Stefan Batory ja Tartu Rauno Lemberg Elulugu Stefan Batory oli Transilvaania vürst. Sõdis Osmanitega ja oli vangis. Sai kuulsaks diplomaadina. Transilvaania aadlikud määrasid ta vojevoodiks. 22.04.1567 valiti Poola kuningaks. Liivimaa sõda 1575 ühines Poola Rootsiga sõjas Moskva tsaaririigi vastu. 1577 vallutas Ivan IV kogu Vana-Liivimaa ala. 1578 Rzeczpospolita ja Rootsi väed võitsid Vene vägesi. 1579/80 vallutasid Stefan Batory väed Polotski, Velikije Luki, Velitži ja Neveli. 1582 Sõlmiti rahu Venemaaga, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Stefan Batoryle. Seos Tartuga Kinkis Tartule aastal 1583 arvukalt privileege ja õiguse kasutada linna värvidena puna-valget. Tema asutatud Jesuiitide kolleegium pani aluse tulevase Ülikoolilinna kuulsusele. Pildid https://et.wikipedia.org/wiki/Stefan_Batory#/media/File:Jan_Matejko-Batory_pod_Pskowem.jpg Kasutatud allikad http://www.vanderkrogt.net/statues/object.php
hertsog Magnus - Taani kuningriigi prints. Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570 1577. Sigismund II August - Vilniuse lepinguga andsid ordu ja Riia peapiiskopkond end täielikult Poola kuninga Sigismund II Augusti valitsemise alla. 31. august ja 15. september Poola kuningas Sigismund II August sõlmib vastavalt ordu ja peapiiskopiga protektsioonilepingu. Alistamislepinguga samal päeval kinnitas ta Liivimaa aadlile privileegi > ulatuslikud õigused. Stefan Batory Valiti 1576. aastal Poola kuningaks, alustas 1578. aastal ulatusliku pealetungi venelaste vastu. Seadis eesmärgiks vallutada Moskva ja dikteerida seejärel rahutingimused. Jam Zapolski vaherahu Sõlmiti 1582. aastal Pihkvamaal Venemaa ja Poola vahel. Andis kõik venelaste vallutatud linnused Poolale tagasi. Pljussa vaherahu - Sõlmiti 1583. aastal Venemaa ja Rootsi vahel, millega Rootsi kätte jäi Põhja-Eestis ja Ingerimaal vallutatud linnused.
rahaga kinnitab oma positsiooni ja saab võimu juurde võttis endale peale vara ka maa-alad rootsist saab luterlik ehk protestantlik riik armee kaaajastamine ehk uuendamine vaenlase Taani vastu (Taani territoorium oli ka rootsi aladel valitava monarhia asemele päritav monarhia pojad Erik, Johan ja Karl said kõik kuningateks (Karl XIV) tatarlased väga oluline jõud liivi sõja sündmustes olulised sündmused Stefan Batory poola kuningas ja leedu suurvürst (1576-1586) ebastabiilses ja ebaühtses Vana-Liivimaas seisavad jõud vastu väga tugevatele vastastele, kes on aina tugevnenud, aga Liivimaa ei saa endaga hakkama, naabrid hakkavad seda nõrkust osavalt ära kasutama 1558. juulis alistub tartu moskvaga oli alati kuidagi kokkuleppele saadud, aga nüüdsest enam mitte tartu piiskopkonnaga on kõik saare-lääne piiskopkond
fiktsiooniks.venelased küüditasid tartalased igaks juhuks minema.venemaad tabas lüüsamine:Krimmi Khaan tungis moskvani ja põletas selle maha. Mõne aja pärast vallutas venelased kogu Mandri Eesti ja ka läti.rootsi üritas sõja käiku pööret tuua,kuid tulutult.talupojad hoidsid rootis poole.ivan julm ja magnus hertsog tülli ,magnus pages poola kuninga kaitse alla.liivimaa kuning riik lakkas olemast. SÕJA LÕPP Liivi sõja lõpu otsustas juhus: uus poola kuningas STEFAN BATORY ja john3 leitsid venemaaga ühise keele .stefan BATORY alustas venemaa vastu sõjategevust.rootsi väed hõivas pihkva,seejärel läänemaa kindlused ja narva.DE LA GARDIE loovutas üheks ööpäevaks linna oma palga sõdurit ,selle ööga tapeti linnas 7000 meest,naist ja last.venemaa ei suutnud enam sõda jätkata ,otsis võimalusi vaherahu sõlmimiseks.1582 sõlmiti JAM ZAPOLSISKI rahu,Lõuna- eesti loovuti poolale.Rootslastega sõlmiti 1583 Sõlmiti Pljussa vaherahu.
saavutada vaba väljapääs Läänemerele. · Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrgenemine · Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas 3. Ivan IV Julm - (1533-1584) esimene Vene tsaar keda loetakse Vene suurriigi loojaks - üks julmemaid valitsejaid ajaloos. Hertsog Magnus - Taani kuninga vend, kes sai endale võimu Lääne-Eestis. Hiljem andis Ivan lV Julm talle Liivimaa Kuningriigi valitsemise. Rzeczpospolita - Kuningas Stefan Batory valitsusajal algas ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu, suured Venemaa alad langesid poolakate kätte. 1582.a sõlmiti Jam Zapolski vaherahu, mille kohaselt Ivan Julm pidi loovutama Poolale kõik tema käes olevad Liivimaa linnused. Opritsnina - oli Moskva Suurvürstiriigi juhi Ivan IV Groznõi poolt sisseviidud riigi haldusvorm, millega jaotati suurvürstiriigi territoorium kaheks osaks - aadlikele kuuluv ja päritavad
ka Rootsi Kuningriik, kes aastal 1561 alistas Põhja-Eesti rüütelkonnad ja Tallinna ja need alad allutati Rootsi kuningas Erik XIV-le. Samal aastal sekkus sõtta ka Poola- Leedu kuningas Zygmund II Augustiga eesotsas, kes vallutas Riia piiskopkonna. Venemaa tsaar Ivan IV asutas Liivimaa kuningriigi ja asetas selle etteotsa hertsog magnuse. 1570. aastatel vallutas venelaste vägi veel Paide, Pärnu ja Haapsalu , kuid Tallinn pidas piiramisele vastu. 1579. aastal alustas Poola vägi Stefan Batory juhtimisel vastupealetungi. Peale edutut Pihkva piiramist (1581-1582) alustas Poola-Leedu rahuläbirääkimisi. See-eest olid rootslased üsna edukad. Nad vallutasid aastatel 1580- 1581 terve Põhja-Eesti ja Ingerimaa lääneosa. Venelased said aru, et asjad ei lähe päris nii, nagu neil plaanis oli ja otsustasid teha rahu rootslastega kui ka poolakatega. Nii sõlmitigi aastal 1582 Jam Zapolskis poolakatega rahu ja aastal 1583 Pljussas rootslastega. Viimane sündmus tähistabki sõja lõppu
Liivisõda 1.Põhjus- kaubatee euroopasse (1558-1583) 2.Venemaa,Liivi Ordu, piiskopkonnad 3. Ketler-viimane ordumeister Ivan Julm-vene tsaar, kes pürgis itta siberisse Hertsog Magnus-Liivimaa kuningas Russow-kroonika kirjutaja Schenkenberg-sissisalga juht Sigismund II August-Poola kuningas Batory-Poola kuningas, alustas pealetungi venelaste vastu 4.Narva ja Tartu 5.Narva 6.kõrged maksud ja mõisasundus 7.Jam Zapolski vaherahu (Poola -Venemaa)1582 Pljussa vaherahu(Rootsi -Venemaa)1583 8.Taani-Saaremaa Rootsi-Põhja-Eesti Poola-Lõuna-Eesti Põhjasõda 1.1700-1721, Rootsi, Venemaa,Saksimaa Rahulolematus naaberriikides 2.1710 katkuepideemia 3.Uusikaupunki rahu (1721) Roosti kaotas Venemaast sai suur vürstiriik 4.Karl XII-Rootsi kuningas Peeter I - vene suurvürst
Ajalugu 1. Isikud •Ivan Julm – Moskva tsaar •hertsog Magnus – Liivimaa kuningas •Pontus de la Gardie – Rootsi väejuht •Stefan Batory – Poola kuningas •Balthasar Russow – pühavaimu kiriku õpetaja •Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja •Bengt Gottfried Forselius – seminari asutaja •Ignatsi Jaak – talupoeg •Pakri Hanso Jüri – talupoeg •Arian ja Andreas Virginius – vastsete destamendi tõlkijad 2. Mõisted •Staarostkond – vojevoodkonna jaotus •Opman – 16.-17. sajandil Eestis mitme mõisa ülemvalitseja
Rootsis tuli 1568 riigipöördega võimule Johan III. Rootsi ja Poola-Leedu sõlmisid rahu, Taani tegi sedasama. Poola-Leedus loodi 1569. a ühisriik Rzeczpospolita (vabariik), mis kujutas endast aadlivabariiki eluks ajaks valitava kuningaga. Venelased lülitusid uuesti sõjategevusse mõni aeg hiljem, kui nad vallutasid pea kogu mandri-Eesti aastatel 1572-1577. Rootsi ei suutnud oma valdusi tagasi vallutada. Liivi sõja tulemuse otsustas suuresti juhus : uus Poola-Leedu kunn, ungarlane Stefan Batory ja Johan III olid kälimehed, kes leidsid sõjas Venemaaga kähku ühise keele. Batory alustas ulatuslikku sõjategevust Venemaal. Vahepeal saatis edu ka rootslasi. 1581 hõivasid Rootsi väed Pontus De la Gardie juhtimisel Rakvere, Läänemaa kindlused ja Narva. Venemaa ei suutnud kahe tugeva vastasega jätkata. Jaanuaris 1582 sõlmiti Venemaa ja Poola-Leedu vahel Rooma paavsti legaadi vahendusel Jam Zapolski vaherahu. Sellega loovutati Rzeczpospolitale Lõuna-Eesti
linnalt. Ülestõusnud piiravad Koluvere lossi,kuhu olid pagenud mõisnikud-ebaõnnestumine.1561 Vana-Liivbimaa ajastu lõpeb.Iseseisvaks jääb Kuramaa hertsogiriik.1570 Taani-Rootsi rahu sõlmimine.Läänemaa läks tagasi Rootsi valdusesse.Kõik pole ikka rahul.Algab mõisameeste aeg.Liivimaa kuningriigi asutamine,pealinn Põltsamaa.1577 Tallinna teine piiramine,mis kestis 7 nädalat(50000 vene-tatari sõjameest).1579 Poola uue kuninga Stefan Batory edukas tegevuses vaenlaste vastu.Põhja-Eesti,Haapsalu,Rakvere ja lõpuks ja Narva läksid Rootsi vägede kätte.1582 Jam Zapolski vaherahu.Selle rahuga Venemaa loobus Liivi aladest.1583 Pljussa vaherahu.Põhja- Eesti Rootsile.Saaremaa jäi taanlastele.Eesti kolme kuninga valduses:jag.peale Liivi sõda.3 kuningat:P-Eesti Rootsi valdusesse, L-Eesti Poola valdusesse, Saaremaa Taani valdusesse.Iga kuninga all valitsemine erin.Poola aeg:Stefan Batory kehtestas aadlikele privileegid.Kehtestati
Ülestõusnud piiravad Koluvere lossi, kuhu olid pagenud mõisnikud-ebaõnnestumine. 1561 Vana- Liivimaa ajastu lõpeb. Iseseisvaks jääb Kuramaa hertsogiriik. 1570 Taani-Rootsi rahu sõlmimine. Läänemaa läks tagasi Rootsi valdusesse. Kõik pole ikka rahul.Algab mõisameeste aeg.Liivimaa kuningriigi asutamine,pealinn Põltsamaa.1577 Tallinna teine piiramine,mis kestis 7 nädalat(50000 vene-tatari sõjameest).1579 Poola uue kuninga Stefan Batory edukas tegevuses vaenlaste vastu.Põhja-Eesti,Haapsalu,Rakvere ja lõpuks ja Narva läksid Rootsi vägede kätte.1582 Jam Zapolski vaherahu.Selle rahuga Venemaa loobus Liivi aladest.1583 Pljussa vaherahu.Põhja-Eesti Rootsile.Saaremaa jäi taanlastele.Eesti kolme kuninga valduses:jag.peale Liivi sõda.3 kuningat:P- Eesti Rootsi valdusesse, L-Eesti Poola valdusesse, Saaremaa Taani valdusesse.Iga kuninga all valitsemine erin.Poola aeg:Stefan Batory kehtestas aadlikele privileegid.Kehtestati
Gotthard Kettler- Liivi ordumeister. Alistus Poola kuningale. Kuramaa hertsog. Juhtis ordu vägesid Livi sõjas. Hertsog Magnus- Liivimaa kuningas, Taani kuninga vend. Saare-Lääne piiskop. Ta oli Ivan IV liitlane ja hiljem läks Poola poolele üle. Ivo Schenkenberg- Kaitses Tallinna kaks korda, käsitööline, vägev väejuht. Balthasar Russow- Kirjutas kroonika, mis käsitleb Liivi sõda. 16 sajandi kohta. Stefan Batory- Poola kuningas, kes alustas pealetungi venelaste vastu. Liivimaa sõda: 1. Sõdisid: Venemaa, Poola-Leedu, Rootsi, Taani, Eesti. 2. Põhjused: Geograafiline asend, saada ülemvõimu kaubanduse üle. 3. Tähtsamad sündmused: · 1560ndad- venelased jäid aktiivsest sõjategevusest kõrvale; jätkusid heitlused Rootsi-Poola-Taani vahel; Rootsi valdused laienesid. · 1570ndad- Venemaa sekkub uuesti; Tallinna piiramine uuesti venelaste
Rootis kätte jäid Tallinn ja Hiiumaa. Talurahva vastupanu vanelasele – minnakse koostööle rootslastega. Rahva olukorda halvendasid mõisameeste terror, röövlid, katk, sõjaväe rüüst, nälja-häda. Talupoegade sõjasalgad: Pealikud Ivo Schenkenberg, Ohtra Jürgen. 1577.a. jaanuar Tallinna piiramine venelaste poolt – 7 nädalat, tulemusteta. Magnus asus otsima uut isandat – Liivimaa kuningriigi lõpp. 1579.a. Poola vägede sõjategevus Vene vastu (kuningas Stefan Batory) 1581.a. Algul jõudsid Rootsi väed üle Soome lahe (Pontus de la Gardie), alistati kogu Põhja-Eesti. Rootsi ja Poola ründasid Vene alasid. Rahude sõlmimine 1582.a. Jam Zapolski vaherahu – Lõuna-Eesti läks Poolale. 1583.a. Pljussa jõe vaherahu – Lääne- ja Põhja-Eesti ning Ingerimaa läks Rootsile.
Arensburg · Sinisel kilbil 2 lossitorniga hõbedane loss. · Ühel tornil kuldne teravatipuline kiiver tuulelipuga KURESSAARE 1563 · Väravas langevõre all seisab hõbedane kotkas · Vapi kilbil lint: I.P.E.V. (seletus all) · Johannese evangeeliumi I lause: in printsipo erat verbum (alguses oli sõna) VALGA 1584 (Stefan Batory)- WALK · Rohelisel kilbil vasakus servas asuv hõbedane pilv, millesy väljaulatuv kullaga ääristatud soomusrüüs käsi · Käsi hoiab ülestõstetud kõverat hõbedast mõõka PALDISKI 1783 (Katariina II) · Hõbedase kilbi külgedest eenduvad punased, alt lainelõikelised sadamamuulid · Parempoolsel muulil punane torn PALDISKI 1783
ametnik. 23. Wolter von Plettenberg - oli Liivi ordumaameister 14941535. 24. Frederik II - Taani kuningas ja Norra kuningas 15591588. 25. Hertsog Magnus Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 15701577. 26. Ivan IV e. Ivan julm Moska suurvürst ja Moskva tsaar 27. Gotthard Kettler Liivi ordumeister ja Kuramaa hertsog. 28. Sigismund II August Poola kuninga poeg. Leedu suurvürst ja poola kuningas 29. Stefan Batory - Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Poola kuningas. 30. Gustav II Adolf - oli Rootsi kuningas 16111632. 31. Balthasar Russow - oli Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik.
2 aastat hiljem toimus Rootsi ja Taani vahel 7. aastane Põhjamaade sõda, kus rootslased vallutasid endale Hiiumaa. 1570. aastal venelased ja taanlased piirasid Tallinnat, see kestis 7kuud, kuid oli asjatu. 1572 ilmus Ivan IV suure Vene väega ja alustas vallutust. 1578. aastal jäi vallutamatta Tallinna ümbrus ning Lääne-Eesti saared. 1577 piirasid venelased Tallinnat 7 nädalat, kuid edutult. 1579 aastal sai Poola-Leedu kuningaks Stefan Batory, kes alustas jõulist sõjategevust venelaste vastu. 1581 alustasid rootslased jõulist sõjategevust Venemaa vastu. Poola-Leedu ja Rootsi olid liitlased. Selle tulemusena sõlmiti 1582 Poola-Leedu ja Venemaa vahel Jam Zapolski vaherahu. Lõuna-Eesti läks Poola- Leedu koosseisu. 1583. aasta maikuus sõlmiti Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel. Põhja-Eesti läks Rootsi koosseisu. Sellega lõppeski Liivi sõda. 1585. aastal 28. detsembril
14.Isiksused Ivo Schenkenberg- Tallinna käsitöölise poeg,kes Vene-Liivi sõjas juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka.Ivo pälvis hüüdnimi ''Eestimaa Hannibal'' ja tema salka kutsuti Hannibali rahvaks. Ivan IV- Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani. Läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Venemaa valitsejaid enne 20.sajandit. Tundis hästi pühakirja ning kirjutas ka vaimulikke tekste ja vaimulikku muusikat. Asutas Moskvas trükikoja ja soosis trükikunsti arengut. Stefan Batory- a. 1576 kuni surmani Poola kuningas. Stefan oli oskuslik diplomaat. Edukas sõjamees ja sundis venelased Liivimaalt lahkuma. Jam Zapolski vaherahuga sai Stefan enda kätte kogu Vana-Liivimaa lõunaosa,millest hiljem kujunes Liivimaa kubermang. Gotthard Kettler- Liivi ordumeister 1559-1562 ja Kuramaa hertsog.Umbes 20-aastasena otsustas ta lahkuda Liivimaale, astudes Liivi ordusse ja oli edaspidi mitmes ametis. Hertsog Magnus- Liivimaa kuningas 1570-1577
Tallinna esimene piiramine, puhkeb katk, piiramine lõpetatakse. 1572 Ivan Julm saabub ise vägesid juhtima, selleks ajaks oli vallutatud suurem osa Mandri- Eestist. 1577 algab teine Tallinna piiramine, kahju on väike, küll aga hävitatakse Pirita klooster. Erilist kuulsust kogub Tallinna käsitöölise Ivo Schenkenbergi väesalk, kelle rüüsteretked ulatuvad Tartuni. Magnus astub Poola teenistusse. 1578 Poola kuningas Stefan Batory alustab ulatuslikku pealetungi venelaste vastu 1582 Jam Zapolski vaherahu Poola ja Venemaa vahel, venelaste vallutatud linnused läksid Poolale, Rootsi vallutas tähtsaimad Põhja-Eesti linnused 1583 Venemaa ja Rootsi vahel sõlmitakse Pljussa vaherahu 1590 taas puhkeb sõjategevus 1595 lõplik rahu, Täyssinä rahu Venemaa tunnistab Rootsi valdusi Põhja-Eestis, Rootsi loobub Ingerimaa valdustest.
linnused Poolale. Pljussa vaherahu 1583, Venemaa jättis Rootsile Põhja-Eesti ja Ingerimaa linnused. Lõplik 1595. Täyssinä rahuga tunnustas Venemaa Rootsi valdusi Põhja-Eestis, Rootsi loobus Ingerimaa valdustest. Isikud: Ivan Julm Vene tsaar Sigismund II August Poola kuningas Gotthard Kettler Liivimaa orduriigi ordumeister Hertsog Magnus Liivimaa kuningas Ivo Schenkenberg Liivimaa hannibal, väesalkadega vallutajast käsitööline Stefan Batory Poola kuningas vol 2 Põhjasõda (1700-1721) Miks? Saada tagasi Rootsi poolt vallutatud alad. Kes? Rootsi vs. Poola-Vene-Taani Narva lahing-tähtsus ja mis toimus? Piirati sisse Narva, ei olnud venelastele edukas (nälg, halvakvaliteediline sõjatehnika jne.) Lumetorm puhus venelastele vastu, rootslased alistasid venelased. Rootsi väed talvitusid Laiusel ja sõjategevus kandus Leedu ja Poola aladele Eesti rahvastiku vähenemine pärast Liivi sõda.
suuda koordineeritult tegutseda. Ordu sõlmis Poola-Leeduga rahu juba enne sõjategevuse algust. See oli Venemaale selge märk Liivimaa nõrkusest ja võimalusest vallutada siinsed maad. 3. Ivan IV Julm (1533-1584) on esimene Vene tsaar keda loetakse Vene suurriigi loojaks – üks julmemaid valitsejaid ajaloos Hertsog Magnus on Taani kuninga vend, kes sai endale võimu Lääne-Eestis. Hiljem andis Ivan lV Julm talle Liivimaa Kuningriigi valitsemise. Stefan Batory oli Tšehhi-Poola Kuningas. Stefan Batory valitsusajal algas ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu, suured Venemaa alad langesid poolakate kätte. 1582.a sõlmiti Jam Zapolski vaherahu , mille kohaselt Ivan Julm pidi loovutama Poolale kõik tema käes olevad Liivimaa linnused . 4. Mis riigid osalesid Liivi sõjas ja kes siia kutsuti? Venemaa, Läti, Poola, Taani ja Rootsi 5. Iseloomusta Liivimaa kuningriiki? Moskvast sõltuv vasallkuningriik Liivimaal, mille juhiks Ivan Julm nimetas
Minuni jõuab see, kui tähtis on eestlaste jaoks iseseisvus ja kuidas nad on sajandite jooksul selle nimel võidelnud. Poola ja Leedu ühinesid ühisriigiks. Samal ajal tõusis Rootsis troonile poolameelne kuningas Johan III. Vaadates Poola-Leedule geograafiliselt kuuluvatele aladele ja poliitilisele võimule Põhja-Euroopas võiks aimata, et nemad suudaksid lõpetada seda sõda. Poola-Leedu polnud väga aktiivne Liivi sõjas kuni peaaegu selle lõpuni. Stefan Batory, kes oli valitud Poola kuningaks ja kes jäi ajalukku meelde kui energiline ja aktiivne valitseja, tungis Tartumaale ja piiras ka mõned Venemaa alad. Sõlmiti esimene vaherahu ja suur osa Vene vägedest olid oma tagasiteel kodumaale. Minu arvates Põhja-Euroopa riikide omavahelised tülid olid põhjuseks sellele, et Liivi sõda kestis nii kaua. Suurriigid egoistlikult mõtlesid vaid oma riigi tuleviku peale, püüdes saavutada ülemvõim Liivimaal, kuid realiseerida seda
Maarevisijon - rootsi ajal kui kaardistati mõõdeti maid Rakmetegu - hobusetöö Jalategu - jalatöö Abitegu- heina tegu, kündmine, lõikumine (vilja) Loomusrent- rent andamites (vili, loomad) Moonavoor - veeti vilja või puid Laadamaad - laat kui müüd oma asju (kõigi kaupmeeste kohting) Manufaktuur – suurtööstus 3. Eesti ala kolme kuninga ajal •Poola ala –Liivimaa hertsogkond –3 presidentkonda •1583 Tartus jesuiitide gümnaasium •1584 andis Stefan Batory Valgale linnaõiguse •Rootsi võim Eestimaal - Eestimaa hertsogkond - 7 linnuselääni 4. Eesti ala Rootsi ajal •Eesti ala minek Rootsi võimu alla - Altmargi rahu Poola ja Rootsi vahel - Brömsebro rahu Taani ja Rootsi vahel - Oliva rahu Poolaga •1680 alustas Karl XI reduktsiooniga - mõisamaade taasriigistamine • Talupoja elu Enne redukstiooni: Pärast redukstiooni:
9. Mida tähendas välj:Linna õhk teeb vabaks 10. Milline mõju ristiusul eestlastele 11. Mis on reformatsioon, miks sai alguse vastas kat. Kirik 12. Iseloomusta karoliku hariduse elu,kooli tüübid ja õpelt mida? 13. Millist mõju avaldus reform. Eesti kultuuri ja haridusele 14. Rusowi kroonika ajalooline tähtsus 15. Lühisõja puhkemise põhj. Ja mis sõja ajandiks 16. Liivisõja tulemus, rahu lepingud 17. Kes olid?:M.Lutheri;G.Kettlei;Hertsogmagnus;B.Russow,S.Batory, P.de la Galdie 18. Mis toimus ? 1238;1343;1346;1525;1535;1558;1582;1583;1628,1645. 19. iseloomusta rootsi võimu P-Eesti;Poola võimu L-Eesti ja Taani võimu Soome-Eesti Vastused 1. Vana-Liivimaa-jag L-Eesti,P-Läti ja P-Eesti. 2. 4feodaal riiki:Liivi orduks,Soome-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond, Taani valdus. 3. õigus kasutada oma maad;kohustus kümnis, teotöö, kirikukümnis,sõjalised kohustused 4
Uus-Pärnu, Viljandi, Paide, Haapsalu; kohaliku päritoluga piiskopiõigus- Vana-Pärnu Gildid ja vennaskonnad: Suurgild, Mustpeade Vennaskond, Väikegild(Püha Kanuti Gild, Püha Olavi Gild) Varauusaeg 17.-17.saj Haldusjaotus: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond Tegelased: Gotthard Kettler, Sigismund II August, hertsog Magnus, Ivo Schenkenberg, Stefan Batory, Sigismund III, Karl IX, Karl XII, Johann Reinhold Patkul, Katariina II, George Browne, asehalduskord, Merkel, Joachim Jhering, Hermann Samson, Johann Fischer, Bengt Gottfried Forselius, Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri, Johann Georg Eisen, August Wilhelm Hupel, Johann Gottfried Herder Muu: Härgmäe lahing 1560, talurahva ülestõus, Kuramaa hertsogiriik, Üle- Väina Liivimaa, 1570 Tallinna 1.piiramine, 1577 Tallinna 2.piiramine; Rootsi-
o 1572 Ivan Julm oma vägedega vallutas enamiku Mandri-Eestist o Tallinna teisel piiramisel, mida juhtisid vene enda väeülemad, õnnestus hävitada Pirita klooster. Tüli valmistas ,,Liivimaa Hannibaliks" kutsutud käsitöölise Ivo Schenkenbergi väesalk, kelle retked ulatusid Tartuni välja. o Tallinna esimene piiramine-7kuud, teine-7nädalat o Magnus astus tsaari kättemaksu peljates Poola teenistusse o Poola kuningas Stefan Batory alustas pealetungi venelastele. Eesmärgiga vallutada Moskva ning dikteerida rahu tingimused. o Moskvani ei jõutud kuid Pihkvamaal Jam Zapolskis sõlmiti Venemaa ja Poola vahel vaherahu, mis kõik Vene vallutatud linnused Poolale andis o Rootslased kes Viiburist üle jäätunud Soome lahe tulid, vallutasid ootamatult Rakvere, Narva jt tähtsamad P-Eesti linnused o Venemaa ja Rootsi vaheline Pljussa vaherahu-Rootsile P-Eesti ja Ingverimaa linnused
meeldinud, ta saabus isiklikult Eestit vallutama. Rasked heitlused rootslastega kestsid aastaid ning alles 1576 aastaks olid kõik Eesti alad peale Tallinna venelaste käes. 1577. alustasid venelased teist Tallinna piiramist. Linna kaitsjate hulgas tegutses eriti silmapaistvalt Ivo Schenkenbergi väesalk. Piiramine lõppes venelastele ebaõnnestunult. Magnus hakkas juba uut isandat otsima ning Ivan IV laskis ta vangistada ja likvideeris Liivimaa kuningriigi. 1579.a sai Poola kuningaks Stefan Batory ning sõjategevus puhkes uue hooga. Poolakad ründasid Venemaad Lõuna-Eestis, rootslased Põhja-Eestis. Peagi olid venelased siinsetel aladel purustatud ja sõjategevus kandus Venemaale. Ivan IV püüdis rahu sõlmimisega päästa põliseid vene alasid, loobudes pretendeerimast Liivimaale. 1582.a sõlmiti Jam Zapolskis vaherahu poolakatega, 1583.a Pljussas rootslastega. Nende lepingute tulemusena jäi Eesti ala jagatuks Rootsi, Poola ja Taani vahel.
Jesuiidid katoliikluse ja paavstivõimu levitajad Vastureformatisoon reformatsiooni väljajuurimine Rüütelkond aadlike moodustatud organisatsioon Katk inimese ja loomade eriti ohtlik, põhiliselt liigiomane nakkushaigus. Demograafia rahvastikuteadus Ivan IV Venemaa valitseja Sigismund II August Poola kuningas Kettler Kuramaa hertsogkonna esimene hertsog ja Poola kuninga vasall Magnus Taani kuninga vend, hertsog Magnus Stefan Batory Poola kuningas Pontus de la Gardie Rootsi väejuht I. Schenkenberg müntmeistri poeg, juhtis talupoegadest koosnevat meeskonda B. Russow kroonik Usupuhastus: Reformatsioon e. usupuhastusliikumine Saksamaal algas indulgentside müügi pärast. Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517.a. Saksamaal Wittenbergis. Luther tõlkis uue testamendi ülem saksa keelde. Pani aluse nüüdsele saksa keelele. Eestisse ehk siis Tallinna jõudis usupuhastus läbi Riia 1523.a.
- 1557 Liivimaa saadikud jälle Moskvas, maksu kaasas pole. Ivan IV ütleb: tuleme ja võtame ise. 3.Liivi sõja ajend: Tartu maks . 4. Liivi sõja personaalia: Ivan IV Vene tsaar (1533 1584 ) Gustav I Vasa ( 1523 1560 ) - Rootsi kuningas Erik XIV ( 1560 1568 ) - Rootsi kuningas Johan III ( 1568 1592 ) - Rootsi kuningas Pontus De la Gardie Rootsi väepealik Sigismund II August ( 1544 1572 ) - Rzeczpospolita ( Poola Leedu ) kuningas Stefan Batory ( 1576 1586 ) - Rzeczpospolita kuningas Christian III (1534 1559 ) - Taani kuningas Frederik II ( 1559 1588 ) - Taani kuningas hertsog Magnus ( 1570 1577 ) - Taani kuninga Frederik II vend, Liivimaa kuningriigi kuningas Wolter von Plettenberg ( 1494 1535 ) - Liivimaa ordumeister Wilhelm Fürstenberg ( 1557 1559 ) - Liivimaa ordumeister Gotthard Kettler ( 1559 1592 ) - Liivimaa viimane ordumeister, I Kuramaa hertsog 4
peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad, hiljem ka Poola-Leedu ühisriik Rzeczpospolita, Rootsi ja Taani, hõlmates ka viimaste omavahelist sõjategevust. 3.Lisa märgitud aastatele järgi sündmuste seletused. 5P Mai 1558-Narva vallutamine Vene vürstiriigi armee poolt. Sügis 1560-Talurahva ülestõus, võimalik et talupoegadel oli ka poliitilisi nõudmisi. 1578-Poola kuningas Stefan Batory alustas ulatuslikku pealetungi venelaste vastu, kuningas soovis vallutada Moskva ja dikteerida vaherahu. 15.jaanuar 1582- Jam Zapolski vaherahu. Sõlmiti Rzeczpospolita ja Moska suur vürstiriigi vahel. 10.august 1583- Pljussa vaherahu Moskvatsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel. 4.Alade jagunemine pärast Liivi sõja lõppu. VASTA KÜSIMUSTELE. 6p Milliseid leppeid sõlmiti pärast sõja lõppu, kelle vahel need jõustusid?2p
Poola-Rootsi ründas vene vägesid ja purustas nad Ivan Julm tahis oma tahet Liivimaa maksma panna Poola sõdis aktiivselt edasi Taani kuningas läks Magnusega tülli ja Ivan tahis 1582- Poola-Vene rahu luua Liivi kuningriigi, mis sõltus täielikult Ivan sai Poola poolt vallutatud alad omale, aga Moskvast ja mille kuningas oli Magnus. Ivan andis Batory valdustesse Kõik Liivimaa Magnus ründas Tallinna alasid, aga ta löödi selt linnused. minema ja Liivimaa kuningriigiga oli lõpp Venemaa tõrjuti Eesti aladelt välja Tuli vene oma väega, hävitas Paide, kuid said Venemaa ja Rootsi rahu 1583 rootslastelt lüüa Poola, Taani ja Rootsi tegid oma valitsussüsteemi Kogu eesti oli venemaa all väljaarvatud Tallinn ja eesti oli ohtlikult lõhestunud.
Alistusid kohe Harju-Viru-Järvamaa rüütel- konnad ning Tallinna linn Rootsi kuningale Erik XIV-le. P.-Eestis Rootsi võim 1570 sõlmiti Taani ja Rootsi vahel rahu Esimene Tallinna piiramine 1570-71 1571 - venkude poolele üle läinud Magnuse vägi pani oma laagri põlema. Vene armee lahkus eestist ning magnus suundus pealinna 1575-1576 vene väed vallutasid kogu Eesti. Rootsil olid ainult Tallinn ja Hiiumaa alles jäänud. 1577 Tallinna teine piiramine, aga mida ei vallutatud. 1579 Stefan Batory(poola uus kunn) alustas sõjategevust Venemaa vastu. 1581 Rootsi vägi saabub P.-Eestisse ja ajavad venelased linnustest välja. 1582 Jam Zapolski vaherahu. Lõuna-Eesti läks Rzeczpospolita riigi võimu alla. 1583 sõlmiti Pljussa jõe suudmes vaherahu Vene ja Rootsi vahel, mis jättis P-Eesti Rootsile. 1595 - Täyssinä rahuga läks Rootsi ja Vene piir Narva jõge mööda. Eesti jagatud Poola, Rootsi ja Taani kunni vahel. Eesti kolme kuninga valduses
esimene hertsog. Hertsog Magnus- Taani hertsog, oli Saaremaa asevalitseja. Alguses vene alluvuses, hiljem Poola teenistuses. Ivo Schenkenberg- Tallinna käsitööline, kes omas väesalka, kelle retked ulatusid Tartuni. Russow- kroonika kirjutaja, kirjutas Liivi sõjast. Sigismund Teine August- Poola kuningas, kelle võimu alla läks Liivimaa viimane iseseisev riik- Riia peapiiskopkond ja ordu, kinnitas kohaliku aadli privileegid. Batory- Poola kuningas 1576, kes alustas venelaste vastu pealetungi. Eesmärgiks oli vallutada Moskva ja teha rahutingimused- Jam Zapolski rahu. Rootsi võimu alla Eesti minek: 1561- Põhja-Eesti alistub Rootsile. 1570- Seitsmeaastase Põhjamaade sõja lõpp: Taani loovutab Rootsile Lääne- ja Hiiumaa. 1629- Almargi vaherahu: Poola loovutab Rootsile Lõuna- Eesti ja Põhja- Läti. 1645- Brömsebri rahu: Taani loovutab Rootsile Saaremaa ja Muhu. 1660- Oliva rahu: Kuramaa piiskopkonnale
Erillise kuulsuse omandas ,,Liivimaa Hannibaliks" kutsutud Tallinna käsitöölise Ivo Schenkenbergi väesalk, kelle retked ulatusid Tartuni välja. Hiljem ta langeb venelaste vangi ning ta hukatakse. Ebaedu Tallinna all tegi lõpu Liivimaa kuningriigile Põltsamaal. Tsaari kättemaksu pelgav Magnus vahetas poolt ja astus Poola teenistusse. 1576................Poola kuningaks valitakse Stefan Batory. 1578. alustab ulatusliku pealetungi venelaste vastu. Eesmärgiks vallutada Moskva ja dikteerida seejärel rahutingimused. 1582............... Pihkvamaal sõlmitakse Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vahel vaherahu, mis andis kõik venelaste Liivimaal vallutatud linnused Poolale. 1583................Venemaa ja Rootsi vahel sõlmitud Pjussa vaherahu jätab Rootsi kätte nii Põhja-Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linnused. 1590..........
1694. a anti ta Stockholmi kohtu alla, süüdistades kuninga solvamises, kuritegelikes kirjutistes ja mässulises tegevuses. Mees mõisteti surma, kuid tal õnnestus põgeneda välismaale. Ta jäi siiski Rootsi-vastaseks. 7. Poola, Taani ja Rootsi võrdlus Taani võim Poola võim Rootsi võim Valitseja Frederik II hertsog Magnus Stefan Batory, Sigismund Erik XIV, Karl IX, II August Gustav II Adolf Haldusjaotus Saaremaaametkondvakus Konstitutsioonid Eestimaa hertsogkond, (valitseja + abiline st talupoeg asehaldur. Maa jag Tallinna kuberner nim kupjad/kiltrid) presidentkondadeks (hilj (väepealik, maksude
usuvabaduse, ainuõiguse täita kohalikke riigiameteid, võitles Vene vastu. Hertsog Magnus 1570 pakuti talle Liivimaa kuninga tiitlit, alustas koos Vene vägedega Tallinna esimest piiramist. Balthasson Russow kirjutas Liivimaa kroonika, pühavaimu kirikuõpetaja, ,,Kolme katku vahel" Ivo Schekengerg Eesti päritolult, käsitöömeistri poeg, pani kokku salga, kes venelasi ründaks, ta hukati Vene tsaari ees. Stefan Batory- Poola kuningas, ungarlane, sundis Venemaa alistuma, Valga linnaõigus. Pontus de la Garde- pärit Prantsusmaalt, väejuht, läks laevaga põhja. 3. Eesti rahvastiku olukord Liivi sõja järel ja Rootsi ajal (kuni suure näljahädani). Peale Liivi sõja lõppu taastus rahvaarv väga kiiresti Moodustas Rootsi rahvaarvust u. 10%. Hakkas kasvama talurahva arv Sündimusele aitas kaasa rahuaeg(Eesti mehi ei sunnitud tulema Rootsi väkke)
16. sajandi lõpus oli Eestis 10 linna. Täielikud linnaõigused säilitasid Tallinn, Narva, Linnade hulgast langes 1599. aastal välja Pärnu ja Tartu. Narva elas üle erilise õitsengu, Vana-Pärnu. Juurde tulid 1563. aastal sest Rootsi võimud kavatsesid temast teha riigi Arensburg (rajajaks hertsog Magnus), teise pealinna. 1584. aastal Valga (Walk, linnaõigused Ülejäänud linnad läänistati ja muudeti aleviteks. andis S. Batory) Haapsalu ja Kuressaare küll läänistati, kuid raekorraldus jäeti alles. Tähtsaim väljaveo artikkel teravili ja tähtsaimad sisseveo artiklid olid sool ja metall. Linnaelanike põhilisteks tegevusaladeks olid käsitöö ja kaubandus. Käsitööndusliku tootmise vormiks oli töö Käsitööndusliku tootmise vormideks olid töö käsitöölise töökojas
sõltuv vasallkuningriik. Esialgu oli kuningriigi keskuseks Põltsamaa. 15. Missugusele riigile oli edukas 1575-1576. a Liivi sõjas? Venemaale. 16. Kes oli Ivo Schenkenberg? Ivo Schenkenberg oli Tallinn käsitöölise poeg, kes Vene-Liivi sõjas juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka. Teda kutsuti ,,Liivimaa Hannibaliks ja ta talupoegi ,,Hannibali rahvaks" 17. Mis muutus Poola välispoliitikas kui kuningaks sai Stefan Batory? Poolal oli ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu ja selle suunaks oli tagasi saada Vene võimu alla langenud alad. 18. Kes oli Pontus de la Gardie? Pontus de la Gardie oli Rootsi vägede juht. 19. Mida tähendas Jam Zapolski rahu? Rahu sõlmiti Poola ja Venemaa vahel, kus Ivan Julm sai küll tagasi poolakate kätte langenud Vene linnad ja maad, kuid ise pidi loovutama kõik tema käes olevad Liivimaa linnused. Seega läks Lõuna Eesti Rzeczpospolita riigi võimu alla
Venemaa andis tagasi sõjas hõivatud Soome ala. 4. Kuidas õnnestus saksa päritolu aadlikel ja suurkaupmeestel säilitada juhtiv roll Eesti alade valitsemises kogu varauusaja jooksul? V:Uus võim vajas kohalike valitsevate kihtide toetumist, et võimu kindlustada. 5. Miks soovisid valitsejad oma vallutatud provintse valitseda nii nagu emamaad? Kirjuta kaks põhjust. V:Nad soovisiid laiendada maad ja tekitada ühtsust. 6. Kas nõustud väitega, et Poola kuninga Stefan Batory välja antud Liivimaa valitsemise seadus (nö põhiseadus) vähendas sakslaste mõju Liivimaa valitsemisel? Põhjenda oma seisukohta 2 argumendiga. V:Liivimaa provints jaotati Poola eeskujul vojevoodkondadeks, mille eesotsas olid poolakad või leedukad; Eraläänid jagati Poola ja Leedu aadlikele. 7. Sõnasta Eesti aadlike 7 eriõigust 17.-18. sajandil. V:Usu säilitamine; Kindel maaomad ja maa pärandamise õigus; Maksuvabastus; Omavalistus; Kohtuvõim; Kontroll kiriku üle;
Kontrolltöö Liivi sõda 1558 – 1583 Tallinna piiramised 1570, 1577 Altmargi vaherahu 1629 Brömesbro rahu 1645 Tartu Ülikool 1632 Reduktsioon 1680 Forseeliuse seminar 1684 1686 NG Ivan Julm – Algatas liivisõja hertsog Magnus Pontos de la Gordie – Rootsi väejuht Stefan Batory – 1576. aastal Poola kuningas, kes alustas 1578.a. pealetungi venelaste vastu Balthsar Russow - Kroonik Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja Bengt Gottfried Forselius Uus ordumeister/Asutati Piiskopimõisa seminar, kus hakati ette valmistama eesti koolmeistreid ja köstreid Jgnatsi Jaak Forseliuse õpilane Pakri Hanso Jüri Forseliuse õpilane Adrian ja Andreas Virginius Tõlkisid uue testamendi eesti keelde Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697)
Kuid tallinlased olid kindlad ja pidasid vastu vaenlaste kivikuulidest ja süütepommidest hoolimata ning kaitsesid ennast. Venelased hõivasid Põltsamaa ja Liivimaa, kuningriigiga lõpetati näitemäng. Tallinna piiramise ajal koostati u 400 mehest vägi, mille juhiks valis raad Ivo Schenkenbergi, ta hakkas tegema välkrünnakuid vaenlaste aladele. Tekkisid ka omaalgatuslikud talupoegade salgad. Sõja lõppetapp algas 1579. aastal, kui uus Poola kuningas Stefan Batory, hakkas linnu vallutama (ka Riia), ja asus piirama 1581 aastal Pihkvat. Rootsi vägesid juhtis Pontus de la Gardie. 1852. aastal sõlmiti Vene ja Poola vahel Jam Zapolski vaherahu, vahetati mõningaid linnu ja territooriume, (venelaste valduses olev osa Liivimaast sai koos Tartuga Poolale). Algul oli Ivanil plaanis sõda Rootsiga jätkata, kuid ei jätkunud jõudu. Ning seetõttu kehtestati nende vahel Pljussa vaherahu, millega Venemaa tunnistas Rootsi võimu. Saaremaa jäi taanlastele.
Stefan Batory-oli 15711576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Poola (Rzeczpospolita) kuningas; Stefan Batory sai tuntuks oskusliku diplomaadina, ta kaitses Ungari kuninga János Zsigmondi õigust troonile. Antonio Possevino-paavsti saadik, vastureformatsiooni kuulsamaid misjonäre; 1582. aastal aitas Possevino sõlmida Jam Zapolski rahulepingut, millega Poola sai võimu kogu Liivimaa üle; Possevino toetas eriti Tartu seminari tööd, mida ta pidas täielikult enda looduks ja mida ta ka külastas.
16561661 RootsiVene sõda 1632 Tartu Ülikooli avamine 1686 Eesti rahvakooli algus 1680 Karl IX alustas Balti provintsides reduktsioonidega 16951697 Eesti naljahäda 17001721 Põhjasõda 1710 Tallinna ja Eestimaa rüütelkond kapituleerius Venemaale 1721 Uusikaupunkti rahuga loovutab Rootsi Eesti ja Liivimaa Vene riigile Ajaloolised isikud Hertsog Magnus SaareLääne ja Kuramaa piiskop, ja Liivimaa kuningas 15701577. Stefan Batory Poola kuningas, kes alustas pealetungi venelaste vastu. Johan Skytte oli Rootsi ühiskonna ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner, Tartu Ülikooli kantsler. von Paktul baltisaksa aadlik, kes osales tulihingeliselt Rootsivastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda Forselius rajas Tartu lähedale piiskopimõisa Koolmeistrite & köstrite ettevalmistamise seminari Stahl koostas esimese eesti keelse grammatika reeglistiku
Gotthard Kettler Liivi ordumeister 1559-1561 ja Kuramaa hertsog 1561- 1587 Hertsog Magnus Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ja Liivimaa kuningas 1570-1577 Ivo Schenkenberg Tallinna käsitööline; moodustas Tallinna põgenenud talupoegadest linna kaitseks väesalga; ,,Eestimaa hannibal" Sigismund II August Poola kuningas (1548-1572); sõlmis Poola ordu ja peapiiskopiga protektsioonilepingu Stefan Batory Poola kuningas (1576-1586); sundis venelased Liivimaalt taanduma; sai kätte kogu Vana-Liivimaa lõunaosa Jam Zapolski vaherahuga 3. Liivi sõja puhkemise põhjused, osalejad, tulemused Põhjused : Tartu maksu maksmata jätmine; Venemaa välispoliitika allutada Läänemere idarannik; Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus; Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas
churches, the other two bleong to the Izborsk State Museum. The Mõla church is located in the Village of Mõla. Mõla church was established about 600 years ago. The present stone church is 500 years old. From under the church flows out a creek that is said to have magic power. Around the church is a cemetery. In the near vicinity you will find the campanile and ruins of the monastery established by Saint Onulfri. The monastery was destroyed in 1581 during the military campaign of Stefan Batory, the King of Poland. A little aside from the church is Lake Mõla the water of which is very clear and deep. Sigova Seto Farm Museum, the subsidiary of the Izborsk Museum is located in the village of Radaja, Pechory district, in a pristine farmstead that once belonged to the Külaots family. The display provides an insight to the life-style of a Seto family of the early 20th century. Many of the objects exhibited still bear the warmth of the hands of their previous owners.Visitors can acquaint
3) Milliste sündmuste tulemusena ja millal likvideeriti Liivi orduriik? 4) Milliseid lubadusi sisaldas Sigismund II Liivimaa aadlike privileeg? 5) Millised muutused olid toimunud Eesti ala halduslikus jaotuses 1560.aastate lõpuks? 6) Millal ja milliste tulemustega piirasid vene väed Tallinna? 7) Kes oli, mida tegi: 1. Sigismund II August 2. hertsog Magnus 3. Ivan IV 4. Ivo Schenkenberg 5. Stefan Batory 6. B.Russow Liivi sõja tulemused 1582.a. sõlmiti Jam Zapolski vaherahu Osapooled: Poola ja Venemaa Tingimused: Venemaa loovutas Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis vallutatud linnused Poolale Tähtsus: algas Poola aeg Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis 1583.a. sõlmiti Pljussa vaherahu Osapooled: Rootsi ja Venemaa Tingimused: Rootsi sai Venemaa poolt vallutatud alad Põhja- Eestis, lisaks Ingerimaa alad
Vaimuelu Eestis 17.-18. sajandil 1. USUPINGETE AJAJÄRK 1.1. Aeg 16. sajandi lõpust 17. sajandi alguseni 1.2. Riigid 1.2.1. Prantsusmaa Pärtliöö Pariisis (1572) 1.2.2. Rootsi-Poola vastasseis 1.2.2.1. Poola 1.2.2.1.1. Sigismund II August riik on usuliselt tolerantne ja vabameelne 1.2.2.1.2. Stefan Batory luteri usk vaid katoliku usu kõrval 1.2.2.1.3. Sigismund III katoliiklus 1.2.2.2. Rootsi 1.2.2.2.1. Luteri kirik riiklik 1.2.2.2.2. Rootsi sõjaline jõud päästis protestandid Kolmekümneaastases sõjas (1618-1648) 2. VASTUREFORMATSIOON 2.1. Liivimaa Poola valduses (alates 1580) 2.1.1
1570 Vene sekkub, pakub Saaremaa asevalitsejale hertsog Magnusele Liivimaa kuninga kohta, Põltsamaa temale. Suvel Tallinna esimene piiramine Magnuse ja Vene vägedega, edutu ja katk. 1572. Ivan Julm vägesid juhatama, suurem osa Mandri-Eestist vallutati, jõudsid Saaremaale. 1577- Tallinna teine piiramine, kahju ei tekitatud, hävitati ainult Pirita klooster. Ebaedu tegi lõpu Liivimaa kuningriigile, Magnus Poola teenistusse. 1576- Stefan Batory (Poola kunn) 1578 pealetung venelaste vastu. 1582. Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vaherahu, vallutatud linnused Poolale. 1581. rootslased vallutavad Rakvere, Narva ja Põhja-Eesti linnused. 1583. Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, Rootsile Põhja-eesti ja Ingerimaa linnused. Lõplik rahu 1595. Täyssinä rahu- Rootsile jäi Põhja-eesti, aga Ingerimaa Venele. Poolal (Liivimaa)- Läti ala ja Lõuna-Eesti, Rootsile (Eestimaa)- Põhja-Eesti ning Taanil Saaremaa.
Aastad 1558-1583 Liivi sõda 1570,1577 Tallina piiramine 1629 Altbargi rahu (Lääne- Eesti Rootsile) 1645 Brömsebro Rahu 1632 Ülikooli loomine 1680 Reduktsioon(mõisnikelt võetakse riigi maa tagasi) 1684- Forseliuse seminar 1686- Nimed Ivan Julm- Moskva tsaar, alustas liivisõda hertsog Magnus- endine Saaremaa asevalitseja, kellele Ivan Julm pakkus Liivimaa kuninga tiitlit, kuid hiljem astus hoopis Poola teenistusse Pontus de la Gardia- Rootsi väejuht Stefan Batory- Poola kuningas Balthasar Russov- liivi kroonika kirjutaja Johan Sytte- oli üks haritumaid rootslasi ning tegi ära Ülikooli asutamise tegeliku töö. Bengt Gottfried Forselius- korraldas õpetajate seminaari praktilist tööd, suutis kasvandikele kolme kuuga selgeks õpetada lugemise. Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jüri olid kaks õpilast, kelle Forselius Stockholmi kungaga kohtuma viis, kuningas oli nende teadmistega rahul. Adrian ja Andreas Virginius- tõlkisid uue testamendi
lisavägedega Liivimaale, suudeti vallutada enamus mandri-Eestit. *Hertsog Magnus-endine Saaremaa asevalitseja. Taani hertsog, sai Liivimaa kuninga tiitli.1570 hakkas koos venelastega Tlna piidama, ebaõnnestus 1571a. Teine tlna piiramine 1577 ebaõnnestus samuti. Magnus põgenes Poola kuninga valdustele. *Ivo Schenkenberg-tlna käsitööline, kaitses tlna. Tema retked ulatusid tartuni välja. Suri Rakvere all vaenlase kätte vangi langedes. *Stefan Batory-valiti 1576 Poola kuningaks. 1578 alustas pealetungi venelaste vastu, jõudis Pihkvasse. *Jam Zapolski-1582 sõlmiti pihkvamaal Jam Zapolskis Vene-Poola vaherahu, Vene vallutatud alad läksid Poolale. *Pljussa vaherahu-1583 Vene-Rootsi vr. Rootsile läksid Põhja-Eesti ja Ingerimaal vallutatud linnused. Põhjasõda:1700-1721 1)Rahvusvaheline olukord sõja eel-1)Rootsist oli saanud 17saj IIp Läänemere võimsaim riik
Ivan IVGoroznõi (Julm) Vene tsaar Hertsog Magnus Taani kuninga vend, Taani hertsog, valitses Saaremaad, Ivan Julm tegi temast Liivimaa (mille pealinn oli Põltsamaa) kuninga. Balthasar Rossow Tallinna Pühavaimu Kiriku õpetaja, kroonik Ivo Schenkenberg Tallinna käsitööliste salga juht, ründas venelasi Sigismund II August Oli Rootsi päritolu Poola kuningas, Riia Peapiiskopkond andis end täielikult tema valitsemise alla Stefan Batory 1576 a. Poola kuningaks valitud. Alustas ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. 4.Millised Eesti linnad langesid 1558 a. Vene vägede kätte? Narva ja Tartu 5.Millist linna venelaed piirasid kahel korral? Tallinnat. 6.Liivi sõja ajal, 1560 a. toimus talupoegade ülestõus. Miks? Maid sõja tõttu rüüstati , kuid talupoegade koormiseid ei vähendatud ning sunniti ikka tegema rasket mõisatööd. Hädas ei saanud talupojad aadlikelt ei abi ega kaitset. 7
annaabi.ee 
