Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Biotoopid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rohumaa, sood, kooslus, niit, soode, luht, raba, rohumaade, luha, lammi, madalsoo, valdkond, elustik, liigirikkus, ökosüsteem, karjamaa, tüübirühm, sambla, kooslused, muld, kadaka, maastik, kõrgustik, taimekooslus, taimestik, niitmine, üleujutus, rannik, agroökosüsteem, mitmekesisus, karjamaad, salu, samblad, rabad, liituvus, luhad, heinamaaPuu- ja põõsarinne: kidurad ja peened lehtpuud. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: tarnad, osjad, sõnajalad, käpalised, angervaks. Osja tarna andervaksa Lammi- ja lodumets: Soomaa, Alam-Pedja, Emajõgi, üleujutatud alad. Üldised tingimused: liigniiske ala, üleujutused, mättaline pind. Puu- ja põõsarinne: sanglepp, sookask, harvem kuusk. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: kollane võhumõõk, valgeselg kirjurähn, laanesõnajalg. Samblasoomets – siirdesoo ja raba. Rohusoometsad- lodu -Viljakad, märjad, õhukesed madalsoo v lammi mds mullad. Sanglepik. Alusmets ja taimestik liigirikas. Tarnad, kastikud. Pajud, näsiniin, lodjapuu jm. ja madalsoo kkt.- üleujutused pikemaajalised, turvas tüsedam. Põhjavesi väheliikuv. Sookaasik, kuusik. Vähe tootlikud puidud. Väikese täiusega. Hõre alusmets – pajud, mdl kask. Taimestik tarnad, soopihl. Madalsoomullad viljakad, aga selle kasutamist takistab liigniiskus ja mulla puudulik aeratsioon.
Kultuurkooslused paiknevad haritaval (põllu)maal. Inimmõju lõppemisel algab kultuurkoosluse kiire suktsessioon loodusliku koosluse suunas. Rohumaa on laiamahulise mõistena kasutusel eriti põllumajanduses, tähendab igasugust mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest(parasniiskete kasvukohtade taim) koosnevat taimekooslust. Põllumajanduses ja maade arvestuses kasutatav mõiste looduslik rohumaa ühtib enamasti pärandkoosluse mõistega. Niit ja karjamaa tähistavad erineva kasutusviisiga kooslusi. Enamasti on üksnes taimkatte järgi võimalik öelda, kas ala kasutatakse heina- või karjamaana. Parandatud rohumaa on põllumajanduslik termin ja tähistab sellist pool-looduslikku kooslust, kus inimtegevusega (väetamine, heinaseemne täiendav külv jms.) on tõstetud rohumaa kasutusväärtust, kuid seejuures säilib rohukamaras enamik varem kasvanud taimedest.
EESTI TAIMKATE 1. Mõisted: taimestik, taimkate, katvus, ohtrus geobotaanika, taimekooslus, kasvukohatüüp, dominantliik, boniteet, rinne ja horisont, liituvus, suktsessioon, looduslik kooslus, pool-looduslik kooslus ja kultuurkooslus. Taimestik ehk floora (flora) ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Floorat uuriv teadus floristika. Nt. liikide loend. Taimkate ehk vegetatsioon (plant cover, vegetation) mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika (vegetation science). katvus (katteväärtus) - taimeliigi isendite maapealsete elusate osade pindala
Topograafiline kontiinum taimekoosluse piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati laiem või kitsam üleminekuala ehk siirdeala (ökoton); Taksonoomiline kontiinum - kõiki taimekooslusi ei saa klassifitseerida kindlaisse tüüpidesse (klassidesse, kasvukohatüüpidesse), osadel kooslustel on mitme tüübi (vahepealsed) tunnused; Ajaline kontiinum topograafiline ja taksonoomiline kontiinum muutuvad ajas ja võivad moodustada ajalise kontiinumi. Looduslik kooslus - märkimisväärse inimtegevuseta püsiv kooslus, nt. põlismetsad, sood. Looduslikud kooslused on näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Puittaimede kasvu takistavad neil looduslikud tegurid, näiteks kaua kestev kevadine üleujutus või sooldunud muld, mis osutub suuremale osale puittaimedest sobimatuks. Primaarsed rannaniidud säilivad kitsa
tagajärjel pika aja jooksul ümber kujunenud looduslikud kooslused, mida pole küntud vähemalt 50 ja pealtparandatud (väetatud, täiendavalt heinaseemet külitud) vähemalt 20 aastat. Nende püsimiseks on tarvilik mõõdukas inimmõju (iga-aastane niitmine, karjatamine ja puude-põõsaste valikraie). Nimetatakse ka looduslikeks rohumaadeks. Kõikjal metsavööndis, kus on peetud loomi, on pärandkooslused tavalised. Looduslik kooslus - looduslik kooslus on niisugune biotsönoos, mille väljakujunemisel pole inimese kujundav mõju olnud märkimisväärne. Looduslikud kooslused koosnevad pärismaisest elustikust. Kui looduslikku kooslust majandatakse, võib sellest kujuneda pool-looduslik kooslus ehk pärandkooslus. Kui looduslik kooslus asendada, on tegu tehiskooslusega. Näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Puittaimede
1 Pärandkooslused (pool-looduslikud kooslused) - looduslikud kooslused, mis on inimese poolt ümber kujundatud. Looduslikud kooslused – looduslikult kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Kultuurkooslused - inimtekkelised kooslused. Rohumaa - mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus. Parandatud rohumaa - pool-looduslik kooslus, kus inimtegevusega on tõstetud rohumaa kasutusväärtust, kuid säilib enamik varem kasvanud taimedest. Heinamaa ehk niit - moodustavad tihedalt koos kasvavate mitmeaastased mesofüütide kooslused, mida võidakse regulaarselt niita. Niitusid jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks. Karjamaa – pärast heina maha niitmist loomade karjatamiseks kasutatav maa. Kasvukoht – keskkonnategurite kompleks, mis on suhteliselt püsivate omadustega. Taimekooslus - koos kasvavate taimede kogum.
Kordamisküsimused kontrolltööks teemal – Taimekooslused ja sood 1. Mis on taimekooslus? Kooslus on taimede rühmitus ühtlasel kasvukohal, mille ulatuses valitsevad ühesugused suhted nii organismide vahel kui ka organismide ja keskkonna vahel. 2. Nimeta 6 näitajat, millega iseloomustatakse taimekooslust. 1) Liikide arv, loetelu, 2) iga liigi ohtrus, liigi suhteline hulk teiste liikidega võrreldes, 5- palli skaalas), 3) tihedus - isendite arv pinnaühikul, 4) katvus - isendite elusate maapealsete osade poolt kaetava pinna suurus %, 5) sagedus -
"Loodusuurijate Seltsi aruanded", "Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis" (seeria A), "Loodushoid ja Turism" jt. Gustav Vilbaste oli see, kes alustas eesti keelsete loodusteoste väljaandmist. Taimestiku uurimine alates1947. aastast (ZBI (zooloogia botaanika instituut )periood) Tööd jätkasid väga noored inimesed. 1950ndatel aastatel olid ZBI peamisteks edusammudeks Eesti geobotaanilise kaardistamise lõpuleviimine, looduslike rohumaade ulatuslik uurimine, "Eesti NSV floora" 1. köite avaldamine ja järgnevate köidete ettevalmistamine, laiale 5 lugejaskonnale mõeldud taimemääraja koostamine ning esimeste eestikeelsete alamate taimede määrajate üllitamine. 1966. aastal ilmus "Eesti taimede määraja" (Kask, Vaga), mis on jäänud ületamatuks nii kaalukuselt (1187 suureformaadilist lehekülge) kui ka käsitletavate taksonite hulgalt (1732
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Geograafia osakond Magistritöö HALLISTE LUHA TAIMKATTE MUUTUSTEST Eha Puusild Juhendajad: Prof. Tõnu Oja MSc. Laimi Truus Tartu 2008 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1.1. Pool-looduslike koosluste mõiste ja väärtus.......................................................
neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidul niidutaimed. Metsakooslusesse võib küll sattuda lähedal asuvalt niidult või umbrohtunud põllult niidutaimi, kuid need ei suuda seal kaua elada. Põhjus on selles, et
Niidud Referaat Sisukord: · Sisukord · Mis on niit? · Mis on looduslikud niidud? · Minevikust olevikku, olevikust tulevikku · Ajas tagasi rännates · Luha- ehk lamminiidud · Loopealsed ehk alvarid · Pärandkooslus · Aruniidud · Lamminiidud · Rannaniidud · Soostunud niidud · Niidud tänapäeval · Kasutatud kirjandus Mis on niit? Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel. Nimetus "niit" tuleneb sõnast "niitjas", mis tähistab seal kasvavaid niitjate lehtedega taimi. Tihti kasutatakse niidu asemel mõistet rohumaa, kuid päris täpne see ei ole.
.................................................................................................................... 13 Kasutatud allikad................................................................................................................... 13 2 Sissejuhatus Taimekooslus on koos kasvavate taimede kogum. Kooslus säilib suht. ühesugusena teatavate ökoloogiliste tingimuste ja kasutamisviisi korral. Lamminiidud ehk luhad on jõgede või järvede kallastel asuvad ja nende poolt üleujutatavad looduslikud rohumaad. Enamasti on need tekkinud inimtegevuse tulemusena. Rannaniidud on mere rannikul soolase vee mõju piirkonnas paiknevad poollooduslikud kooslused. Aruniidud on niidud, mis asuvad turvastumata ja üleujutuseta muldadel. Jaguneb: looniidud e. alvarid e. loopealsed,
kuuse-kooreürask, sitasitikas, männiöölane, kuusesikk, harilik maipõrnikas; suur-kirjurähn, käbilind, musträhn, leevike, rasvatihane, punarind, lehelind, sinitihane, ööbik, sabatihane, pasknäär, hallrästas, metsis, kägu, händkakk. 2.Taimestik – ARUMETSADE JA SOOMETSADE JAGUNEMINE ALUSTAIMESTU RINNETE ESINEMISE ALUSEL 1.Puhmarindega arumetsad Nõmmemetsad Palumetsad Rabastuvad metsad Rohurindega arumetsad Loometsad Laanemetsad Salumetsad Soovikumetsad Soometsad Kuivendamata sood Kuivendatud sood Kõdusood Nõmmemetsad Sambliku kasvukohatüüp (mahe ja harilik põdrasamblik, alpi põdrasamblik, harkjas porosamblik, islandi käosamblik, mets- põdrasamblik, pohl, kanarbik, palusammal, lainjas kaksikhammas, nõmme-kaksikhammas, palu-karusammal, liiv-karusammal, nõmm-liivatee, leesikas, kukemari, palu-härghein, kassikõpp, nõmmtarn, mets-vareskold) Kanarbiku kasvukohatüüp (kanarbik, pohl, kukemari, mustikas, palusammal, lainjas kaksikhammas, islandi käokõrv,
pärandkoosluste puhul on see vastupidi. Poollooduslikel aladel pinnast sihilikult ei muudeta ja uusi liike sisse ei tooda, mis tähendab et pärand-kooslustel on inimmõju sarnane sellega, mida avaldavad taimedele ka looduslikud herbivoorid, mis teeb selle harimisest loodussõbraliku taimestiku mõjutamise viisi. Tahtliku mõjutamise vormideks on näiteks: kultuurrohumaade kündmine, väetatamine, külvamine. Pärandkoosluste tüübid Peamised poollooduslike rohumaade tüübid on puisniidud, puiskarjamaad, kuivad, mõõdukalt niisked ja ajuti liigniisked aruniidud, looniidud ehk alvarid, lamminiidud ehk luhad ja rannaniidud. Puisniidud Puisniidud on hõredad puistud, mida niidetakse heina varumiseks. Et nii mõnigi kord lastakse niidetud alale peale niitmist ka kariloomad, on puisniite puiskarjamaadest raske eristada. Suurim erinevus puiskarjamaadega on majandamisviisi valdavuses: puisniite peamiselt
Puud kasvavad kõrgetel mätastel või tugijuurtel – Veekogude madalad kaldad Palju häile, varises ja kõdupuidul enamasti palju seeni – Lehtmetsad Rohke varis, esineb häile – Kuusikud ja kuuse segametsad Vähe varist, vanad päikesele avatud puud – Männikud Esinevb kuivanud oksi ja tüvesid – Looduslikult uuenenud põlendikud Sadu aastaid samas paigas esinev kooslus – Puisniidud c) Metsa vääriselupaik on koht, kus saavad elada ja paljuneda metsale põliselt omased, kuid elutingimuste muutuste suhtes tundlikud, kergesti häiritavad liigid - TÕENE 5. Metsaloomastik. Selgrootud, linnud, imetajad Selgrootud – Nastik, kiritigu, ämblikud, sitasitikas, harilik maipõrnikas. Linnud – Leevike, rasvatihane, punarind, lehelind, ööbik, kägu Imetajad – rebane, metssiga, hunt, pruunkaru, mäger, ilves, põder, hirv
1. Karjatamisviisid Karjatamisviisid võib tinglikult jagada süsteemituks e vabakarjatamiseks ja süsteemseks e rotatsiooniliseks karjatamiseks. Esimene viis on laialt kasutusel näiteks Inglismaal, põhiliselt poollooduslikel rohumaadel. Seevastu rotatsiooniline karjatamine on levinud väga paljudes riikides ja eeskätt Uus-Meremaal on see enim kasutatud karjatamisviis. Süsteemitu e vabakarjatamineKarjatatav ala on piiratud püsitaraga, kus loomad saavad valida karjamaarohtu üle kogu rohumaa ja neid hoitakse sellel maaalal suhteliselt pikka aega, tihtipeale enamuse aja kogu karjatamise perioodist. Kari lastakse kevadel karjamaale ja erinevate võtetega hoitakse tasakaalus rohu juurdekasv ja tarbimine mäletsejaliste poolt. Vabakarjatamist rakendatakse eelkõige ekstensiivse rohumaakasutuse korral.Vabakarjatamise viis nõuab väikseimaid kulutusi karjatarade, joogikohtade, juurdepääsuteede ja väravate valmistamisel. Hooldustööd on hästi
osa oma looduspärandist. Näiteks on Laelatu puisniidult loendatud 76 taimeliiki ühel ruutmeetril, mis on omamoodi rekord meiega sarnaste looduslike tingimustega maade seas. Kuid selliste loodusrikkuste säilimine vajab pidevat hooldamist (Natura2000, rannaniidud). Rannaniitude säilimise tagamiseks on kõige lihtsam viis neid karjatada. Nõrgalt kinni kasvanud rannaniitude puhul on kõige lihtsam moodus taastamiseks alustada taas karjatamisega. Juhul kui niit on ülekasvanud kadakatega peaks esimesed aastad peamise rõhu pöörama lammaste karjatamisele, kuna nad erinevalt veistest söövad kadakate noori kasve, siis võib lambaid karjatades väiksematest kadakatest päris lahti saada ja suuremad pügatakse korralikult siledaks. Samas kui suuri kadakaid on tihedalt tuleks siiski mõelda nende raiumisele, kuna lihtsa karjatamisega neist jagu ei saa. Juhul
Loopealsete taastamine Loopealsete mullakihi tüsedus on maksimaalselt 20 cm. Elustiku jaoks on tingimused väga karmid, kevadeti sageli liigniiskus, suvel põud, talvel kivimini läbikülmumine. Loopealsete levik maailmas on väga piiratud ja Eestil lasub nende säilimise osas eriline vastutus. Peamisteks taastamistegevusteks loopealsetel on kadakate ja mändide raiumine. Täielikult kadakatega kattunud loopealsel hakkab kamar hävima, mändide tulekuga hapestub ka pinnas ja kooslus muutub oluliselt. Peamised probleemid: ● Kadakas, mänd ● Lehtvõsa kiire võrsumine valgust saades (paakspuu jt) ● Kännud, õhuke kamar, mikroreljeef Nõuded: ● Puude ja põõsaste katvus ● Kännu kõrgus ● Raidmete katvus VIII Soode ökoloogiline taastamine Eesmärk, meetodid, olulised mõisted, näited. 3 olulist tunnust: ● Eriline veerežiim – vett tuleb juurde rohkem kui seda ära aurab – liigniiskus
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud.
pindalast. Puuliikide liituvuste summa võib olla suurem kui 1 (üle 100%), sest võrad võivad paikneda ka üksteise sees, võrastiku liituvus on maksimaalselt alati 1 (100%). suktsessioon - koosluste vahetus, ökosüsteemi muutumine sadade kuni tuhandate aastate jooksul. Suktsessiooni tõukejõuks on organismide keskkonda muutev toime: taimede elutegevuse tagajärjel muutunud tingimustes osutuvad konkurentsis edukamateks uued liigid ning hakkavad vanu välja tõrjuma. looduslik kooslus - märkimisväärse inimtegevuseta püsiv kooslus, nt. põlismetsad, sood pool-looduslik kooslus - (pärandkooslus) püsib ühesuguse kestva inimmõju tingimustes, kusjuures inimmõju piirdub peamiselt saagi koristamisega (niitmine, karjatamine jms.). Erinevalt kultuurkooslustest on pool-looduslik kooslus ümber kujundatud varasemast looduslikust kooslusest, kusjuures hulk varasema koosluse liike säilib. kultuurkooslus - inimtekkeline kooslus, näiteks aed, põld, kultuurrohumaa, laoplats jne
.................................................................9 HIIUMAA LAIUD JA KÄINA LAHT...............................................................................................................9 LAELATU-PUHTU-NEHATU MÄRGALA.....................................................................................................10 ALAM-PEDJA LOODUSKAITSEALA........................................................................................................... 10 NIGULA RABA..........................................................................................................................................11 SOOMAA RAHVUSPARK............................................................................................................................11 ENDLA SOOSTIK.......................................................................................................................................12 MURAKA SOOSTIK.......................................
akumuleerumise tagajärjel. Esinevad peamiselt Kõrg-Eestis, moodustavad 36,4% uuritud järvedest. Kaldavööndi ja veesisene taimestik väga liigirikas, tavalised on pilliroog, järvkaisel, laialehine hundinui, vesikupp, vesiroosid, räni-kardhein jt. 5) Eestis on soid levinud üle kogu territooriumi, kõige enam Alutagusel, Peipsi ääres, Võrtsjärve nõos, Soomaal, Vahe-Eesti põhjaosas ja Lääne-Eesti madaliku sisemaalises osas. Suurimad sood on Puhatu (468 km²), Epu-Kakerdi (417 km²), Lihula-Lavassaare (383 km²) ja Sangla (342 km²).
Miks on Eesti taimestik liigirikas? Eesti kuulub maastikuliselt ja taimkattelt parasvöötme metsavööndisse. *Eestis u 1200 taimeliiki. *Eesti läänepoolne ala on veidi liigirikkam, kui idapoolne, sest kliima on merelisem ja lubjarikas muld. *Eesti taimestiku mitmekesisus tuleb mullastiku mitmekesisusest, kliima tingimuste suurest muutlikkusest, pikas rannajoonest. *Eestis eristatakse järgmisi taimkatte tüüpe: metsas, niidud ja sood. Metsad *Peamine taimkatte tüüp. *40% riigi pindalast. *Rohkelt esinevad kask, mänd ja kuusk. *Puurinne määrab metsas nende liigilise koosseisu. *Metsataimestik sõltub mullatüübist ja niiskustingimustest. *Ühesuguste keskkonnatingimustega (kliima, mulla, pinnamoe,veerežiimi jm) kohti nimetatakse kasvukohatüüpideks ning seal kujunevad iseloomulikud taimekooslused. *Eesti metsad jagunevad: kuivad arumetsad, niised soometsad.
Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kuidas eristada metsa, niitu, puisniitu ja sood? Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3. Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud. Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt vanemad ja tekkinud algselt looduslikest kooslustest. Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga
ning neid reguleerivaid tegureid. · Sõna ökoloogia tuleb kreeka keelest: - Logos-õpetus - Oikos- eluruum, maja, majapidamine · ÖKOLOOGIA ON ÕPETUS ELUSORGANISMIDE JA NEID ÜMBRITSEVA KESKKONNA VAHELISTEST SUHETEST. Põhimõisted: · Ökoloogia uurib loodust erinevatel organisatsioonitasemetel: - Ökosfäär - Ökosüsteem - Kooslus - Populatsioon - Organism Mida kõrgem tase ,seda vähem on uuritud. · Populatsioon- rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas (teatud metsapiirkonna oravapopulatsioon) · Kooslus- mingi piirkonna kõiki elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum- Emajõe luhaniidu kooslus ( nii taimed kui ka loomad) - Kooslus kitsamas tähenduses: näiteks piirkonna linnupopulatsioonide
Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4
· Maardla u 3000 km2 suurusel alal, Tapal halva kvaliteediga · Kütteväärtus 3600 kcal/kg · Tootsa kihindi moodustavad Kukruse lademe Kiviõli kihistiku alumise osa 7 kukersiidi kihti ja6 pae vahekihti · Kihi paksus 2,7 2,9 m maardla põhja-ja idaosas, väheneb lõuna ja lääne suunas · Suur väävlisisaldus ja tuhasus (probleemiks) Põlevkihind joonis! Siluri ladestu · Kivimikompleks jaotatakse 10 lademeks, mida iseloomustab kindel kivististe kooslus · Siluri karbonaatkivimite kogupaksus on Eesti alal küllaltki suur · Lubjakivid · Dolomiidid ja domeriidid ulatusliku levikuga · Alam- ja Ülem-Siluri avamusala KAART! · Siluri pangad Saaremaal, Muhus ja Lääne-Eestis · Näha enim Saaremaal Panga pank Suuviku pank Salevere Salumägi Matsalus Üugu pank · Lubjakivimaardlad Orgita Kalana Kaarma dolomiit populaarseim
vettpidava kihi peal. Vesi ei ole VETTPIDAVA kihi sees vaid selle peal!!! Kui vesi tuleb maa peale surveta, on selle nimi ALLIKAS, aga kui survega, siis kutsutakse seda ARTEESIA veeks. 10.4 Soo Soo- Liigniiske ala, mille tunnuseks on turba olemasolu. Turbasammal Põhiline taimeliik soodes, mis puhastab vett ning puhastab õhku. Eestis on sooga kaetud umbes 22.3%. Oleme maailmas II soostuim riik. Sood sisaldavad kõige puhtamat vett, vaatamata nende vete värvust. Soode tüübid 1) Madalsoo Soo noorim aste, tunnusteks märg pinnas ning õhuke turbasamba kiht(1-2cm) 2) Siirdesoo Vaheetapp soo ja raba vahel, natuke kuivem ning nati paksem turbakiht (10cm) 3) Raba Soo arengu viimane etapp, üsna kuiv ning turbasamba kiht on paks (üle 20 cm) Aastas tekib soodes 1mm paksune turba kiht. Peatükk 11 Muldkate Eesti mullakatet iseloomustavad
11. Mis on glatsiokarst? (mõju Eesti reljeefile) Glatsiokarst ehk pesudokarst on igikeltsa laigutine sulamine. Tekib, kui pinnase all olev jää hakkab sulama ning selle kohal olev pinnas vajub tühimikku, moodustades negatiivse pinnavorme. 12. Mis on Madal-Eesti? Kirjelda Madal-Eesti loodusgeograafilist eripära võrreldes Kõrg-Eestiga. Madal-Eesti Põhja- ja Lääne-Eesti madalad ja soised alad, mis pärast jääaega vee alla jäid. Enamasti rannikualad, kuid ka sood, võsastikud ja üleujutavate jõesängide piirkonnad. Saared. Kõrg-Eesti See osa Eestist, mis mandrijää sulamisel vee alla ei jäänud. 13. Mis põhjustab meresaarte arvu muutumist Eesti rannikumeres? Maa kerkimise tagajärjel tõuseb veest üha rohkem maad välja ja nii tekib ka uusi saari. Samal ajal muutub veetase, mis mõjutab rohkem laidude arvu. 14. Mis on moreen? Erinevus Põhja- ja Lõuna-Eestis.
Eestiga. Madal-Eesti on tasased ja soised P- ja Lääne-Eesti alad, mis mandrijää taandudes olid üle ujutatud. Maastiku reljeef on ühekülgsem. P-E rannikul paljastub lubjakiviklint, mis kujundab mulda ja taimestikku. Palju saari ja poolsaari. Harju lavamaal soostunud piirkonnad ja karstid. Viru lavamaal paeplatood läbivad kosad ja võimsad joad. Lääne-E madalik, on kunagine merepõhi, mida katavad metsad, sood, puisniidud ja rannakarjamaad. Kaootilisem ja vesisem, samas pehmem ja avaram. 3 11. Mis põhjustab meresaarte arvu muutumist Eesti rannikumeres? Kuna maa kerkib tänapäeval kuni 2,8 mm/a ja setete liikumisest tingituna liituvad paljud saared omavahel ja mandriga, saades poolsaarteks, samas ilmub merest uusi maalappe. Ka meretaseme ajustised kõikumised. 12
Miks on Eesti taimestik liigirikas? Eesti kuulub maastikuliselt ja taimkattelt parasvöötme metsavööndisse. *Eestis u 1200 taimeliiki. *Eesti läänepoolne ala on veidi liigirikkam, kui idapoolne, sest kliima on merelisem ja lubjarikas muld. *Eesti taimestiku mitmekesisus tuleb mullastiku mitmekesisusest, kliima tingimuste suurest muutlikkusest, pikas rannajoonest. *Eestis eristatakse järgmisi taimkatte tüüpe: metsas, niidud ja sood. Metsad *Peamine taimkatte tüüp. *40% riigi pindalast. *Rohkelt esinevad kask, mänd ja kuusk. *Puurinne määrab metsas nende liigilise koosseisu. *Metsataimestik sõltub mullatüübist ja niiskustingimustest. *Ühesuguste keskkonnatingimustega (kliima, mulla, pinnamoe,veereziimi jm) kohti nimetatakse kasvukohatüüpideks ning seal kujunevad iseloomulikud taimekooslused. *Eesti metsad jagunevad: kuivad arumetsad, niised soometsad.
keskjooksule. o Pandivere kõrgustikult Peipsi järve voolavad jõed on astmelise pikiprofiiliga, põhiline langus on kõrgustiku piires. · Saartel on vähese languga väikesed jõed ja ojad. 26. Mis on lamm? Lamm (ka üleujutustasandik) on suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust. Lamm koosneb alluuviumist ehk jõe poolt mahajäetud setetest. Lammid kujunevad jõgede alamjooksul. Valdavaks on küljeerosioon, mistõttu võivad lammi omavad jõed olla väga looklevad ehk meandreerunud. 27. Selgita oruterrasside teket? Jõeorus võivad esineda oruterrassid, mis on kunagise lammi jäänukid. Oruterrasse suurvesi üle ei ujuta. 28. Reljeefi mõju klimaatilistele erisustele (3 näidet). 29. Milles avaldub Läänemere mõju Eesti kliimale? (Temperatuur, päikesekiirgus, pilvisus, sademed, lumikate, tuul jne.) Too näiteid. Määrab kliima iseärasused: · temperatuuri ööpäevase ja sesoonse käigu · sademete hulga ja jaotuse
11. Mis on glatsiokarst? (mõju Eesti reljeefile) Glatsiokarst ehk pesudokarst - igikeltsa laigutine sulamine. Tekib, kui pinnase all olev jää hakkab sulama ning selle kohal olev pinnas vajub tühimikku, moodustades negatiivse pinnavorme. 12. Mis on Madal-Eesti? Kirjelda Madal-Eesti loodusgeograafilist eripära võrreldes Kõrg- Eestiga. Madal-Eesti – Põhja- ja Lääne-Eesti madalad ja soised alad, mis pärast jääaega vee alla jäid. Enamasti rannikualad, kuid ka sood, võsastikud ja üleujutavate jõesängide piirkonnad. Saared. Kõrg-Eesti – see osa Eestist, mis mandrijää sulamisel vee alla ei jäänud. 13. Mis põhjustab meresaarte arvu muutumist Eesti rannikumeres? Maa kerkimise tagajärjel tõuseb veest üha rohkem maad välja ja nii tekib ka uusi saari. Samal ajal muutub veetase, mis mõjutab rohkem laidude arvu. 14. Mis on moreen? Erinevus Põhja- ja Lõuna-Eestis.
annaabi.ee 
