nõuetele, tuleb terviseohutuse tagamiseks rakendada täiendavaid asjakohaseid meetmeid. (4) Basseinis, mille sügavus on üle 1,1 m, peab olema võimalus puhata veest väljumata ka neil, kelle jalad põhja ei ulatu. (5) Basseini seinte ja põhja konstruktsioon ei tohi halvendada vee omadusi ning peab olema veekindel, mehaaniliselt tugev, vastupidav puhastamisele ja desinfitseerimisele. - 17 - § 7. Nõuded basseinivee puhastamisele ja desinfitseerimisele (1) Basseinivee korduvkasutamisel (edaspidi tsirkulatsioon) puhastatakse vesi filtreerimise ja desinfitseerimise teel. Vee puhastamiseks on lubatud täiendavalt kasutada koaguleerimist, aktiivsütt, ultraviolettkiirgust ja osoneerimist. Veekadu asendatakse värske veega. (2) Basseinivee desinfitseerimiseks võib kasutada «Biotsiidiseaduse» nõuetele vastavaid desinfitseerivaid aineid viisil ja koguses, mis ei halvenda vee omadusi ning
Mõjutab tekstuuri Märkimisväärne efekt toidu kvaliteedi säilitamisele Lahusti 1) Lahus a. Tõelised lahused a.i. Ioonsed lahused a.ii. Molekulaarsed lahused 2) Kolloidlahus 3) Suspensioon Struktuur Aatomite vahel on kovalentsed sidemed Sidemed on polaarsed (40% ioniseeritud) H ->nõrk + ja O nõrk -> vesiniksidemed (nõrk side, mida esineb suurel hulgal ja tänu millele on vesi vedelik) Iga vee molekul on tetraeedriliselt kooskõlas teise vee molekuliga vesiniksidemete abil Sidemete vaheline nurk vee puhul on 105 ja jää puhul 109 -> moodustub 3D võrk Külmutamisel vee tihedus väheneb -> maht suureneb u. 9% Vee ebaharilik omadus: tihedus vedelas olekus 0C juures on suurem kui tihedus tahkes olekus Stabiilne Jää-I moodustub 0C ja 1 atm juures. 1) Struktureeritud süsteem Vee moleulid on polaarsed -> omavahel vesiniksidemetega seotud 2) Dünaamiline süsteem
probleem tsentraalses veevõrgus. Kareduse määr sõltub vees sisalduva kaltsiumi ja ka magneesiumi sooladest, seda mõõdetakse milligrammides liitri kohta (mg-ekv/l). Kareduse näitaja alusel liigitatakse vesi (joogivesi) ,,pehmeks" veeks, milles karedust põhjustavate soolade sisaldus vees on alla 1 mg-ekv/l, karedaks veeks, mille näitajad on 1-3.5 mg-ekv/l, ning väga karedaks veeks ehk üle 3.5 mg-ekv/l. Paljudes kohtades ja olukordades ei oma vee karedus olulist rolli (näiteks tulekahjude kustutamisel, tänavate ja kõnniteede puhastamisel, liuväljade rajamisel). Kuid kare vesi võib põhjustada probleeme näiteks nõude pesemisel (käsitsi või masinaga), pesu pesemisel, enda pesemisel. Pehme vee kasutamisel kulub kaks korda vähem pesuvahendit, sest karedas veel lahustuvad pesuvahendid tunduvalt kiiremini ja pesemisprotsess jääb lühikeseks. Suhtumine vee maitsesse olenevalt karedusest on individuaalne. Maitselävi
Halogeenid Sissejuhatus. Mittemetallilised elemendid võtavad enda alla vähem kui veerandi perioodilisus süsteemi tabelist. Võrreldes metallidega on mittemetallid oma ehituselt ja omadustelt palju vähem sarnased. Halogeenid on aga omavahel tunduvalt sarnasemad, kui teiste rühmade mittemetallid. Nimetust halogeenid kasutatakse VII A rühma mittemetallide fluor, kloor, broom ja jood kohta. Halogeenide hulka loetakse ka radioaktiivne element astaat, kuid tema omadusi tuntakse vähe. Füüsikalised omadused halogeenidel: 1) F2 ( Flour ) - helekollane mürgine gaas Leidumine ja saamine: Fluor on levinuim halogeen maakoores ja oli elemendina ühendite koostises tuntud juba 18. sajandil. Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal vesinikfluoriidi elektrolüüsil Prantsusmaa keemiku Henry Moissani poolt.
Halogeenid 1. Halogeenide üldiseloomustus ja keemilised omadused Halogeenid on VII A rühma elemendid ja nendeks on fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, kusjuures nende keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt ülesse. Seda on võimalik tõestada ka katseliselt, kus aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivsema halogeeni tema soolast välja. F2 + CaBr2 _ CaF2 + Br2 Cl2 + 2NaI _ 2NaCl + I2 Suure keemilise aktiivsuse tõttu leidub neid looduses vaid ühendite koosseisus. Halogeenid lihtainena koosnevad kaheaatomilistest molekulidest, mistõttu
18.02.2018 Vee karedus Karbonaatne (ka mööduv) karedus ...karedusega väljendatakse kaltsiumi, magneesiumi ja vesinikkarbonaatioonide sisaldust vees. ...põhjustavad vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaadid Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2.
Tüüpilised eutrofeerumise tunnused: Elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus, liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid. Vee läbipaistvus väheneb, tekib hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtide samuti põhjasetete mudastumine. Veemajandus, veetehnika: Tarbeveeks sobivat magedat vett saadakse põhjaveest või pinnaveest ja peale kasutamist juhitakse reostunud vesi tagasi kas veekogudesse või pinnasesse. Reostus pärineb kas punktreosteallikatest või hajureostusest, millest koguneb veekogu reostekoormus. Veetehnika peamine ülesanne on veepuhastusmeetodite ja-tehnika arendamine. Veepuhastusjaam on raatiste ja seadmete kompleks, milles vesi läbib järestikku erinevaid puhastusprotsesse ja seadmeid nind kus veest kõrvaldatakse erinevad reoained. Veevarustus Eestis: Aasas kasutatakse kokku ligi 1800 miljonit kuupmeetrit vett. Eestis
materjalina keedupottide või pannide vooderdisena, laboriseadmete valmistamiseks. (Erinevalt paljudest teistest polümeeridest talub teflon mõõdukalt kuumutamist) Freoone kasutatakse jahutusvedelikuna külmutuseadmetes, aerosoolide tekitamiseks. Õhku paiskunud ja atmosfääri kõrgematesse kihtidesse tõusnud freoonid kahjustavad keskkonda, lagundades Maad ümbritsevat osoonikihti. Kloor: Mürgine. Kasutatakse joogivee ja basseinivee desinfitseerimiseks. Kloori sisaldavaid orgaanilisi aineid kasutatakse lahustina (kloroform CHCl 3), polümeermaterjalina, taimekaitsevahendina. Maomahl sisaldab 0,5% soolhapet, mis loob toidu seedimiseks vajalikud tingimused. Tuntumad ühendid: keedusool NaCl, soolhape HCl, kloorlubi. Broom: Broomiühendite roll elusorganismides on väiksem (kaaliumbromiid mõjub nt rahustavalt, kasutatakse meditsiinis) Broomiidioon leidub mõnevõrra merevees. Jood: Sublimeerub tahkest kohe gaasiliseks
100°C juures. Vee tihedus on kõige suurem 4°C juures (1,00 g/cm³). Külmumisel paisub vesi märgatavalt (jää tihedus on 0,92 g/cm³), sest jää on hõreda ehitusega, vee molekulide vahel on üsna suured tühimikud. Vee molekul KASUTAMINE 3 · Veel on oluline roll maailmamajanduses, sest umbes 70 protsenti mageveest kulub põllumajandusele. · Vesi on üks levinumaid ja paremaid lahusteid. Vees lahustuvad hästi väga paljud keemilised ained nii gaasilised, vedelad kui tahked. Enamik protsesse eluslooduses kulgeb vesikeskkonnas lahustunud ainete osavõtul
reagentmenetlus Leeliselist reovett neut. väävelhappega. Happeliste vete korral lubjakivi, lupja ja tehnilist ammoniaak vett, vahel ka seebikivi (NaOH) või soodat (Na2CO3).Kasutatakse samu seadmeid mis koagulatsioonilgi. filtratsioon läbi neutraliseeriva materjali kihi- Kasutatakse peamiselt lämmastik-, sool- või nõrka väävelhapet (kuni 0,8 %) sisaldavate vete korral, kuna tekkivad soolad on hästi lahustuvad ja ei põhjusta filtri ummistumist. Täitematerjaliks on peenestatud lubjakivi, marmor, dolomiit jne.Ei tohi sisaldada hõljuvaineid. Oht on agressiivse vee sattumine keskkonda. Aeratsioon - reovee läbipuhumine õhuga (CO2-ga) lenduvad ained eralduvad läbipuhutava õhuga desorptsioon (väävelvesinik, ammoniaak, lämmastikuühendid). Efektiivsus oleneb tehnoloogiast, aine omadustest ja kontsentratsioonist, pH-st, temperatuurist ja määratakse katsete põhjal.
Kui Vahemeri aurustuks, siis tekiks põhja 27 m paksune soolakiht. Kui Vaikse Ookeani põhjas kujuneks soolakihi paksuseks umbes 100 meetrit. Kõige soolasem on Surnumeri 240g/l. Tänapäeval toodetakse kloridi sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektolüüsil: 2NaCl _ 2Na + Cl2 2NaCl + H2O _ H2 + Cl2 + 2NaOH Omadused Kloor on kollakasroheline, terava lõhnaga, mürgine, õhust üle kahe korra raskem gaas, samas on teda võimalik kergesti veeldada. Mittepolaarse ainena lahustub kloor hästi mittepolaarsetes vedelikes (orgaanilised lahustid, näiteks heksaan) Vees kui polaarses lahustis lahustub kloor vähe. Kloori osalisel lahustumisel vees moodustub kloorivesi. See kujutab endast kloori lahust vees, kus osaliselt toimuva reaktsiooni tulemusena tekib kaks hapet. Hüpokloorishappes on kloori oksüdatsiooniaste I. See on väga nõrk hape, kuid samas ebapüsiv ja väga tugev oksüdeerija. Viimane on tingitud asjaolust, et lagunemisel tekib
moodustab SO2 veega reageerides väävlishappe, mis on ohtlik taimedele, nende toimel intensiivistub ka metallide korrosioon, marmorkujude hävimine, muldade ja veekogude hapestumine. Koduloomadest on tundlikumad kassid. Kaasajal in erinevad meetoteid so2 kinnipüüdmiseks: ammoniaakmeetod, lubjameetod jt. Osoon O3 Tekib troposfääri ülemistes ja stratosfääri alumistes kihtides ultraviolettkiirguse toimel.0 2+hv-> 0+0 ; O2+O->O3. Osooni on kõige rohkem osoonikihis, so 20-30km kõrgusel. Osoon on väga tugev oksüdeerija- tema toimel oksüdeeruvad atmosf paljud org ained-lämmastiku ja väävliühendid. On nn atmosf puhastaja. Kõrge keemilise 3 aktiivsuse tõttu on osoon organsimidele kahjulik. Max lubatud konsentratsioon on 100µg/m . Kõrgemate konsentratsioonde korral hakkab hemoglobiin lagunema. Mõõdukas- intensiivne taimede kasv, suureneb biomass. Fotolüüs. NO2 + hv -> NO + O NB!
kohapeal tekkinud ainete ülekaaluga protsesside osa. Umbjärvel puudub nähtav sissevool, kuid toimub pinnasevee sisseimbumine kallastelt ja põhja kaudu. Peamine toitumine on siiski sademetest. Umbjärve vesi vahetub Eesti tingimustes 5-10 (geoloogide andmetel umbes 3) aastaga. Läbivoolujärved: Nõrga läbivooluga vesi vahetub kauem kui 1 aastaga; Tugeva läbivooluga vesi vahetub mitu korda aastas; Veehoidlad vesi vahetub paarkümmend korda aastas. Läbivoolust oleneb vee karedus ja värvus ning ka läbipaistvus. Füüsikalised tegurid ja mis neist sõltub - Päikesekiirgus on elus kõige olulisem tegur, fotosünteesi ja hingamise kõrval mõjub ka kõigile teistele protsessidele (toitumine, toidu omastamine, paljunemine, liikumisaktiivsus jne.). Osaliselt ultraviolettkiirguse mõjul toimub huumusainete esmane lagunemine huumustoitelistes järvedes, mis muudab need bakteritele kättesaadavaks
MIKROBIOLOOGIA ÜLDKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng · Mikrobioloogia (micros -- väike; bios -- elu; logos -- teadus) -- teadus väga väikestest palja silmaga nähtamatutest organismidest, milliseid kutsutakse mikroorganismideks ehk mikroobideks. Mikrobioloogia jaguneb bakterioloogiaks, mükoloogiaks, viroloogiaks ja algoloogiaks. o Bakterioloogia -- uurib baktereid o Mükoloogia -- uurib pärm- ja hallitusseeni o Viroloogia -- uurib viirusi ja bakteriofaage o Algoloogia -- uurib lihtsamaid loomi ja vetikaid Robert Hooke (1635--1703) oli teadlane, kes esimesena vaatles ja kirjeldas seeni. Ta oli üks esimesi mikroskoobi konstrueerijaid. Antony van Leeuwenhoeck (1632--1723) avastas bakterid, vere- ja spermarakud, mikroskoopilised ümarussid ja keraloomad. 1676. a avaldas ta raamatu ,,Looduse saladused", kus kirjeldas elusaid loomakesi vees, lihas
· osaleb vere hüübimises; · on vajalik südamelihaste tööks ja vereringe reguleerijaks; · osaleb ensümaatilistes reaktsioonides ja organismi kohanemisel külmaga jt. KLOOR Kloori on 70 kg kaaluvas inimeses 100 105 g. Kloor on inimorganismi keskne anioon, biofunktsioonid haakuvad naatriumi ja kaaliumi omadega: · Osmoregulatsioon · Hape-alustasakaal · Membraantransport · Membraanipotentsiaal Oluline soolhappe sünteesil maos. (HCl) ESSENTSIAALSED MIKROBIOELEMENDID (MIKROMINERAALID) Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As Kindlate funktsioonidega ja eluks hädavajalikud mikrobioelemendid, mis kuuluvad enamasti ensüümide, hormoonide, liitvalkude, vitamiinide koostisse.
· Ca2+ ioonid interakteeruvad oma naabritega reeglina väga tugevasti, mistõttu on kaltsiumiühenditele iseloomulik suur jäikus. Tsement: lihtsustatult segu kaltsiumoksiidist, -silikaadist ja -alumiiniumsilikaadist ning kipsist. Karploomade karbid: kaltsiumkarbonaadist. Luud: kaltsiumfosfaadist (inimkehas on ~1 kg Ca). Hambad: hüdroksüapatiidist Ca5(PO4)3OH. Ca5(PO4)3OH(s) + 4H3O+ (aq) 5Ca2+ (aq) + 3HPO4 2- (aq) + 5H2O(l) 19. Millest on põhjustatud vee karedus? Mis on katlakivi? Selgitage, kuidas saab vee karedust vähendada. · Vee karedust põhjustavad Ca ja mg soolad ja vesinikkarbonaadid. · Katlakivi on CaCO3 · Naatriumkarbonaati Na2CO3·10H2O ehk pesusoodat on kasutatud pesupulbrite koostises vee pehmendajana: sadestab välja Ca2+ ja Mg2+ ioonid ning tekitab leeliselise keskkonna. 20. IIIA rühma elemendid (B, Al): leidumine, lihtainete saamine, omadused ja kasutamine. · Boori alarühma aatomite valentskihi elektronkonfiguratsioon on ns2np1.
1.Leidumine. Suure keemilise katiivsuse tõttu ei leidu kloori looduses lihtainena. Ühenditena on ta aga väga levinud. NaCl ja KCl leidub merede ning ookeanide vees, samuti maakoors soolalademetena. 2.Saamine.. Kloori saadake a) sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektrolüüsil: elektolüüs 2NaCl+H2O--------------2NaOH+H2+Cl2 b) laboratooriumis peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel: 4HCl+MnO2=MnCl2+Cl2+2H2O 3. Omadused. Kloor on kollakasrohelise värvusega iseloomuliku terava lõhnaga mürgine gaas, õhust on ta raskem. Kloor lahustub vees, moodustades kloorivee (Cl2-vesi). Keemiliselt on kloor väga aktiivne, ta reageerib energiliselt paljude liht- ja liitainetega. a) Kloori ja metallide ühinemisreaktsioonil moodustuvad kloriidid (NaCl, FeCl3, CuCl2, SbCl5): 2Na+Cl2=2NaCl b) Fosfor süttib klooris: 2P+3Cl2=2PCl3 (fosfortrikloriid)
Kui liguloosi on haigestunud väikesed karpkalalased, tuleb suurendada röövkalade (haug, koha) arvukust. Vaja on hävitada ja hirmutada kala toidulisi linde. Tiigimajandeis tuleb kalade ümberpaigutamisel (tiikidest väljapüüdmisel) liguloosi kahtluse korral kalad kliiniliselt üle vaadata ja valikuliselt lahata. Liguloosi profülaktika tiigimajandeis seisneb kalatoiduliste lindude eemale peletamises ja hävitamises ning tiigipõhjade süstemaatilises töötlemises kloor või kustutamata lubjaga. PILET 5. 1) Kala nakatumise teed, septitseemia mõiste Infektsioon ehk nakkushaigusteks kitsamas tähenduses loetakse haigusi, mille tekitajaiks on viirused, bakterid ja seened. Esineb aga ka viirushaigusi, kus sekundaarsete haigustekitajatena osalevad bakterid, muutes haiguse komplitseeritumaks. 2)Angerjate stomatopapillomatoos
Kalad muutuvad rahutuks ja ujuvad kiire te sööstudega, neil värisevad uimed ning nad reageerivad tormiliselt välistele ärritustele. Haige kala ei toitu, hoidub vee pinnakihti, kaotab nägemise ja tasakaalu ning hukkub gaasemboolia tagajärjel. Tõrjeks tuleb vältida vee üleküllastumist gaasidega. Selleks peab tiikides ja basseinides olema pidev ühtlane läbivool, pumpadega veevarustuse või sooja vee kasutamise korral on aga vajalikud aeratsiooniseadmed, vahetiigid või basseinid, kus vee gaasireziim normaliseeruks. INFEKTSIOONHAIGUSED e NAKKUSHAIGUSED Kala nakatumise teed , septitseemia mõiste. Infektsioon ehk nakkushaigusteks kitsamas tähenduses loetakse haigusi, mille tekitajaiks on viirused, bakterid ja seened. Esineb aga ka viirushaigusi, kus sekundaar sete haigustekitajatena osalevad bakterid, muutes haiguse komplitseeritumaks. Viirushaigused · Viiruslik hemorraagiline septitseemia (VHS) Lõhelaste viiruslik hemorraagiline septitseemia (VHS)
Vee ettevalmistus Vee filtreerimine liivafiltrites, mis kujutavad endast hermeetiliselt suletud silindrilisi reservuaare, mis on täidetud kvartsiliivaga või on kiht kruusa millele järgneb liivakiht. Liivafiltrite tootlikkus sõltub filtreeriva pinna suurusest ja moodustab 500 kuni 2500 liitrit tunnis. Liivafilter lülitatakse veevõrku läbi reduktori, et kindlustada pealetuleva vee ühtlast survet. Reduktori puudumisel tuleb vesi kogumismahutist. Peale teatud tööperioodi aeglustub filtri töökiirus kuna liivapinnale koguneb settekiht. Seepärast teostatakse perioodiliselt filtri puhastamist lastes vee vastassuunas filtrist läbi ning kord kuus desainfitseeritakse. Vee desinfitseerimine Vee bioloogilist puhastamist teostatakse kloreerimise ja osoneerimisega, hõbedaioonidega töötlemisega, UV-ga, keraamiliste filtritega. Keraamiliste filtrite puhul on avade suurus 1,5-1,57 m. Iga päev tuleb filtreid pesta lastes vett rõhu all 10 minutit vastassuunas
allosades, kusjuures aine mingi seisund vib korduda tundide, pevade, aastate vi pikemate ajavahemike jrel. Elusaine komponendid e. biogeensed elemendid Phielemendid (20-60 aatom %) vesinik H, ssinik C, hapnik O -vajalikud kikides raku orgaanilistes hendites. Makroelemendid (0,02-2 aatom %) lmmastik N - aminohapetes ja valkudes, naatrium Na, magneesium Mg kofaktor ensmides ja klorofllis, fosfor P- nukleiinhapetes ja osaleb energia lekande reaktsioonides rakus, vvel S - valkudes, kloor Cl, kaalium K, kaltsium Ca kofaktor ensmides, koostisosa membraanides. Mikroelemendid (<0,001 aatom %) boor B, rni Si, vanaadium V, magneesium Mn, raud Fe, koobalt Co, vask Cu, tsink Zn, molbdeen Mo, jood I. Toimid rakus kui ensmide kofaktorid. Biogeensete elementide ringlemise kiirus on ligilhedaselt proportsionaalne elemendi kogusega biomassis va. Fe, Mn, Ca, Si. Biogeensed elemendid esinevad kossteemis erinevates keemilistes vormides. Elemendi erinevaid keemilisi
Veereostust mõõdetakse kahjulike ainete konsentratsiooni või orgaanilise aine lagundamiseks kuluva hapniku kaudu. Reostuskoormus on suublasse ehk loodusesse või puhastusseadmeile ööpäevas juhitav reoainete kogus. Reoained esinevad vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul ehk heljumina. Olulisematakes reostusnäitajateks on orgaaniliste ainete sisaldus, taimetoitainete sisaldus, heljumisisaldus ja vee bakteriaalne reostus. Vee kvaliteedinõuete karmistumisel on hakatud määrama ka raskmetalle, mürgiseid orgaanilisi ühendeid ja veest lenduvaid ühendeid. (Kaljumäe, et al, 1998) Reovee puhastusmeetodid Reovee puhastusmeetodid määratakse olenevalt reovee omadustest ja nõuetest suublasse juhitava reovee kvaliteedile. Kasutusel on füüsikalised ehk mehaanilised, keemilised ja bioloogilised puhastusmeetodid. Konkreetne puhastusjaama skeem on tavaliselt kombinatsioon neist meetoditest. Mehaaniline puhastus
kevadel paikliku väetisena. K-väetiste kasutamisel tuleb eelkõige lähtuda mulla kaaliumivarudest ja konkreetse taime vajadustest. Kaaliumit vajavad taimed õitsemiseks ja õievärvuse intensiivistamiseks ning talvitumiseks. Kaaliumväetiste kasutamisel tuleb kindlasti arvestada ka väetises olevaid lisandeid. Soovitavateks lisanditeks on magneesium ja väävel, ebasoovitavateks naatrium (halvendab mulla struktuuri) ja kloor (paljud ilutaimed ei talu kloori). Kaalium püsib hästi savistel muldadel. Kergetel liiv- ja saviliivmuldadel võib toimuda kaaliumi väljauhtumine ja seal pole kaaliumväetiste sügisene (nt istutusala ettevalmistamisel) kasutamine otstarbekas. Mikroväetiste kasutamiseks on 3 viisi mulda andmine, seemnete töötlemine (siin on oluline, et külv toimuks niiskesse mulda) ja taimede pritsimine (juureväline väetamine).
moodustuvad alumiiniumi või 3. valentse raua hüdroksiidid, mis sadenevad välja helvestena ja haaravad kaasa ka mikroorganisme. Pärast sadestamist vesi filtreeritakse, kusjuures filtermaterjalina võidakse kasutada näiteks kvartsliivaVee puhastamisel võidakse kasutada ka vee filtreerimist koos koagulatsiooniga, kus häid tulemusi on saadud adsorbeerivate omadustega filtermaterjali nagu koaliini, bentoniidi jt. Rakendamisel Vesi, läbinud filtri, on täielikult puhas igasugustest osakestest ja suures osas ka mikroorganismidest. Samas vette võib jääda siiski teatud hulk eluvõimelisi mikroobe, millede seas pole välistatud ka patogeensed. Seetõttu vesi pärast filtreerimist harilikult desinfitseeritakse ja selleks üks levinenumaid võtteid on kloreerimine. Kasutatakse gaasilist kloori või kloori sisaldavaid ühendeid nagu hüpokloritit, kloorlupja ja klooramiiniKloor mõjub juba isegi tühistes
3 terava lõhnaga. Broom keeb temperatuuril 58 kraadi Celsiust ja külmub temperatuuril -7 kraadi Celsiust. Tihedus on 3,1 g/cm3 . Broom on halogeen, sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Broom erineb aga kloorist aktiivsuse poolest. Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v.a. plaatina) ja paljude mittemetallidega. Ta on suhteliselt nõrgem oksüdeeruja kui kloor ja flour. Broom lahustub märgatavalt vees, kloriidide, eriti aga bromiidide juuresolekul lahustuvus suureneb. Alla 5,84°C sadestuvad vesilahusest granaatpunased Broomoktahüüdraadi Br *8HO kristallid. Vee lahustuvus vedelas Br -s on vaid 0,05 massi- %. Vesilahuses toimub (sarnaselt kloorile) osaline hüdrolüüs. Broomi küllastunud vesilahust nimetatakse broomiveeks . Paljude orgaaniliste lahustitega seguneb broom igas vahekorras.
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja loodusteaduste instituut Loodusteaduste osakond Evelin Tomingas VÕRTSJÄRVE VEE OLUD JA SELLE MIKROSKOOPILINE ELUSTIK Referaat Juhendaja: emeriitprofessor Henn Kukk Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................. lk.3 Vee keemia: *Vee mineraalsus ja ioonkoostis ........................................................... lk.4 *Hapnikureziim ..................................................................................... lk.5 *Orgaanilised ained ............................................................................... lk.5 *Toiteelemendid .................................................................................... lk.6 Val
Füüsikalised omadused Puhas broom on terava ärritava lõhna ja sööbiva toimega punakaspruun mürgine vedelik, mis tavalisel temperatuuril lendub pruuni auruna.Broom keeb temperatuuril 58 kraadi Celsiust ja külmub temperatuuril 7 kraadi Celsiust.Tihedus 3,1 g/cm3; Keemilised omadused Broom on halogeen.Ta sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Broom erineb aga kloorist aktiivsuse poolest. Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall. Ta on suhteliselt nõrgem oksüdeerija kui kloor ja fluor. Levik looduses Looduses esineb broom sooladena bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees, merevetikates, mineraalides. Enamasti NaBr ja KBr ühenditena. Näiteks 1 m3 Surnumere vees sisaldub 4,8 kg broomi.Ülemaailmne tootmine hinnanguliselt on 330 000 tonni aastas. Põhilised leiukohad on USA, Iisrael, Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa ja Jaapan. Broom aga ei moodusta mitte kunagi suuri soolakihte või lademeid. Kasutamine
Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 TAIMEDE TOITUMISE TEOORIAD 1840. aastal pani Saksa keemik Justus von Liebig aluse mineraalse toitumise teooriale, millele järgnes mineraalväetiste kasutamine põllumajanduses. Peale taimede mineraalse toitumise teooria andis J. von Liebig agrokeemiateadusele veel kaks olulist teooriat, millised veel praegugi peetakse taimede toitumise teooria nurgakivideks. Need on: 1. miinimumseadus („tünnilauateooria“) — ütleb, et saagi taseme määrab miinimumis olev toiteelement või mõni ebasoodne kasvutegur (nt niiskus, temperatuur, umbrohtumus, taimekahjurite ja –haiguste olemasolu jne). 2. toitainete täieliku tagastamise teooria — mille põhjal tuleb toitaineid väetistega mulda tagasi anda nii palju, kui palju me neid saagiga eemaldame. Kirjelda, kuidas võib ebasoodne kasvutegur mõjutada taimede kasvu ja arengut?
Ca2+ ioonide sadestamiseks karedast veest: HCO3-(aq) + OH-(aq) CO32- (aq) + H2O(l) Ca2+(aq) + CO32-(aq) CaCO3(s) Kaltsiumkarbonaat esineb mitmes kristallkujus. Saamine: Ca(OH)2+CO2CaCO3+H2O. Kaltsiumkarbiid on värvuseta tahkis, mida toodetakse CaO ja söe segust elektriahjus väga kõrgel temperatuuril: CaO+3CCaC2+CO. See on lähteaine atsetüleeni ja atseetamiidi saamiseks: CaC2+H2OCa(OH)2+C2H2 (etüün,atsetüleen). 19. Millest on põhjustatud vee karedus? Mis on katlakivi? Selgitage, kuidas saab vee karedust vähendada. Mg- ja Ca-lahustuvad ühendid põhjustavad loodusliku vee karedust. Kareda vee kasutamisel sadestub aurukatelde, radiaatorite ja animate sisepinnale katlakivikiht. Karedas vees vahutab seep halvasti, sest seebi koostisesse kuuluvate rasvhappesoolade reageerimisel karedas vees esinevate Ca- ja Mg-ioonidega tekivad rasklahustuvad ühendid, mistõttu suureneb seebikulu. Vees esinevate karedust
saasteainete piirväärtus (SPV - µg/m3) - Saasted/lisandid paiknevad õhus ebaühtlaselt - Esmatähtsad saasteained o vääveldioksiid o lämmastikoksiidid o peened tahked osakesed (hõljuvad) kuni 10 µm – mõjuvad hingamissüsteemile (kopsudele), nt tsemenditööstuse peentolm kuni 2,5 µm – osakesed jõuavad vereringlussüsteemi o osoon o benseen o süsinik(mono)oksiid o PAH-d o raskemetallid - Seadusandlus o Välisõhu kaitse seadus (2004) o Atmosfääri õhu kaitse seadus Alates teatud kontsentratsioonist (saasteainete piirväärtus) hakkavad õhus leiduvad lisandid avaldama inimese tervisele kahjulikku toimet. Saasteainete piirväärtust (SPV) mõõdetakse µg m3 kohta. Saasteained paiknevad õhus ebaühtlaselt. Esmatähtsad saasteained on
koosseisu muutumine, liikide hävimine ning ökoloogilise tasakaalu rikkumine; toiduainete saastumine kantserogeensete ainetega; haiguste levik. 17. Keskkonnaprobleemid Eestis. põlevkivi kaevandamine ning põletamine; liigne metsade raie; õhusaastumine saasteallikatest (transport); veereostus; läänemere reostumine; jäätmete teke ning ebaseaduslik ladustamine; jõgede ja järvede eutrofeerumine. 18. Vee omadused. Läbipaistev, värvusetu vedelik, parim lahusti, polaarne molekul, moodustab vesiniksidemeid, Sulamistemp 0 0C. Keemistemp 100 0C. Kapillaarsus, Juhib elektrit, Kõrge soojusmahtuvus. Esineb sisehõõre, 19. Kuidas saab hinnata hüdrofoobsust? aine jaotumine kahefaasilises süsteemis oktanool- vesi, K väärtus sõltub solvendist. Kow=Coktanoolis/Cvees. 20. Puhta aine ja segu erinevus. PUHAS AINE- homogeenne, SEGU- heterogeenne. 21. Vee peamised kvaliteedi näitajad. Hägusus, lõhn, maitse, värvus, Elektrijuhtivus,
Karta on kasvuhooneefekti jätkuvat kasvu inimtegevuse mõjul. CO2 allikad: · orgaaniliste kütuste põletamine. Naerugaasi allikad: · põllumajanduslikud maad · troopilised mullad · biomassi põletamine · väetiste kasutamine CH4 allikad: · märgalad · riisipõllud · biomassi põletamine · loomade heited · prügimäed CFC-freoonid(aerosoolides, külmikutes) Osooniaugud ~10-50 km osoon atmosfääris-mürgine Osoon ehk trihapnik O3 Hapniku allotroopne modifikatsioon. Osooni tekkimist soodustavad autode heitgaasidest pärit süsinikuühendid ja lämmastikoksiidid ning intensiivne päikesekiirgus. Kogu atmosfääris sisalduvast osoonist 90% paikneb stratosfääris. Osooni suhteline sisaldus kõrgeim 40-30 km, kuid õhk ise on seal hõredam. Peale mürgisuse toimib maalähedases õhukihis leiduv osoon kasvuhoonegaasina. Kõige
Karta on kasvuhooneefekti jätkuvat kasvu inimtegevuse mõjul. CO2 allikad: · orgaaniliste kütuste põletamine. Naerugaasi allikad: · põllumajanduslikud maad · troopilised mullad · biomassi põletamine · väetiste kasutamine CH4 allikad: · märgalad · riisipõllud · biomassi põletamine · loomade heited · prügimäed CFC-freoonid(aerosoolides, külmikutes) Osooniaugud ~10-50 km osoon atmosfääris-mürgine Osoon ehk trihapnik O3 Hapniku allotroopne modifikatsioon. Osooni tekkimist soodustavad autode heitgaasidest pärit süsinikuühendid ja lämmastikoksiidid ning intensiivne päikesekiirgus. Kogu atmosfääris sisalduvast osoonist 90% paikneb stratosfääris. Osooni suhteline sisaldus kõrgeim 40-30 km, kuid õhk ise on seal hõredam. Peale mürgisuse toimib maalähedases õhukihis leiduv osoon kasvuhoonegaasina. Kõige
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
