Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid, eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld, vesi) ning kliimaga seotud tegureid Astropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele Areaal levila, ühe süstemaatikaüksuse (nt populatsioon, liik, perekond) asula Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku Biootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Biosfäär - Maa pinnakihtide(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) ruumiosa, mida asustavad elusorganismid Biotsönoos elukooslus, ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioon Herbivooria taimetoidulise looma toitumissuhe taimedega Kahanev populatsioon populatsioon, milles suremus ületab sündimuse Karnivoor kiskja, loomtoiduline loom
Annemarie Maasik 9t Organism ja elupaik. Organismide kasulik ja kahjulik kooselu. Mõisted: ELUPAIK Liigi (populatsiooni) olemasoluks ja arenguks vajalike abiootiliste ja biootiliste tingimuste kogum. BIOOTILINE Organismidest ja nende suhteist olenev. BIOOTILINE TEGUR Organismidele mõju avaldavad eluta looduse tegurid. ABIOOTILINE Eluta loodusest põhjustatud. ABIOOTILINE TEGUR Organismidele mõju avaldavad eluslooduse tegurid. ANTROPOGEENNE TEGUR Inimtegevusest tulenevad tegurid, mis avaldavad mõju organismidele. KOOSLUS Organismide kooselu vorm. PRODUTSENDID/TOOTJAD Orgaanilise aine tootjad. KONSUMENDID/TARBIJAD Orgaanilise aine tarbijad. DESTRUENDID/LAGUNDAJAD Surnud orgaanilise aine lagundajad. PARASITISM
(Levikualal). Populatsioon, aga tähendab selle koguhulka, kus ei ole tähtis otsesed tingimused jms. Liigis on sarnased organismid, populatsioonis võivad olla erinevad organismid. Levikuala e areaal, ala, kus antud liik esitseb. Vabaristumine ristumine ei ole takistatud ja ristumise tõenäosus pop. Sees on suurem, kui mitmete pop. Vahel. Eraldatud populatsioonidest, mis teineteisega ei ristu võib kuj. Uus liik. Ökoloogilised tegurid Keskkond kõik, mis organismi ümbritseb. Biootiline keskkond elusloodus, mis org. Ümbritseb. Abiootiline keskkond Kõik elutu, mis ümbritseb org. Kliima parameetrid Temp, niiskus, valgus, O2 sisaldus jms. Tegurid kindlad komponendid koguelust (osake keskkonnast). Ökotoop kõik abiootilised tegurid kokku. Biotsönoos- kõik biootilised tegurid kokku. Biogeotsönoos ökotoop + biotsönoos. Ökoloogiline amplituut- öko. teguri intensiivsuse vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elutseda. Optimaalne tsoon öko. teg
vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad) 6. Biogeotsönoos – teadusharu, mis käsitleb elukoosluste (biotsönooside) ja elupaiga (biotoobi) komponentide (mulla, kliima, kivimite) vastastikuseid suhteid ja olenevusi ning produktsiooni- ja mullatekkeprotsessis, energiavoos ja aineringeis toimuvaid muutusi./ looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi, ökotoobi) eluta keskkond. 7. Biootiline kooslus - liikidevahelised seosed ning suhted, mis tekivad eri liiki isendite ühise asustusala tõttu ja nende liikide vaheliste kindlate toitumissuhete kehtestamisega. 8. Bioloogiline liik - on väikseim organismirühm, mis teiste liikidega ristumisel ei anna viljakaid järglasi. 9. Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. 10. Bioota e elustik- taimede, seente ja loomade kogum, mingi suure ala floora ja fauna. 11. Biotroof – lagundaja, täpsemalt parasiit
kujundavad evolutsiooni käigu kaks põhilist tegurit:1)looduslik valik ja 2)olelus võitlus. Olelus võitlus on organismide ellujäämise tõenäosus, seda takistavatest teguritest sõltuvalt.1)Olelusvõitluses on organismi mõjutanud A- biootilistest teguritest.2)Organismid on mõjutatud ka teiste organismide poolt. Kalibolism - enda liigikaasmete tarbimine toiduks. Looduslik valik On isendite ebavõrdne paljunemise edukus,mis tagab mingi isendirühma kohastumise.Valikuid teeb kogu biootiline ja a-biootiline keskkond.Looduslikus valikus valitakse genotüüpe fenotüüpide asemel.Valiku jaoks peab populatsioonis esinema erinevus. Loodusliku valiku vormid 1)Stabiliseeriv valik - selle valiku puhul on keskkond stabiilne ja selle puhul eelistatakse keskmiste tunnustega isendeid. 2)Suunav valik - populatsiooni mõjutatakse mingite keskkonnatingimustega teatud kindlas suunas.Populatsioon muutub ja võib tekkida täiesti uus liik.
Ökoloogiline tegur- 1) Biootiline- organismide vastastikmõju 2) Abioptilised tegurid- jaguneb kliimategurid ja elukeskkond Valguse mõju organismidele Taimerakkude fotosüntees (org aine moodustamine) võib toimuda vaid nähtava valguse puhul.Fotosünteeivõime on otseses seoses valguse kiirgusega. Loomadele on valgus vajalik nägemiseks. Taimi jagatakse: 1) Valguslembelised- niidutaimed 2) Varjutaluvad 3) Varjulembelised- alusmetsataimed Infrapunane kiirgus on soojuskiirgus (valguskiirgus muundub neeldudes soojuskiirguseks).On väga oluline kõigusoojaste loomadele- maod. Ultraviolettkiirgus on suures koguses kõigile organismidele kahjulik (muundab gene lõhub rake).Väike kogus soodustab D vitamiini teket organismis. Organismide vahelised suhted Sümbioos Erinevat liikide kasuli kooselu, mis on kujunenud evulusiooni jooksul. N:erakväk kes elab mõnes vanas teokojas. Meriroos kaitseb vähki aga ise toitub vähist üle...
LEVI VÄLIKESKKONNAS Jaguneb abiootiliseks ja biootiliseks 1. Abiootiline levik Füüsikaline liikumine läbi õhu, vee, pinnase Prügilatest ning reoveesetetest on leitud väga erinevaid lenduvaid metallorgaanilisi ühendeid Mitmeid tina ja plii alküülühendeid on leitud atmosfäärist Metallorgaanilisi kloriide on leitud merevee kohalt LEVI VÄLIKESKKONNAS LEVI VÄLIKESKKONNAS Elavhõbeda tsükkel keskkonnas LEVI VÄLISKESKKONNAS 2. Biootiline levik Levib väga erinevate organismide abil Toimub biomagni fikatsioon ehk bioloogiline kuhjumine TOKSILISUS Metallide lenduvad orgaanilised ühendid palju mürgisemad, kui anorgaanilised ühendid Enamus on rasvlahustuvad Mürgised väga väikse kontsentratsiooni juures TOKSILISUS Orgaaniline elavhõbe Kõige mürgisem dimetüülelavhõbe (LD50 50g/kg ) Metüülelavhõbe on bioakumuleeruv (LD50 3050mg/kg metüülelavhõbekloriid)
koostoimest. Mõned tunnused on rangelt määratud genotüübi poolt (nt.veregrupp), osa tunnuseid saab KK-tingimuste abil muuta (nt.kehakaal) antropogeenne t inimtegevuse mõju organismide elutegevusele areaal-ühe süsteemikaüksuse(nt. liik) asuala biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku biootiline t- org elutegevust mõjutav looduslik tegur, mis tuleneb org kooselust. biosfäär-maa pinnakihtide ruumiosa, mida asustavad elusorganismid biotsönoos-ökosüsteemi elusosa, mille mood eri tüüpide org populatsioonid herbivooria-taimetoidulise looma toitumissuhe taimedega. kahanev populatsioon- popul milles suremus ületab sündivuse karnivoor- loomtoiduline loom kasvav popul.- popul milles sündivus ületab suremuse. kiskahel-saak-ja röövloomadest moodustunud toiduahel
Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, vesi ja muld) ning kliimaga seotud tegureid. Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Areaal (levila) ühe süstemaatikaüksuse(nt populatsioon, liik, perekond) asuala. Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku. Biootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Biosfäär Maa pinnakihtide (litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) ruumiosa, mida asustavad elusorganismid. Biotsönoos (elukooslus) ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid. Herbivooria taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega. Kahanev populatsioon populatsioon, milles suremus ületab sündimuse.
Abiootiline tegur organismide elutegevust mjutavad eluta looduse tegurid ( hk,muld,vesi); eristatakse elukeskkonnaga ning kliimaga seotud tegureid. Antropogeenne tegur inimtegevuse mju organismide elutegevusele. Areaal he sstemaatikaksuse asuala( nt populatsioon, liik, perekond) Biomassi pramiid koloogilise pramiidi graafiline esitus Biootiline tegur organismide elutegevust mjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Biosfr Maa pinnakihtide ruumiosa, mida asustavad elusorganismid Biotsnoos kossteemi elusosa, mille moodustavad eri tpi organismide populatsioonid Herbivooria - taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega Kahanev populatsioon populaatsion, milles sndimus letab suremuse Karnivoor loomtoiduline loom Kiskahel saak- ja rvloomadest moodustunud toiduahel Kisklus rvlooma toitumissuhe saakloomaga
mineraalsoolad) (nt taim) Tarbija – see kes tarbib nt toitainet (nt jänes, kes sööb kapsast) Tootja – taim, kes toodab nt eluksvajalikku (nt kapsas, mida sööb jänes) Herbivoor – taimetoiduline loom (nt jänes) Karnivoor – lihatoiduline loom (nt hunt, rebane) Omnivoor – kõigetoiduline loom (nt karu) Lagundaja – surnud organismide koostisaineid lagundav heterotroofne organism (nt bakter, seen) Abiootiline tegurid – eluta looduse tegurid (nt sademed, temperatuur, tuli, vesi) Biootiline tegurid – elus looduse tegurid st organismide vahelised suhted (nt kisklus, konkurents, sümbioos) Antropogeensed tegurid – inimtegevusest tulenevad tegurid (nt metsade hävitamine, soode kuivendamine, keskkonna saastamine, servaefekt e ökoton (kahe järsult erineva maastiku või koosluse siirdevöönd, sisaldab mõlema elemente ja seepärast on liigirikkam kui kumbki neist)) Ökonišš – populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu
33. platsenta- emakook, mille kaudu loode saab emalt kõik vajaliku 34. kliiniline surm- on katkenud südametegevus ja hingamine, bioloogiline surm, aju tegevus katkenud. 35.mutatsioon- muutus pärilikus aines 36. mutageen- mutasioone põhjustav tegur, kantserogeen- vähitekitaja 37. geenifon- populatsiooni kõikide geenide ja alleelide kogum. 38. kaksikute meetod-uuritakse keskkonna mõju geenide avaldamisele 39.pärilik haigus- saadakse kaasa vanematelt vigaste kromosoomidega. 40.a ja biootiline tegur- eluta looduse tegur 41.antropogeenne tegur- inimtegur 42.areaal- leviala 43.ökosüsteem- isereguleeriv tervik, mis koosneb elukooslusest ja elupaigast 44. troofiline tase- toitumistase 45.biotehnoloogia- elusorganismide abil inimesele vajalike ainete tootmine 46.liik- organismirühm, kes omavahel ristuvad ja annavad sigimisvõimelisi järglasi 47.kloon- ühe raku järglaskond 48.partenogenees- järglase areng viljastumata munarakust 49.tropism- liikumine välisärritaja(valgus) suunas
1. Mõisted Ökoloogia – teadus organismide vahelistest suhetest ning organismide seostest eluta keskkonnaga Ökoloogiline tegur – kõik eluta ja eluslooduse tegurid Abiootiline tegur – organisme ümbritsevad ja mõjutavad eluta looduse tegurid Biootiline tegur – organismi mõjutavad liigikaaslased ja teiste liikide esindajad Antropogeenne tegur – inimese mõju elusale loodusele Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad samal ajal samas kohas ja on võimelised saama omavahel järglaseid Kooslus – ühes kohas eri liiki isendid Ökosüsteem – elusorganismidest ja eluta keskkonna teguritest moodustuv isereguleeruv tervik Bioom – mingi maaala mingi taimkatte ja ühtlasi ka kliimavööndi piires
Toitumissuhted ökosüsteemis Ökosüsteemide ehitus, jaotus ja liigitamine · Igas ökosüsteemis on kaks põhikomponenti: organismid e. biootiline osa eluta osa e. abiootilised osa · Ökosüsteemi abiootiliste tegurite kompleksi nimetatakse biotoobiks: 1.muld 2.veereziim 3.mineraaltoitumise reziim 4. (meso)kliima Ökosüsteemi elusosa e. biootilised tegurid · autotroofid e. süsinikdioksiidist ja veest orgaanilise aine tootjad (taimed) e. produtsendid : taimed, kemobakterid · 6CO2+6H2O+2820kJ=C6H12O6+6O2 · heterotroofid e. valmis orgaanilise aine tarbijad: Konsumendid e. tarbijad;
Biootiline tegur-eluslooduse tegurid, organismide vahelised suhted. Sümbioos, kisklus, konkurents. Abiootiline tegur-eluta looduse tegurid, kliima ja elukeskkond. Päevavalgus, sademed, temp. Lühipäevataimed-õied moodustuvad ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12h. Kanep, riis. Pikapäevataimed-vajavad õitsema minekuks üle 12h päevavalgust. Kartul, hernes. Kõigusoojased loomad-sõltuvad otseselt väliskeskkonna temp. Kahepaiksed, roomajad. Püsisoojased loomad-elutegevust mõjutab temp, aga kehatemp ei muutu. Sümbioos-eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Sümbiondid: taimejuur ja seeneniidistik. Konkurents-kahe erineva liigi või liigisisene suhe ühise limiteeriva ressursi korral (võitlus emaste vahel isase pärast). Kommensalism- eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (samblik ja puu). H...
Bioloogia KT 2 Mõisted Populatsioon – Ühisel territooriumil elavad ühe ja sama liigi isendid nt ahvenad Kuremaa järves. Isend – Populatsioon – Kooslus (Ühes elupaigas elavate organismide kogum) – Ökosüsteem. (Kooslus + eluta loodus) – Biosfäär Kooslus – Ökosüsteemi biootiline osa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid (elus osa) Ökotoop – Ökosüsteemi elukeskkond, mille moodustavad ökosüsteemi territoorium ja seal valitsevad abiootilised (eluta) ökoloogilised tegurid Ökosüsteem – Isereguleeriv tervik, milles kooslus ja ökotoop on omavahel seotud energiavoo, toitumisahelate, aineringete ja produktsiooniprotsesside kaudu Biosfäär – Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht, biosfäär hõlmab litosfääri,
Geneetilise struktuuri juhuslik muutus. Põhjused: Katastroofid, üleujutused, paks lumi Tagajärg: isendite järsk vähenemine, uus pop. Kujuneb vähestest isenditest, hauldane alleel võib ära kaduda *Populatsiooni iseloomustab geenifond ja geeniline struktuur. Olelusvõitluse põhjustab: paljunemine, ressursside nappus Olelusvõitluse vormid: * Abiootiline olelusvõitlus org-d võitlevad eluta loodusega (paks lumi) * Biootiline olelusvõitlus Isendi muutlikkus, liigi muutlikkus Looduslik valik Olelusvõitlus Looduslikuks valikuks annab materjali: · Kombinatiivne muutlikkus ( suguliselt palj. Organ.) a) kromosoomide ristsiire, b) meioos I jag. c) viljastumine · Mutatsiooniline muutlikkus Loodusliku valiku toimumiseks peab olema: · Liikide vahelised erinevused · Olukord, kus need erinevused saaksid realiseerida (jääkaru, pruun karu)
Ökoloogiline tegur- organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid 1) Biootiline- organismide vastastikmõju 2) Abiootilised tegurid- jaguneb kliimategurid ja elukeskkond Organismide vahelised suhted Antropogeene tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevuses. Sümbioos Erinevat liikide kasuli kooselu, mis on kujunenud evulusiooni jooksul. N:erakväk kes elab mõnes vanas teokojas. Meriroos kaitseb vähki aga ise toitub vähist ülejäänud toidust. Kommensalism- ühele liigile kasulik, teisele ei ole see ei kasulik ega kahjulik. N: hai külge imenud imikala.
Saab hinnata: populatsiooni arvukust (ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv) populatsiooni tihedust (populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta). 11. Mis on ökosüsteem selle komponendid? Ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Ökosüsteem koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoobist. Kooslus biootiline; ökotoop abiootiline 12. Toiduahel ja võrgustik nende koostamine tootjate, tarbijate ja lagundajate roll toiduvõrgustikes. Toitumisseoste alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu. Tootjad: Esimese troofilise taseme moodustavad produtsendid ehk orgaaniliste ainete tootjad. Rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Konsumendid ehk tarbijad:
I Mõisted 1. Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid 2. Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele 3. Areaal leviala 4. Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitlus(ristkülikud) 5. Biootiline tegur - organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid 6. Biosfäär maa pinnakihid(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) 7. Herbivooria/herbivoor - taimtoidulisus 8. Karnivooria /karnivoor - loomtoidulisus 9. Kisklus röövlooma toitumissuhe saakloomaga 10.Kommensalism +/0 11.Konkurents -/- 12.Destruent lagundaja 13.Omnivoor - kõigesööja 14.Parasiit/ parasitism - +/- 15.Populatsioon (kasvav, kahanev, stabilne) ühel ala elavad isendid 16
Levik piirid, milles populatsioonid elavad Sündivus/suremus, sisse-/väljaränne Allelopaatia keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud Amensialism üks liik surub teise maha aga kasu ise ei saa Protokooperatsiooni mõlemale kasulik aga mitte vajalik Mutualism mõlemale kasulik ja vajalik Organisme looduses mõjutavad: Abiootiline ehk eluta keskkond Biootiline ehk elus keskkond Teised organismid ja esmajärjekorras nende enda liigikaaslased Populatsioon rühm üht liiki isendeid, elavad koos samal ajal samas kohas, ristuvad vabalt ja teistest rühmadest ruumiliselt eraldatud Geograafiline populatsioon loodusgeograafiliselt ühtlases kohas, koosluse poolest mitmekesisel maastikul Ökoloogiline populatsioon seoses kindla ökosüsteemiga Lokaalpopulatsioon liigi väikseim elementaarrühm
4. AKUUTNE TOKSILISUSe puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitlushäireid või surma. 5. AUTOTROOFNE ORGANISM on isetoituv organism, valmistab valgusenergia abilanorgaanilistest ühenditest endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid, valke, vitamiine. 6. BIOGEOTSÖNOOS on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta keskkond. 7. BIOOTILINE KOOSLUS on suurim bioloogiline süsteem, mis sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. 8. BIOLOOGILINE LIIK on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta. 9. BIOSFÄÄR on suurim bioloogiline süsteem. See sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. / ...on see osa Maast ja teda ümbritsevast, kus on
populatsioonis. Olelusvõitlus* On organismide sõltumine ellujäämist ja paljuneist takistavatest teguritest. Suurema tõenäosusega jäävad ellu ja annavad järglasi need isendid, kes erinevad liigikaaslastest mõne kasuliku tunnuse poolest. Põhjused: 1. Organismidel on väga palju järglasi. 2. Ressursside piiratus Vormid: 1. Abiootiline olelusvõitlus – põhjustatud eluta looduse teguritest (valgus, temperatuur, vesi) 2. Biootiline olelusvõitlus – põhjustavad teist liiku organismid (konkurents) Tagajärjed: 1. Hukkub palju erinevas vanuses isendeid 2. Kõik paljunemisikka jõudnud isendid ei anna järglasi Looduslik valik* On evolutsiooni põhiline suunav jõud. Organismide ebavõrdne paljunemine vastavalt nende indivuaalsetele iseärasustele. Põhjused 1. Individuaalne ehk pärilik muutlikus. 2. Olukorrad/tingimused, kus individuaalsed iseärasused saavad mõjuda. Vormid 1
Ökoloogiline tegur- Organismi elutegevust mõjutav keskkonnategur. Abiootiline tegur Eluta looduse keskkonnategur. ( nt : Päikesekiirgus , tuul ...) Biootiline tegur-Eluslooduse keskkonnategur . ( kaks lindu, sümbioos, herbivooria.... ) Fotoperiodism- Organismi reaktsioon valguse ja pimeduse muutustele. ( Lilleõied avanevad päeval ja öösiti kinni.) Ökoloogiline amplituud- Ökoloogilise teguri intentsiivsusevahemik , milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Alumine taluvuslävi- Ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub.
Anaeroobne keskkond – on keskkond, kus puudub nii vaba hapnik kui ka keemilisse ühendeisse seotud hapnik. Antropogeensed tegurid – inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju. Autotroofid – organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise. Biomass – pinnaühikul (või mahuühikul) leiduvate organismide elusaine hulk massi- või energiaühikutes (näiteks g/m2, g/m3, t/ha või kcal/m2, kcal/m3) Biomolekulid – valgud, rasvad, suhkrud, nukleiinhapped. Biootiline keskkond – kõik elusloodus (taimed, loomad, seened jne.) Biootilised tegurid – eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted. Bioproduktsioon – aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk. Brutoproduktsioon – ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia. Dominant on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik.
POPULATSIOON Populatsiooniökoloogia Populatsiooniökoloogia Organisme looduses mõjutavad nii abiootiline (eluta) keskkond kui biootiline (elus) keskkond Lisaks neile mõjutavad organisme ka teised organismid, esmajärjekorras nende omad liigikaaslased Populatsioon · Populatsioon - rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas · liigi eksisteerimise elementaarvorm · vabalt ristuvate isendite kogum · teistest rühmadest ruumiliselt eraldatud, võivad geneetiliselt lahkneda Populatsioon · Geograafiline populatsioon paikneb loodusgeograafiliselt ühtlases piirkonnas, kuid
isendite arv Adaptatsioon-organismide ehitue või talituse suhteline suremus-suremus isendite kohta kujunemine selliseks, et see tagab paremini isendi Kohanemine-pöörduv,ontogeneetiline,adaptatsioon või liigi säilimine ja populatsiooni arvukuse Kohastumine-pöördumatu,evolutsiooniline adapat. suurenemine. Kaks põhikomponenti: Autotroofid:süsinikdioksiidist ja veest Organismid e. biootiline e. elus osa orgaanilise aine tootjad e produtsendid: Keskond e. abiootiline e. eluta osa taimed,kemobakterid. Ökosüsteemi abiootiliste tegurite Heterotroofid:valmis orgaanilise aine kompleksi nim biotoobiks: tarbijad. muld,vesi,mineraalid,kliima konsumendid- tarbiajd Esmased konsumendid e taimetoidulised: redutsendid-lagundajad
veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad) Biogeotsönoos teadusharu, mis käsitleb elukoosluste (biotsönooside) ja elupaiga (biotoobi) komponentide (mulla, kliima, kivimite) vastastikuseid suhteid ja olenevusi ning produktsiooni- ja mullatekkeprotsessis, energiavoos ja aineringeis toimuvaid muutusi. Biootiline kooslus organismidest ja nende suhteist olenev kooslus. Bioloogiline liik bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus. Liik on väikseim organismirühm, mis ei anna sellesse rühma mittekuuluvate organismidega paljunemisvõimelisi järglasi. Biosfäär 1) laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid. 2) kitsamas tähenduses Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub org. aine süntees ja muundumine ja kus org.
a) Surmav toime kõigile organismidele. Näiteks globaalne või lokaalne katastroof, mis vabastab elupaiga järgnevatele põlvkondadele. b) Agressiivne toime. Keskkond on pidevalt eluks ebasoodne, mille tagajärjeks on viljakuse tõus. c) Depressiivne toime. Nõrgalt ebasoodsad tingimused elutegevuseks, mille tulemusena viljakus langeb. d) Optimaalne toime. Viljakus jääb samaks, aga enamik järglasi jääb ellu, mis toob kaasa arvukuse tõusu. 2) BIOOTILINE. Elus keskkonna tegurid, mis mõjutavad elusorganisme. a) Liigisisene. Kõige teravam olelusvõitluse vorm. Sama liigi esindajatel kattuvad ökoloogilised nõudmised. Kohastumustega teravneb liigisisene olelusvõitlus veelgi. Näiteks: seemnete tihe hulk mullas paneb varem idanenud seemned eritama ühendeid, mis takistavad teiste idanemist. Või loomade puhul: kullilised rohkemaarvulise järglaskonna puhul. Esmakoorunu tõukab teised pesast välja
Keskkonna Abiootiline pool Abiootilise tegurid 1) mehhaaniline toime 2) füüsiline toime 3) keemiline toime a)valgus- olmasolu, puudus, intensiivsus, koostis b)temperatuur- kõhukeskkonnas , veekeskkonnas, pinnases c)sademed-vihm,rahe,lumi d)rõhk- õhumasside liikumine(tuul), sügavus pinnases, sügavus vees f)keskkonna vesinik ioonide sisaldus- vee pH , mulla pH g)Elukeskkonna koostis-mehhaaniline toitainete sisaldus Keskkonna biootiline pool Biootilised tegurid avalduvad läbi toitumissuhete 1)sümbioos 2)kommensalism 3)parasitism 4)kamnivooria 5)herbivooria 6)omnivooria Organismile mõjub korraga palju tegureid a) kõige rohkem piirab tegur mis rahuldab vajadust kõige rohkem b) limiteeriv tegur-rahuldav ellujäämisvõimalust kõige vähem c) igale liigile on omne Amplituud d) organismi taluvuspiirkond olenevalt teguri intensiivsusest Ökoloogiline amplituud.
nt raudrohi on mägedes väga kidur ja madal aga madalal põllumaal on ta pikk ja peenike. Nihkumine ongi nt levik järjest edasi kuskile mägismaale madalalt maalt ja seeläbi ta muutub välimuselt. Liik jääb ikka samaks. Taimede mutualistlikud suhted: mükoriisa,seenjuur sümbioosis taimejuurega, taimejuur saab kätte aineid mida muidu ei saaks hõlbustamine,-kaks hõlbustamise põhitüüpi on abiootiline stress ja biootiline stress a) Soodustatud elukeskkond –temperatuuripuhver; parem mullaniiskus; rohkem toitaineidb) Kaitse kuivuse eestd) Kaitse kuivuse ja ärasöömise eest tolmeldamine, levitamine Metapopulatsioonid-osapopulatsioonidest koosnev populatsioon, mille funktsioneerimise üheks kõige määravamaks tunnuseks on osapopulatsioonide-vaheline konnektiivsus. ja metakooslused-on ühes paigas asuvate koosluste kogum, mis on ühe või mitme neile ühise liigi
Üksiku populatsiooni kasvuvõrrand näitab, kui palju populatsiooni tihedus ajaühikus muutub. dN/dt – populatsiooni muutumise kiirus. dN/dt > 0 – populatsioon kasvab dN/dt < 0 – populatsioon kahaneb dN/dt = 0 – populatsiooni tihedus on ajas stabiilne dN/dt = B(birth) – D(death) B = bN D = dN b,d – sõltuvad parameetrid. dN/dt = bN – dN dN/dt = N (b – d) b - d = r – vastava vaadeldava liigi biootiline potentsiaal = erikasvukiirus. Iseloomustab, millise kiirusega tihedus mõjutab kiirust. Suur r = kiire paljunemine! dN/dt = Nr – populatsiooni piiramatu kasvu võrrand. MALTHUSE VÕRRAND. Populatsiooni eksponentsiaalne kasv. 27 T.H.Malthus oli teadlane kes selle võrrandi põhjal püstitas hüpoteesi, et sõjad on paratamatud ja hädavajalikud inimeste arvu vähendamiseks.
Biogeograafia jaguneb objektide järgi füto-, müko- ja zoogeo- Graafiaks. Biogeograafia keskne haru on arealoogia e. Aeraalide uurimine. 17. INTEGRATSIOON- Liitumine. SÜSTEEM- Omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. 18. Commoneri seadused. #Kõik on kõigega seotud. #Kõik peab kuhugi kaduma (sattuma). #Loodus teab ise kõige paremini. #Mitte midagi ei anta niisama (midagi ei saa võita kaotuseta). 19. Ökosüsteemi ehitus: biootiline ja abiootiline. Igas ökosüsteemis on kaks põhikomponenti: 1. organismid e. biootiline osa 2. eluta osa e. abiootilised faktorid. Biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleksi nimetatakse biotoobiks. Selles võib eristada: 1. mulda edafotoop; 2. veereziimi hügrotoop; 3. mineraaltoitumise reziimi trofotoop; 4. (meso)kliimat klimatoop. Ökosüsteemi elusosa e. biootilised tegurid:
· Autotroofne organism on organism, mis valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad) · Biogeotsönoos on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta keskkond. · Biootiline - Suurim bioloogiline süsteem, mis sisaldab kõiki Maa elusorganisme mis on vastastikus seoses Maa füüsilise keskkonnaga. · Bioota ehk elustik · Biotroof on üks lagundajate alaliik kes toitub...? · Detriitahel toiduahel (laguahel) mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. · Happelised vihmad - Väävelhappe tootmisel ja väävlirikaste kütuste põletamisel tekkiv piiskne H2SO4 udu
talitlushäireid või surma. 5. Autotroofne organism isetoituv organism, mis valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine. (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad) 6. Biogeotsönoos elukooslus ning selle ümbritsev eluta väliskeskkond. 7. Biootiline kooslus - organismidest ja nende suhteist olenev kooslus. 8. Bioloogiline liik - 9. Biosfäär sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. 10. Bioota ehk elustik, taimede, loomade ja mikroorganismide kogum, mingi suure ala floora ja fauna. 11. Biotroof ehk parasiit, kes toitub elusast orgaanilisest ainest. 12. Detriitahel - e. laguahel, on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis algab eluta
Näiteks raiutakse maha kuusik.Esmalt hakkavad raiesmikul kasvama valguslembesed rohttaimed ja seejärel lehtpuud ( hall lepp, arukask). Need kasvavad kiiremini kui seemnetest arenevad kuused ning seega asendub üks metsatüüp teisega. Aga kui sirguvad taas noored kuused, varjutavad need valguslembesed lehtpuud ning kuusik taastub. Kokkuvõte Mõisted Abiootilised tegurid organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid Biootiline tegur organismide elutegevust mõjutav elusa looduse tegur, mis tuleneb organismide kooselust Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele Areaal (levila) ühe süstemaatikaüksuse (nt. Populatsioon, liik, perekond) asuala Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku. Biosfäär Maa pinnakihtide ruumiosa, mida asustavad elusorganismid
kokkupuude mürkainega on ammu lõppenud. o Autotroofne organism- (isetoituv) valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaas, vesi, soolad) endale orgaanilisi toitaineid (süsivesikud). o Heterotroofne organism- organism, mis toitub valmis orgaanilistest ainetest. o Biogeotsönoos- looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi, ökotoobi) eluta keskkond. o Biootiline kooslus- liikidevahelised seosed ning suhted, mis tekivad eri liiki isendite ühise asustusala tõttu ja nende liikide vaheliste kindlate toitumissuhete kehtestamisega. o Bioloogiline liik- on väikseim organismirühm, mis teiste liikidega ristumisel ei anna viljakaid järglasi. o Bioota e. elustik taimede, seente ja loomade kogum, mingi suure ala floora ja fauna. o Biotroof- lagundaja, täpsemalt parasiit. Organism, kes elab ja toitub parasiidina teist liiki organismil.
Aeroobne hingamine – hingamine keskkonnas, kus on hapnikku 4. Akuutne toksilisus – äge mürgistus, kus tegu suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul tagajärgi (muutusi või surma) 5. Autotroofne organism - sünteesib ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, nt rohelised taimed 6. Biogeotsönoos –looduslik kompleks, millesse kuuluvad biotsönoos ja eluta keskkond selle elupaigas. (Biotsönoos e elukeskkond) 7. Biootiline kooslus – organismidest ja nende suhteist koosnev kooslus 8. Bioloogiline liik - moodustavad need, mille isendid on potentsiaalselt võimelised looduslikes oludes omavahel ristuma. 9. Biosfäär - Maa sfäär, mis sisaldab elusloodust 10. Bioota - ehk elustik on mingi ala organismide kogum. 11. Biotroof – e parasiit 12. Detriitahel – e laguahel, mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. 13
fotosünteesivad taimed ja osa bakteritest on fotolitotroofid). 11. Biomass on pinnaühikul (või mahuühikul) leiduvate organismide elusaine hulk massienergiaühikutes (nt. g/m2, g/m3, t/ha). 12. Biomolekul on raku orgaaniline aine, mis on üles ehitatud põhibioelementitest (H, C, O, N, P, S). Biomolekulid on: 12.1. Valgud; 12.2. Rasvad; 12.3. Suhkrud; 12.4. Nukleiinhapped. 13. Biootiline keskkond on teiste organismide esinemine looduses ja nendevahelised (organismidevahelised) suhted populatsioonides. Populatsioonide koosmõju ja liikidevahelised suhted. 14. Biootilised tegurid on eluslooduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla nii kasulik kui ka kahjulik või neutraalne. Mõlemad tunnused mõjutavad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. Biootilised tegurid on:
loomad ja taimed. · Ökoton on kahe ökosüsteemi (või koosluse) vaheline siirdeala, piir (piiriala) · Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri. · Biogeograafia on teadusharu, mis käsitleb liikide levikut ja sellest tulenevaid protsesse. · Integratsioon e liitumine · Süsteem e omavahel soeoses olevate objktide terviklik kogum · Biootiline- ökosüsteemi elusosa · Abiootilised tegurid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest). Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH, raskmetalliühendid, radioaktiivne kiirgus jt · Produtsent · Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest
1. Abiootilised faktorid - eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. Adaptatsioon - kohandamine, kohandumine, kohastumine või kohanemine või nende tulemus. 3. Aeroobne hingamine - hapnikuhingamine 4. Akuutne toksilisus - tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul organimis muutusi. 5. Autotroofne organism – isetoituv organism 6. Biogeotsönoos - elukooslus ning selle ümbritsev eluta väliskeskkond 7. Biootiline kooslus - organismidest ja nende suhteist olenev kooslus. 8. Bioloogiline liik – Kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsioon. 9. Biosfäär - Suurim bioloogiline süsteem, sisaldab kõiki Maa elusorganisme. 10. Bioota - elustik 11. Biotroof - seened, kes on võimelised hankima orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest. 12. Detriitahel - laguahel 13. Eutrofeerumine - veekogu toitelisuse tõus 14
preglatsiaalsetel setetel seal, kus pinnakate on õhuke või puudub üldse. 2. Glatsiaalne periood. Järgnesid pikaajalised kulutusprotsessid (erosioon, deflatsioon, karstumine jne.) Devoni ajastu lõpust Kvaternaarini, Kvaternaarsed mandrijäätumised, 3. Postglatsiaalne periood. Läänemere nõos asuvate veekogude arenguga. Inimtegevus, maakerke kiirus, 14. Kuidas maastikud arenevad. Abiootiline ja biootiline arengustaadium. Abiootilises staadiumis määravad geoloogilised protsessid abrasioon, akumulatsioon, erosioon , deflatsioon jm. Biootilises staadiumis on oluline osa elusloodusel taimkate, loomastik, mikroorganismid. Oluline osa maastike arengus inimtegevusel. Degratatsiooni 15. Mineviku maastike ja maastike muutuste uurimismeetodid. 16. Sesoonsete muutuste mõju erinevatele maastiku komponentidele (Eesti näitel). jõgedel toitumise erinevus
võimalikult paljusid seda populatsiooni mõjutavaid tegureid. Miks? Aitab aru saada teguritest, mis populatsiooni mõjutavad ja aitab leida haavatavamaid eluetappe. Kuidas? Millisel tasemel peame tundma liigi elupaika (nõudlusi)? Meenuta lendorava näidet. Liigi elupaiga puhul peame tundma peensusi – abiootilist keskkonda, biootilist keskkonda ja maastiku skaalat. Abiootiline keskkond on nö eluta keskkond (kliima, jõe põhja iseloom kalade puhul), biootiline keskkond on nö elus keskkond (toit, pesapuu, kaaslejad liigid), maastiku skaala – mosaiikne maastik vms, liikumiskoridorid. Metapopulatsioon – mis see on? Kuidas see kaitse planeerimist mõjutab? Metapopulatsioon on ’’populatsioonide populatsioon’’ e rändavate või passiivselt levivate isendite kaudu omavahel seotud ja nii tervikliku süsteemi moodustavate (osa)populatsioonide kogum. Tea, et lisaks elupaigale on oluline liikumise võimalused! Ex situ kaitse
Rohelised taimed muudavad valgusenergia mulle sobivaks energiaks ehk keemiliseks energiaks. Kätte saamine toidust ehk söön taime ära. Valguse energia(päikese en) keemiline energia (toit), (energia ülekanne ei ole kunagi 100%, alati on energiakadu) keemiline energia jaguneb kaheks: 1.--- eluks vajalik energia(kasutatav energia) 2.--- soojus energia Mis aineid taim kasutab? CO2 läheb taime sisse, H2O, päiekse energia.Eelnev oli abiootiline ja tekkiv glükoos biootiline, see tagab meile elu. Taimest välja läheb glükoos(kõige lihtsam orgaanilise aine molekul) ainult elusorganismides!! C6H12O6(suhkur) selle teeb valmis taim. Veel läheb välja hapnik. Fotosüntees toimub roheliste taimede kloroplastides. CO2 + H2O ---(nool) C6H12O6 Valguse hul muutub aastaajati ja ööpäeva ringselt. Valgusrütm reguleerib taimede puhkeaja algust ja lõppu. Päeva pikkus reguleerib loomade sigimist ja rändeid. Temperatuur Organismide temp taluvusala on vahemikus 0-50
1. Ökoloogia aine, alajaotused (konspekt); Ökoloogia ei uuri keskkonnakaitset. Ökoloogia on teaduslik õpetus organismide ja nende keskkonna vahelisest seostest ja mõjudest. Keskkonna alla kuulub nii biootiline kui ka abiootiline keskkond. Ökoloogiat võib defineeida ka kui organismide "kodu elu". Ökoloogia alajaotused: * molekulaarne ökoloogia (molekuli, organi ja isenfi tasandil) ; (ökofüsioloogia- uurib organismide kohanemisreaktsioone) * autökoloogia (isendi tasandil) * pop.ökoloogia e demökoloogia * kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem,
Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid. Biomass laiemas tähenduses organismide mass, kitsamas tähenduses veekogu või maismaa pinnaühikul (v. mahuühikus) leiduvate organismide elusaine hulk massi- (g/m2, t/ha) või energiaühikus (kcal/m2). Biootiline eluskekkond (elusolendisse puutuv). Biosfäär 1) laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid. 2) kitsamas tähenduses Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub org. aine süntees ja muundumine ja kus org. ained mõjutavad kivimeid. Hõlmab hüdrosfääri, pedosfääri (muldkonna), litosfääri pindmised ja atmosfääri alumised kihid. Ruumala 105106 km3, elusainet 10131015 t
suudab elada Ökonišš – populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu (ökoamplituudide vahemik). 4. Popultsiooniökoloogia. Populatsioonide määratlemine. Populatsiooni iseloomustavad tegurid. Populatsiooni kasvu tüübid ja keskkonna kandevõime. Populatsioonide tsüklilisus. Areaal ja levik. Elustrateegiad K ja r strateegia. Metapopulatsioonid. Populatsiooniökoloogia – organisme looduses mõjutavad nii abiootiline (eluta) keskkond kui biootiline(elus) keskkond. Lisaks neile mõjutavad organisme ka teised organismid, esmajärjekorras nende omad liigikaaslased. Populatsioonide määratlemine Geograafiline populatsioon – paikneb loodusgeograafiliselt ühtlases piirkonnas, kuid koosluste poolest mitmekesisemal maastikul (taiga) Ökoloogiline populatsioon – on seoses kindla ökosüsteemiga (mets) Lokaalpopulatsioon – liigi väikseim elementaarrühm ühe ökosüsteemi piires (kuusetukk metsas)
mis nõuab hapnikku 4. Akuutne toksilisus on äge mürgilisus, mis võib põhjustada lühiajalisi muutusi organismi elutegevuses või talitluses 5. Autotroofne organism (isetoituv) valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaas, vesi, soolad) endale orgaanilisi toitaineid (süsivesikud) 6. Biogeotsönoos on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja seda ümbritsev eluta väliskeskkond 7. Biootiline kooslus - liikidevahelised seosed ning suhted, mis tekivad eri liiki isendite ühise asustusala tõttu ja nende liikide vaheliste kindlate toitumissuhete kehtestamisega 8. Bioloogiline liik liik on väikseim organismirühm, mis ei anna sellesse rühma mittekuuluvate organismidega paljunemisvõimelisi järglasi 9. Biosfäär sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. 10. Bioota ehk elustik on mingi ala organismide kogum 11
võimalikult paljusid seda populatsiooni mõjutavaid tegureid. Miks? Aitab aru saada teguritest, mis populatsiooni mõjutavad ja aitab leida haavatavamaid eluetappe. Kuidas? Millisel tasemel peame tundma liigi elupaika (nõudlusi)? Meenuta lendorava näidet. Liigi elupaiga puhul peame tundma peensusi abiootilist keskkonda, biootilist keskkonda ja maastiku skaalat. Abiootiline keskkond on nö eluta keskkond (kliima, jõe põhja iseloom kalade puhul), biootiline keskkond on nö elus keskkond (toit, pesapuu, kaaslejad liigid), maastiku skaala mosaiikne maastik vms, liikumiskoridorid. Metapopulatsioon mis see on? Kuidas see kaitse planeerimist mõjutab? Metapopulatsioon on ''populatsioonide populatsioon'' e rändavate või passiivselt levivate isendite kaudu omavahel seotud ja nii tervikliku süsteemi moodustavate (osa)populatsioonide kogum. Tea, et lisaks elupaigale on oluline liikumise võimalused! Ex situ kaitse
Loeng 23.03.09. Kristjan Zobel Ökoloogia Ernst Haeckel 1866 (oikos) võttis kasutusele termini Ecology teadus organismide ja nende keskkonna vahelistest seostest. Põhirõhk on keskkonnal. Sõna keskkond tuleb mõista siin väga laialt. Biootiline ja abiootiline keskkond. Rohkem rõhku biootilisele. Ökoloogia põhimõistete kordamine: Ökoloogia jaoks olulised eluslooduse struktuuritasemed. Molekul Organ(organell) taimel leht, nina Isend · Unitaarsed organismid no problem. Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid, kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism klonaalse paljunemise tulemus. Moodust org osad, mis on natuke, pooleldi või täiesti iseseisvad
annaabi.ee 
