peab olema objekt, mis on motiivi aluseks. Vajadused jagatakse teadvustatud ja teadvustamata vajadusteks. Vajaduste tajumine hetkeseisundi kvaliteedi halvenemine. Toode sai tarbitud, ost ei vasta vajadusele, ostuga kaasnevad uued vajadused. 5. Tarbijate vajadused ja turusegmenteerimine. Demograafilised tegurid.
c) Kas tarbija tunneb tootest rahuldust (ka ego rahuldus) d) Kas toode täidab kõiki funktsioone 16. Toote tarbimisväärtust hinnatakse a) Ostueelselt b) Ostujärgselt c) Ei hinnata üldse 17. S.Freud on autoriks a) Seksuaalsuse ja motivatsiooniuuringutele b) Ekstravertide ja intorvertide teooriale c) Konflikti teooriale 18. Brändi dominante tuntus tähendab järgnevat: a) Tootekategooria tarbijale esimesena meenuv bränd b) Tarbija mainib iseeneselikult tootekategooria mingit brändi c) Tarbija tunneb brändi ära alles peale suunava küsimuse esitamist d) Tootekategooria brändile ainukesena meenuv bränd 19. Eratarbijaid segmenditakse a) Tooteliste näitajate alusel b) Majanduslike näitajatega c) Demograafiliselt 20. Brändi välise identiteedi all mõistetakse a) Kaubamärgi graafilist tunnust b) Brändi nime, logo ja logo kujundust ning hüüdlauset (slogan)
4P – toode (product) mida müüa, hind (price), turustus (place) müügikanalid ja teenindus, edustus (promotion) kuidas tarbijaid ostma mõjutada. 8) Ole valmis joonistama turundusmeetmestiku skeem (Kotler, Keller 2006), vt lk 18 joonis 1.3. Sortiment Baashind Jaotuskanalid Müügiedendus Kvaliteet Allahindlus Kindlustus Reklaam Disain Makseperiood Sortiment Müügimees- Lisad Krediidi Asukoht konna suurus Brändinimi -tingimused Inventar Suhtekorraldus Pakend Transport Otseturundus Suurused Isiklik müük
enam). Elutsükkel katkeb tootmise lõpetamisega. Turundaja ülesanne on langusfaasis oleva toote kindlakstegemine, sest hoida turul haiget kaupa on kahjutoov. Toode justkui lüpstakse tühjaks, lastakse väikeste turunduskuludega olla niikaua, kuni ta veel kasumit annab. Ideaalne langusfaas on pikk ja aeglase langusega. 12.Kaubamärk Kaubamärk on nimi, sümbol, kujundus või nende kombinatsioon ja selle põhiülesandeks on eristada ühe firma tooted teistest samaliigilistest. Kaubamärk saab õiguskaitse registrisse kandmisega ja seda kasutatakse tootel, pakendil, äridokumendil, reklaamis jm. Kaubamärk võib olla: a. tootja kaubamärk – so. antud valmistajafirma poolt ja aitab tooteid turul eristada; b. müüja kaubamärk – seda kasutavad vahendajad, hulgi- ja jaekaubandusfirmad; c. kollektiivkaubamärk – so. kaubamärgi eriliik, mida kasutatakse päritolumärgina (nt Champagne vahuveinidel), kvaliteedimärgina, ökomärgina (der Grünepunkt) ning
enam). Elutsükkel katkeb tootmise lõpetamisega. Turundaja ülesanne on langusfaasis oleva toote kindlakstegemine, sest hoida turul haiget kaupa on kahjutoov. Toode justkui lüpstakse tühjaks, lastakse väikeste turunduskuludega olla niikaua, kuni ta veel kasumit annab. Ideaalne langusfaas on pikk ja aeglase langusega. 12.Kaubamärk Kaubamärk on nimi, sümbol, kujundus või nende kombinatsioon ja selle põhiülesandeks on eristada ühe firma tooted teistest samaliigilistest. Kaubamärk saab õiguskaitse registrisse kandmisega ja seda kasutatakse tootel, pakendil, äridokumendil, reklaamis jm. Kaubamärk võib olla: a. tootja kaubamärk so. antud valmistajafirma poolt ja aitab tooteid turul eristada; b. müüja kaubamärk seda kasutavad vahendajad, hulgi- ja jaekaubandusfirmad; c. kollektiivkaubamärk so. kaubamärgi eriliik, mida kasutatakse päritolumärgina (nt Champagne vahuveinidel), kvaliteedimärgina, ökomärgina (der Grünepunkt) ning
1. TURUNDUSE MÕISTE, OLEMUS, KONTSEPTSIOONID Olemus: Turundus on osategevuste kompleks, mis hõlmab: turu-uuringuid, toote/teenuse kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Mõiste: Turundus tähendab mõista kliendi soove ja vajadusi paremini, kui ta ise. Turundus on klientide vajaduste kindlaks tegemine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil. Turundus ühendab mitmeid erinevaid valdkondi: reklaam, bränding, internet/multimeedia, toote/teenus, uuringud, turundusmeetmestik. Turunduse funktsioonid: koha, aja, koguse, valiku, info, väärtuse, omandiõiguse vahetamise mugavus. Turundus kui süsteem: Turunduse eesmärk: tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turunduse areng: Kaubanduslik ajastu Tootmis ajastuMüügiTurundus-osakonna
· Objektide terviklik tajumine: taju püüab anda objektist terviklikku ettekujutust. Kui sõnum on poolik, hakkavad inimesed seda täiendama vastavalt oma ettekujutusele. Seepärast saab lõpetamata sõnumit kasutada näiteks reklaami efektiivsemaks muutmisel, kuna arutlemine aitab infot paremini meelde jätta. · Vead tundmatute sümbolite tõlgendamisel: sümbolitest, mida ei osata seostada varasema kogemusega, võidakse valesti aru saada. Näiteks jäi reklaam Coca-Cola't joovast jääkarust, millega püüti rõhutada jaheda joogi tähtsust, paljudele tarbijatele Kagu-Aasias arusaamatuks, kuna looma päritolu ei teatud. Tulemusena tõlgendati seda kui jooki, mis "annab valged juuksed". Taju objektiks võib olla ka inimene ise. Sellise tajuprotsessi tulemusena luuakse mina-pilt (self concept). Mina-pilt näitab, mida inimene endast mõtleb ja kuidas ennast hindab. Eristatakse nelja mina-pildi varianti: tajutav mina-pilt (Milline ma enda arvates olen
Sõnumid on järjepidevad (võimendavad infot regulaarselt) Tõhusam meediakasutus Turundustegevus on täpsemalt suunatud Organisatsioon toimib ühtsemalt Kulutõhusus Tööprotsessid on tõhusamad Klient saab kvaliteetsemat ja ühtsemat teenust Integratsioon eeldab laiemat vaadet: Sõnumitele (mitte ainult klassikalised kommunikatsiooni sõnumid; nt kas jalas on tossud või kingad). Sõnumiteks on reklaam, pressiteade, otsepostituskiri, fb postitus). Sihtrühmadele (mitte ainult kliendid) Vahenditele (mitte ainult kommunikatsioonivahendid; mitte ainult pressiteade, reklaamid, vaid ka toode ise) Mis on brändisõnumid Sõnumid, mida kliendid ja sidusrühmad saavad kokkupuutel brändiga Iga kokkupuude brändiga on kommunikatsioon Tarbija saab päevas 3000-5000 brändisõnumit Sõnumite liigid ITK-s (5)
Samuti on vaja luua tarbijatega pikaajaline vastastikune kasumlik suhe. Sisaldab 4P-d: toode, hind, koht, promotsioon. 8. Kontseptsioonid- strateegia, kuidas ettevõtte seab oma sihid ja eesmärgid. ( 5tk) 1) Sotsiaalse turunduse kontseptsioon- lisaks tarbija vajadustele ja ettevõtte eesmärkidele pööratakse selles tähelepanu ka eetilisele, keskkonna-, juriidilisele-, ja sotsiaalsetele aspektidele. 2) Müügikontseptsioon- agressiivne müügitegevus ja reklaam. Eesmärgiks on müüa rohkemasju rohkematele inimestele, teha seda sagedamini ja suurema raha eest, et saada rohkem kasumit. Samuti kasutatakse seda toodete puhul, mida tarbijad mingil põhjusel teinekord nii väga aktiivselt tarbida ei soovi ( nt kindlustus). Sellel põhinevad osturollid, tühjendusmüügid jne. 3) Tootekontseptsioon- keskendub tootele ja eeldatakse, et tarbija hindab toote juures kvaliteeti, tulemust ning innovaatilisust
3 Passiivsed: ettevõtte eesmärgid Aktiivsed: tarbijate vajadused. Tootmiskonseptsioon: Kaup peab olema tarbijate jaoks odav ja kättesaadav. Ettevõte: efektiivne toomine, madalad kulud, massturundus. Tootekonseptsioon: toode, tarbija hindab kvaliteeti, tulemust, innovaatilisust. Kõrgtehnoloogia. Müügikonseptsioon: Agressiivne müügitegevus ja reklaam. Kasutatakse tihti siis kui turundatakse toodet mida ei tarbita nii aktiivselt. Eesmärk müüa seda mida toodetakse mitte seda, mida tarbijad tahaksid osta. Turunduskonseptsioon: Tarbijate vajadused. Õigete toodete tootmine tarbijatele. Ettevõtte sihid ja eesmärgid-----pakkumine---- tarbija soovid ja vajadused. / Ühiskonna heaolu Sotsiaalse turunduse kontseptsioon
selle lahendus (L. Priimägi(2007). Reklaam& imagoloogia, mõistevara) REKLAAMI ROLL 1. Majanduslik/turunduslik roll. Raha leiab üles raha kus on, sinna antakse juurde. Reklaam loob margiteadvust ( tekib küsimus meie peas, kas me tahame või ei taha), aktiviseerib müüki, on üks ,,turuvõitluse" relvist. Lapsed kui vanemate survegrupp turul. ( Delma, juustupakkide sees kleepsud) TULEVIKU TURG ON PRAEGUSED LAPSED. 2. Kommunikatiivne roll - Reklaam toetab müüja ja ostja vahelist suhtlust. Tootjalt tootjale, tootjalt tarbijale. 3. Sotsiaalne roll infoedastus, eelistused, käitumine, esteetika, elustiil, kuvand, väärtushinnangud, ühiskonna eelistused, peeegeldab ühiskonda, milles me elame, võibolla veidi paremat, kuid mitte ebarealistlikku ühiskonda.(mitte ideaalühiskonda) KOMSUMERISM- eneseväljenduslik, sümboolilise väärtusega kaupade-teenuste tarbimine
Kaubamärk Ettevõtted eristavad oma toodet ja teenust teiste omadest kasutades tootele nime andmist, mida nimetakse kaubamärgiks. Kaubamärk (inglise keeles trade mark) on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Kaubamärk võib olla: Sõna väljend kujutis tähe- ja numbriühend või nende kombinatsioon Kaubamärgi registreerimine Patendiametis registreeritud kaubamärk on juriidiliselt kaitstud, s.t. seda ei tohi oma kaupade või teenuste tähistamiseks kasutada teised tootjad või teenindajad. http://www.epa.ee/ Bränd sisaldab endas lisaks kaubamärgile veel tootega seonduvaid kasusid ja lubadust. Funktsionaalse kasu alla käib toode või teenus kõigi oma omaduste ja eelnimetatud funktsionaalsete väärtustega. (“Suurepärane hind!”, “parim valik”, “kindel kvaliteet”) Lisaväärtuse all võib mõista kõiki
,,aktiivseks lojaalsuseks". Harjumuslojaalsust või ,,passiivset lojaalsust" võib täheldada peaaegu kõikides toote- ja teenustekategooriates. Valdav osa tarbekaupade puhul on kõige suuremaks lojaalsusgrupiks just harjumuslojaalsed kliendid. Tüüpiliselt ei soovi nad igal ostukorral kulutada aega ja jõupingutusi konkureerivate alternatiivide tunnetuslikuks hindamiseks. Harjumusest ja eesmärgiga aega säästa, jäävad tarbijad üldjuhul tuntud brändi juurde seni, kuni bränd rahuldab neid põhilisi vajadusi, mida sellelt kategoorialt oodatakse. Nad on pika aega käitumuslikult lojaalsed, sest miski ei muutu ja jätkatakse samade toodete ostmist. Üksainus funktsionaalne puudus või halb teeninduskogemus võib tõsta seda tüüpi klientide teadlikkust: nad otsustavad konkureerivad alternatiivid tunnetuslikult ümber hinnata ja lahkuvad enamikkel juhtudel teise pakkuja juurde (Neal 2000).
Mõnelpool selle asemel konatiivne e käitumiskavatsuslik. x Kognitiivne (cognitive) teadmine ja taju informatsioonist Hoiakute mõõtmismudelid: x Multiattribute model (multiomaduse mudel) o Fishbein mudel, Fishbein ja Ajzen mudelid o Hoiakute väärtusi mõõdetakse skooridena tarbija uskumuste ja hinnangute baasil mingi objekti omaduse suhtes. Siin saame rääkida veel mudelitest x Attitude-toward-the-object model objekt nt toode, bränd x Attitude-toward-the-behavior model palju informatiivsem kui esimene x Attitude-toward-the-ad model loe: Bachmann "Reklaami psühholoogia" 21 Kuidas mõista multiomaduse mudeleid? x Dimensionaalsuse saavutamiseks tuleb mudelisse kaasata kõik olulised toote omadused x Kuigi selleks võib olla mitmeid sobivaid omadusi, ei ole kõik omadused tarbijale võrdse kaaluga/tähtsusega
2. Hind (price)- mis hinda toote eest küsida, milline peab olema hinnatase turule sisenedes ja seal püsimiseks. 3. Turustus (place)- kuidas toodet kohale toimetada, missugust müügikanalit kasutada. 4. Toetus (promotion). Ehk müügitoetus! kuidas mõjutada tarbijat ostma, missugune suhtlusviis on parim nende veenmiseks. N.Bordeni turundusmiks: 1. Toote planeerimine. 2. Hinnakujundus. 3. Brändipoliitika. 4. Turustuskanalid. 5. Isiklik müük. 6. Reklaam. 7. Müügisoodustus. 8. Pakendamine. 9. Väljapanekud. 10. Teenindus. 11. Füüsiline turustus. 12. Info otsimine ja analüüs. 11. Arutle milliseid müügitoetuse tehnikaid kasutatakse stimuleerimaks tarbijate nõudlust toodete järele( 5 punkti) Stimuleerimaks tarbijate nõudlust toodete järele kasutatakse müügitoetuse tehnikaid nagu reklaam, müügi aktiviseerimine, isiklik müük ja avaliku arvamuse kujundamine. Müügitoetus
Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. Pärineb inglise keelsest sõnast: MARKET ehk eesti keeles TURUL TEGUTSEMA Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu. Kõik turundustegevused on vajalikud selleks, et õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahuldada ning samaaegselt realiseerida organisatsiooni eesmärke HINNAPOLIITIKA, LOGISTIKA, MÜÜK, REKLAAM, TURUUURINGUD, TOOTE/TEENUSE KUJUNDAMINE, TURUSTUSKANALITE VALIK - Kõik need tegevused on vajalikud tarbija vajadustetundmaõppimiseks, nende rahuldamiseksning samal ajal ka ettevõtte eesmärkide saavutamiseks. Võrdlus: Vana ja uus turundus 2. Turunduse funktsioonid Ruumilõhe (Tootja ja tarbija on sageli geograafiliselt eraldatud. Turundustegevus peab tagama kauba pakkumise tarbija jaoks sobilikus kohas, luues sellega ostmise kohamugavuse.)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
