Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ehitusmaterjalid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on betooni klass?

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Ehitusmaterjalid

Laboratoorne nr 6

Õppeaasta 06/07

Töö nimetus: Normaalbetooni koostamine

Üliõpilane: Toomas Rand

Matrikkel : 051463

Rühm: EAEI 32

Juhendaja : T. Tuisk
Töö tehtud:
Esitatud:
Kaitstud:
1. Töö eesmärk:
Valmistada betoon, mis vastaks betooni B20 töödeldavusega OK = 2 – 4 cm nõuetele.
2. Materjalide kirljeldus:
Kasutati tsementi CEM II / B – T (T – L) 32,5 R, jämetäitematerjalina kasutati killustikku ja peentäitematerjalina liiva. Täitematerjalide kvaliteet oli tavaline.
3.Töö käik:
3.1 Segu töödeldavuse aste.
3.2 Betooni klass, variatsioonitegur ja nõutav survetugevus .
Nõutud betooni tugevus 28 päeva vanuselt betooni klassi järgi arvutati valemiga 1.
Valem 1:
RB = 1,28 * B * KT / 100
RB – nõutud betooni tugevus [MPa]
B – betooni klass [MPa]
KT – tegur, mille väärtused sõltuvad variatsioonitegurist betooni valmistamisel, valitakse tabelist 1.
Arvutus:
V = 13
n = 3
B = 20 [MPa]
KT = 105
RB = 1,28 * 20 * 105 / 100 = 26,88 [MPa]
3.3 Koostise arvutamine.
Arvutamise esmaseks eelduseks oli, et betoonisegu oli täiesti tihe (õhisisalduseta) ja segu põhiskeleti moodustas jäme täitematerjal, mille tühikutes paiknes liiv. Liiva tühikud täitis omakorda tsement ja vesi. Tehti arvutus 1 m3 betoonisegu saamiseks nn. absoluutsete mahtude meetodil. Leiti maksimaalne vesitsementtegur valemi 2 abil. Seejärel leitakse betoonisegu veevajadus liitrites 1 m3 betoonisegu kohta, lähtudes nõutud segu töödeldavusest (2 – 4 mm) ja jämetäitematerjali tera maksimaalsest suurusest (portland – põlevkivitsement killustikutera maksimaalse suurusega 20 mm) tabelist 3. Arvutatakse tsemendisisaldus [kg/m3] betoonisegu kohta valemiga 3. Määrati killustiku tühiklikkus valemiga 4. Mördi ülehulgategur α leiti interpoleerimise teel, interpoleerimise tulemused on tabelis 4. Killustikusisaldus 1 m3 betoonisegu kohta leiti valemiga 5 ning liivasisaldus valemiga 6. Betooni koostis anti kujul, kus kõik loetletud koostisosade hulgad olid väljendatuna tsemendi hulga suhtes.
Valem 2:
W = 1 / (RB / (A * RT) + 0,5)
W – maksimaalne vesitsementtegur
RB – betooni nõutav survetugevus [MPa]
RT – tsemendi aktiivsus [MPa]
A – betooni täitematerjalide kvaliteeti iseloomustav tegur (saadakse tabelist 2).
Arvutus:
RB = 26,88 [MPa]
RT = 32,5 [MPa]
A = 0,60
W = 1 / (26,88 / (0,60 * 32,5) + 0,5) = 0,53
Valem 3:
T = V / W
T – tsemendisisaldus 1 m3 betoonisegus [kg/m3]
V – veesisaldus 1 m3 betoonisegus [kg/m3]
W – vesitsementtegur
Arvutus:
V = 165 [kg/m3]
W = 0,53
T = 165 / 0,53 = 311,3 [kg/m3]
Valem 4:
TK = 1 – (ρOpK / ρOK)
TK – killustiku tühiklikkus
ρOpK – killustiku puistetihedus [kg/m3]
ρOK – killustiku näivtihedus [kg/m3]
Arvututs:
ρOpK = 1380 [kg/m3]
ρOK = 2600 [kg/m3]
TK = 1 – 1380 / 2600 = 0,47
Valem 5:
K = 1 / ( TK * α / ρOpK + 1 / ρOK)
K – killustikusisaldus 1 m3 betoonisegus [kg/m3]
TK – killustiku tühiklikkus
ρOpK – killustiku puistetihedus [kg/m3]
ρOK – killustiku näivtihedus [kg/m3]
α – mördi ülehulgategur
Arvutus:
TK = 0,47
ρOpK = 1380 [kg/m3]
ρOK = 2600 [kg/m3]
α = 1,34
K = 1 / (0,47 * 1,34 / 1380 + 1 / 2600) = 1189 ,1 [kg/m3]
Valem 6:
L = [1 - (T / ρT + K / ρOK + V / ρV)] * ρL
L – liiva sisaldus 1 m3 betoonisegus [kg]
T – tsemendi sisaldus 1 m3 betoonisegus [kg]
K – killustiku sisaldus 1 m3 betoonisegus [kg]
V – vee sisaldus 1 m3 betoonisegus [kg]
ρT – tsemendi absoluutne tihedus [kg/m3]
ρOK – killustiku näivtihedus [kg/m3]
ρV – vee absoluutne tihedus [kg/m3]
ρL – liiva absoluutne tihedus [kg/m3]
Arvutus:
T = 311,3 [kg/m3]
K = 1189,1 [kg/m3]
V = 165 [kg/m3]
ρT = 3100 [kg/m3]
ρOK = 2600 [kg/m3]
ρV = 1000 [kg/m3]
ρL = 2650 [kg/m3]
L = [1 – (311,3 / 3100 + 1189,1 / 2600 + 165 / 1000)] * 2650 = 734,7 [kg/m3]
T / T = 1
AL / T = 2,36
AK / T = 3,82
Segu vahekord massi järgi: 1 : 2,36 : 3,82
3.4 Betooni katseline kontroll:
Proovisegu mahuks võeti 8 liitrit. Proovisegu valmistamisel segati väljakaalutud täitematerjalid ja tsement algul kuivalt , siis lisati vesi ning segati uuesti. Plastse segu puul kontrolliti segu töödeldavust standardkoonuse vajumise järgi. Metallalusele asetatud kooniline vorm täideti kolmes kihis ning iga kiht tihendati metallvardaga. Vorm tõsteti üles ning mõõdeti betoonisegu koonuse vajumine (OK) omaraskuse mõjul, mis oligi töödeldavuse näitajaks.
Betoonisegust valmistati 3 seeriat proovikehi. Korrigeeritud segu puhul arvutati tegelik tsemendi kulu valemi 7 järgi. Proovikehasid katsetati 7 päeva vanuselt. Proovikehade survetugevus arvutati valemi 8 järgi. Betooni survetugevus leitakse kahe suurema survetugevusega kuubiku keskmisena. Betooni survetugevus 28 päeva vanuselt arvutatakse valemiga 9. Tulemused on kantud tabelisse 5.
Valem 7:
T = ρ0 / (1 + AL + AK + W)
T – korrigeeritud tsemendi kulu [kg/m3]
ρ0 – betooni tihedus [kg/m3]
AL – liiva kulu [kg/m3]
AK – killustiku kulu [kg/m3]
W – vesitsementtegur
Arvutus:
ρ0 = 2404 [kg/m3]
AL = 2,36
AK = 3,82
W = 0,53
T = 2404 / (1 + 2,36 + 3,82 + 0,53) = 311,8 [kg/m3]
Valem 8:
R = k * F / S
R – betooni survetugevus [MPa]
k – etalonkuubile ülemineku tegur, mis kuubi külepikkusega 10 cm on 0,95
F – purustav jõud [kN]
S – proovikeha survepind [cm2]
Näide:
F = 340 [kN]
S = 100 [cm2]
k = 0,95
R = (0,95 * 340 / 100 ) * 10= 32,3 [MPa]
Valem 9:
RS,28 = RS,7 * log 28 / log 7
RS,28 – betooni survetugevus 28 päeva vanuselt [MPa]
RS,7 – betooni survetugevus 7 päeva vanuselt [MPa]
Arvutus:
RS,7 = 33,5 [MPa]
RS,28 = 33,5 * log 28 / log 7 = 57,37 [MPa]
4. Katsete tulemused.
4.1 Betooni koostisearvutuse lähteandmed.
Variatsioonitegur monteeritava betooni valmistamisel: V = 13 %; n = 3
Betooni klass: B = 20
Betooni täitematerjali kvaliteeti iseloomustav tegur (TM : tQV): A = 0,60
Betoonisegu töödeldavuse aste: OK = 2 – 4 cm
Nõutud betooni tugevus 28 päeva vanuselt: RB = 26,88 MPa
Tsemendi liik: CEM II / B – T (T – L) 32,5 R ( portlandtsement )
Tsemendi aktiivsus: RT = 32,5 MPa
Liiva absoluutne tihedus: ρL = 2650 kg/m³
Killustiku puistetihedus: ρOpK = 1380 kg/m³
Killustiku näivtihedus: ρOK = 2600 kg/m³
Killustiku tera suurim läbimõõt: 20 mm
4.2 Betoonisegu koostise arvutamine.
RB = 1,28 * (105 / 100) * 20 = 26,88 ~ 27 MPa
W = 1 / (26,9 / (0,60 * 32,5) + 0,5) = 0,53
V = 165 l/m³ = 165 kg/m³
T = 165 / 0,53 = 311,3 kg/m³
TK = 1 – 1380 / 2600 = 0,47
K = 1 / (0,47 * 1,34 / 1380 + 1 / 2600) = 1189,1 kg/m³
L = [1 - (311,3 / 3100 + 1189,1 / 2600 + 165 / 1000)] * 2650 = 734,7 kg/m³
T / T=1; AL = 2,36; AK = 3,82
Segu vahekord massi järgi: 1 : 2,38 : 3,82
Vesitsementtegur W = 0,53
Betooni tihedus ρ0 = 2404 kg/m³
Korrigeeritud tsemendi kogus T = 2404 / (1 + 2,36 + 3,82 + 0,53) = 311,8 kg/m³
4.3 8 liitri betoonisegu saamiseks vajalikud kogused :
V = 165 * 8 / 1000 = 1,32 [kg]
T = 311,3 * 8 / 1000 = 2,490 [kg]
L = 734,7 * 8 / 1000 = 5,878 [kg]
Killustik jagunes peene- ja jämeda fraktsiooniga killustikuks suhtega 1 : 3.
Peen fraktsioon oli terasuurusega 4- 8 mm ja jäme 8 – 16 mm.
Kpeen = 1189,1 * 0,25 * 8 / 1000 = 2,378 [kg]
Kjäme = 1189,1 * 0,75 * 8 / 1000 = 7,135 [kg]
Vee koguse arvutamiseks leiti liiva niiskussisaldus 7 päeva kuivanud liiva koguse kuivamisel:
mmärg = 185,3 [g]
mkuiv = 182,0 [g]
w = (mmärg – mkuiv) / mmärg * 100 %
w = (185,3 – 182) / 185,3 *100 = 1,78 %
Vtegel = V – 1,8 % * L = 1,32 – (0,018 * 5,878) = 1,214 [kg]
4.3 Proovisegu (N1) koostiskomponendid 8 liitri betoonisegu valmistamiseks:
Tsement: 2490 [g]
Liiv: 5878 [g]
Killustiku peenfraktsioon: 2378 [g]
Killustiku jämefraktsioon: 7135 [g]
Vesi: 1214 [g]
Valmistatud betooni töödeldavus OK = 0,7 cm.
Tabel 1. KT väärtused monteeritava r/b korral.
Variatsiooni
tegur V
[%]
n
Variatsiooni
tegur V
[%]
n
3
10
30
3
10
30
5
83
82
81
11
99
96
94
6
85
84
83
12
102
99
97
7
88
86
85
13
105
102
100
8
90
89
87
14
108
105
103
9
93
91
89
15
112
108
106
10
96
94
92
 
 
 
 
Tabel 2. Betooni täitematerjalide kvaliteeti iseloomustav tegur.
Betooni täitematerjali kvaliteet
A
Kõrge
0,65
Tavaline
0,60
Madal
0,55
Tabel 3. Betoonisegu veevajadus 1 m3 kohta.
Segu töödeldavus
Veevajadus
[1/m3]
Koonuse vajumine OK
[cm]
Jäikus Ж
[s]
Portlandtsement
Portland-põlevkivitsement
Killustikutera maksimaalne suurus
[mm]
10
20
10
20
0
25-35
170
160
145
135
0
15-20
175
165
150
140
0
42278
185
175
160
150
2-4
 
200
190
175
165
5-7
 
210
200
180
170
8-10
 
215
205
185
175
10-12
 
225
215
188
178
Tabel 4. Mördi ülehulgateguri α väärtused plastsete betoonisegude korral.
Tsemendi sisaldus, kg/m³
α väärtused erinevate vesitsementtegurite puhul
0,5
0,53
0,6
300
1,30
1,32
1,36
311
1,32
1,34
1,38
350
1,38
1,40
1,44
Tabel 5. Betooni survetugevus.
Proovikeha nr
Survepind S
[cm2]
Purustav jõud F
[KN]
Survetugevus Rs
Rs,7
[MPa]
Rs,28
[MPa]
üksik
keskmine
1
100
340
32,5
33,5
57
2
100
360
34
3
100
335
32
Järeldus:
Valmistatud proovikehade survetugevuseks 28 päeva vanuselt saime arvutuslikult 57 MPa. Nõutud oli RB = 26,88 MPa. Seega saime katse käigus rohkem kui 2 korda tugevama betooni kui ole nõutud. Katse tulemusena saime töödeldavuseks 0,7 cm, nõutud oli 2 – 4 cm. Seega jäi töödeldavus kõvasti nõutust väiksemaks. Valmistatud betooni tiheduseks oli 2404 kg/m3, tegu on normaalbetooniga.
Küsimused:
1. Betooni põhilised omadused.
Tugevus – oleneb suurel määral vesitsementtegurist.
Poorsus – õhupoorid, et suurendada külmakindlust ja vähendada tihedust, samas kapillaarpoorid vähendavad külmakindlust, püsivust ja tugevust.
Püsivus – sõltub tsemendi ja lisandite sisaldusest.
Tihedus – määrab ära tema kasutusala ja otstarbe .
Tsemendi lubatud minimaalne hulk betoonis – betooni liik ja kasutustingimuste klass.
Täitematerjalide terasuurus ja terastikuline koostis, täitematerjalide kuju ja terade pinnakaredus, külmakindlus , betooni niiskus.
2. Mis on betooni klass?
Betooni klass on betooni survetugevusklass, mida väljendatakse kuubikulise proovikeha, mõõtmetega 15 x 15 x 15 cm, 95% – lise tõenäosusega garanteeritud tugevuse kaudu pärast 28 päevast kivinemist 20 oC ja 95 – 100 % niiskuse juures.
Vasakule Paremale
Ehitusmaterjalid #1 Ehitusmaterjalid #2 Ehitusmaterjalid #3 Ehitusmaterjalid #4 Ehitusmaterjalid #5 Ehitusmaterjalid #6 Ehitusmaterjalid #7 Ehitusmaterjalid #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kasutajanini Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Normaalbetooni koostise arvutamine ja betoonisegu segamistehnoloogia mõju betooni omadustele
14
pdf

Normaalbetooni koostise arvutamine ja betoonisegu segamistehnoloogia mõju betooni omadustele

Betooniõpetus EPM 0030 LABORATOORNE TÖÖ nr.4 Normaalbetooni koostise arvutamine ja betoonisegu segamistehnoloogia mõju betooni omadustele Üldised põhimõtted: - betoonisegu koostise arvutamine absoluutsete mahtude meetodil - Betoonisegu segamise tehnoloogia (segamine käsitsi ja vispliga) mõju betooni omadustele - kivistamine ajutisel madalal temperatuuril, selle mõju betooni omadustele Betooni koostise määramise eesmärk: - leida selline materjalide vahekord segus, mis garanteeriks nõutava betooni tugevuse konstruktsioonis vastavuses olemasolevate tehnoloogiliste võimalustega, - tagada vajalik betoonisegu konsistents, Betooni koostise valik sisaldab üldjuhul järgmisi etappe: - betoonile esitatavate nõuete formuleerimine (lähtuvalt konstruktsiooni ekspluatatsiooni tingimustest ja valmistamise tehnoloogia eripäradest), - betooni toormaterjalide valik j

Ehitus
Betooniõpetus I praktikum
13
docx

Betooniõpetus I praktikum

1. Normaalbetooni koostise arvutamine, tsemendi tüübi mõju betooni omadustele ja betooni statistiline kontroll 1.1. Töö eesmärk · Leida arvutuslikult selline materjalide vahekord segus, mis garanteeriks nõutava betooni tugevuse konstruktsioonis vastavuses olemasolevate tehnoloogiliste võimalustega; · selgitada erinevate tsementide mõju betoonisegu töödeldavusele, kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele; · teostada betooni statistiline kontroll kasutades paralleelrühmade katsetulemusi. 1.2. Kasutatavad materjalid · portlandtsement CEM I 42,5 (ehitustsement); · Portland-komposiittsement CEM II/B-M (T-L) 42,5 R; · ,,Kiiu" karjääri looduslik liiv, · paekillustiku fraktsioonid 4/16; · joogivesi. 1.3. Töö käik 1.3.1. Betooni koostise arvutuslik m?

Betooniõpetus
Ehitusmaterjalide eksam
72
docx

Ehitusmaterjalide eksam

1 Materjalide võrdlus (tootmine, materjalide koostis, tihedus, soojapidavus, tugevus, kasutusala) üks loetletud valikutest: a betoon vs aeroc; Betoon Aeroc Tootmine Saadakse sideaine, Autoklaavis täiteaine ja vee segu poorbetoonist kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik Sideained - tsement, vesi, lubi Tihedus raskebetoon üle 2600 300-650 kg/m3 kg/m3 normaalne 2100- 2600 kg/m3 kergbetoon 300-2100 kg/m3 Soojapidavus 0,11 W/mK 0,07 W/mK Tugevus Oleneva

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid
Ehitusmaterjalid labor 4
22
docx

Ehitusmaterjalid labor 4

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr: 4 2016/2017 Killustiku katsetamine Rühm: EAEI31 Alina Olivson 143099 Eneli Liisma Tallinn 2016 Töö eesmärk  Killustiku puistetiheduse määramine  Killustiku terade tiheduse ja veeimavuse määramine  Tühiklikkuse arvutamine  Terastiku koostise määramine  Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine  Tugevusmargi määramine Kasutatud töövahendid  Kaal – täpsusega 0.1g – 1g, massi mõõtmiseks  Nihik – nooniuse täpsusega 0.05cm ja 0.1cm, terade sobivuse hindamiseks  Sõelakomplekt – avadega 1.0; 2.0; 4.0; 5.6; 8.0; 11.2; 16.0; 22.4; 31.5mm  10- ja 5- liitriline anum  Hüdrauliline press- killustiku muljumiseks  Lahtikäiva metallist põhjaga

Ehitusmaterjalid
Betoonisegu katsetamine labori töö nr5
9
pdf

Betoonisegu katsetamine labori töö nr5

Mida mõistetakse betooni klassi all? Klass määratakse kvaliteedinäitaja (näiteks tugevuse) teatud tõenäosusega garanteeritud suuruse järgi. Survetugevuse põhjal jaguneb betoon klassideks (mida tähistatakse survetugevusklassi tähisega C). Peale survetugevusklasside iseloomustavad betooni omadusi veel keskkonnaklassid, konsistentsi e. töödeldavuse klassid ja vesitsementtegur. 8. KASUTATUD MATERJALID • Raado, L.-M., Liisma, E., Tuisk, T., & Põldaru, M. (2020). Ehitusmaterjalid, Loengukonspekt. • https://www.betoon.ee/et/betooni-survetugevus-ja-klassid • https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/4315/Sergei_Nazarenko • file:///C:/Users/Evelin/Downloads/betooni_klass_selle_moiste_ja_maaramine.pdf 9

Materjaliõpetus
EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 4 TÄITEMATERJALID-LIIV JA KILLLUSTIK
18
docx

EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 4 TÄITEMATERJALID (LIIV JA KILLLUSTIK)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 4 2021 Betooni täitematerjali katsetamine Rühm: Mattias Põldaru 1. 13. JANUARY 2022TÖÖ EESMÄRK Liiva puistetiheduse, näivtiheduse, tühiklikkuse ja terastikulise koostise määramine. Killustiku puistetiheduse, terade tiheduse, terastikulise koostise, tugevusmargi ja plaatjate ning nõeljate terade hulga määramine. 2. KATSETATUD MATERJALID Katses kasutati liiva ja killustiku. 3. KASUTATUD VAHENDID Kasutatud vahendite all nimetatakse ja iseloomustatakse kasutatud katseseadmeid, oluline on seadme liik (kaal, nihik, joonlaud, mõõtekell vms) tootja ja mudel, mõõtetäpsus, mõõtepiirkond. Töös kasutati järgnevaid seadmeid:  1 – liitriline silindriline nõu;  Sõelad – avaga 5 mm; 8 ja 4 mm; 4,0;2,0;1,0;0,5;0,25 ja 0,125 mm;  Kaalumis– ja tõstmisnõud;  Mensuurid (250 ja 500 ml);  Elektroo

Ehitusmaterjalid
Ehitusmaterjalid BETOON
5
pdf

Ehitusmaterjalid BETOON

KIVISTAMISE KESKKONNA TINGIMUSTE MÕJU BETOONI OMADUSTELE 1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on selgitada erinevate keskkonna tingimuste mõju kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele. 2. Katsetatud materjalid Kasutatud materjalideks oli tsement CEM I 42,5 (ehitustsement), looduslik liiv, paekivi killustik (fraktsioon 4/16), kraanivesi. 3. Kasutatud seadmed ja instrumendid Kaalud täpsusega 0,2g, kellu, metallvarras, seguküna, vibrolaud, metallplaat ja Abramsi koonus, mis olid eelnevalt niisutatud. 4. Töö käik Betoonisegu valmistamiseks läks vaja komponente: (289 kg/m3 ) tsementi 3,47 kg/12 l , liiva (674 kg/m3) 8,09 kg/12 l, peenkillustiku (1197 kg/m3 ) 2,94 kg/12 l, jämekillustikku 11,7 kg/12 l ja vett (180 kg/m3 ) 2,16 kg/12 l. Vesitsementtegur on 0,62. Betoonisegu valmistatakse eelnevalt niisutatud nõusse. Esmalt segatakse killustik ja liiv ning seejärel segatakse. Hiljem lisatakse tsement ja segatakse uuesti. Lõpuks lisatakse vesi ning segatakse üht

Ehitusmaterjalid
Betooni täitematerjali katsetamine - Laboratoorne töö 4
11
docx

Betooni täitematerjali katsetamine - Laboratoorne töö 4

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö 2020/2021 nr.3 Betooni täitematerjali katsetamine. Rühm: EAEI31 Andres Tärn 192614 Tanel Tuisk 2. november 2020 1. TÖÖ EESMÄRK Käesoleva töö eesmärgiks on läbi viia mitmed katsed, mille tulemusena saada teada liiva ja killustiku puistetiheduse, õppida määrata nendel täitematerjalidel terade tihedust, arvutada tühiklikkuse, määrata liiva terastikuline koostis, killustikul määrata plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmärgi GOST’i meetodi järgi. 2. KATSETATUD MATERJALID Liiv, killustik. 3. KASUTATUD VAHENDID Elektriline kaal-mõõtepiirkond 6000g, täpsus 0,2g Pahtlilabidas silumiseks Lehter puistetiheduse määramiseks Mensuur mahu mõõtmiseks, skaala jaotis 5 cm3 Kühvel Ämber 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Puistetiheduse määramine. Puistetiheduse määramiseks kasutatakse sil

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun