Karboksüülhapped, estrid, amiidid (3)

KORDAMISLEHT
1. Karboksüülhapped – ühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma –COOH
Estrid – ained, mis tekivad karboksüülhapete reageerimisel alkoholidega
Amiidid – karboksüülhappe funktsionaalderivaadid , kus karbonüülrühma kuuluva –OH rühma asemel on aminorühm.
3. 1) Happed reageerivad aktiivsete metallidega – sool + vesinik .
2) Happed reageerivad metallioksiididega – sool+vesi.
3) Happed reageerivad alustega – sool+vesi.
4) Happed reageerivad nõrkade hapete sooladega (reeglina karbonaadid ja sulfiidid) – sool+uus hape .
5) Happed reageerivad alkoholidega – ester +vesi.
4. Metaanhape ehk sipelghape HCOOH – terava lõhnaga, ärritava toimega mürgine vedelik, kasutatakse keemiatööstuses. Mesinikud kasutavad kahjuritõrjeks. Sipelghapet leidub kõrvenõgestes ja sipelga mürgis. Ilmutab ka aldehüüdide omadusi.
Etaanhape ehk äädikhape CH3COOH – kõige tuntum ja kasutatavam karboksüülhape. Pole mürgine. Kasutatakse tööstuses lahustina ning paljude keemiasaaduste valmistamiseks.
Etaandihape ehk oblikhape HOOC-COOH – mürgine aine. Leidub spinatis, hapuoblikas , rabarbis mitte küll ohtlikes kogustes , kuid tuleb siiski arvestada, et kaltsiummetaandiaat (kaltsiumoksalaat) on vees lahustumatu . Seepärast vähendab oblikhapperikaste toitude tarvitamine organismi kaltsiumivarusid nind soodustab neerukivide tekkimist.
Benseenkarboksüülhape e. bensoehape – lihtsaim aromaatne hape . Tema molekulis sisaldub aromaatne benseenitsükkel. Bensoehape on valge kristalne aine, mida kasutatakse keemiatööstuses, samuti toiduainetööstuses säilitusainena.