Õpetaja ütles, et jäi võitjaks. Luges mitu naela kala oli, kas oli väärt kala süüa? Mida teha siis, kui ta oleks randa jõudnud? Kala ja mehe suhe oli midagi enamat. Oleks ta kala suutnud liha hinnaga ära müüa? Miks kelner ütles, et kala oli hai? Kavatses selgitama hakata, aga esimene sõna oli hai. Kuidas jutustada, mis juhtub merel? Ta oli marliinilugu ja algas sõnaga hai...(jäämägi) Metatekst- tekst tekstis, milline lugeja sa oled? Kas nägid valu või ilu? Oleksid turist või Maolin? Miks selline lõpp? Vanamees oli küll pettunud, võitles ikkagi mariliiniga, mitte haidega, kas haid tapsid vanamehe? Vanamees oli üle. ,,inimest saab hävitada, aga mitte alistuma sundida" Eksistentsialism- peab tunnistama piirt, ei saa võtta kui absoluutset tõde PEET VALLAK 1893-1959 Ta oli juhtiv novellist Novelett ,,Maanaine"- teksti tõlgendus oleneb sellest, mida me teame, rustikaalne(talupoeglik)
Margarita ja meister surevad üks oma abikaasa majas ja teine kliinikus. Kolmekesi kappavad nad nüüd oma mustadel ratsudel üle linna. Meister külastab Bezdomnõid. Äike. Gribojedov on maha põlenud. Kogu seltskond seisab künkal. Meister jätab Moskvaga hüvasti. Margarita näeb Wolandi mantlihõlma vahelt, et Moskva on hävinud, põlenud. Öös jätkub sõit. Fagottist on saanud tumelilla rüütel kuldsete ratsmetega hobusel; Peemot on kõhnuke vaikiv noormees, paaz, (narr). Azazello kihv ja kae on kadunud, tema silmad on tumedad ja tühjad. Meistril pikad valged juuksed ning kannused sätendamas saabastel. Woland "lendas sellisena nagu ta tõeliselt oli /.../ tema hobuse valjad, see võis olla kuukiirtest kett ja et hobu pimedus ise, ja tema lakk on kõuepilv ja ratsaniku kannused valged täheterad." Jõuavad uuele maastikule, kus otsekui kurt peremees (st prokuraator) ja koer vaatavad kuud. Meister: "Vaba! Sa oled vaba! Ta ootab sind
Penelope hoiab kosilasi eemal ettekäändega, et ta koob äiale surilina, kuid tegelikult arutab päeval kootu öösel üles. Jumalad, välja arvatud Poseidon, on 10 aasta jooksul leebunud ja saadavad Hermese nümf Kalypso juurde, kelle juures Odysseus 7 aastat vangis on olnud, ja käsivad tal kangelase vabastada. Odysseus ehitab kojuminekuks parve ja on peaaegu kodus, kui Poseidon teda märkab ja talle tormi kaela saadab, mis viib Odysseuse kaugele faiaakide saarele. Seal vajub ta kokku ning kohalikud leiavad ta ja võtavad sõbralikult vastu. Kohalik laulik hakkab Trooja sõjast laulma, mille peale Odysseus oma isiku paljastab ja räägib oma seiklustest. Samal ajal läheb Ithaka saarel Telemachos oma isa kohta uurima. I Lotofaagide ehk lootosesööjate maa. Kõik elanikud on lootose tõttu unustusse vajunud. Nutikal kangelasel õnnestub sealt pääseda. II Kükloopide, Poseidoni laste, maa. Nad satuvad ühe lambaid pidava kükloobi Polyphemose
kaugele jäi. Hades haaras neiu kaarikusse ja nad läksid allilma, kus Persephone hädakisa kajas kõikjale, tema ema kuulis seda. Demeter läks Persephonet otsima, kuid keegi ei osanud talle vastata. Demeter rändas 9 päeva ja jõudis viimaks päikese juurde, kes rääkis talle, kus Persephone on. Demeter lahkus Olümposelt, asus elama maa peale moondatult. Üksinda rännates jõudis ta Eleusisesse ja istus teeveerele kaevu juurde. Neli neidu tulid kaevule vett tooma, nägid teda ja pärisid, mis on juhtunud. Demeter vastas, et oli põgenenud mereröövlite küüsist, kes teda orjandusse olid tahtnud müüa. Neiud võtsid Demetri enda juurde elama. Demeter järgnes õdedele ja kui ta astus üle läve ruumi, kus ema hoidis oma noorimat poega, täitis taevalik sära ukseava ja Metaneira (ema) tundis suurt aukartust. Demeter soovis juua piparmündiga maitsestatud odravett. Siis võttis Demeter lapse
abiellub. Naine mõtles seda naljaga algul. Aurelius läkski maagi juurde, kes kaotas ära kaljurahnud. Arveragus tuli koju, kõik ok, aga Aurelius tuli siis ka ja ütles, et ta kaotas ära kaljud. Dorigren väga õnntu ja Aurelius jättis lepingu katki, nähes naise kurbust. Aurelius ei pidanud maagile ka midagi maksma. Indulgentsimüüja lugu Liigsöömine- ja joomine, patud üldiselt, viivad hukatusse. Aadam-Eeva. Kõik hea on tehtud kainena. Mängukirg halb, kümme käsku. 3 meest nägid kullahunnikut. Saatsid kõige noorema linna millegi järele, 2 mõtlesid, et tapavad kolmanda ära. Samas mõtles üks veel, et tapaks teise ka ära, siis saab kõik endale. Kolmas tuli tagasi, tapeti ära ning mürgitatud joogi tõttu surid mõlemad järelejäänud ka ära, keegi ei saanud kulda. Munga lugu Printside languse lugu, kuidas kõigil läheb algul hästi ja pärast vajuvad alla. Nunna preestri lugu Lesknaisel oli kukk ja palju kanu
su näkku sülgab kahtlushapet... Oo, lõõskav tõde looja suust, mis koltub meis kui vana tapet. Heiti Talviku elu ja looming, 1 luuletus peast · eluaastad 1904-1947 Traagilise saatusega luuletaja. Sündis ülikooli professori pojana (isa tegutses kohtumeditsiini vallas, ülikooli õppejõuks, suur kirjandushuviline, lemmikud Liiv ja Suits). Ema oli andekas pianist. Keskkooli ajal tärkas huvi kirjanduse (luule) vastu. Samas mõttemaailmalt ja elulaadilt omapärane. Töötas vahepeal põlevkivi kaevurina, et näha, milline see elu on. Saatis Tuglasele mõned luuletused, et ta need Loomingus avaldaks. Kui tagasi Tartusse, siis kaustikutäis luuletusi, kuid trükki ei jõua. Õpingud TÜ filosoofiateaduskonnas 1934 aastani. (kohustuslik sõjaväekohustus vahepeal, aga ka palju lisaloenguid). 1929 aasta "Loomingus" esimesed tööd,
Ta käib linnapeal ringi, kohtab kahte nunna, saab kokku vanade sõpradega (Sally ja Luce), joob ja kõige lõpuks otsustab hiilida koju, et rääkida oma noorema õega, Phoebega. Vanemad ei tea sellest midagi, et Holden koolist jalga on lasknud. Kohe teose alguses tunnistab Holden, et ta on suur valevorst ja et see kõik tuleb tal loomulikult. Raamatu alguses istub Holden vaatamata vihmasele ilmale pargipingil ja vaatab oma õde. Noormees hakkab nutma (õnnest, vihast, kurbusest ja kes teab millest veel) - ta on segaduses väike poiss. Raamat lõpeb sellega, et Holden on jälle inimestest oma tavalise sallimatusega. Ta on samas hingeseisundis kui teose alguses. Holden on minategelane. Pheobe on Holdenist paar aastat noorem ning käib IV klassis. Tundub, et ta armastab väga oma venda, kuna kui Holdenile tuli mõte kaugele ära sõita, pakkis plikatirts oma kohvri kokku ja otsustas kaasa minna. Järele mõeldes on see üsna
realistlik. Saab hea ülevaate sellest, mida nimetatakse vaesuseks (muldpõrandad, katkised aknad, jalanõusid ei olnud, sööki tõi naabertalu naine). Villu lapsepõlv on rõõmutu. Teos on ühiskonnakriitiline, et kuidas inimesed saavad sellistes oludes üldse elada. Kui vanaema suri, siis võtis naabertalu perenaine Villu enda juurde elama. Villu on lahtise peaga poiss ja omandas koolsi hästi teadmisi. Tööd teha Villu eriti ei saanud, sest tal oli põdur tervis ja oli üldse nõrk noormees. Seetõttu hakkab ta mõisas hoopis mõisapreilide õpetajaks. Tekivad tunded ühe mõisapreili vastu. Villu tegelaskuju on väga autobiograafiline. Mõisas tekib konflikt, sest ta ei sobi sinna oma tausta tõttu (Kukulinn). Siis kui Villu enda eest seisab, siis üks mõisahärra annab Villule kaikaga hoope ja saab ühe hoobi pähe ja selle tulemusel Villu kaotab terve mõistuse. Lõpeb sellega, kui Villu istub ühe Kukulinna maja trepil pilk kaugusesse
kuninga vastu, kuid mitte iialgi kardinali ega hispaanlaste vastu. Sellest kindlakskujunenud harjumusest tuleneski, et ülalmainitud aprillikuu esimesel esmaspäeval 1625.. aastal kiirustasid linnakodanikud, kuuldes kära, kuid mitte nähes puna-kollast lippu või hertsog Richelieu kaardiväelaste univorme, «Vabamöldri» kõrtsi poole. 7 Sinna jõudes võis igaüks segaduse põhjust näha ja mõista. Keegi noormees ... Kuid visandame ühe suletõmbega ta portree. Kujutlege don Quijotet kaheksateistkümneaastasena. Don Quijotet ilma raudrüüta, soomussärgita ja reiekaitseteta, don Quijotet villases vammuses, mille sinine värv oli omandanud veinipära ja taevasinise vahepealse tabamatu värvingu. Piklik ja tõmmu nägu, esiletungivad põsesarnad -- salakavaluse tunnus; väga arenenud lõualihased -- märk, millest eksimatult tuntakse gaskoonlast, isegi ilma baretita, meie noormees aga kandis mingi
Teose lõpus leiab Böttcher oma naise, ent see, keda ta enda ees näeb, ei vasta tema ootustele. Tema naine oli olnud tüse ja matsakas, just selline nagu Böttcherile meeldib, ent nüüd leidis ta eest kondise varju. Böttcher jääb segadusse. Proua Lieser- Elisabethi korterikaaslane, südamest fasist ning valmis iga kell kedagi ära andma. Just teda süüdistab Elisabeth oma isa sattumises vangilaagrisse. Professor Pohlmann Ernsti kunagine usuõpetaja. Temalt püüab noormees saada vastust küsimusele, kas ta on kurjategija ning kuidas saada lunastust. Pohlmannist kujuneb teose jooksul Graeberile tugiisik. Teose lõpus võtab gestaapo professori kinni. Alfons Binding Ernsti kunagine koolivend, kõrgel positsioonil ühiskonnas. Alfons imetleb Ernsti, kuna tema on ainuke, kes temalt midagi ei taha. Binding võiks kasvõi oma sokid jalast anda, et aga Ernstil parem oleks. Nii mõnigi kord toetab ta Graeberit söögipoolisega, et sõdur neiuga õhtustada saaks
Inimesed olid rikkad ja jumalad armastasid neid. Kui kuldne inimene suri, jäi temast järgi heategev hing, inimsoo ihukaitsja. Siis tuli hõbedane inimsugu, nad olid alguses halvad. Vähe arukust ja tegid üksteisel liiga. Ka nemad surid välja, aga hinged alles ei jäänud. Pronksinimesed olid tugevad, sõja ja vägivalla pooldajad, seega hävitasid oma tõu ise. Neile järgnes jumalasarnaste kangelaste tõug, kes pidasid kuulsusrikkaid sõdu jne. Asusid elama õndsate saarele, kuhu jäid igaveseks elama. Viies tõud ehk raudinimesed, elavad siiamaani. Nad elavad kurjal ajal, ja nende loomuses on palju kurjust, ei saa rahu murest ja vaevast. Põlvkondade viisi minnakse järjest kurjemaks. Lõpuks tuleb aeg, mil nad metsistuvad, ja kaob hea tahte austamine. Siis hävitab Z ka nemad. Pikka aega elasid maal ainult mehed. Z lõi naised siis, kui vihastas Promet peale. (tuli ja jumalate
Uranose verest ja sealt tulid ka fuuriad aka erinnüsed (neil olid maod juuste asemel & verest tilkuvad silmad. Nii kaua kui eksisteerib patt, ei saa neid maa pealt ära ajada). Kronos (roomlastele Saturnus) oli oma õe ja abikaasa Rheaga (Ops) universumi isand. Kronos teadis, et üks tema poegadest saab tema hukuks ning sõi oma vastsündinud lapsed, kelle Rhea talle sünnitas, ära. Rheal õnnestus Zeus päästa, pannes lapse asemel kivi. Rhea toimetas Zeusi Kreeta saarele, kus too üles kasvas. Zeus sundis Kronose hiljem oma vennad välja oksendama (elusad lapsed olid), kivi pandi aga Delfisse. Järgnes Zeusi ja Kronose vaheline sõda. Kronose abilised oli titaanid ja Zeusi toetasid tema 5 venda ja õde (Hera vist). Titaanid said lüüa, sest Z vabastas 100käelised koletised ja Prometheus (ühe titaani tark poeg) asus Z poolele. Titaanid pandi Tartarosse kinni, Prometheuse vend Atlas pandi maailma oma turjal kandma
Teos algab sellega, kuidas jumalad kokku tulevad ning Athena avaldab muret Odysseuse, kes on juba 7 aastat veetnud nümf Kalypso saarel, olukorra üle. Otsustatakse, et Odysseusel tuleb lasta minna. Kalypso juurde saadetakse Hermes, kes teatab talle, et jumalate käsul peab ta Odysseust vabaks laskma. Odysseus ehitab endale parve ja asub teele. Poseidon, kes on oma poja pimestamise pärast Odysseuse peale väga vihane, tekitab tormi ning Odysseus satub faiaakide saarele. Seal võetakse ta lahkelt vastu ning lastakse jutustada oma seiklustest. Alles nüüd räägitakse sellest, mis on Trooja sõja ja antud teose alguse vahel toimunud. Peale lahkumist langenud Trooja alt ekslesid Odysseus ja tema kaaslased mere peal, kuni jõuti kükloopide saarele, kus nad olid sunnitud ühe kükloobi, Polyphemose, pimestada, et saarelt minema pääseda. Sellega vihastasid nad Poseidonit, kelle poeg see kükloop oli. Varsti sattusid nad Aeoluse saarele
Pole lemmikkirjanik Künnapasel, aga väga armastab vene kirjandust. Polnud Tolstoi selge mõistusega. Romaan ,,Ülestõusmine." Ülestõusmine nagu ülestõusmispüha, vaimne ülestõusmine. Ta kirjuas muide seda 10 aastat, 1889-1899. Tollel romaanil on eluline tagapõhi, üks väga tuntud vene advokaat, tolleaegne, rääksi Tolstoile loo oma kohtupraktikast. Sisu on niisugune väga fanaalne, haritud ja rikkast suguvõsast pärit noormees sõidab külla oma sugulasele, näeb seal ilusat toatüdrukut ja võrgutab selle. Sõidab minema, nii kui ikka. Tüdruk jääb rasedaks, satub loomulikult selles peres tagakiusamise alla ja visatakse tänavale, kuskile mujale tal minna pole, kui avalikku majja. Süüdistatakse teda seal ühe kliendi paljaksvarastamises. Venemaal oli tol ajal vandekohus. Ühes vandekohtunikuks päriselus on toosama noormees, aastaid on mööda läinud
kursuse, aga oluline on see, et seal mõjutas teda Herder. Neist said sõbrad. Goethe leidis enda jaoks ka Shakespeare'i. Ülikoolipäevil tegeles Goethe luuletajana, luuletas armastuse teemal. Tal oli olnud palju armumisi, mis õhutasid teda luuletama ja oma elamusi väljendama. Esimene suurem tuntus on tal näidendiga ,,Götz von Berlichingen". 1774 ilmus kiriromaan ,,Noore Wertheri kannatused" vähe filosofeerimist/kirjeldamist, et oleks paremini jälgitav. Werther oli haritud noormees. Töötas erinevate võimukandjate juures. Tema probleem seisnes selles, et ta oli ülitundeline. Ta oli armunud Lottesse, kes oli teise mehega kihlatud. Werther ei leidnud vastuarmastustm sest Lotte ei söandanud oma kihlust Albertiga katkestada. Lotte oli oma pere vanim laps, ema abiline, aga oli juhtunud, et tema ema suri ära. Haigevoodil ütles ta ema Lottele, et Lotte hoolitseks oma õdede ja vendade eest ja Albertiga abielluks. Albert oli korralik, töökas mees
vähesed inimesed suhtusid temasse hästi. Kuid tänu mitmetele juhustele said vürst ja Jepatsinite perekond tema sealviibimisest üsna pea teada. See muidugi ärritas Aglajat, kuigi ta püüdis seda mitte välja näidata. Peagi hakkas ta saama Nastasja Filippovnalt kirju, kus too palus tal kiiresti vürst Mõskiniga abielluda. Vürst võttis enda juurde elama Ippoliti, kes oli juba väga haige ja pidi peagi tiisikusse surema. Noormees küll käitus temaga äärmiselt tänamatult, kuid vürsti hea süda sellest ei hoolinud. Poiss oli ennast juba hävitanud ja teisi endast eemale peletanud. Ta viis enese lõpuks nii kaugele, et kindlat surma ootama jäämata püüdis end vürsti kodus mitmete tunnistajate juuresolekul maha lasta. Püss ei läinud õnneks lahti ja nii pidi ta oma surma ikkagi veel edasi lükkama, kuni see varsti ise saabub.
"Iliase" tähtsamad kangelasi, meenutatakse Trooja sõda. Keset teost tehasse tagasivaade eelnenule. Ithaka saare valitseja on Odysseuse naine Penelope, poeg Telemachos. Rikas majapidamine. Kojumineku algul on kõik sujuv. Kuid siis satuvad tormi kätte. Esimene maa, kuhu satuvad, oli lotofaagide (lootosesööjad) maa. Kes lootoseid sööb, unustab kodumaa. Osad sõdurid söövad lootost, jäävad sinna. Odysseus saab sealt siiski minema. Viib oma mehi otsusekindlalt edasi. Mehed jõuavad saarele, kus elab kükloop (ühe silmaga hiiglane) Polyphemos, suure isuga jõhkard. Tal oma koobas, omad lambad. Tema isaks merejumal Poseidon. Polyphemos paneb mehed koopasse kinni, veeretab kivi ette, ning sööb neid kahekaupa hommikuks. Odysseuse nipp purjujootmine ja kavalus. Jootis kükloobi veini täis, seejärel torkasid põleva tukiga tal silma välla. Polyphemos kontrollis lambaid, katsus, kas on ikka lambad ning lasi lammastel rohtu sööma minna, mehi koopast välja ei lasknud
inimesed suhtusid temasse hästi. Kuid tänu mitmetele juhustele said vürst ja Jepatsinite perekond tema sealviibimisest üsna pea teada. See muidugi ärritas Aglajat, kuigi ta püüdis seda mitte välja näidata. Peagi hakkas ta saama Nastasja Filippovnalt kirju, kus too palus tal kiiresti vürst Mõskiniga abielluda. Vürst võttis enda juurde elama Ippoliti, kes oli juba väga haige ja pidi peagi tiisikusse surema. Noormees küll käitus temaga äärmiselt tänamatult, kuid vürsti hea süda sellest ei hoolinud. Poiss oli ennast juba hävitanud ja teisi endast eemale peletanud. Ta viis enese lõpuks nii kaugele, et kindlat surma ootama jäämata püüdis end vürsti kodus mitmete tunnistajate juuresolekul maha lasta. Püss ei läinud õnneks lahti ja nii pidi ta oma surma ikkagi veel edasi lükkama, kuni see varsti ise saabub.
Kirjandus keskaegses linnas. 13.saj hakkas linnades kujunema rüütlikirjandusega võrreldes lihtsam ja rahvalähedasem kirjandusliik, mis esitas tugevneva III seisuse ehk keskklassi (kaupmehed, käsitöölised) maailmavaadet. Kui varasemal keskajal oli haridus aadelkonna ja vaimulike eesõigus, siis ülikoolide tekke järel hakkasid ilmalikud teadused vähehaaval kiriku mõju alt väljuma. Ülikoolidesse pääsesid ka kodanlaste pojad. Vähehaaval tärkas vastumeelsus ja protest seisusliku ebavõrdsuse vastu ning eeskätt sellest tulenevalt hakkas kirjanduses valitsema satiirilis-didaktiline vaim. Pilgati vaimulike patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust ajastu kõiki pahesid. Samal ajal ka moraliseeriti: sagedasti kasutati allegoorilist (abstraktseid mõisteid isikustavat) väljendusviisi. Järjest rohkem käsitles kirjandus ühiskondlik-poliitilist temaatikat
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
läbi mingit protsessi. On kirjeldatud ka poeetilisi talupoegi (nt ,,Hor ja Kalinõts"). Kalinõtsit oli võrreldud Schilleriga, aga Hori Goethega. Hor põlgab naisi. Novell/ olukirjeldus ,,Lauljad" T arvates on talupojad väga tundlikud ilu suhtes. Siin näitabki ta andekat meest. Kogu novell on pühendatud lauluvõistlusele ühes külakõrtsis. Tekst on väga täpne omane olukirjeldusele. Kõrtsis toimub lauluvõistlus. Üks andekas noormees laulab nii, et ka küla kõige metsikum mees hakkab nutma. Vaatamata erakordsele andele, mille jutustaja külast leiab, on see küla ikka vaene ja mahajäetud ning seal elavad inimesed, kes ei suuda leida harmooniat. Selle jutu puhul on tegemist romantismipoeetikaga. Lisaks talupoegadele kirjeldatakse ka aadlikke. ,,Stsigrovi valla Hamlet" Shakespeare'i Hamletist oli 30-40ndatel palju juttu. Hamletiga võrreldi tolleaegseid vene haritlasi. See jutt on
laseb Achilleusele Aphrodite abiga vibunoolega kanda. Achilleus sureb. Kreeklased ei loobu. Pöördutakse teadjamehe poole ja küsitakse, kuidas Troojat vallutada. Teadjamees teadis, et troojalaste hulgas on üks mees, kes näeb tulevikku. Nad said selle mehe kätte ja ta rääkis, et Trooja linn ei lange enne, kui Trooja linna vallutamisel kasutatakse Heraklese vibu ja nooli. Aga uba oli selles, et need jäid ühe kangelase kätte, kes sai mao käest halvata. Odysseus läheb meestega sinna saarele, kus mees pesitses. Odysseus saab vibu ja nooled kätte ning meelitab ka kangelast Trooja alla tulema, kus ta ka terveks raviti. Odysseus tappis Parise. Aga Trooja ikka ei lange. Varastatakse ka Troojas asuv Athena kuju ja Trooja ikka ei lange. Odysseus mõtles, et tuleks ehitada hobune, mis on seest tühi ja paigutada sinna üks julge sõjameeste salk. Ülejäänud vägi purjetab minema. Kaldale jääb ainult üks kreeklane, kes
rääkind, et isa on kodus. Ka Neenu soovitab minna Ekkel vaatma Enekest. Eneken nuttab ja nad embavad pikka ega sositades asju üksteise kõrva. Väike käib lutsu viskamas ja ei möista miks kaks nii kauka kallistavad, kui nad sisse lähevad järgneb väike Ekke ja leiab kaks põlvil vanaema ees kel ühes käes vits, teises raha. Kui viimaks Eneken küsib kas Ekke leidis lahtiseid allikaid vastab ta, et leidis ag arvab, et kodus kõik on kõige parem. 8. Kulminatsioon või lõpplahendus (vastavalt kumb olulisem) Kulminatsiooni haripunkt on võimalikult näiteks siis kui Pohja- Noora mägede vahel maanteel mõistab Ekke lõpuks, et need teed on hüpnotiseerivad ja alati pettust tekkitavad, sest veel ei ole tal olnud õnne ja rõõmu erinevate etappide tagajärgedena. 9. Autori keel ja lauseehitus Tüüpiline proosa. 10. Mis tüüpi kirjeldused ning mida põhiliselt kirjeldatud Enamasti on kirjeldatud loodus tseene ja neid väga põhjalikult tuues
suutnud luua reljeefsed karakterid, kellest igaühel on külaühiskonnas oma kindel koht." (Astrid Reinla, "Mosaiikpanoraam", Looming 1976 nr. 8) 3 "Harala elulugude" tegelaskujud erinevad üksteisest sotsiaalselt positsioonilt, psühholoogiliselt dispositsioonilt ja maailmavaatelt. Igaüks neist on omaette indiviid, koondtüüpe esineb palju harvemini. Igale karakterile on antud kirjaniku poolt isikupärane jutustamisnurk. Lugedes jääb mulje, et eluline materjal esitab end ise, kusjuures autori valiv ja kujundav sulg on täielikult varju jäänud. Autor ei hinda oma tegelasi otseselt, ei seleta sellise käitumise põhjusi ega anna väliskirjeldust. Inimesed räägivad endast ise. Samas väidab PaulEerik Rummo, et autori kätt on veidike tunda: "Nad lõpevad mingi voolitud puändiga ja esitavad tutvustatavaist rangelt ainult olulist, kusjuures jääb kahtlus, et olulisuse astme
ääretult mina.F.Tuglas) · Kalambuur e. sõnadega mäng(Arvus 11 ühed ei salli üks teist. I.Raag) · Homonüümid- tähenduselt erinevad(Üksteist, üksteist) · Paradoks- kummaline vastuolu sisaldav ütlus, mis toob esile sügavamad elutõed(Surm ühel silmad suleb, teasel kisub valla. M.Under) Piltkujundid: · Akrostihhon-eriline luuletus. Iga rida peab algama järgmise tähega nii, et ülevalt alla ainult esimesi tähti lugedes saadakse kokku mingi kindle sõna või lause. · Palindroom-sõnad mis on ka tagurpidi lugedes sama tähendusega(Aias sadas saia) 3)Kirjandusvoolud-romantism, realism, ekspressionism, sümbolism, naturalism, ROMANTISM: Romantism on 18.sajandil Saksamaal tekkinud kirjanduse suund ehk vool. Romantism väärtustab isiksust koos puhaste ja ja kängitsemata tunnete, igatsuste, lootuste, armastuse, õnne, hiilguse ja salapäraga. Romantilised tegelased:
sealviibimist eriti avalikustama, sest oli häbistatud naine ja vähesed inimesed suhtusid temasse hästi. Kuid tänu mitmetele juhustele said vürst ja Jepatsinite perekond tema sealviibimisest üsna pea teada. See muidugi ärritas Aglajat, kuigi ta püüdis seda mitte välja näidata. Peagi hakkas ta saama Nastasja Filippovnalt kirju, kus too palus tal kiiresti vürst Mõskiniga abielluda. Vürst võttis enda juurde elama Ippoliti, kes oli juba väga haige ja pidi peagi tiisikusse surema. Noormees küll käitus temaga äärmiselt tänamatult, kuid vürsti hea süda sellest ei hoolinud. Poiss oli ennast juba hävitanud ja teisi endast eemale peletanud. Ta viis enese lõpuks nii kaugele, et kindlat surma ootama jäämata püüdis end vürsti kodus mitmete tunnistajate juuresolekul maha lasta. Püss ei läinud õnneks lahti ja nii pidi ta oma surma ikkagi veel edasi lükkama, kuni see varsti ise saabub.
näotäit. Siis aga rahunesin ja panin teleri mängima. Enda kahjuks tulid sealt just uudised, aga ma otsustasin need siiski ära vaadata. "Äsja kadunud Pitsabaari omaniku baar tulekahjus! Täna süttis ähmastel oludel Leindholdi pitsa tagaruum, milles hukkus kaks inimest. Pritsimeestele tegi see muret, et mõlemad sissepääsud olid suletud. Selleks, et sisse saada, pidid nad uksed lahti lõikama! On see vast katastroof!" "Jah, on see vast katastroof! Meil on ka pealtnägijaid, kes nägid enne tulekahju tagaruumi sisenevat naist. Kes see naine oli, seda ei tea. Aga nüüd las räägib üks pealtnägija:" "Ma seisin seal leti juures, kui sinna tuli üks naine nimega..." "Oh ei!" olin väga ehmunud. "... Kahjuks nime ma ei mäleta, väga imelik nimi oli igatahes. Ta rääkis müüjaga ja siis äks taharuumi. Seal ta rääkis ühe hukkunuga ja siis tuli sealt karjeid: "Appi, appi, Kristiina ärka üles! Selle peale läks müüja taharuumi ja sealt
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja
Polnud rebane aga surnud ühtegi, oli teine kavalust täis ja teeskles. Avas nüüd silmad ja näris kalakotid katki, pildus kalad maha. Hüppas ka ise maha ja tassis kalad metsa alla ja hakkas sööma. Karu juhtus mööda minema ja tundis kala lõhna. Pärib siis rebase käest, et kus kohast teine need kalad sai... 6.Miks hobune alati sööb.- Kord sõid hobune ja härg karjamaal rohtu. Arutasid seal isekeski, et on tüdinud sellest pidevast närimisest ja aega puhkuseks napib. Kui korraga nägid mööda teerada meest kõndimas, raske kott turjal mis surub mehe selja lausa kõveraks.Jõudnud taadike lähemale, hakkas hobust paluma, et too viiks ta üle oja. Temal jalad töntsid ja viimaks upub ära ka veel. Hobusel oli küll hea süda, aga nägi eemal rohututikest ja arvas, et ei tema viia saa, sest vaja varsti tööle hakata ja nüüd peab enne seda hoolega sööma. „Kui upud on kahju küll, aga parata pole midagi. Igaüks peab ikka enda eest väljas olema“, lausus hobune.
Kui Polyphemos siis ei näinud ta midagi, kuid lasi lambad ikkagi karjamaale sööma. Lammaste kõhtude alla klammerdunult suut Odysseus koopast ära põgeneda. Daidalos ja Ikaros. Daidalos oli kreeka mütoloogias parim ehitusmeister, kujur ja leiutaja. Tema leiutatad olevat sirkel, puur ja veel üht-teist. Eriti hea oli ta arhitektina. Kuid mitte kõik ei läinud tal libedalt. Teda süüdistati õepoeg Talose tapmises. Seepeale Daidalos põgenes koos oma väikese poja Ikarosega Kreeta saarele. Seal ta ehitas kuningas Minose soovil labürindi, kus viimane hoidis koletis Minotaurost. Daidalos aga ei olnud rahul kuninga julmustega ja tahtis saarelt lahkuda. Laeval ära sõita ei olnud võimalik ja Daidalos otsustas kasutada õhuteed. Ta jälgis lindude lendu ning muretses erinevaid sulgi. Need sidus ta kokku ja kinnitas vahaga. Nii sai ta tiivad nii endale kui ka pojale. Järgmisel hommikul pani ta tiivad selga ja lendaski koos pojaga minema
Sandistas ta poja. Mainitakse "Iliase" tähtsamad kangelased ää, meenutatasse Trooja sõda. Keset teost tehasse tagasivaade eelnenule. Ithaka saare valitseja on O naine Penelope, poeg Telemachos. Rikas majapidamine. Kodomineku algul on kõik sujuv. Kuid siis satuvad tormi kätte. Esimene maa, kuhu satuvad, oli lotofaagide (lootosesööjad) maa. Kes lootoseid sööb, unustab kodumaa. O saab sealt siiski minema. Viib oma mehasid otsusekindlalt edasi. Jõuavad saarele, kus kükloop Polyphemos, suure isuga jõhkard. Tal oma koobas, omad lambukesed. Tema isaks merejumal Poseidon. Mehed lähevad koopasse, kus küklops sööb neid kahekaupa hommikuks. O nipp purjujootmine ja kavalus. Jootis küklopsi veini täis, seejärel torkasid põleva tukiga tal ainsama silma välla. Küklops määd. Mehad riputasid endid lammaste kõhu alla ja pääsesid sedapsi tulema. Poseidon vihastas, määdness saadab sest peale O-st. O pooldajaks tuultejumal Aiolos
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osu
lemmikümmardaja. Patroklos palub sõjas Ach turviseid ja too annabki, Hektor tapab Patroklose, Ach tapab Hektori (Trooja kuninga poeg) ning teotab laipa. Priamos tuleb kreeklaste juurde surnukeha küsima, eepos lõpeb matustega. ,,Odüsseia" Ithaka kunn Odysseusest, tegevus kestab 40 päeva, kümme aastat pärast Trooja sõda, 24 laulust koosneb. Penelope ootab kodus kosilasi, kuna O arvatakse surnud olevat, Telemachos otsib oma isa, O'd. O satub meresõitjate saarele, hakkab oma lugu jutustama: lootosesööjate maa, kükloopide saar, fajaakide laul O'st, hiiglase silma välja torkamine. Tuulejumal Aiolus annab tuulekoti, Ithaka juba paistab, kui O kaaslased avavad koti à torm, satuvad inimsööjate saarele, laevad hävitatakse, vaid üks jääb alles. Seal elab O nõid Kirke juures ühe aasta, käib allilmas, näeb Kreeka kangelasi. Möödub sireenide saarest, Heliose veiste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
