TÖÖ NR. 10 BETOONISEGU OMADUSTE MÄÄRAMINE Betooni tugevuse kontroll Katsetatud betoonisegust valmistatakse proovikuubid seeriatena. Seeria koosneb 3 proovikuubist. Enne proovikuupide valmistamist kaetakse vormide sisepind õhukese määrdekihiga. Vormid täidetakse ja tihendatakse vibrolaual. Proovikeha pind silutakse. Proovikuubid vabastatakse vormidest 1-2 päeva pärast ja säilitatakse relatiivsel niiskusel 95% ja temperatuuril +20±2 0C kuni katsetamiseni. Proovikuupe katsetatakse 28 päeva vanuselt. Proovikeha 1 Katse käik: Mõõdetakse ära proovikeha: a =99(mm) b=99 (mm) F=9801 () P=213500(N) Arvutatakse survetugevus: Proovikeha 2 Katse käik: a =100mm b=99 mm F=9900 () P=199600(N); Survetugevus: Proovikeha 3 Katse käik: a =99(mm) b=100(mm) F=9900 ( P=22000(N) Survetugevus: P- purustav jõud (kg),F- proovikeha survepind (cm2); k- etalonkuubile üleviimise tegur, mis on ...
1. Raudbetooni olemus. Betoon- ja raudbetoontala töötamise erinevus Raudbetoon on komposiitmaterjal, kus koos töötavad kaks väga erinevate omadustega materjali: teras ja betoon. Betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töötab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on 3-4 korda odavam kui terasega, tõmbejõu vastuvõtmine on samavõrra odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni majanduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survepinged vastu betooniga, tõmbepinged aga terasega. Betoontala koormamisel tekivad nulljoonega teineteisest eraldatud surve- ja tõmbetsoon. Suurimad normaalpinged on mõlemas tsoonis enam-vähem võrdsed. Kui väliskoormuse suurenedes tõmbepinged suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitil...
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esi...
1 2. BETOONI JA RAUDBETOONITÖÖD ¾ BETOON ¾ OMADUSED ¾ KASUTAMINE RAUDBETOON ¾ RAKETIS Töömahtude jaotus Betoonitööd Sarrusetööd Raketisetööd Põhioperatsioonid kokku: Abioperatsioonid 2.1 RAKETISETÖÖD RAKETISEST SÕLTUB: RAKETISE MATERJALID: RAKETISELE ESITATAVAD NÕUDED: 2. Betoonitööd 2 R A K E T I S E A R V U T U S VERTIKAALKOORMUSED 1 Raketise omakaal 2 Värske betooni omakaal 3 Sarruse omakaal Koormus inimestest ja transpordist laudis laudisele parred ...
Betooniõpetus EPM 0030 LABORATOORNE TÖÖ nr.4 Normaalbetooni koostise arvutamine ja betoonisegu segamistehnoloogia mõju betooni omadustele Üldised põhimõtted: - betoonisegu koostise arvutamine absoluutsete mahtude meetodil - Betoonisegu segamise tehnoloogia (segamine käsitsi ja vispliga) mõju betooni omadustele - kivistamine ajutisel madalal temperatuuril, selle mõju betooni omadustele Betooni koostise määramise eesmärk: - leida selline materjalide vahekord segus, mis garanteeriks nõutava betooni tugevuse konstruktsioonis vastavuses olemasolevate tehnoloogiliste võimalustega, - tagada vajalik betoonisegu konsistents, Betooni koostise valik sisaldab üldjuhul järgmisi etappe: - betoonile esitatavate nõuete formuleerimine (lähtuvalt konstruktsiooni ekspluatatsiooni tingimustest ja valmistamise tehnoloogia eripäradest), - b...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS Anna-Maria Türk KUIDBETOON Referaat Juhendaja: Andres Aruväli SISSEJUHATUS Mõeldes betoonile, teame koheselt, et tegu on tugeva ja raske materjaliga, millel on hea survetugevus. Kuid betooni kasutuskohad on üsna piiratud tänu tema väiksele tõmbetugevusele ja armeerimisele. Just sellepärast mõeldigi välja kiudbetoon. Antud referaadis uurin, millised on kiudbetooni eelised tava betooni suhtes, kus kohas seda kasutatakse ning milliseid kiude kasutatakse kiudbetoonis. Mis vahe on betoonil ja kiudbetoonil? Betoon on oma olemuselt habras materjal suure surve ja väikese tõmbetugevusega. Betoon surve- ja tõmbetugevuse suur erinevus ei võimalda tema kasutamist konstruktsiooni kõikides osades samaväärsena. Konstruktsiooni tõmbeosades on vaja betooni tugevust tõsta, mida tehakse põhiliselt armeerimisega. Siinkohal tuleb mängu kiudbetoon, sest...
1. Normaalbetooni koostise arvutamine, tsemendi tüübi mõju betooni omadustele ja betooni statistiline kontroll 1.1. Töö eesmärk · Leida arvutuslikult selline materjalide vahekord segus, mis garanteeriks nõutava betooni tugevuse konstruktsioonis vastavuses olemasolevate tehnoloogiliste võimalustega; · selgitada erinevate tsementide mõju betoonisegu töödeldavusele, kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele; · teostada betooni statistiline kontroll kasutades paralleelrühmade katsetulemusi. 1.2. Kasutatavad materjalid · portlandtsement CEM I 42,5 (ehitustsement); · Portland-komposiittsement CEM II/B-M (T-L) 42,5 R; · ,,Kiiu" karjääri looduslik liiv, · paekillustiku fraktsioonid 4/16; · joogivesi. 1.3. Töö käik 1.3.1. Betoo...
Õppeaines: Õpperühm: Juhendaja: T.Michelson 12.03.2012 SISSEJUHATUS Kui me mõtleme betooni peale siis esimesed märksõnad oleksid tugev, raske ja hea survetugevus. Kuid betooni kasutuskohad on üsna piiratud tema väikse tõmbetugevusele ja armeerimisele . Ning just sellepärast mõeldigi välja kiudbetoon. Millised on kiudbetooni eelised tava betooni suhtes ? Millised võiksid olla kiudbetooni kasutuskohad? Millisedi kiude kasutatakse kiudbetoonis? Neid küsimusi hakkamegi vaatama . Refereering on põhiliselt koostatud As Rudus betooni valmistaja kodulehekljelt [WWW] http://www.ruduseesti.ee (12.03.2012) TTK 2 T.Michelson 12.03.2012 1. KIUDBETOON Betoon on oma olemuselt habras materjal suure surve ja väikese tõmbetugevuse...
Betoon ja põletamata tehiskivimaterjalid 1. Betoonide olemus ja liigitus: Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80…90% Betooni liigitatakse: • Survetugevus • Tihedus • Keskkonnaklass • Kloriidisisaldus • Konsistents • Viskoossus • Läbivus • Kihistumine 2. Tiheduse järgi liigitatakse betoone: Raskebetoon Normaal ehk tavabetoon Kerge 1. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10…C100/115 - Väiksem ar...
1. Millised on peamised küsimused, millega tegeleb ehituse organiseerimine ? Raiskamise viimine miinimumi, ohutuse tagamine ehitusel, tagada ladus tööde korraldus, tagada tööde kvaliteet. 2. Raiskamine ehituses: 1) Ületootmine nt plaatimissegu kokku segamine rohkem kui vaja, jätkuraudade painutamine rohkem kui vaja läheb 2) Ootamine frondi materjali puudumine, töö voolu ajaks pole piisavalt materjali ette tellitud, 3) Transport mitte otstarbeka transpordi valimine 4) Üleliigne töötlemine üleviimistlemine, ntks ülepahteldamine, kruntimine 5) Üleliigsed varud keraamiliste plaatide tellimine rohkem kui vaja (varu u 10%, või uksi ja aknaid mitte välja arvestada) 6) Üleliigsed liigutused töövõtete/tehnoloogia mitte tundmine 7) Defektid erinevate partiide plaatide paigaldamine seina (väiksed värvi erinevused) 8) Töötajate realiseerimata potensiaal kogenud ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne nr 6 Õppeaasta 06/07 Töö nimetus: Normaalbetooni koostamine Üliõpilane: Toomas Rand Matrikkel: 051463 Rühm: EAEI 32 Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: T.Tuisk 1. Töö eesmärk: Valmistada betoon, mis vastaks betooni B20 töödeldavusega OK = 2 – 4 cm nõuetele. 2. Materjalide kirljeldus: Kasutati tsementi CEM II / B – T (T – L) 32,5 R, jämetäitematerjalina kasutati killustikku ja peentäitematerjalina liiva. Täitematerjalide kvaliteet oli tavaline. 3.Töö käik: 3.1 Segu töödeldavuse aste. 3.2 Betooni klass, variatsioonitegur ja nõutav survetugevus. Nõutud betooni tugevus 28 päeva vanuselt betooni klassi järgi arvutati valemiga 1. Valem 1: RB = 1,28 * B * KT / 100 RB – nõutud betooni tugevus [MPa] B – betooni klass [MPa] ...
(NIMI) KIUDBETOONI OMADUSED, KASUTUSALAD REFERAAT Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusinstituut Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. KIUDBETOONI AJALUGU...........................................................................................................3 2. BETOONI OMADUSED.................................................................................................................4 1.1. Kiudbetooni põhilised kasutusalad............................................................................................4 1.1.1. Vundamendis......................................................................................................................4 1.1.2. Sein...........
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esi...
RAUDBETOON Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. Raudbetoontala töötamise põhimõte: a- sarruseta betoontala, mis puruneb tõmbejõudude mõjul, b- raudbetoontala, milles tõmbejõud võtab vastu sarrus. Betooni ja terase kooskasutamise põhjused: 1.Betoon töötab hästi survele, teras tõmbele 2. betoon nakkub hästi terase kluge 3. mõlemal peaaegu võrdse joonpaisumise tegurid 4. betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest 5. tulekahju korral kaitseb betoon terast ülekuumenemise eest Monoliitne RB valatakse objektil sinna kuhu ta lõplikult jäeb. Selleks tehakse vastav raketis mis pärast kuivamist lammutatakse. Monteeritav RB valatakse kuskil mujal ja alles pärastkivistumist monteeritakse kohale. Sarrustamine: üksikvarrastega, võrkudega, ruumilise karkassiga. Karkass seotakse traadiga või keevitatkse kokku. Sarrustamise viisid:...
Eksamiküsimused Ehitusmaterjalid 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades), kus materjali erimass = Mass/Ruumala (g/cm3) Tihedus Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega), kus G 0= V 0 , 0=materjali tihedus; G-materjali mass, V0- materjali ruumala koos pooridega Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Veeimavus Materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Väljendatakse kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub rask...
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). y=G/V=... (g/cm³) Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga,...
05.05.2014 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused- · Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. · Hügros...
Eksamiküsimused 1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1)Erimass-materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poorideta). erimass = mtrjli mass(kuiv)/ mtrjli ruumala(poorideta). 2)Tihedus-materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (pooridega). tihedus = mtrjli mass/ mtrjli ruumala(pooridega). 3)Poorsus-näitab kui suure % mtrjlist moodustavad poorid. Pooris on täidetud vee, õhu või niiskusega. 4)Veeimavus-mtrjli võime endasse vett imada, kui ta on kokkupuutes veega. Poorid täies ulatuses veega ei täitu. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv mtrjl muutub raskemaks, mahuline veeimavus näitab mitu % moodustavad sisseimetud vesi mtrjli kogumahust. 5)Hüdroskoopsus-mtrjli omadus imeda endasse õhust niiskust. 6)Veeläbilaskvus-mtrjli omadus endast vett läbi lasta. Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust. 7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks. 8...
1. Kirjelda, mille poolest erinevad remonditööd uusehitusest. Remonditööd on mingisuguste vigade parandamine või lihtsalt uuendamine/värskendamine. Remondi töödel tuleb hinnata hoone või rajatise seisukorda. Vastavalt hoonele ja nõuetele tuleb valida õiged ehitusmaterjalid millega remonditöid hakatakse teostama. Uusehituseks nimetame seda kus töid alustakse vundamedist ja sealt edasi kuni katuseni välja. 2. Missuguseid lähteandmeid on vaja koguda enne remonditööde alustamist? objekti vanus - varem toimunud renoveerimised; - ümberehitused; - laiendused; - kasutatud ehitusmaterjalid (betooni liigid, nagu kergbetoon, normaalbetoon, tootmise viis, nagu kohtbetoon, tehases valmistatud elemendid kas viimistlusega või ilma jne); - ehitusdetailide avatus (kas ilmastikumõjutustele või kaitstud, orientatsioon); - kasutamine, koormuse liik ja suurus; - elemendi suurus ja üksikdetailide pinnad; - juurde...
8. RAUDBETOON 8.1. PÕHIMÕISTEID RAUDBETOONIST Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. JOONIS 8.1.1. Raudbetoontala töötamise põhimõte: a- sarruseta betoontala, mis puruneb tõmbejõudude mõjul, b- raudbetoontala, milles tõmbejõud võtab vastu sarrus. Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad järgmised asjaolud: *betoon töötab hästi survele ja teras tõmbele, *betoon nakkub küllalt hästi terase külge, *betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed joonpaisumise tegurid, *betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest, *tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. Valmistamise viisi järgi jaguneb raudbe...
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus o...
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulkn...
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ ...
9. Raudbetoon 1. Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad: betoon töötab hästi survele ja teras tõmbele; betoon nakkub küllalt hästi terase külge; betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed joonpaisumise tegurid; betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest; tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. 2. Sarruse pingestamine vähendab konstruktsioonide deformatsioone ja väldib pragude tekkimist. 3. Monteeritava raudbetooni eelised monoliitse ees: ehituskestvus lüheneb betooni kivistumise aja arvelt; tööde kvaliteet tehases on enamasti kõrgem kui ehitusplatsil; materjali kulu raketiste tegemiseks väheneb; monteeritavatele detailidele saab anda ökonoomsemat kuju; talvetingimused segavad ehitamist vähem, kuna betoneerimine ehitusplatsil jääb ära; on võimalik kasutada efektiivsemaid sarruse liike. Monteeritava raudbetooni puuduseks on: monteeritavad elemendid piira...
1) Teekonstruktsiooni mõisted. Teekonstruktsioon – rajatis, mis koosneb muldkehast ja teekatendist koos kõigi lisakihtidega. Muldkeha – tee-ehituseks vajalik pinnasekonstruktsioon koos selle juurde kuuluvate veeviimaritega. Veeviimar – rajatis, mis kindlustab vee äravoolu teekonstruktsioonidest. Katend – mitmekihiline konstruktsioon, mis võtab vastu transpordivahendite koormuse ja jaotab selle pinnasele. See koosneb kattest, alusest, dreenkihist ja lisakihtidest. Kate – katendi ühe- või mitmekihiline ülaosa, mis paikneb alusel ja võtab vahetult vastu autodelt tuleva koormuse. (Elastne, jäik, pooljäik) Alus – katendi ühe- või mitmekihiline osa, mis asub katte all. (Killustik, stabi, immutatud kiht) Dreenkiht – aluse all asetsev filtreerivast materjalist või filtreerivast pinnasest kiht, mis juhib vee katendist välja. Toimib kevadel reservuaadina ning lõikab kapillaartõusu. Elastne katend – katend, mille kihtide tõmbetugevus puudu...
1.Ehituskonstruktsioonide Tugevusarvutused tehakse asendis keha raskusjõu arvutuse põhimõtted, arvutuskoormusega Ed=Q*Fk mõjusirge.vaata KA KONSP arvutusskeemid, Ed arvutuskoormus Q LK 16-17!!! tugevusarvutuse alused. osavarutegur Fk Tugevusarvutuses normkoormus. 3. pingete leidmine lähtutakseüldjuhul Konstruktsiooni elementide ristlõikes( avaldised ja elastsusteooriast, arvutuste koormused määratakse tegelik leidmine). aluseks on ristlõikes leitud vastava materj mahumassi ja Kivimüüritise pinged. Kivimüüritise elemendi mahu alusel. tugevuskontrollil omavad tugevuskontrollil omavad Konstruktsiooni suuremat tähtsust normaal suurt tähtsust normaal ja ...
I pilet 1. Kipsplaadi ettevalmistamine värvkatte alla. Tööde teostamise tehnoloogiline järjekord: A) Kruvipead kontrollida B) Teipida nurgad (sisenurgad, välisnurgad) (metallvõrk, paber) C) Pahteldus D) Kipsipahtlid: Kipsiloite, LR, VH. kasutakse sellepärast, et kahanevad vähem, paremini lihvitavad sest on peen pahtlid. E) Lihvimine. Kasutada 100-120liivakat. F) Kruntimine, vajadusel veel lihvida. 2. Töökoha korraldamise põhimõtted a) Kõik liigne eest ja käepärased materjalid käeulatusse. 3. Vajalikud töövahendid A) Pahtlilabidad, loodid, pahtlipang, segisti, lihvimistald, rullid 4. Töö teostamiseks kasutatavate materjalide valik A) Liivapaberid, pahtlid, krundid, värvid, teibid, 5. Tööohutus A) Tööriided, mask, prillid, turvajalanõud, kindad 6. Tulemuse kvaliteedi kontrollimine A) Visuaalne vaatlus- et poleks värvimata lai...
1. PINNASE DEFINITSIOON JA KOOSTIS. Pinnase koostis. Pinnas kujutab endast poorset purdmaterjali, mis koosneb pinnase skeletti moodustavatest kõvadest mineraalidest, veest ja õhust. Pinnaseosakeste omadused sõltuvad nende kujust, mõõtmetest ja mineraloogil-isest koostisest. Pinnase koostises eristatakse kahte liiki osakesi. 1. Osakesed, mis on tekkinud pinnase mehaanilisel purunemisel. Nende keemiline koostis ühtib lähtekivimi koostisega. 2. Osakesed, mis on tekkinud keemilise ümberkujunemise teel. Need osakesed on liblekujulised, nende paksus on pikkusest10 kuni 100 korda väiksem. Osakesed on väga väikesed. Pinnaseks nimetatakse ehituse all olevaid ja ehitusest tingitud jõudude ja protsesside mõjusfääri jäävaid kivimeid. Pinnast vaadeldakse harilikult kolmefaasilise süsteemina: tahke kivimiskelett, tühikutes olev vesi ja õhk. Looduslikes oludes võib konkreetse ehituse all nimetatud faaside vahekord oluliselt muutuda. Vasta...
5. Millel põhineb ja kuidas leitakse E<5 Mpa Pinnasekihid ehitise ulatuses ühtlase elastsusteoorias vundamendi vajum? · s0 algvajum paksusega Süvendid ei ulatu pinnasevee tasemini Elastsusteooria seosed vajumise arvutamiseks on Kategooria 2 tuleb teha uuringud pinnase enamasti kasutatavad lihtsa pinnase like korral - · s1 konsolidatsioonist põhjustatud omaduste määramiseks, tavalised, standardsed juhul kui vundamendi all suure sügavuseni on vajum meetodid tavalised üksik-, lint- ja ühtlane pinnas või kui talla alune kiht on plaatvundamendid; - va...
Geotehnika kordamisküsimused 1. Eesti geoloogiline lõige. Aegkonnad. Aluspõhi ja pinnakate. Millised pinnasetüübid on eri Eesti piirkondades levinud. Nende pinnaste omadused? eesti geoloogiline lõige Eesti ajastud 2.Geoloogilised uuringud. Millised andmed saadakse uuringutel? Loeng 11 Ehitusgeoloogilised uuringud peavad andma: 1 võimaluse valida ehitisele soodsamate geoloogiliste tingimustega asukoht; aluse optimaalse vundamendi ja ehitise konstruktsioon valikuks; vajalikud andmed konkreetse ehitise geotehniliseks projekteerimiseks; soovitusi ehitamise tehnoloogia valikuks ja ehitise kasutamiseks; Ehitusgeoloogiline (geotehniline) uuring peaks sisaldama peale pinnaseuuringute ka olemasolevate ehitiste (hooned, sillad, tunnelid, mulded, nõlvad) hindamist ja eh itusplatsi ning selle lähiümbruse arengulugu. Geotehniliste uuring...
Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Kivikonstruktsioonid Loengukonspekt V. Voltri I osa Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 1 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Sisukord Kivikonstruktsioonid .................................................................................................................. 3 1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 3 1.1 Üldiselt ............................................................................................................................. 3 1.2 Terminid ja tähised .......................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Kursuseprojekt aines EER 0012 RAUDBETOONKONSTRUKTSIOONID I - PROJEKT ÜLIÕPILANE: JUHENDAJA: TÖÖ ESITATUD: TÖÖ ARVESTATUD: Tallinn, 20.. Sisukord 1 Plaadi arvutus 3 1.1 Koormused plaadile . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.2 Talade m~ o~ otude valimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.3 Arvutuslikud avad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.4 Plaadi sissej~ oud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.5 Plaadi armatuuri dimensioneerimine . . . . . . . . . . . . ....
KIVIKONSTRUKTSIOONID. Konspekt on loengu abimaterjal. SISUKORD. 1. Sissejuhatus 1.1. Kivikonstruktsioonide ajaloost lk. 1 1.2. Terminid ja tähised 2 2. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted 6 2.1. Piirseisundid 7 2.2 Koormused 7 2.3. Tugevusarvutuse alused 8 3. Müüritööde materjalid ja nende omadused 3.1. Kivid ja plokid 8 3.2. Mördid 9 3.3....
1. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted, arvutusskeemid, tugevusarvutuse alused Kivimüüritise tugevuskontrollil omavad suuremat tähtsust normaal- ja tangensialapinged, tõmbepingete arvestamisest üldjuhul loobutakse. Normaalpinged määratakse avaldisega Sigma=N/A+-(M*y)/I N - on normaaljõud ristlõikes, M- on mõjuv moment, y - on vaadeldava punkti kaugus keskjoonest ja I- on ristlõike inertsimoment. Kivikonstruktsioonide ristlõigete suurte pindade tõttu võib nihkepinged nendel pindadel määrata üldiselt lihtsustatult- Tau=V/A V- on põikjõud ja A- on ristlõike pindala Põhinõuded projekteerimisele Konstruktsioon tuleb projekteerida nii, et ta vastuvõetava tõenäosusega jääb kavandatud ekspluatatsioonikulude korral sihipäraselt kasutatavaks kogu projekteeritud kasutusaja vältel ja ta on nõuetekohase usaldusväärsusega võimeline kandma kõiki tõenäoliselt esinevaid koormusi. Konstruktsiooni töökindlus tagatakse, kui kasutatakse nende proj...
ALUSED JA VUNDAMENDID (GEOTEHNILINE PROJEKTEERIMINE) EPN 7 SISUKORD Kasutatud kirjandus. 1. Sissejuhatus 1.1. Projekteerimiseks vajalikud eeldused lk. 1 1.2. Kasutatud terminid 1 2. Geotehnilised alusandmed (pinnase omadused). 2.1. Pinnase koostis ja struktuur. Pinnasevesi. 2 2.2. Pinnase füüsikalised omadused. 3 2.3. Pinnase mehaanilised omadused.. 2.3.1. Dreenitud ja dreenimata tingimused. Tugevusparameetrid dreeni- tud ja dreenimata tingimustel. . 4 2.3.2. Pinnase tugevusstaadiumid. 5 2.3.3. Pinnase veejuhtivus. Filtratsioonimoodul. 5 ...
http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgu...
Geotehnika eksami küsimused 1. Geotehnika olemus. IG(inseneri geoloogia) ; SM(pinnase mehaanika); FE(vundamendi ehitus). Must kast - valge kast. Võimalused. Lahendatavad kuus ülesannet. Geotehnika analüüsib geoloogilisi andmeid ja loob tingimused ning annab soovitused projekteerimiseks. Geotehnika objektiks on ehitised või nende osad, mis: 1. toetuvad pinnasele vundament 2. toetavad pinnast tugisein, sulundsein 3. asuvad pinnases tunnel, allmaaehitis, torud 4. on tehtud pinnasest teetamm, täited Geotehnika kasutab ,,ehitamiseks" pinnast, kuid pinnase eripära võrreldes teiste ehitusmaterjalidega on see, et ta on looduse poolt ette antud ning teda ei saa valida, on tunduvalt nõrgem ja deformeeritavam, vee suur osatähtsus käitumisele ja omadustele. Geotehnika koosneb erinevatest osadest: · Ehitusgeoloogia uuringud, pinnasetingimused ja omadused, geoloogiliste protsesside hinnang ja prognoos. ...
Eesti oludes, kus pinnasevesi on sageli maapinna lähedal, on see probleem suurem peenteristel ja tolmliivadel. Kapillaarjõud on põhjuseks, miks niiske liiv ja hulgast, ka vedeliku viskoossusest. Filtratsioonimooduli suurus sõltub palju ka väga oluline. halvasti tiheneb võrreldes kuivaga. Kapillaarjõududest tingitud teradevahelised pinnaseosakeste mõõtmetest, pinnase poorsus ja vee temp. V ei ole võrdne Sissejuhatus - Geotehnika - ehitustehnika haru, mis tegeleb pinnasega sidemed kaovad niipea kui pinnas küllastub veega (sademed, pinnasevee tegeliku vee liikumise kiirusega pinnases. Kuna tegelik voolamine toimub läbi seotud ehitiste või nende üksikosade projekteerimise ja ehitamisega, see taseme tõus). Pinnaseosakesed võivad olla liidetud looduslike tsementidega, pooride, siis tegelik vooluk...
1 4 JAOTUSVUNDAMENDID 4.1 . Jaotusvundamendi kasutusala ja tüübid Pinnase tugevus on valdavalt väiksem pinnasele toetuva konstruktsioonimaterjali tugevusest. Postidelt ja seintelt tuleva koormuse peab jaotama pinnasele suurema pinna kaudu. Sellest ongi tingitud nimetus jaotusvundament (spread foundation). Paralleelselt on b) e) a) c) d) Joonis 4.1 Madalvundamentide liigid. a) lintvundament seina all; b) lintvundament postide all; c) üksikvundament; d) ristlintidest vundament; e) plaatvundament. kasutusel mõiste madalvundament (shallow foundation). Madalvundament on enimkasutatud vundamenditüüp. Kuju ja projekteerimise iseärasuste järgi võib liigitada madalvundamente järgmiselt: 1. Üksikvundament. Üksikut ehitise osa toetav enamasti ristkülikulise tallaga vundament, ...
1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge ...
Pilet nr. 1 1.Puidu siseehitus, makrostruktuur ristlõikes. 2.Puidu töödeldatavus, lõhestatavus. 3.Puitkiudplaadid. 1.Makrostruktuur: ristlõike joonis ning kirjeldus väljast sisse poole: Korp- kattekude, ülesanne katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega) Niin- juhtkude, toitemahlu trantsportiv koore osa e alla liikuvad mahlad, see on erinevatel puudel erineva paksusega. (meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind) Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke. (puidurakkude teke on er...
7. Kivikonstruktsioonide püstitamine 7.1 Müüritöödest üldiselt. Müüritööd on kuni tänaseni jäänud käsitsitööks. Seetõttu on selle protsessi ratsionaliseerimine suure tähtsusega. Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaalpaksus on 10 ... 1 mm. Müüritise kivid peavad asetsema risti neile mõjuvate jõududega. Naaberkihtide püstvuugid ei tohi kokku langeda, s.o. peab kinni pidama vuukide seotisest. Joonis 7.1 Ehituskivid: a ehituspaekivi, b tahutud või hööveldatud servadega soklikivi, c klombitud soklikivi, d normaalmõõtmetega tellis, e moodultellis, f pilutellis, g - kärgtellis Joonis 7.2 Müüritise struktuur: a kiv...
Katused Iseseisev töö EVS 838:2003 Katused EVS 837-1:2003 Piirdetarindid. Osa 1 Üldnõuded ET & RT kaardid G. Samuel Kivikatused, 1994 RIL 107-2000 Rakennusten veden- ja kosteudeneristysohjeet Toimivat Katot 2007 (http://www.kattoliitto.fi/files/238/Toimivat_Katot_07.pdf) 2 1 Üldmõisted Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väväliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind; Katusekate on pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarindeid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii, et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää ...
1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. · Arhitektuuri tüübid on: ahtri ja vööri kuju, tekimajakate asukoht, kerede arv (katamaraan, trimaraan) · Vööri kuju Plumb bow PÜSTVÖÖR Raked bow KALDAVÖÖR (annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist) Modified raked bow LÕIGATUD VÖÖR ((jääoludes pooljäämurdevöör) vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45°-50° kaldu, hea sõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikeks. Spoon bow LUSIKVÖÖR Clipper bow KLIPPERVÖÖR PULBIDEGA E PIRNIGA (esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiruse juures tekkivate pritsmete eest) Icebraker bow JÄÄMURDJA VÖÖR (veealune osa on 25°-30° kaldu, kasutatakse jäämurdj...
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu k...
1 EHITUSKORRALDUS EPJ 0060 EESSÕNA JÄRGNEV KUJUTAB ENDAST LOENGUT TOETAVAT ÕPPEMATERJALI, MIDA KASUTATAKSE LOENGU ETTEKANDMISEL SLAIDIDE KUJUL. SLAIDIDEL ON ESITATUD MÄRKSÕNAD JA OLULISEMATE MÄRKSÕNADE SELETUSED. KÄESOLEV MATERJAL EELDAB SELLE KASUTAMIST KOOS ÕPIKUGA JÜRI SUTT. EHITUSKORRALDUS. TTÜ.120 lk. VIIDATUD JOONISTE NUMBRID VASTAVAD ÕPIKUS TOODUD JOONISTELE. SAMAS ON KÄESOLEVAS TEKSTIS NELJANDA, VIIENDA JA KUUENDA PEATÜKI MATERJALID LAIENDATUD VÕRRELDES ÕPIKUGA JA KAHEKSANDAS PEATÜKIS KÄSITLETAVAD EHITUSE JÄRELEVALVE KÜSIMUSED PUUDUVAD ÕPIKUS HOOPISKI. VIIDATUD TÄIENDAVAD MATERJALID KUULUVAD AGA ÜLÕPILASE POOLT KOHUSTUSLIKULT ÕPITAVA ÕPPEMATERJALI HULKA SISALDUDES KA KONTROLLTÖÖDE JA EKSAMI MATERJALIDES. SIINJUURES OLEVAD JOONISED PUUDUVAD ÕPIKUS. ...
MAAVÄRINAD Maavärinate põhjuseks on litosfääri elastsete pingete äkiline vabanemine. Maavärinat iseloomustavad epitsenter ja fookus (seismograafiliselt määratakse hüpotsenter) on kujutatud joonisel 1. Joonis 1. Maavärina skeem: murrang f, fookus F ja epitsenter E. Sügavamad (fookused sügavamal kui 100 km) maavärinad esinevad subduktsioonivööndites. Juhuslikud tugevad maavärinad laamade keskosas on seotud plokiliste liikumiste ja litosfääri paksusega: kauaaegse energia akumulatsiooni vallandumine. Energia vabanemisel tekivad kaht tüüpi seismilised lained: P-lained (pikilained) ja S- lained (ristlained). Maapinnalähedastes kivimites on P-lainete ligikaudne liikumiskiirus 5.5 km/s, S-lainetel 3 km/s. Maapinnale jõudes põhjustavad lained selle kompleksset vibratsiooni, mida fikseeritakse seismograafide abil (paigaldatud tavaliselt aluspõhja kivimitesse). Seismogrammide alusel on võimalik määrata epitsentri ja hüpotsentri ligikaudne asuk...
TERASKONSTRUKTSIOONID I Loengukonspekt TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Prof. Kalju Loorits Teras 1 2 SISSEJUHATUS Euroopa Liidus ja Eestis kehtiv projekteerimisstandardite süsteem EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekt...
2. Lukksepatööd. 2.1. Lukksepatööde liigid ja nende ülesanne. Lukksepatööd kuuluvad metallide lõiketöötlemise hulka. Neid tehakse nii käsitsi kui ka mehaniseeritud tööriistade abil. Lukksepatööde eesmärk on anda töödeldavale detailile vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakaredus. Töö kvaliteet sõltub lukksepa oskusest ja vilumusest, kasutatavatest tööriistadest ja töödeldavast materjalist. Lukksepatööde operatsioonid on märkimine, raiumine, õgvendamine ja painutamine, lõikamine käsisae ja kääridega, viilimine, puurimine, süvistamine ja hõõritsemine, keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras. Kõigepealt tehakse need operatsioonid, mille tulemusena saadakse toorik. Lukksepaoperatsioonid jagunevad - ettevalmistusoperatsioonideks nagu väljalõ...
1 Ajalugu Mis on ökoloogia? Kas ta on üks mõtlemisviisidest? Kas ökoloogial on oma uurimisobjekt nagu on see olemas keemial, kus see on väga täpselt määratletud? (Keemia uurib aineid ja nendega toimuvaid muutusi). Millal tekkis ökoloogia? Nii võiks küsimusi jätkata. Termini ökoloogia võttis kasutusele Saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest "oikos", mis tähendab maja või majapidamist ja "logos", mis tähendab õpetust. Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul arenes ökoloogia suhteliselt aeglaselt. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega elu...
annaabi.ee 
