Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Biogeograafia programm". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
biogeograafia, metsad, evolutsioon, areaal, taksoni, taksonite, areaali, aineringe, mitmekesisus, bioomid, arktikas, muld, loomastiku, liigiteke, evolutsioonis, eripärad, paiknemine, kohastumised, troopiliste, regioonid, elurikkus, ökoloogia, asustamine, lokaalsed, bioomide, simulatsioon, tundra, vihmametsad, evolutsiooniline, taimestiku, maailmameresBiogeograafia olemus. Mis on teadus, mis on biogeograafia. Milliseid küsimusi biogeograafia käsitleb? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ökosüsteemideni). Biogeograafia jaotamine. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus. Biogeograafia asend seoses ajalis-ruumilise skaala ning kirjeldava-seletava teaduse gradiendil. Makroökoloogia mõiste. Biogeograafia seos loodusgeograafia, evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega. Biogeograafia metoodika. Biogeograafia: teadus, mis kirjeldab ja seletab eluslooduse mitmekesisust ruumis ja ajas. o Teadus on uute teadmiste saamise protsess. Biogeograafilisi küsimusi · Kus elab mingi liik? · Miks seda liiki mujal ei esine?
· Miks seda liiki mujal ei esine? · Kas liikide levimisel on piirajaks keskkond, halb levimisvõime või liikidevahelised suhted? · Millal mingi liik Eestisse levis? · Miks on troopikas rohkem liike kui meil? · Kas see on ökoloogiline seos, mis kehtib Eestis, kehtib ka troopikas? Mis on teadus? · Uute teadmiste saamise protsess · ,,teaduse tegemine on korduvate seaduspärade otsimine, mitte lihtsalt faktide kuhjamine" Robert MacArthur Biogeograafia tegeleb · Taksonid · Ökoloogilised kooslused · Ökosüsteemid · Seosed (ökoloogia) · Takson Klassifitseerimisaste eluslooduses Põhiühik on liik Liigist suuremad taksonid: perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik Liigist väiksemad taksonid: alamliigid, geograafilised rassid, varieteedid · Karl von Linné 1707-1778 biogeograafia looja. Takson
Kaipfstocki piirkond Sveitsis, 1836 Drachenfelseni kalju Saksamaal). 1840 I loomakaitseseltsid Saksamaal, 1875 I looduskaitseline org. Saksa Linnukaitsjate Ühing, 1888 I looduskaitseline seadus Saksa linnukaitseseadus; E. Rudoff võttis I kasutusele Euroopas mõiste "looduskaitse". Esimeste rahvusparkideni jõuti alles möödunud sajandi alguses 1909 Rootsis. Areng Põhja-Ameerikas 1873-75 I metsakaitseorg-d (sest metsad hakkasid vähenema raiumise ja tulekahju läbi) 1886 Metsaamet, 1870 Am. Kalanduse Selts, 1883 Am. Ornitoloogide Liit 1832 maalikunstnik G. Catlin käis välja idee luua rahvusparke. Idee levis ruttu edasi Kanadasse (I rahvuspark 1885), Mehhikosse (1898), Austraaliasse (1879), Lõuna-Aafrikasse (1897). Maailmas oli 1990. a ligi 7000 rahvusparki üldpindalaga u 651 milj ha ehk 4,9 % maakera pindalast Areng Eestis Algas nagu mujalgi maailmas looduslike rituaalpaikade säilitamisest
14. Populatsioonide levik (isendite jaotus ruumis), levimine, migratsioon; Levik isendite paiknemine ruumis ; a) juhuslik asend ruumis ei sõltu teisest isendist ; b) regulaarne isendite vahekaugused maksimaalsed (isane metsvint pesitsuskohta valimas) c) agregeeritud loomadel kari või parv ; taimedel mättad, puhmad Levimine isendite ümberpaiknemine ruumis. Levimine võib olla juhuslik või suunatud. Põhjused : a) Leida soodsaid keskkonna tingimusi ; b) Suurendada areaali ja seeläbi vähendada liigisisest konkurentsi. Migratsioon suurema hulga isendite suunatud liikumine ühest kohast teise. a) üheotsapilet haruldane, tuntakse liblikatel. Iga põlvkond lendab elu jooksul ühte kohta munema. b) edasi- tagasi pilet massiliselt levinud. Kord elus minnakse paljunemispaika (lõhed) ; c) korduv- kasutatav pilet toimub elu jooksul perioodiliselt, nt lindude ränne pesitsusterritooriumile. 15
· Biosfäär- Maa sfääriline kest, mille koostis, struktuur ja energeetiline seisund on valdavalt möödunud aegne ja nüüdisaegsete organismide tagajärg. Maa sfäär, kus elavad organismid, toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid. · Biogeograafia-Bioloogia ja geograafia piirteadus, mis käsitleb biosüsteemide (põhilised uurimisobjektid) levikut maakeral. Biogeograafia jaguneb objektide järgi füto-, müko- ja zoogeograafiaks. Biogeograafia keskne haru on arealoogia e. Aeraalide uurimine · Integratsioon- Liitumine · Süsteem- seoses olevate objektide terviklik kogum. · Biootiline- ökosüsteemis esinevad mõjurid (tegurid), mis johtuvad organismide kooseksisteerimisest.Biootilised tegurid saavad organismi elutegevust soodustada või pidurdada · Abiootiline- ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast
kumbki neist Biosfäär- Maa sfääriline kest, mille koostis, struktuur ja energeetiline seisund on valdavalt möödunud aegne ja nüüdisaegsete organismide tagajärg. Maa sfäär, kus elavad organismid, toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid. Biogeograafia-Bioloogia ja geograafia piirteadus, mis käsitleb biosüsteemide (põhilised uurimisobjektid) levikut maakeral. Biogeograafia jaguneb objektide järgi füto-, müko- ja zoogeograafiaks. Biogeograafia keskne haru on arealoogia e. Aeraalide uurimine Integratsioon- Liitumine Süsteem- seoses olevate objektide terviklik kogum. Biootiline- ökosüsteemis esinevad mõjurid (tegurid), mis johtuvad organismide kooseksisteerimisest.Biootilised tegurid saavad organismi elutegevust soodustada või pidurdada Abiootiline- ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest)
populatsiooni arvukuse suurenemise. Ontogenees isendi arenemine (viljastatud) munarakust kuni loomuliku surmani. Ökosüsteem 1) funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva terviku (üldine mõiste). 2) biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos koos sellele omase biotoobiga moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Ökotoop taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite kompleks. Biotoop - biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleks. Selles eristatakse mulda (edafotoop), veereziimi (hügrotoop), mineraaltoitumise reziimi (trofotoop) ja (meso)kliimat (klimatoop). Ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt)
BIOOMID Polaarpiirkonnad. Piirid Arktikas: Arktikas 50. ja 70. laiuskraadi vahel aasta soojema kuu +10 isoterm. Antarktikas 50. ja 60. laiuskraadi vahel, pinnavee temp. +2 kuni -2 Mõisted: Igikelts pidevalt külmunud olekus olev maapinnakiht. Polügonaalsood- tasandikuline sootüüp tundravööndis, kus korduva külmumise ja sulamise tagajärjel moodustuvad hulknurksed kõrgemad alad, mis on ümbritsetud lõhedest.
Euroopas ja Põhjamaades edendasid sakslase Hugo Conwentzi (18551922) kirjutised. Euroopa esimesed rahvuspargid rajati 1909. a. Rootsis, samal aastal sai see riik ka looduskaitseseaduse. Saksa looduskaitseseadus võeti vastu küllaltki hilja (1935. a.), näiteks Soomes tehti seda 1923. ja Prantsusmaal 1930. aastal. Looduskaitse areng Põhja-Ameerikas Möödunud sajanditel kasutati Ameerika loodusressursse piiramatult, kuna arvati, et need ei saa kunagi otsa. Esimesena hakkasid vähenema metsad (raiumise ja tulekahjude läbi). 187375 esimesed metsakaitseorganisatsioonid. Endla Reintam, 2008/2009 3 1886 Metsaamet. 1870 Ameerika Kalanduse Selts (teaduslik organisatsioon). 1883 Ameerika Ornitoloogide Liit. 1832 maalikunstnik George Catlin tegi pärast ekskursiooni Missouri jõel ettepaneku luua rahvusparke.
a. suurema osa kõrreliste heintaimede) suhteliselt väike ökoamplituud. Aianduslik looduskaitse s. o. unikaalsete aianduslike monumentide, vanade puude ja haruldaste taimekollektsioonide säilitamine. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Aklimatiseerumine a) inimorganismi kohanemine uute elutingimustega; b) võõrliikide (taimede ja loomade) kohanemine keskkonnaoludega uues kasvukohas väljaspool nende looduslikku levilat. Aklimatiseerumine põhjustab pika aja vältel populatsioonide adaptatsiooni ja naturalisatsiooni. Aktiivmuda orgaanilisest peenheljumist ja kolloididest ning mikroobide kogumeist koosnev helbeline mass, mis tekib reovee õhustamisel aktiivmudapuhasti õhutuskambris.
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse termini alla mõistetakse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka (ka alamliigid, rassid, vormid, sordid, tõud). Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste
· Troopiline mets - enamik makrofauna, süüakse suurte organismide väljaheiteid. · Parasvöötme mets - enamik mesofauna, süüakse mesofauna väljaheiteid (vihmauss kobestab enne ära). · Tundra - enamik mikrofauna (väike produktsioon), otsesed detriidi sööjad. 24. Koosluste struktuuri aspektid; Kooslus koos elavad populatsioonid mingis kohas mingil ajal 1) Taksoniline struktuur liigiline koosseis ja selle varieeruvus 2) Taksonoomiline mitmekesisus koosluses olevate liikide arv: uuritakse millised jõud määravad selle, mis liigid koos elavad 3) Horisontaalne struktuur (2 mõõdet) sisemine heterogeensus ja mis jõud seda põhjustavad 4) Vertikaalne struktuur (3 mõõdet) taimkatte rinded (Vihmametsades pole rindeid.) 5) Struktuuri muutumine ja koosluste vaheldumine KK-a gradientidel kuiv -> märg : niiskusgradient
Toimub lõplik konvergents (lõpppunkt on kunagi ikka täpselt sama, vahet pole, kust pihta hakkab) Eesti kliimas monoklimaksi teooria varem või hiljem on arenenud kõik eesti taimekooslused mingis kindlas metsakoosluses? Lõpuks on igal pool üksainus salukuusik. Sõltuvalt niiskustingimustest on võimalikke staadiume siiski mitu. 29.Bioloogilise mitmekesisuse mõiste, taksonoomiline, funktsionaalne ja geneetiline mitmekesisus (konspekt). Biodiversiteet ehk bioloogiline mitmekesisus ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus ehk elurikkus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. Enamasti peetakse elurikkuse all silmas liigiliste mitmekesisust. Kõige liigirikkamateks
sisetuum 5100-6370 13,3 Raud, nikkel ~3500 tahke Litosfäär Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö ülaosast, on liigendunud laamadeks. Astenosfäär vahevöö ülaosas ookeanide all ~ 50km, mandrite all ~ 200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad litosfääri laamad. GEOLOOGILINE AINERINGE Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard(magma)-, moonde- ja settekivimid. Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised e.purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Nii on ookeanipõhja
Statistilised meetodid, et hinnata LV mõju pidevatele tunnustele populatsioonis. Saltatsionistid eitasid LV-d ja arvasid, et muutused pidid toimuma hüppeliselt, kuna vahepealsed vormid ei olnud nende meelest kohased ja LV peaks neid siis elimineerima. Lamarkism oli valdav omandatud tunnused on päritavad, liigid muutuvad, kuid ei jagune ega kao. Primitiivseid liike tekib juurde. Sisemine täiustumistung, sunnib saama järglasi, kes on temast paremad. Darwinil oli kaks seotud teooriat evolutsioon (liikide muutumine ja jagunemine, paljude liikide väljasuremisega) ja LV (kui evolutsiooni mehhanism). Evolutsioon on hargnemine vastavalt kohanemine uute keskkonnatingimustega. Puudub vajadus hierarhiale, lihtsalt keerukale. 9. Miks ei leidnud Darwini idee LV-st tema kaasajal toetajaid? Usuti, et liigid muutuvad, aga ei usutud, et need toimuvad sammhaaval. Kuna erinevused eri kehaosade vahel on liiga erinevad, vahepealsed vormid ei saa olla kohased. Kuna pärilikkust ei
Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee-ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke
8.Rannaniidud on mere rannikul soolase vee mõju piirkonnas. Iseloomulik on vööndilisus ja mosaiiksus, mis sõltub pinnamoest, setetest ja maapinna kõrgusest. Jagatakse saliinsetest ja suprasaliinseteks. Saliinsed rannaniidud on merevee vahetu mõju all, suprasaliinsed paiknevad merepinnast kõrgemal ning merevesi ujutab neid üle üksnes tugevamate tuultega. Rannaniitude umbkaudne pindala on 8000-10 000 ha. Pärandkoosluste väärtus 1.Liigiline ja koosluseline mitmekesisus 2.Ohustatud ja kaitstavate liikide suur osakaal, kõrge väikeseskaalaline liigirikkus (kuni 76 soontaimeliiki ruutmeetril Laelatu puisniit) 3. Oluline komponent maastikulises mitmekesisuses 4. Kultuuriline väärtus: vanim maaharimisega kujundatud maastikutüüp aineline ja vaimne kultuur 5. Majanduslik väärtus: kasutatavus mahetootmises 6.Esteetiline väärtus Fluktuatsioonid(võnkumised): koosluse/ökosüsteemi muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate jooksul
kilodeni 1m3 kohta). Kõige kõrgem primaarproduktsioon on mandrilava juures. Väga madal aga avaookeanis. Peale primaarproduktsiooni on meres ka sekundaarne produktsioon ehk zooplankton. Nendel on tihti kõrgem biomass, sest muundumine on kiire (rakud süüakse ära või surevad väga kiiresti). Primaarproduktsioon sõltub toitainete ja valguse kättesaadavusest, lisaks mängib rolli ka sügavus ja vee üleskerkimine. Biogeograafia Merekeskkond jaguneb kliima järgi: polaarala parasvööde troopiline piirkond Zooloogid jagasid maakera: nearktis (Põhja-Ameerika) palearktika (Euraasia, Loode- Aafrika)
5. ÖKOSÜSTEEMI TASE – Süsteemi ökoloogia Ökosüsteem = kooslus + eluta keskkond - A.Tansley 1935 Süsteemi ökoloogias vaadatakse koos kõikvõimalikke aine/info jne voogusid, mis võivad organismi mõjutada. BIOOM – Sarnaste ökosüsteemide kogum üle terve maailma. „Bioom“ tähistab mingit sorti ökosüsteemi. Nt: tundra bioom Nt: meie elame 2 bioomi segus (piiril). Taiga ja nemoraalne (kõigi Eesti metsade) segabioomis – boreonemoraalne bioom BIOSFÄÄR – Kõik maakera bioomid kokku. Biosfäär = globaalne ökosüsteem. KOKKUVÕTE: 1. ORGANI TASE – Ökofüsioloogia 2. ISENDI TASE – Autoökoloogia 3. POPULATSIOONI TASE – Demograafiline ökoloogia 4. KOOSLUSE TASE – Sünökoloogia/Kooslusökoloogia 5. ÖKOSÜSTEEMI TASE – Süsteemi ökoloogia 3 RESSURSIFAKTORID 1. PAR PAR paneb aluse ökosüsteemides energiaringele. PAR – kindlate omadustega kiirgus.
Ökosüsteemide piiritlemine on, sarnaselt populatsioonide ja kooslustega, sageli meelevaldne. Ökosüsteemil ei ole teravaid piire. 5. Eluslooduse evolutsiooniteooria kujunemine, usulised dogmad Evolutsioon on sõna, mida üldistatult kasutatakse süsteemis toimuvate aeglaste muutuste kirjeldamiseks (revolutsioon on kiired muutused). Ehkki evolutsioonist loetakse maailma ülikoolides pikki loengukursuseid ja suur osa sellest ei tundu esmapilgul ökoloogiaga kuigivõrd seotud, on evolutsioon tegelikult protsess, mis on kõigi ökoloogiliste nähtuste taga. Ehkki evolutsiooni mõõtmisel ja kirjeldamisel kasutatakse suurusjärkudena miljoneid aastaid, tuleb alati meeles pidada, et evolutsioon toimub ka täna ja homme. Usulised dogmad: Piibli otsese tõlgendamise kaudu oldi veendumusel, et Maa ei saa olla väga vana. 15. sajandil arvutas Salisbury anglikaani piiskop James Ussher Piiblile tuginedes välja, et Maa loodi kell 9.00 hommikul 20. oktoobril 4004. aastal eKr. 6
· teatav ruumiline struktuur, · tootlikkuse ja biomassi ligikaudne püsivus saavutatud tasemel, · stabiilne mullaprofiil ja liigiline koosseis. Eestis on kliimakskooslusteks rabad ja kuuse-segametsad. METS KUI ELUPAIK Eesti asub põhjaparasvöötme okas- ja segametsade vööndis (boreonemoraalne v.); · See tähendab, et klimaatiliselt on siin kliimakskoosluseks ehk tasakaalustatud aineringega püsivaks taimekoosluseks mets; · Eesti metsad on juba ligikaudu 10 000 aasta jooksul eksisteerinud kõrvuti inimesega, s.t. inimmõjust ehk sekundaarset metsa on meil eeldatavalt väga palju. Puistu koosseis ja liigid: · Okasmetsad · Lehtpuumetsad · Segametsad Puuliikide looduslik vaheldus suktsessiooni käigus on iseloomulik okas-segametsade vööndile! Looduslikest tegureist määravad puuliikide esinemist kasvukohtadel mullastik ( sh. vee liikuvus) ja kliima. Tuntakse mõistet ,,metsata metsamaa" = raiesmik.
suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused: aeglase kasvuga puud, kuiv- ja tuleohtlik, liivakiht on tüse, valgusküllased. Puu- ja põõsarinne: männid, üksikud arukased. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: kanarbik, põdrasamblik, kõrrelised, nõmm-liivatee,
loodusobjektide säilimise. 3. looduskaitseväärtus Objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Summaarne looduskaitseväärtus: liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse, maastiku 4. looduskaitselised väärtused ja nende hindamine Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 2. mitmekesisus 3. esinduslikkus 4. haruldaste liikide olemasolu 5. endeemid 6. mahukus, piisav leviala 7. kultuurilooliselt väärtustatud Maastikud: 1. haruldus 2. kordumatus 3. esinduslikkus 4. looduslikkus 5. esteetilisus 6. kultuuriloolisus Looduskaitseväärtuse hindamine: 1. kõrge looduskaitseväärtus 2
Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud
Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. Kui taimed ja loomad ei suuda uute tingimustega kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt välja. Mäestike ökosüsteemid on hävimisohus. Väärtuslikud rannikupiirkondades asuvad ökosüsteemid satuvad tõsise ohu alla. Neis piirkondades asuvad ainulaadsed ning hinnalised ökosüsteemid nagu mangroov- metsad, korallriffid ning mitmed vetikate kooslused. Jõgede deltad, atollid ja korallrahud on kõik mõjutatud tormidest ning sademetest. Soojemad merevee temperatuurid võivad hävitada igasugustele muutustele tundlikud korallid. Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Mitmed puuliigid võivad kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks.
Mõisted: ............................................................................................................................................................ 61 METSAMAJANDUS ................................................................................................................................................ 63 61. teab maailma metsarikkamaid piirkondi/riike; iseloomustab üldjoontes peamisi metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad); .................................................................................................................................................. 63 62. teab metsade majandamise põhimõtteid ning iseloomustab arenenud ja arengumaade metsamajandust; .......................................................................................................................................................................... 64
1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase
Mets on suurima biomassiga taimekooslus. Metsadesse on koondunud 80-90% maismaa orgaanilisest ainest. Mets reguleerib ja mõjutab: -õhkkonna gaasilist koostist -sademete jaotust ja hulka -pinnavee äravoolu -aurumist -maa-ala veerežiimi -kliimat 30% kogu maismaa pindalast on kaetud metsaga. Metsad maailmas: võib jagada 4 tüüpi: -boreaalsed(33%) -parasvöötme(11%) -subtroopilised(9%) troopilised metsad e. vihmamets(47%) Metsi võib leida igast piirkonnast, kus on suhteliselt suures hulgas sademeid ja vähemalt 2-kuune periood, kus õhutemperatuur on üle 10 kraadi. Eesti metsasus võrreldes teiste riikidega Metsarikkaimad riigid: Metsavaesemad riigid: Soome(73%) Island(0,3%) Rootsi(70%) Malta(1%)
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1
seemnetest. Kaitseks herbivooride vastu, on taimedel välja kujunenud mitmesugused kohastumused ogad, okkad, karvad. Herbivoorid on näiteks lehetäi, maipõrnikas, viidikas, metskits, põder. Toiduahel näitab seost teiste organismide ja taimede vahel. Lõppkokkuvõttes sõltuvad kõik organismid taimede poolt sünteesitud orgaanilises aines olevast energiast. Igal organismil on looduses oma koht. Liik ja populatsioon Igal liigil on oma levila e. areaal. Areaal on territoorium, mida ühte liiki isendid asustavad. Areaal võib liigenduda erineva suurusega osadeks. Areaali eri osades elavad liigikaaslased ei pruugi kunagi kokku puutuda kuna nad on eraldatud looduslike, ruumiliste või ajaliste takistuste poolest. Eestimaa kõik põdrad kuuluvad ühte liiki, kuid ei pruugi omavahel kokku puutuda, see tähendab, et nad kuuluvad erinevatesse populatsioonidesse. Ühisel territooriumil ja samal ajal elavad isendid moodustavad populatsiooni.
Esimese valgusmikroskoopi valmistas inglane Robert Hook, võttis kasutusele RAKU mõiste. Anton van Leeuwenhoek uuris mitmesuguseid ainurakseid ja baktereid. Karl Ernst von Baer avastas imetaja munaraku 18.s ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust Rakuteooria põhiseisuskohad: Kõik organismid koosnevad rakkudest Iga uus rakk saab alguse olemas olevast rakust, selle jagunemise teel Rakkude ehitus ja talitus on vastastikkuses kooskõlas Rakkude mitmekesisus. Rakutuuma ehituse alusel jagatakse rakud kaheks: Prokarioodid ehk eeltuumsed – puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle; nt bakterid. 13 Eukarioodid ehk päristuumsed- tuum on olemas, ainu- ja hulkraksed organismid; nt looma-, taime-, seene- ja protistirakud. Üherakulised organismid. Mikroskoopiliste mõõtmetega. Harilikult iseloomuliku väliskujuga
mõjutab metsa kõiki omadusi ja samal ajal mõjutab mets alati ka ümbritsevat keskkonda. Kõige levinum puuliik Eestis on mänd 31,3% II kohal on kask 31,2% III kohal kuusk - 17,8% IV kohal hall lepp V kohal 9,2% haab 5,7% Euroopa metsasus 30% Maailma metsasus 26% Hoiumetsad Loodusobjektide hoidmiseks määratud mets kuulub hoiumetsade kategooriasse. Siia kuuluvad reservaadid ja erilist kaitset ning pikaajalist säilitamist vajavad metsad. Neid majandatakse looduskaitse ja teadustöö huvides. Hoiumetsade majandamise kitsendused tulenevad kaitstavate loodusobjektide seadusest ja kaitseala eeskirjadest. Tulundusmetsade hulka kuuluvatel puistutel puudub majanduslikku tegevust piirav reziim, nõutav on metsanduslike üldsätete jälgimine. Tulundusmetsade osakaal on meil 74,2 %. Tulundusmetsade juhtfunktsiooniks on enamikel juhtudel puidu tootmine. Metsakasutus on siin vähem piiratud kui hoiu- ja kaitsemetsades
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus