docstxt/134791913243.txt
Hispaania Eliise Kass Üldandmed Kuningriik Pürenee ps 17 autonoomset piirkonda 2 autonoomset linna Madrid-Hispaania pealinn 605,77 km² 6,5 milj. elanikku Barcelona Üle 4 milj. elaniku 100,4 km² Geograafiline asend Andorra, Prantsusmaa, Portugal Idas ja lõunas Vahemeri Lõunas Atlandi ookean Läänes ja põhjas Biskaia laht Kõige kõrgemad tipud Kõrgeim tipp saarel Pico de Teide (3718 m) Kanaari saartel Kõrgeim tipp mandril Mulhacen (3478 m) Kliima Vahelduv, aga soe ja kuiv 3 suuremat kliimavööndit Hispaania raha-euro 2002 Kuningas ja kuninganna Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Hispaania rahvusköök Carmely Reiska, Carolina Kass, H elen Ausman, H elen Kossas Tutvustus ★ Naaberriigid: Portugal, Prantsusmaa, Andorra (Maroko) ★ Valuuta: euro ★ Rahvaarv: 45 528 024 ★ Rahvad: katalaanid, galeegid, baskid, oksitaanid ★ Rahvuslill: punane nelk ★ Rahvusloom: pull Hispaania loodus ★ Veekogud: Vahemeri, Guadalaquivir (jõgi), Embalse del Negratin (järv), Biskaia laht, Cadizi laht ★ Kliima: vahemereline, palav suvi, pehme ja vihmane talv ★ Taimestik: metsarohke, igihaljas kuivalembeline ja poolkõrb, oliivi-,viinamarja- ja viigipuuistandused Hispaania kultuur ★ Härjavõitlus ★ Flamenco Rahvusliku käsitöö elemendid Espadrillid Keraamika Hispaania rahvariided Kuulsamad kirjanikud
See rannikutüüp on iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagiliustikega kaetud. Oruliustike liikudes tekkisid pikad kitsad orud ehk troogid, mille merevesi hiljem jää sulades üle ujutas. Fjordrannik on iseloomulik Norrale, LääneSotimaale, PõhjaIirimaale, Tsiilile, Alaskale, Islandile, Gröönimaale, Uus Meremaale (Lõunasaar) ja Kanadale (Labradori poolsaar). Riasrannik on rannikutüüp, mille puhul rannajoonde on lõikunud väikesed lehtrikujulised lahed, mis Biskaia lahe rannikul kannavad hispaania ja galeegi keeles nimetust ría. Need lahed on tekkinud j õeorg ude üleujutusel kohtades, kusmäeahelikud paiknevad rannajoonega risti. Riasrannik on iseloomulik muu hulgas Pürenee
Hispaania Angelina Silk 8.Klass Lauka Põhikool Asukoht Asub Edela-Euroopas. Külgneb Biskaia lahega, Vahemerega, Põhja- Atlandi ookeaniga ja Pürenee mäestikuga. Kogupindala on 504 370km. Ühine riigipiir on viie riigiga. Pealinnaks on Madrid. Lipp http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/9a/Flag_of_Spain.svg/750px-Fl ag_of_Spain.svg.png Vapp Neljakandiline. Kujutatud kolme kuningriiki: Kastilla, Leon, Aragon ja Navarra. Vapi kõrval on Herculese sambad. http://wwp.european-union- eu
Doonau madalik, AlamDoonau madalik, Olympose mäetipp, Pindose mäestik, Zemgale madalik, PõhjaLäti madalik, Vidzeme kõrgustik, Latgale kõrgustik, Valdai kõrgustik, Kurzeme kõrgustik Mered: Egeuse meri, Aadria meri, Aasovi meri, Iiri meri, Norra meri, Barentsi meri, Põhjameri, Vahemeri, Must meri Väinad: La Manche, Gibraltar, Kattegat, Skagerrak, Bosporus, Kerts, Dardanellid Lahed: Põhjalaht, Biskaia laht, Soome laht, Liivi laht Poolsaared: Pürenee ehk Ibeeria, Skandinaavia, Koola, Jüüti, Krimm, Balkan, Kerts, Apenniini Järved: Laadoga, Oneega, Saimaa, Inari, Vänern, Vättern 2. Mõõda kaardil Euroopa maksimaalne ulatus põhjast lõunasse: ........................ km, idast läände ........................... km. 3. Loetle Euroopa poliitilise kaardi abil riigid, millel puudub merepiir. .............................. .........
Hispaania ja Rumeenia pinnamood Hispaania Hipaania pindala on 506 013 km2 ning mandriosa on 493486 km2. Riigi pinnamood on mägine. Kõige madalam koht on Atlandi ookeanis, mis on 0 meetrit ning kõige kõrgem punkt on Pico de Teide ja selle kõrgus on 3718 meetrit. Hispaanias on kolm erinevat mäestikku. Esimene on Ibeeria mäed. Nad piiravad kirdest Meseta kiltmaad ja eraldavad Kastiiliat Argoniast. Teised on Kantaabria mäed, need asuvad Biskaia lahe lõunarannal ja kulgevad ida-lääne suunas. Nad piirnevad lõunas Meseta kiltmaaga. Kantaabria mäed on kuni 2648 meetrit kõrged. Kolmas on Sierra Nevada, selle kõrgeim tipp on 3479 meetri kõrgune Mulhacen. Rumeenia Rumeenia pindala on 238 391 km2. Umbes 30% riigi territooriumist katavad mäed. Rumeenias on nelja sorti mäestikke. Esimesed on Karpaadid nende loodeosa kulgeb edela- kirde suunas. Seejärel pöörduvad mäed ida-lääne suunda. Karpaatide kõrgus on kuni 2655 meetrit
http://www.yourchildlearns.com/mappuzzle/europe- Mered: puzzle.html Barentsi http://my.tele2.ee/sv/5leht.html Valge http://www.ilike2learn.com Läänemeri Põhja-Euroopa Norra 1. Soome V Helsinki Põhjameri 2. Rootsi K Stockholm Biskaia laht 3. Norra K Oslo Vahemeri 4. Taani K Kopenhaagen Egeuse 5. Islandi V Reykjavik Türreeni Aadria Lääne- Euroopa Joonia 6. Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Must Ühendatud Kuningriik London Aasovi 7
Euroopa Asub euraasia mandril. Paikneb põhja ja ida poolkeral. Suurus üle 10 km2. Mered ja lahed euroopas: Mered: 1) Läänemeri 1. Põhjameri 2. Baarensi meri 3. Valge meri 4. Vahemeri 5. Egeuse meri 6. Aadria meri 7. Must meri 8. Aasovi meri? Lahed: 1. Botnia laht ehk Põhjalaht 2. Biskaia laht 3. Soome laht Saared ja saarestikud: Saared: 1. Briti saared 2. Island 3. Kreeta 4. Küpros 5. Sitsiilia 6. Sardiinia 7. Korsika Saarestikud: 1. Novaja Zemlja 2. Franz Joosepi maa 3. Teravmäed Poolsaared: 1. Skandinaavia poolsaar 2. Jüüti poolsaar (taani) 3. Pürenee poolsaar ( Hispaania ja Portugal) 4. Apeniini poolsaar (Itaalia) 5. Balkani poolsaar Väinad: 1. Taani väinad (Suur Belt, Väike Belt, Sundi)
Andmed Kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km². Pealinn: Madrid Rahvaarv: 46 120 000 inimest (2011.a seisuga) Rahvastiku tihedus: 92,6 in/km² Rahaühik: euro Riigikeel: hispaania SKT ühe elaniku kohta: 29 400 USD (2010.a) Loodusgeograafiline iseloomustus Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada. Hispaania piirneb lõunast Atlandi ookeaniga (Cádizi laht), läände ja põhja jääb Biskaia laht ning idasse ja lõunasse Vahemeri. Kliima Suvi on palav, talv pehme ja vihmane. Keskmine temperatuur põhja ja keskosas on jaanuaris 810 , augustis 1824 . Lõunas vastavalt 1012 ja suvel 2426 . Sademete hulk on 350500 mm, lõunas vähem kui 200 mm aastas. Põhjaja loodeosa on Euroopa üks sademeterohkemaid piirkondi (9003000 mm aastas). Majandus Hispaania peamised tööstusharud on auto, keemia, masina ja toiduainetetööstus.
Rahvaarv: 47 miljonit Pealinn: Madrid Suuremad linnad: Madrid, Barcelona, Valencia, Sevilla Keel: Hispaania Rahaühik: Euro Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia Hispaania lipp Hispaania Kuningriigi riigivapp Geograafiline asend Hispaania asub: Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos EdelaEuroopas Pürenee poolsaarel Hispaaniat ümbritseb: Põhjast: Prantsusmaa ja väikeriik Andorra Idast ja lõunast: Vahemeri Lõunast: Atlandi ookean Läänest ja põhjast: Biskaia laht Lõunaosas ka Gibraltari väin Naaberriigid Portugal (läänes) Prantsusmaa (põhjas) Andorra(põhjas) UK (Gibraltar) Maroko Hispaania asub... Lähistroopiline kliimavööde Vahemereline mets Religioon Usundid: Katoliiklus (u. 70%) Mittereligioossed (u.25%) Vastus puudub (u.2.2%) Muu (u.2,7%) Hispaania sümbolid Rahvusloom: Pull Rahvuslind: Kotkas Rahvuslill: Punane nelk Toit on sarnane Itaalia ja Prantsuse toitudega. Hispaania mäestikud
SAAREL, KRIMMIS SKÄÄRRANNIK TURU SAARESTIK JA AHVENAMAA KALJUSAARED MANDRIJÄÄTUMISE AJAL KANDSID LIUSTIKUD PEHMEMAD SETTEKIVIMID ÄRA JA LIHVISID GRANIITSET ALUSPINDA. ESINEVAD SOOMES, ROOTSIS RIASRANNIK RANNIKUGA RISTI ASETSEVATE MÄEAHELIKE VAHELISED JÕEORUD ON MAAILMAMERE POOLT ÜLE UJUTATUD. TEKKISID KITSAD LEHTRI- KUJULISED LAHED. ESINEB BISKAIA LAHE IDARANNIKUL HISPAANIAS, IIRI SAARE EDELARANNIKUL, SUURBRITANNIAS (CORNWALLI DALMAATSIARANNIK RANNIKUGA PARALLEELSED SAARED PAGI SAAR RANNAJOONEGA PARALLEELSETE MÄE-AHELIKE VAHELISED ORUD ON MAAILMAMERI ÜLE UJUTANUD, AHELIKE KÕRGEMAD OSAD MOODUSTAVAD PIKLIKUD KITSAD PANKRANNIK BALTI KLINT ON KAKS HARU: 1)ÖLAND - PÕHJA-EESTI – LAADOGA JÄRV.
Prantsusmaa täisnimi on Prantsuse Vabariik e. République Française. Selle riigi pealinn on Pariis. Alates 2007. aastast on seal presidendiks Nicolas Sarkozy. Prantsusmaa pindala on 547 030 km2 ning rahvaarv (2007 andmetel) on 64 102 000 inimest. Rahaühikuks on seal Euro ( enne oli frank ) . (Eneke 1984) Geograafiline asend Prantsuse Vabariik asub Euraasia mandril, Lääne-Euroopas ja on oma suuruselt Euroopas kolmas. Põhjapoolt piirneb ta La Manche'i väinaga, läänest Biskaia lahega ning lõunast Vahemerega. Maapiir on Prantsusmaal Belgia, Luksemburgi, Saksamaa, Sveitsi, Itaalia, Monaco, Hispaania ja Andorraga. Prantsusmaale kuulub Vahemeres asuv Korsika saar ja mõned saared Vaikses ookeanis ja Kariibi meres. 4 Riigi arengutase Prantsusmaa on parlamentaarne vabariik. President valitakse iga 5 aasta tagant Umbes 75 % prantslastest elab linnas, põhiliselt Pariisi piirkonnas, Rhone'i orus ja
Prantsuse Püreneede kõrgeim tipp on Pic de Vignemale (3298 m). Selline mägine maastik raskendab aga kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust, samuti ei saa tegeleda mägistel aladel põllumajandusega. Prantsusmaal on mitu suurt ja veerikast jõge: Seine, Loire, Garonne ja Rhône. Enamikku Prantsusmaast katab põllumaa. Suur osa maast on ka karjamaa ja mets. Suurim metsaala paikneb Põhja-Prantsusmaal, Püreneedest lõunas, Biskaia lahe ääres. Looduslikke karjamaid ja istandusi on vähe. Taimkattest moodustab suurima osa laialehine mets ja niit, seejärel mets ja põõsastik ning okasmets. Peamised metsatüübid on okasmets, lehtmets ja segamets. Väga vähesel määral on mäginiite ja tundralasid. Viimased asuvad peamiselt mägistes piirkondades, näiteks Alpidel ja Püreneedel. Prantsusmaa asub merelises parasvöötmes, ainult väike osa Lõuna-Prantsusmaast ulatub merelisse lähitroopilisse kliimavöötmesse
Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid
Töökojas taastas ta maali mälu järgi, mis jättis palju ruumi kujutlusvõimele. Tema maali "Kaos" ostis paavst Gregorius XVI, kes autasustas Aivazovskit ka kuldmedaliga. Tervikuna oli tema Itaalia-reis nii loomingulises kui majanduslikus mõttes edukas. Teda kiitsid kriitikud, ja ta pälvis oma piltide eest Pariisi kunstiakadeemia kuldmedali. 1842. aasta alguses reisis Aivazovski Sveitsi, Hollandisse ja sealtkaudu Inglismaale. Hiljem külastas ta Pariisi, Portugali ja Hispaaniat. Biskaia lahes sattus laev, millega ta sõitis, tormi kätte ja palju ei puudunud põhjaminekust, nii et Pariisi ajalehtedes ilmusid teated tema hukkumisest. Venemaale naasis ta alles 1844. aasta sügisel. Edaspidine elu Aivazovski oli väga viljakas. Ta maalis üle 6000 töö. Seetõttu on tema töid väidetavalt võltsitud rohkem kui ühegi teise armeenia kunstniku töid. Tema loomingu põhiosa moodustavad meremaalid. Tal valmis ka maaliseeria Krimmi rannikulinnadest.
Euroopa tasandikeks. Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid
000 tonni, kannatada sai ligi 1,3 miljonit inimest ja suri umbes 91 000. Maailmasõdadevahelisel perioodil jätkus keemiarelva arendustegevus ning suurte keemiarelvaarsenalide loomine. Sünteesiti mitmed uued ründemürgid. 1925. aastal Genfi protokolliga keelustati ründamine igasuguste keemiarelvadega. Siiski ei peetud keeludest kinni ning peagi oli ka rünnak. Teises maailmasõjas kasutati keemiarelva piiratud ulatuses. Pärast sõda uputati suur osa Saksamaa keemiarelvadest Biskaia lahte. Keemiarelvi on kasutatud ka hilisemates relvakonfliktides. Samuti on ründemürke kasutatud keemiaterrorismiks: 20. märtsil 1995 Tokyo metroos, kus äärmusliku ususekti Aum Shinrikyo liikmed tapsid sariini kasutades 11 inimest ja umbes 5000 sai mürgituse. 4 3. Tuumarelv Esimene tuumarelva plahvatus toimus 16. juulil 1945 Ameerika Ühendriikide osariigis New Mexicos. Vähem kui kolme nädala pärast 6
tasandikeks. Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid
Hispaania Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja-Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Haldusjaotus Hispaania on halduslikult jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks Põhja-Aafrika rannikul (Ceuta ja Melilla). Autonoomsed piirkonnad jagunevad 50 provintsiks.
Rahaühik Euro (EUR) = 100 senti Eliga ühinemise aasta 1986 Ajavöönd CET Hispaania lipp Hispaania vapp Riigi geograafiline asend Hispaania Kuningriik asub Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres, Euroopa poolel, asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaaniale kuuluvad ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja- Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Ülevaade rahvastikust 2006. aasta 1. jaanuari seisuga oli Hispaania rahvaarv 45,8 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades
Samuti jõuti kokkuleppele Saksamaa jaotamise ja Poola tulevaste piiride suhtes ning tunnustati NSV Liitu 1941. Aasta piirides. 3. Pilt Teherani konverentsist: Stalin – Roosevelt – Churchill 4. D-päeva (teisisõnu Normandia dessant) kavandamist alustatu juba 3 aastat enne selle toimumist. Üks raskemaid probleeme oli maabumiskoha valik. Operatsiooni juhtis Dwight D. Eisenhower, kes võttis kogu operatsiooni vastutuse enda peale. Valikutena tulid kõne alla Biskaia lahe rannik, Bretagne’I põhjarannik, Normandia, Pas de Calais’ (kus Hitler ise rünnakut ootas) ja Hollandi ning Belgia rannik. Rünnakuks valiti siiski Normandia rannik, mida sakslased ei uskunud viimse hetkeni, pidades seda pettemanöövriks. Teine problem oli maabumispäeva valik, kuna Inglise kanali rannikul on tugevad tõusud ja mõõnad, viimast vajati aga maabumiseks, mil rannikuäärne merepõhi koos sinna sakslaste ehitatud dessandi tõketega
6)Balkani ps 20)Sitsiila s 7)Krimmi ps 21) Malta s 8)Novaja Zemlja s 22) Kreeta s 9)Franz Josephi maa 23) Bornholm'i s 10)Teravmäed 24)Öland'i s 11)Islandi saar 25)Gotland e. Ojamaa 12)Fääri saared 26)Ahvenamaa stk. 13)Shetlandi s 27)Sjalland Lolland 14)Briti saared Lahed, mered väinad 1) Põhjalaht(Potnia l) 14)Aadria m 2)Soome l. 15)Egeuse m 3)Biskaia l. 16)Marmaari m 4)Barentsi m. 17)Must m 5)Valge m. 18)Aasovi m 6)Norra m. 19)20) Taani väinad 7)Grööni m. (Taani väin) 19.Skaagerrak 8)Läänemeri 20.Kattegat 9)Põhjameri 21)La Manche'i v 10)Vahemeri 22)Pas de Calais(Inglise kanal) 11)Liguuria m 23)Gibraltari v 12)Türreeni m 24)Bosporuse v. 13)Joonia m 25)Dardanellide v
Euroopa tasandikeks. Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele pooleReini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiseltvulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid
Mägedest alla langev tsüklon muutub tugevamaks, mis toob TORMI, valitsevaks on lääne, kagu, edela tuuled. Sügisel võib tuua kõigepealt soojaõhku ja siis külma nt enne lumesadu ja siis külmetab. Kõige tüüpilisemad sügistormid. Skagerraki ja läänetsüklonid (14%) - maksimum talvel (21%) ja kevadel (16%), miinimum sügisel ja eeltalvel (10%). Toob sooja õhku kui möödub lõunapoolt, kui möödub põhjapoolt toob jahedamat õhku. Kaasneb enamasti tugev lumesadu. Biskaia lahe ehk edelatsüklonid (12%) - maksimum suve II poolel (20%), miinimum talvel (6%). Enne kõike augustis Lõunatsüklonid (13%) - maksimum suve esimesel (26%) ja teisel poolel (20%), miinimum eeltalvel ja talvel (7-9%). Esineb suvel, suvised tormid. Tekib Itaalia mere juures ja võivad hakata liikuma põhjapoole. Võib kaasneda ekstreemsed ilmastikuolud. Variant I toob sooja ja niisket õhku nt 30kraadi. Variant II puhub põhjas ja toob jahedat õhku ja sademeid nt 10kraadi
Hispaania Kuningriik (ESP) Reino de España ( hispaania keeles) 1. Üldiseloomustus Hispaania Kuningriik asub Euraasia mandril Euroopa maailmajaos (Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel). Hispaania piirneb lõunast Atlandi ookeaniga (Cádizi laht), läände ja põhja jääb Biskaia laht ning idasse ja lõunasse Vahemeri. Hispaani lõunaosas on ka Gibraltari väin. Pindala: 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate autonoomsete linnadega Naaberriigid: Prantsusmaa, Andorra, Portugal, Ühendatud Kuningriik (Gibraltar) ja Maroko (Ceuta ja Melilla linnad) Riigipiiri pikkus: Maismaapiiri pikkus on 2032 km ja merepiiri pikkus on 7921 km. Riigikord: parlamentaarne monarhia Rahvaarv: 44,7 miljonit (2006. a.)
......................11 Kasutatud allikad...........................................................................................................12 1. Hispaania Hispaania Kuningriik ( hispaania keele Reino de España ) on riik Edela- Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasee (Cádizi laht ), läände ja põhja ( Biskaia laht ). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast ( Maroko ) kitsas Gibralrtari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuulub Gibraltar. Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja - Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Hispaania asukoht . 1.1 Hispaania kultuur · Härjavõitlus Hispaania kultuuri üks vanemaid ning kindlasti ka olulisemaid osasid on härjavõitlus.
aprill 2004. a.) Pealinn Madrid 3,1 miljonit elanikku Rahaühik Euro (EUR) = 100 senti Ajavöönd CET Riigi geograafiline asend Hispaania Kuningriik asub Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres, Euroopa poolel, asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaaniale kuuluvad ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja- Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Ülevaade looduslikest tingimustest Hispaania lõunaosa looduslikel tingimustel on palju ühist Põhja- Aafrikaga, metsarohked põhja-
kohastunud mitmete erinevate elutingimustega. See on ka peapõhjus, miks neid on välja surnud väga vähe. Nende suurem võimalus liikuda lubas neil paremini hakkama saada mandriliustikes. Seevastu pruunkarud said liikuma hakata alles sulaperioodil. Viimane jääaeg lõpes umbes 10 000 aastat tagasi. Loomastikugeograafia piirkondade kaupa Atlandi ookean Kirde-Atlandi ookeani võib jagada kaheks suuremaks piirkonnaks - Briti saartest Biskaia laheni ning Põhja-Euroopa mered (k.a ka Põhjameri ja Läänemeri). Veel võib eraldi piirkonnana vaadelda ala Makaroneesia saarte ääres. Põhjameri on koduks ligi 230 kalaliigile. Tursk, lest, merikeel, heeringas ja kilu on peamised kalastajate lemmikud. Kuna Põhjamere erinevates piirkondades ning erinevates sügavustes on soolsus, temperatuur ja vee liikumise kiirus, elavad mõned kalaliigid vaid neile sobilike tingimustega piirkonnas (näiteks sinine meriahven).
"Altamira" tähendab ,,kõrge vaade." 1. Asukoht Altamira koobas asub Hispaanias Kantaabrias Santillana del Mari munitsipaliteedis Kantaabria keskusest Santanderi linnast 30 km lääne pool, Kantaabria ranniku keskosas. Altamira koobas kuulub Vispierese mäe juurde. Santillana del Mari linn asub orus, mida ääristavad laugjad lubjakõrgendikud, millest ühe tipus on Altamira koobas. Koopa ainus avaus on suunatud põhja poole ning on merepinnast 156 m kõrgusel, 5 km kaugusel merest (Biskaia lahest) ja pisut üle 2 km Saja jõest põhja pool, 7 km kaugusel Saja ja Besaya jõe suudmest. Viimase jääaja kõige külmematel aegadel (umbes 18 000 aastat tagasi, mil algas Altamira kasutamine inimese poolt) oli meri umbes 120 m praegusest tasemest allpool, jättes katmata 5-6 km laiuse maariba. Altamira koopa elanikud said seega kontrollida territooriumi, mis peale maismaa ökosüsteemide hõlmas randa, jõge ja jõesuuet.
Sünteesiti mitmed uued ründemürgid. 1925. aastal Genfi konventsiooniga keelustati ründamine igasuguste keemiarelvadega. Siiski ei peetud keeldudest alati kinni. Näiteks kasutas Itaalia ründemürke 1936. aastal Abessiinias ja Jaapan 1937. aastal Hiinas. II maailmasõjas kasutati keemiarelva piiratud ulatuses (nt. Jaapan Hiina vastu) kuigi ka näiteks Saksamaal olid suured keemiarelvade varud. Peale sõda uputati suur osa Saksamaa keemiarelvadest Biskaia lahte, Põhja- ja Läänemerre, täpselt märgistamata kohtadesse. Ründemürkide arendustegevus on jätkunud ka peale II maailmasõda. 1960ndatel sünteesiti VX gaas, 1970ndatel loodi binaarsed ründemürgid. Keemiarelvi on kasutatud ka hilisemates relvakonfliktides (nt. USA Vietnamis ja Iraagis). Samuti on ründemürke kasutatud keemiaterrorismiks:20.märtsil 1995. Tokyo metroos, kus äärmusliku ususekti Aum Shinrikyo
Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk- Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid
Järgnesid ägedad piirilahingud kuni 25. augustini 250 km pikkusel rindel. Saksa väed võitsid. Prantsuse väed taganesid, kuid säilisid. 27. aug anti Saksa vägedele korraldus liikuda Pariisi peale. Otsustaval momendil aga nõrgendas Moltke sakslaste paremat tiiba, võttis mõned korpused ära ja saatis Ida-Preisimaale Vene vägesid tagasi tõrjuma. See oli strateegiline viga! 2. sept Prantsuse valitsus lahkus Pariisist, kolis Bordeaux´sse (Biskaia lahe ääres). Prantsuse väed alustasid vasturünnakut. Kuni 9. sept kestis Marne´i lahing (lahingute nimed on sageli jõgede nime järgi). See lahing otsustas ette sõja saatuse. Saksa sõjaplaan nurjus. 13-15. sept lahing Aisne´i jõel. Mõlemad pooled kaevusid nüüd maasse, algas positsioonisõda ehk kaevikusõda. 14. sept saadeti Moltke erru. Süüks pandi kaotust Marne´i all. Asemele määrati kindral Falkenhayn. Idarinne
Sellegipoolest kasutati keemiarelva esimeses maailmasõjas. 1925. aastal Genfi protokolliga keelustati ründamine igasuguste keemiarelvadega. Siiski kasutas itaalia ründemürke 1936. aastal Abessiinias ja Jaapan 1937. aastal Hiinas. Keemiarelvi on kasutatud ka hilisemates relvakonfliktides (nt USA Vietnamis ja Iraagis). Keemiarelvi teises maailmasõjas ei kasutatud, olgugi et sakslastel oli suurtes kogustes keemiarelvi. Peale sõda uputati keemiarelvad Biskaia lahte, Põhja- ja Läänemerre, mille tagajärjel on tekkinud mürgitused, surmajuhtumid inimestega ja merefauna ulatuslik kahjustamine. Samuti on ründemürke kasutatud keemiaterrorismiks 20. märtsil 1995 Tokyo metroos, kus äärmusliku ususekti Aum Shinrikyo liikmed tapsid sariini kasutades 11 inimest ja umbes 5000 sai mürgituse. Jaotus Mõju järgi inimorganismile jaotatakse mürkained järgmistesse gruppidesse: 1
ookeani vesi. Meredes oleneb loodete suurus ühendusest ookeaniga (Läänemere ca 10cm, ookeanis 0,5-2 m), mõnes kitsas lahes, näiteks Bristoli laht Suurbritannias 10-12m. Rannikualad, atollid, fjordid, estuaarid Mered liigitatakse: · ääremered (jaapanim meri ja Põhja-Jäämere äärsed mered); · sisemered (Läänemeri, Vahemeri); · saarestikuvahelised mered (Jaava ja Iiri meri) Ajaloolistel põhjustel nimetatakse mõnd merd laheks Mehhiko ja Biskaia laht ja mõnd suurt järve mereks Kaspia ja Araali. Lahed- suhteliselt väike maismaasse lõikuv ookeani- või mere osa. Lahe hüdroloogiline reziim on põhiveekogu omast erinev. Abajas- sügavale maasse ulatuv väike madal laht. Väin merekitsus, kitsas veeala, mis ühendab maailmamare osi (merd ookeaniga, meresid või mereosi) või eraldab saari üksteisest või mandrist. Mõnd väina nimetatakse kurguks (Hari Kurk ja Voosi Kurk), mõnda väravaks (Kara väravad)
Inimeste tihedus: 93 in/km2 Pindala: 504,030 km2 Rahaühik: Euro Peamised keeled: Hispaania, Katalaani Kuningas: King Juan Carlos Peaminister: Jose Luis Rodriges Zapatero Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast(Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub kaSuurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania rahvaarv on 46,505,963 miljonit, seda 2010 aasta juuli seisuga. Selle arvuga paikneb Hispaania maailmaarvestuses 27. kohal. Maailma mastaabis kuulub Hispaania keskmise suurusega riikide hulka. Hispaaniaga enam-vähem samapalju inimesi elab Ukrainas
Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna- Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid
Üldandmed 5. Maa ja rahvas 6. Poliitiline süsteem 7. Eesti ja Hispaania majandussuhted 8. Loodus 9. Õhu temperatuurid 10. Hispaania tööstus ja põllumajandus 11. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Hispaania Kuningriik on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja-Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Haldusjaotus Hispaania on halduslikult jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks Põhja-Aafrika rannikul (Ceuta ja Melilla). Autonoomsed piirkonnad jagunevad 50 provintsiks
tasandikeks. Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid
Sellele vaatamata on võõrkeelte oskus Hispaanias üldiselt suhteliselt nõrk. [1] 5 Geograafiline asend Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Riik hõlmab umbes 5/6 Pürenee poolsaarest. Hispaaniat ümbritseb läänes Portugal, põhjas Prantsusmaa ja Andorra, lõunasse ja idasse jääb Vahemeri. Atlandi ookean jääb lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht) Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast kitsas Gibraltari väin. Riigi territooriumi alla alla kuuluvad Baleaari ja Pitiuusi saared Vahemeres ning 13 Kanaari saart (millest suurimad on Tenerife, Fuerteventura, Gran Canaria, Lanzarote, La Palma) Atlandi ookeanis ning Põhja-Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Põhjast lõunasse on Hispaania ulatus ligikaudu 840 kilomeetrit, läänest itta aga umbkaudu 1000 kilomeetrit. Maismaapiiri pikkus on 2032 km ja merepiiri pikkus on 7921 km
keemiarelvaarsenalide loomine. Sünteesiti mitmed uued ründemürgid. 1925. aastal Genfi konventsiooniga keelustati ründamine igasuguste keemiarelvadega. Siiski ei peetud keeldudest alati kinni. Näiteks kasutas Itaalia ründemürke 1936. aastal Abessiinias ja Jaapan 1937. aastal Hiinas. II maailmasõjas kasutati keemiarelva piiratud ulatuses kuigi ka näiteks Saksamaal olid suured keemiarelvade varud. Peale sõda uputati suur osa Saksamaa keemiarelvadest Biskaia lahte, Põhja- ja Läänemerre, täpselt märgistamata kohtadesse. Ründemürkide arendustegevus on jätkunud ka peale II maailmasõda. 1960-ndatel sünteesiti VX gaas, 1970-ndatel loodi binaarsed ründemürgid. Keemiarelvi on kasutatud ka hilisemates relvakonfliktides (USA Vietnamis ja Iraagis). Samuti on ründemürke kasutatud keemiaterrorismiks: 20. märtsil 1995. Tokyo metroos, kus äärmusliku ususekti Aum Shinrikyo
wikipedia.org/wiki/Siesta www.fcbarcelona.com/ www.realmadrid.com/ 3 Asukoht ja riik Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania on demokraatlik riik. Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja- Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Hispaania pealinn on Madrid. Riigi pindala on 504,8 tuh km². Nende rahvaarv on 46,1 milj elanikku (2011). Hispaania kuningas on Juan Carlos I. Nende rahaühik on nagu meilgi euro.
9. Prantsuse keeles öeldakse, et Antoniust tabas Kleopatraga kohtudes coup de foudre. Mida see tähendab? 10. Millised põhjused võisid olla Kleopatral Antoniuse võrgutamiseks? 11. Miks Kleopatra valis vabasurma? 12. Mis sai Octavianusest? AKVITAANIA ALIÉNOR TRUBADUURI LAPSELAPS (ing. k. ELEANOR, saksa k. ELEONORE) Joos van Cleve. Akvitaania Aliénor. Kunstiajaloo Muuseum, Viin Esmalt meenutame, et Akvitaania tasandik paikneb Edela-Prantsusmaal Biskaia lahe 1 ja Keskmassiivi2 vahelisel territooriumil. Selle regiooni suurim metropol on Bordeaux, suurim jõgi la Garonne. Keskajal oli Akvitaania iseseisev hertsogriik, mis hõlmas ka Poitou' krahvkonna ja Gascogne'i hertsogkonna. Siin, Akvitaanias, nägi 1122. a ilmavalgust meie kangelanna Akvitaania hertsogi Guillaume X tütar Aliénor. Meenutame veel, et keskajal öeldi Põhja-Prantsusmaal kõneldava prantsuse keele kohta la
Sissejuhatus Kaisa Suumann 3 IFI6001 Arvuti töövahendina Hispaania Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja-Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Hispaania ametlik nimi regionaalsetes ametlikes keeltes on: * katalaani keeles Regne d'Espanya * baski keeles Espainiako Erresuma * galeegi keeles Reino de España
Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks. Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid
Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja-Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Hispaania ametlik nimi regionaalsetes ametlikes keeltes on: * katalaani keeles Regne d'Espanya * baski keeles Espainiako Erresuma * galeegi keeles Reino de España Sisukord [peida] * 1 Haldusjaotus
sealsetele kalasaakidele. Töötuse tase on Hispaanias aga ikka veel Euroopa Liidu kõrgeim. Hispaaniast üldiselt: Asukoht: Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de Espa?a) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (C?dizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Autonoomsed piirkonnad: Andaluusia, Aragón, Astuuria, Baleaarid, Baski, Castilla- La Mancha , Castilla-León, Ceuta, Extremadura, Galicia,
Baskid pole geneetiliselt seotud Pürenee poolsaare teiste asukatega. Baskide säilimise saladuseks on nende endi poolt kehtestatud isolatsioon. Baskide ajalugu on täidetud ägeda vastupanuga sissetungijate (roomlaste, läänegootide, frankide jt.) vastu, kes soovisid asuda elama Eskual Herriasse (`'baski keele maa'', Baskimaa 7 provintsi). Baskimaa on riik rohkem rassilise identiteedi kui poliitiliste tunnuste poolest. Baskid asustasid mägesid ja mererannikut Biskaia lahe nurgas ammu enne, kui algas ajaloo ülestähendamine. Algselt asustasid baskid ilmselt suuremat maa-ala kui tänapäeval, mil nad asustavad vaid väikest osa Edela-Prantsusmaast ja selle naaberpiirkonnast Hispaanias. Umbes 900.000-st baskist elab Hispaanias ligikaudu 750 000 baski. Hiljem taandusid sugukonnad väiksematesse piiridesse ning moodustasid 7 naabervabariiki, mille eesotsas olid valitud juhid. Baskidel ei olnud aadlit. Vabariigid olid üksteisest sõltumatud, omavahel ühendas
tasandikeks. Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 7 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest.Lõuna- Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo,
valitsev riik. Peamised tööstusharud on auto- , keemia- , masina- , ja toiduainetööstus. Oma kasuks kasvatavad hispaanlased suhkrupeeti, tubakat, päevalille, puuvilla ja suhkrurooga. Kusjuures suhkrurooga kasvatavad nad ainsana Euroopas. 3 1.ÜLDANDMED 1.1 Asukoht Hispaania asub Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Ta külgneb Biskaia lahega, Vahemerega, Põhja Atlandi ookeani ja Pürenee mäestikuga. Hispaania pindala on 504 370 km2 , millest maismaad on 498,980 km2 ja vett 6,390 km2. Riigipiir on 1.917.8 km2, riigid millega tal on ühine riigipiir on Andorra 63,7 km2, Prantsusmaa 623 km2, Gibraltar 1.2 km2, Portugal 1,214 km2 ja Maroko 6.3km2. Rannajoon on 4,964 km. Hispaania on suuruselt 51. riik maailmas. 1.2 Pealinn Madrid on Hispaania pealinn ja suurim linn. See asub Kesk-Hispaanias. Pindalaks on 698km2 (pilt1).
annaabi.ee 
