harvemini, kui kord aastas. 2. puhastamisel pestakse basseini seinad ja põhi pesemisvahendiga, loputatakse ning seejärel desinfitseeritakse ja loputatakse täiendavalt. 3. põju ja seinu puahsatakse vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kahe nädala jooksul. Veepinnast kõrgemal olevaid basseini seinu puhastatakse vähemalt üks kord nädalas. 4. NÕUDED BASSEINIVEELE 1. Basseiniveeks võetav vesi peab vastama joogiveele kehtestatud nõuetele. 2. Basseinivesi peab vastama järgmistele mikrobioloogilistele näitajatele : 1.) Coli-laadsed bakterid* kuni 20 PMÜ/100 ml; 2.) Enterokokid kuni 10 PMÜ/100 ml; 3.) Pseudomonas aeruginosa *** ei ole lubatud üheski 100-milliliitrises uurtud proovis; 4.) Stafülokokk** kuni 10 PMÜ/100 ml; 5.) Kolooniate arv 37 C° juures kuni 100 PMÜ/ml. *Coli-laadsed bakterid on kõige sagedamini ja kauem kasutusel olnud vee fekaalse reostuse indikaatororganismid
happetundlikud. On ka oluline puhastamise protsessis pindu kuivatada, kuna kui lasta veel ise ära auruda jäävad pinnale setted, mustus, mikroobid, puhastusaine jäägid jne. Üks märgadest ruumidest on nt. Basseinialad. Majutusettevõtted peavad hügieenilisuse tagamisel lähtuma Eestis kehtivatest määrustest. Igal hommikul tuleb basseiniveest võtta veeproov ja fikseerida see majutusettevõttes ettenähtud infokandjal. Seda selleks, et basseinivesi oleks külastajatele ohutu. Veeproovi nõuetele mittevastavust põhjustavad nt kui külastajad ei pese end korralikult enne basseiniminekut ära, emad ei osta väikelastele basseinis ujumiseks sobivaid mähkmeid. Enne ja pärast basseinikeskuse avamist korjatakse kõik lahtine praht veest basseini-imuriga. Basseinides, kus veepiir on allpool äärt, eemaldatakse iga päev veepiirile tekkinud mustust puhastusainega, mis sisaldab basseiniveega sama ühendit
anaeroobsesse tsooni üldjuhul ei minda. Väga oluline on ujumise puhul õige hingamine. Üks põhilisi vigu, mida algajad teevad, on, et ei julgeta pead vee alla panna või siis hoitakse vee all hinge kinni ning hingatakse nii sisse kui ka välja vee peal. Õige on aga hingata vee alla välja ja sisse siis, kui pea on pinnal. Nii saab keha piisaval hulgal hapnikku ja ka väsimus ei teki nii ruttu. NEGATIIVSED KÜLJED: Basseinivesi võib tekitada nn. klooriallergiat, eriti kurgus, ninas ja kõrvades, sageli võivad kipitama hakata ka silmad. Allergiast hoidumiseks tuleks vett kartvad kohad kinni katta, vajadusel pidada nõu arstiga. Basseinis ujumisest peaksid loobuma need, kellel on nahapõletikud, nahalööbed või allergia. Sageli võib ujumises esineda probleeme õlaliigestega, kuna neile langeb suur koormus. Enamasti tekib lihaskõõluste põletik, põhjuseks sageli vale kätetehnika ujumises
Carl Robert Jakobsoni Gümnaasium UJUMINE Referaat Koostaja: Janika Kleemann 11c Juhendaja: Tiit Ilver Viljandi 2011 Ujumisest üldiselt Ujumine on üks vanimaid spordialasid, millega on tegeldud juba kiviajast saati ehk üle 6000 aasta. See ei nõua suuri investeeringuid ning on harrastatav aastaringselt. Piisab vaid mugavast ujumistrikoost ja lähedal asuvast veekogust või basseinist. Ajalugu Kuigi Upsala ujumisklubi väidab ennast olevat maailma vanim ujumisklubi, tuues loomisaastaks 1796, sai sportlik ujumine alguse Inglismaalt. Algselt võisteldi peamiselt rinnuliujumises, et vältida pritsmeid. 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. 1869. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association, mis korraldas 1...
veetemperatuurist või väsimusest ning põhjustab paanikat. Kramp võib ulatuda varvastest kuni reielihasteni. Krambist ülesaamiseks tuleb jalga vees sirutada, tõmmata varbad enda poole ja jalga mitte liigutada. Kui kramp on üle läinud, tuleb ujuda kaldale või basseinist välja tulla. Hiljem on soovitav krampi läinud jalaosa soojendada, tehes seda saunas, sooja dussi all või vannis. · Basseinivesi võib tekitada nn. klooriallergiat, seda eriti kurgus, ninas ja kõrvades, sageli võivad kipitama hakata silmad. Allergiast hoidumiseks tuleks vett kartvad kohad kinni katta, kuid kui see ei aita, tuleks nõu pidada arstiga. · Basseinis ujumisest peavad loobuma inimesed, kellel on nahapõletikud, nahalööbed või allergia. Milleks on ujumine hea? · Igasugune ujumine aitab olla terve ja püsida heas füüsilises vormis kõrge eani, kuna
UJUMINE Ujumine on elusorganismi kulgemine vees. Ujumine võib olla passiivne või aktiivne. Passiivne ujumine on ujumine, kus ei painutata keha ja ei sõuta jäsemetega. Aktiivne ujumine on ujumine, kus kasutatakse jäsemeid sõudes ja keha painutatakse. Inimeste ujumine on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides ning soojemate ilmadega. Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid. Ohutusreeglid ujumisel: · Ujuma ei minda üksinda ja oluline on teavitada kaaslasi · Vettehüppeid võib teha ainult selleks lubatud kohas · Tundes väsimust tuleb veest väljuda · Ujutakse tähistatud ja selleks ettenähtud kohas · Kedagi ei tõmmata ega suruta vee alla · Ei tõugelda ega lükata kedagi vette Looduslikes veekogudes on soovitav ujuma minna, kui veetemperatuur on vähemalt +18 kraadi. Regu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
