Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Aldehüüdid, karboksüülhapped, karboksüülhapete keemilised omadused (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
KORDAMINE.
1. aldehüüdid - ained, mis tekivad kui karbonüülrühm asub molekuli otsas
ketoonid - ained, mis tekivad kui karbonüülrühm asub molekuli keskel
karboksüülhapped - orgaanilised ühendid, mis sisaldavad karboksüül rühma
estrid - karboksüülhappe tuletised
2. Nomenklatuuria...
3. Karboksüülhapeid saadakse aldehüüdide oksüdeerumisel.
a) "Hõbepeegli" reaktsioon :
b) "Porgandimahla" reaktsioon:
Tumesinine vedelik muutub kuumutamisel oranžiks.
Neid reaktsioone saab kasutada kõikide aldehüüdrühma sisaldavate ainetega.
4. Karboksüülhapete keemilised omadused:
1) Happed reageerivad aktiivsete metallidega.
2) Happed reageerivad metalli oksiididega.
3) Happed reageerivad alustega (leelistega, hüdroksiididega...)
4) Happed reageerivad nõrkade hapete sooladega. Saadused on alati soolad .
5) Karboksüülhapped reageerivad alkoholidega . Saadus kuulub estrite klassi.
5. Aldehüüdide esindajad:
* Metanaal ehk formaldehüüd HCHO - terava lõhnaga mürgine gaas , mis lahustub hästi vees ja orgaanilistes lahustites .
Metanaali kalduvust polümeeruda kasutatakse polüformaldehüüdi saamiseks, millel on tehnilisi rakendusi. Formaldehüüdi
kasutatakse veel mitmesuguste teiste polümeeride ja muude keemiatoodete valmistamisel.
* Etanaal ehk atseetaldehüüd CH CHO - toatemperatuuril keev vedelik, leiab kasutamist keemiatööstustes; moodustub
organismis etanooli oksüdeerimise tulemusena. Kuna etanaal ise on õige mürgine ja lisaks sellele moodustab mõnede
organismis leiduvate ainetega väga mürgiseid saadusi, on temaga osa alkoholimürgituses ja joobele järgnevates eba-
meeldivates aistingutes üsna oluline.
*Propenaal ehk akroleiin CH =CHCHO - kergesti lenduv vedelik, tugev lakrimaator (silmi ja nina ärritav, pisaratevoolu
esilekutsuv aine). Keemiatööstustes tähtis vahesaadus, kodus tekib rasva pannil kõrvetades.
* Propanoon ehk atsetoon CH COCH - väga hea, laialdaselt kasutatav lahusti; mürgise toimega
Füsioloogiline toime:
Aldehüüdid ja ketoonid on narkootilise mõjuga, kesknärvisüsteemi kahjustava toimega. Limaskestadele toimivad ärritavalt.
Aldehüüdid on üldiselt ketoonidest mürgisemad. Sattudes nahale, tekitavad aldehüüdid põletikke, organismist eralduvad
väga aeglaselt.
Väga väikesed karbonüülühendite kogused ei ole ohtlikud, mõnede esindajate lõhn on meeldiv, mõnedel aga ebameeldiv.
Väga paljude looduslike ainete lõhnabuketi kujundamises osalevad aldehüüdid ja ketoonid.
6. HAPPED ANIOONID
1) - metaanhape e. sipelghape - metanaat e. formiaat
2) - etaanhape e. äädikhape - etanaat e. atsetaat
3) - etaandihape e. oblikhape - etaandiaat e. oksalaat
4) - benseenkarboksüülhape - benseenkarboksüüloaat
e. bensoehape e. bensoaat
5) - kloroetaanhape - kloroetanaat
6) - piimhape e. - laktaat
2-hüdroksüpropaanhape
7) - õunhape e. - malaat e.
hüdroksübutaandihape hüdroksübutaandiaat
8) - viinhape e. 2,3- - tratraat e. 2,3-
dihüdroksübutaandihape dihüdroksübutaandiaat
9) - sidrunhape e. 2-hüdroksü- - tsitraat
1,2,3-propaantrikarboksüülhape
Aldehüüdid-karboksüülhapped- karboksüülhapete keemilised omadused #1 Aldehüüdid-karboksüülhapped- karboksüülhapete keemilised omadused #2 Aldehüüdid-karboksüülhapped- karboksüülhapete keemilised omadused #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 129 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor redy Õppematerjali autor
Aldehüüdid, karboksüülhapped, karboksüülhapete keemilised omadused, happed ja anioonid.
Kokkuvõte kontrolltööks.

Sarnased õppematerjalid

Keemia aldehüülid
3
docx

Keemia aldehüülid

Aldehüüdid on orgaanilised ained, mis sisaldavad funktsionaalse rühmana CHO rühma. Keemilised omadused: ( 1) Astuvad liitumis reaktsiooni H2 ga HCHO + H2 -> H3C-OH (metanool) 2) Võivad oksüdeeruda Ag2O ja CuO toimel HCHO + Ag2O -> HCOOH + 2Ag (metaanhape) 3) Reageerivad alkoholidega andes poolatsetaali lõpuks atsetaali 4) Aldehüüdid reageerivad fenoolida moodustades vaikusd, millest saab toota plastmasse Füüsikalised omadused: lahustub vees, lenduvad vedelikud, narkootilise toimega, mürgised Kasutamine: pisargaas, kosmeetikas, ravimid, vaigu tootmine, keemiliste mürkainete tootmine,... Ketoonid on keemilised ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Nt. 2-propanoon ehk atsetoon CH3COC Ketoonid on karbonüülrühma sisaldavad ühendid. Kui karbonüülrühm on seotud kahe süsivesinikradikaaliga, saame ketooni R ­ CO ­ R', radikaalid võivad olla ka ühesugused

Keemia
Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused
106
pptx

Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused

aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). • Orgaanilistes ühendites on süsinik 4 valentne süsinikul alati 4 sidet. • Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side. Alkaanid • sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete σ- sidemetega) • CH4 -metaan, C2H6- etaan, C3H8- propaan, C4H10- butaan • Näiteks: butaan ja metüülpropaan. (erinev on ainult ahela kuju ehk struktuur). Alkaanide omadused • Füüsikalised omadused: süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus ning sulamis- ja keemistemperatuur • Keemilised omadused: Alkaanid on väga vähe reaktsioonivõimelised. See tuleneb C — C ja C — H sideme (σ-sideme) suurest püsivusest. Keemilised omadused • täielik oksüdeerumine • mittetäielik oksüdeerumine • pürolüüs (CH4 → C + 2H2) • dehüdrogeenimine ehk vesiniku äravõtmine (alkaan → alkeen + H2). CH3

Orgaaniline keemia
Karbonüülühendid-aldehüüdid ja ketoonid
8
docx

Karbonüülühendid: aldehüüdid ja ketoonid

4. KT materjal Karbonüülühendid: aldehüüdid ja ketoonid II kursus Aldehüüdid Ketoonid Kui karbonüülrühm CO on seotud 1H ja Kui karbonüülrühm CO on seotud kahe C 1C aatomiga on aatomiga on tunnusrühmaks aldehüüdrühm -CHO tunnusrühmaks ketorühm -CO- rühm ketoonide üldvalem on R-CO-R (R ­on süsivesinikrühm) H H+1 H ­ C ­ C+1 = O-2 CH3 - CO - CH3

Orgaaniline keemia
Keemia kontrolltöö - Aldehüüdid
3
docx

Keemia kontrolltöö - Aldehüüdid

OH)). Lihtsaim aldehüüd on metanaal, mille 37-protsendine vesilahus on formaliin. Kaks kõige levinumat aldehüüdi on metanaal HCHO ja etanaal CH3CHO. Sõna "aldehüüd" leiutas Justus von Liebig lühendina ladina sõnadest "alcohol dehydrogenatus" ('alkohol, millest on vesinik eemaldatud'). Nimi viitab sellele, et vastava alkoholiga võrreldes on aldehüüdi molekulis üks vesiniku aatom vähem. Aldehüüdide omadused on mitmekesised. Väiksemad aldehüüdid lahustuvad vees paremini. Lenduvad aldehüüdid on kirbe lõhnaga. Õhu käes aldehüüdid pikapeale lagunevad autoksüdeerumiseks nimetatava protsessi abil. Looduslikult leidub paljusid aldehüüde eeterlikes õlides. Sageli on neil oma osa eeterlike õlide meeldivas lõhnas. Kuid looduslikes "ehituskivides" (aminohapetes, nukleiinhapetes ja lipiidides) ei ole aldehüüdid levinud, arvatavasti aldehüüdrühma suure keemilise aktiivsuse tõttu. Enamik suhkruid on siiski aldehüüdide derivaadid

Keemia
Karbonüülühendid spikker
1
doc

Karbonüülühendid spikker

Keemia - Karbonüülühendid Karbonüülühendeid (>C=O; karbonüülrühm) jaotatakse kaheks. Aldehüüdide (RH>C=O) tunnusrühmaks on ­CHO, nimetuse lõpuks ­aal (metanaal HCHO, etanaal CH3CHO, propanaal C2H5CHO jne.). Ketoonide (RR>C=O) tunnusrühmaks on -CO (asub tavaliselt valemi keskel), nimetuse lõpuks ­oon (propanoon CH3COCH3). Aldehüüdid on ketoonidest veidi aktiivsemad. Süsiniku arvu kasvuga muutub agregaatolek (ainult metanaal on gaas, edasi vedelikud ja C 20 juures juba tahked ained), lahustuvus vees väheneb, keemis- ja sulamistemperatuur ning tihedus suurenevad. Sama süsiniku arvuga aldehüüdidel on keemistemperatuurid alkoholidest veidi madalamad ja tihedused väiksemad. Aldehüüdid peaaegu ei moodustagi vesiniksidemeid. Homoloogilises reas muutub aldehüüdide

Keemia
Keemia 11-klass
6
docx

Keemia 11. klass

metaan H-C-H-O CH3 CH2 CH2 OH H N=2 HH C2H5 etanool e piiritus H-C-C-O-H CH3CH2OH HH N=3 HHH CH3CH2CH2OH Propaan-1-ool H-C-C-C-OH OHCH2CH2CH3 HHH Alkoholide omadused etanooli näite põhjal CH3CH2OH ja OHCH2CH3 Füüsikalised omadused · On värvuseta iseloomuliku lõhnaga vedelik. · Keemis t° = 78°C · U 40% viin, u 96% piiritus, u 100% absoluutne alkohol · On veidi veest kergem Keemilised omadused 1. Etanool on hästi hästi nõrk hape, kuna dissotseerub(laguneb) vähe. Anorgaanilisest keemiast on teada HCl H + Cl Alkohol on sama lugu CH3CH2O/H CH3CH2O+H 2

Keemia
ORGAANILINE KEEMIA
44
pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj

Keemia
ORGAANILINE KEEMIA
44
pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj

Keemia




Kommentaarid (2)

Getlin profiilipilt
Getlin S.: Väga hea.

Aitas hästi tööks kordamisel :)
18:39 12-05-2009
Kristel16 profiilipilt
Kristel Kerstna: väga põnev
19:27 09-11-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun