lauldes muusikalised etendused (liturgiline draama - jumalateenistuse osa, mille tekst esitati lauldes), mis olid küll peamiselt seotud kirikuga, kuid hilisel keskajal kujunesid välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid. Varane ooper oli eelkõige aadlike privileeg, sest kuna ja ooperietendus oli väga kulukas, said seda endale lubada vähesed õukonnad. 1637.a. avati Veneetsias esimene ooperiteater. Kujunes välja kaks barokkooperi koolkonda: Veneetsia ja Napoli Veneetsia ooper oli dramaatiline ja vaatemänguline. Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süzee pärit mütoloogiast. Napoli koolkond keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Barokkooperit iseloomustab: hiilgav õukondlik lavateos, toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon ,muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline, pealiskaudne väline hiilgus oli
Väga tähtsateks zanriteks kujunesid ka suurem areng. Kõige tähtsamaks sai prelüüd ja fuuga. sonaadivorm. Klassikaliste muusikateoste aluseks on kindle korrapärane vorm. Ooper: Ooperit said lubada rikkamad ja Ooper: Sajandi algul valitses tõsine kõrgema klassiga inimesed. ooper, pärast tuli asemele laulumängud 2 barokkooperi koolkonda: Veneetsia ja ja koomiline ooper- Napoli Barokkooperi iseloomustus: Barokkooperi iseloomustus: 1. Hiilgav õukodlik lavateos 1. Ooperit kärbitakse kõvasti 2. Väljapaistvad kostüümid ja 2. Erilised efektid muutuvad vähem lavadeokaratsioon tähtsaks 3. Rohkelt tantsune 3. Aariates saab juhtivaks faktoriks 4. Tegelaskujudeks rikkama klassi meloodia
muusikat. Ooper muusikazanrina oli küll täiesti uus, kuid tal on olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid: vanakreeka tragöödia, milles oli oma osa ka kooridel, kes esitasid osa ettenähtud monolooge lauldes; muusikalised etendused (liturgiline draama - jumalateenistuse osa, mille tekst esitati lauldes), mis olid küll peamiselt seotud kirikuga, kuid hilisel keskajal kujunesid välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid. Barokkooperi iseloomustus Varane ooper oli eelkõige aadlike privileeg, kuna ooperietendus oli väga kulukas, said seda endale lubada vähesed õukonnad. 1637.a. avati Veneetsias esimene ooperiteater. Kujunes välja kaks barokkooperi koolkonda: Veneetsia ja Napoli. Veneetsia ooper oli dramaatiline ja vaatemänguline. Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süzee pärit mütoloogiast. Napoli koolkond keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama
Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna eelistati piiblimüütide asemel ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu. Barokkmuusika: Muusika mõeldud algselt õukonnapidustustel kuulamiseks, Ilmaliku muusika võidukäik, Muusikat hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõuab avalikesse kontsertsaalidesse, Muusikat hakati looma ka tellimise peale, Homofoonilise muusika võidukäik, Loodi palju suurteoseid, Instrumentaalmuusika ülekaal. Barokkooper: Barokkooperi rajajaks peetakse esimest suurt ooperikomponisti, Itaalia heliloojat Claudio Monteverdi`t. 1607.a. valmis tal 5-vaatuseline ooper "Orpheus", mille tellis hertsog Gonzaga oma karnevalipidustusteks. Nimetatud ooper on ooperizanri esimene tõeliselt terviklik ja väljendusrikas muusikateos. Väikese saateansambli asemel kasutati üle 40 mängijaga orkestrit. Erinevate pillidega kujutab helilooja erinevaid tegelasi ja olukordi. Ooperis on soolo-osasid, koore, ansambleid, tantse
prantsuse stiilis elemente ja kujundas väga ära tuntava inglise barokkmuusika stiili Elulugu ·1675 ilmusid trükis tema esimesed laulud ·1677 sai temast kuninga kammermuusika helilooja ·1679 Westminister Abbey organist ·1682 kuningliku kapelli organist ja laulja Teosed Kirjutas nii vaimulike kui imalikke teoseid Tähtsamaks jäävad lavateosed Kirjutanud 5 semiooperit, terviklik barokkooperi Instrumentaal muusikast : teoseid viiulile, süidid klavesiinile Kirikumuusika : magnificate, jubilatsioone ja hümne Lisaks veel üle 100 soololaulu ja ligikaudu 150 lavamuusikalist laulu "Dido ja Aeneas" · Barokkooper · Kolmeosaline · Mõjutatud nii prantsuse kui itaalia ooperist ning seostatud inglise maskimuusikaga · Prantsuse pärane avamäng · Inglise pärased karakteritseenid · Dido aaria parim barokkajastu kaebeaaria
Tuntumad puhkpillid: Fagott Oboe Plokkflööt Põikiflööt Uued muusikazanrid VOKAAL: · Ooper · Oratoorium · Passioon · Kantaat ISTRUMENTAAL: · Concerto grosso · Instrumentaalkontsert (soolokontsert) · Tantsusüit · Fuuga Ooper tekkis 16. Ja 17. Sajandi vahetusel. Esimene ooperi autor oli Itaaliast Jacopo Peri. I ooper "Daphne" 1597.a II ooper "Eurydike" 1600.a Barokkooperi looja Claudio Monteverdi: III ooper "Orpheus" 1607.a Barokkiooperile on iseloomululik suursugune lavakujundus, suur esinejate koosseis, uhked kostüümid ja keerulised lavakujundused. Oratoorium on mitmeosaline teos solistidele, koorile ja orkestrile. Erinevalt ooperist puudub lavategevus. Teos kantakse ette kontsert korras. Passioon on oratuuriumi eriliik, mille sisuks on kristluse kannatused. See põhineb uue
hakkas tulema monoodia. Barokkmuusika helikeel on eriskummaline, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistuslik, efektne ja emotsionaalne. Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid. Armastati tempo- ja dünaamikakontraste. Nii vokaal- kui instrumentaalteoste harmoniseerimisel kasutati valdavalt generaalbassi tehnikat, seepärast on barokki nimetatud ka generaalbassi ajastuks. Ooperi sünd 1600. aasta paiku mõjutas oluliselt järgneva sajandi muusikat. Barokkooperi virtuoossed aariad lõid nö "erutatud laulmisstiili". Kuulsaimad ooperiheliloojad olid näiteks Claudio Monteverdi, Alessandro Scarlatti ja Georg Friedrich Händel. 17. sajandi keskel sai alguse sajandipikkune kastraatlauljate kummardamine. Kuulsaim kastraat oli itaallane Farinelli. Kui Itaalias sündis ooper, siis Prantsusmaal õukonnaballett, kus erinevalt klassikalisest balletist oli palju vokaalnumbreid. Ansamblimadrigalide asemel tulid 17
vokaalteosed. Juba noorukina äratas tähelepanu suure improvisaatorina. Kuulsuse saavutas juba noorukina. Talle avanes võimalus õppida Itaalias, näha Itaalia ooperit ja kirjutada ka ise oopereid ning neid Itaalias lavastada. Ta avastas enda ego olla kuulus (meeldis kuulus olla), otsis võimalusi ennast teostada ja kuhu minna edasi. 1711 a. läks Londonisse ja hakkas kirjutama oopereid. Ta võitles sealsete heliloojatega, eriti nendega, kes olid barokkooperi vastased. Elas üle ränki kaotusi, kuid lõppkokkuvõttes oli Inglise kuninga õukonnas helilooja ja võitis inglise rahvusmuusika tiitli. Kirjutas oratooriume ja barokkoopereid. Oratoorium "Messias" 1741 (koor, "Halleluja"), "Juudas Makabeus" 1746. Oratoorium oli barokkajastu uudisanr. Oratoorium on mitme osaline vaimulik teos solistidele, koorile ja orkestrile. Ainestik pärines piiblist. Puudub lavategevus. Oratooriumi peakangelased on inimesed: väejuhid, kuningad
Sest nende tunded polnud enam vaos Teie teha pole enam midagi Unistustestki oli saanud vaid kaos See tunne oli kõik ja mitte sedagi! Carmen(Georges Bizet 1838-1875) · tegelasteks lihtrahvas · peaosatäitjaks mustlasneiu · ooperis oli ka kõneteksti · koomiline ooper · 1597a. - esimene ooper · 1598a.-lavastati "Daphne"(J.Peri) · 1637a.-avalik ooperiteater Veneetsias · 17.saj.keskel-ooperi nime kasutuselevõtt · 17.saj-18.saj I pool-barokkooperi hiilgeaeg · 18.saj II pool-ooperi juht positsioon läheb Itaaliast Austriasse. · 1 tõeline ooperihelilooja oli C.Monteverdi · 17-18saj. Tegutses palju ooperiheliloojaid:A.Scarlatti,G.F Händel,H.Purcell jne. Don Jose Escamillo · tahab Carmenit, kuid Carmen pole tast huvitatud · toredoor · Don Jose konkurent Micaela · Päästab Carmeni Don Jose eest · Don Jose naine Zuniga · ähvardab relvaga · Don Jose konkurent
1710.a. sai temast kapellmeister Hannoveri kuurvürsti õukonnas. * London (alates 1917) Kuulsusejanu ja avarate loominguvõimaluste otsingud viisid Händeli esmakordselt Londoni 1711.aastal, teistkordselt 1712 aastal Londonisse minnes ta sinna jäigi. Juba esimesel Londoni visiidil võeti Händel suurejooneliselt vastu. Tema ooper "Rinaldo" läks Kuninglikus Teatris (King`s Theatre) sensatsioonilise menuga. Ooperikomponistina võitles ta seal kangelaslikult oma lemmikanri - barokkooperi vastastega , elas üle ränki kaotusi,kuid saavutas lõpuks oratooriumidega üldise tunnustuse ja inglise rahvushelilooja au. 1737.aastal tabas Händelit ajurabandus ja ta tervis jäi järjest nõrgemaks. Siiski kirjutas ta oma viimase ooperi "Deidamia" 1741.aastal. Händeli populaarsuse suur tõus algaski mitte Londonis vaid Dublinis, kus ta viibis 1741-1742.aastal ning esitas oma oratooriume ja orelikontserte. 1751.aastast hakkas kiiresti nõrgenema Händeli nägemine ning ta suri pimedana 14
Barokkmuusika helikeel on eriskummaline, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistuslik, efektne ja emotsionaalne. Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid. Armastati tempo ja dünaamikakontraste. Nii vokaal kui instrumentaalteoste harmoniseerimisel kasutati valdavalt generaalbassi tehnikat, seepärast on barokki nimetatud ka generaalbassi ajastuks. Ooper Ooperi sünd 1600. aasta paiku mõjutas oluliselt järgneva sajandi muusikat. Barokkooperi virtuoossed aariad lõid nö "erutatud laulmisstiili". Kuulsaimad ooperiheliloojad olid näiteks Claudio Monteverdi, Alessandro Scarlatti ja Georg Friedrich Händel. 17. sajandi keskel sai alguse sajandipikkune kastraatlauljate kummardamine. Kuulsaim kastraat oli itaallane Farinelli. Kui Itaalias sündis ooper, siis Prantsusmaal õukonnaballett, kus erinevalt klassikalisest balletist oli palju vokaalnumbreid.
Hilisrenessansi kirikumuusika Reformatsioon Martin Luther - Koraal 'Ein Feste Burg ist unser Gott' (Üks kindel linn ja varjupaik), ingliskeelne versioon 'A Mighty Fortress is our God' Rooma koolkond Giovanni Pierluigi da Palestrina - 'Missa Papae Marcelli' (Paavst Marcelluse missa), I osa 'Kyrie' Veneetsia koolkond Giovanni Gabrieli - 15-häälne kontsert 'Salvator noster' (Meie päästja) BAROKK Barokkooperi algusaastad Claudio Monteverdi - ooper 'Orpheus', avamäng Claudio Monteverdi - ooper 'Orpheus', Orpheuse aaria 'Possente spirto' (Oo jumalad, allilma valitsejad) Barokkajastu instrumentaalmuusika Antonio Vivaldi - Viiulikontsertide tsükkel 'Aastaajad', Kontsert nr. 1 'Kevad', I osa Allegro Antonio Vivaldi - Viiulikontsertide tsükkel 'Aastaajad', Kontsert nr.2 'Suvi', II osa Adagio-Presto Prantsusmaa barokkmuusika
aastal ilmusid trükist tema esimesed laulud, 1677 sai Purcellist kuninga kammermuusikahelilooja, 1679 Westminster Abbey (kuningate kroonimiskirik ja viimne puhkepaik) organist, 1682 kuningliku kapelli organist ja laulja. Kuigi Purcell elas vaid 36-aastaseks (nagu ka Mozart), jõudis ta vähem kui 20 aastat kestnud loometee jooksul luua kaalukaid teoseid nii vaimulikus kui ilmalikus zanris. Tema tähtsaimaks tööks jääb aga lavamuusika, viie semiooperi kõrval kirjutas ta ainsa tõelise barokkooperi inglise muusikaloos -- "Dido ja Aeneas". Muusikaliselt on see vähem kui tund aega kestev ooper ainulaadne segu prantsuse ja itaalia eeskujudest ning kodumaisest maskimuusikast. Teosel on tüüpiline prantsuse avamäng, karakterstseenid on aga iseloomulikult inglisepärased. Barokkooperis lausa kohustuslik kaebeaaria (kirjutatud ciacona tüüpi basso ostinato käigule) seevastu jälgib täielikult itaalia ooperi stiili:
Vokaalmuusika- Ansamblimadrigalide asemel tulid 17. sajandil moodi sooloaaria ja duett generaalbassi või väikese ansambli saatel. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele da-capo-aaria. Rohkelt kirjutati vokaalseid suurvorme kantaate, oratooriumeid ja passioone. Kantaate, oratooriumeid, passioone ja oopereid kirjutasid tihti samad heliloojad ja neid esitati samasuguste esituskoosseisude poolt. Ooper- Ooperi sünd 1600. aasta paiku mõjutas oluliselt järgneva sajandi muusikat. Barokkooperi virtuoossed aariad lõid nö "erutatud laulmisstiili". Kuulsaimad ooperiheliloojad olid näiteks Claudio Monteverdi, Alessandro Scarlatti ja Georg Friedrich Händel. 17. sajandi keskel sai alguse sajandipikkune kastraatlauljate kummardamine. Kuulsaim kastraat oli itaallane Farinelli. Kui Itaalias sündis ooper, siis Prantsusmaal õukonnaballett, kus erinevalt klassikalisest balletist oli palju vokaalnumbreid. Oratoorium-Suur kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile
helilaad valitsevaks. Meloodiat toetav bassihääl ehk basso continuo. Eesmärk oli teksti edasiandmine muusikaliste vahenditega. Dünaamiline, rahutu, liialdav, teatraalne. 6) Kust, millal ja miks sai alguse ooper? Tal oli palju eeskujusid: vanakreeka tragöödia, liturgiline draama, müsteerium, intermeedium. Ooperi idee sündis Firenze Cameratas kultuurist huvitatud haritlaste ringis.Itaalia on ooperi sünnimaa. (esimene terviklik ooper- Claudio Monteverdi `'Orpheus'' 1607) 7) Barokkooperi lavastamise probleemid tänapäeval? Millised on lahendused? Kastraatlauljaid pole, lahenduseks oleks see, et heli võimendatakse tehislikult või siis pannakse lavale nii nais- kui ka meeslaulja ja nende koostöös tekibki kastraatlaulja hääl. 8) Baroki lemmikpill? Miks see kujunes lemmikuks? Minu lemmikpill sellest ajastust on klavessiin, kuna mulle meeldib ta omapärane, natuke pinisev ja elegantne kiiresti kustuv kõla. 9) Iseloomusta barokkorkestrit. Kujunes 17
4) gigue - soti hüppetants Fuuga on polüfoonilise muusika kõige täisulikum vorm, see on mitmehäälne teos milles hääled astuvad sisse üksteise järel kindlate reeglite järgi. Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd mis valmistas kuulajat ette keerulise fuuga kuulamiseks. Barkoki ajastu juhtuvad muusikamaad ja tuntumad heliloojad : Itaalia: Jacopo Peri 1561-1633 oli esimeste ooperite autor Claudeio monteverdi 1567-1643 barokkooperi rajaja Antonio vivalidi 1678-1741 soolokontserdi rajaja Prantsusmaa: jean baptiste lully 1632-1687 prantsuse ooperi rajaja jean philippe ramear 1683-1764 klavessiini muusika looja inglismaa: henry purcell 1659-1695 inglise ooperi rajaja saksamaa: michael praetorius 1571-1621 esimeste saksakeelsete vaimulike kontsertite looja heinrich schültz 1585-1672 saksa muusika isa, hakkas esimesena põhjalikult saksa keelt muusikasse komponeerima johan sebastian bach1685-1750
Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor. Nimetatud haritlaste ringi põhiideeks oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse draama emotsionaalse mõju suurendamiseks. Seega nimetatigi esimesi oopereid muusikaliseks draamaks. Varane ooper oli eelkõige aadlike privileeg, sest kuna ja ooperietendus oli väga kulukas, said seda endale lubada vähesed õukonnad. 1637.a. avati Veneetsias esimene ooperiteater. Kujunes välja kaks barokkooperi koolkonda: Veneetsia ja Napoli · Veneetsia ooper oli dramaatiline ja vaatemänguline. Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süzee pärit mütoloogiast. · Napoli koolkond keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Barokkooperit iseloomustab: · Hiilgav õukondlik lavateos · Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon
Amati, Stradivari). Puhkpillidest olid meloodiapillidena tähtsamad flööt, oboe ja fagott. Uue klahvpillina tuli kasutusele haamerklaver. Armastatumaks muusikavaldkonnaks sai OOPER - hiilgav õudkondlik lavateos uhkete kostüümide ja dekoratsioonide ning virtuoossete aariatega. Tähtsamaks ooperikeskuseks Itaalia. Esimesi oopereid etendati õukondades 1637.a. avati Veneetsias esimene ooperimaja Teatro San Cassiano. Teatro San Cassiano Barokkooperi rajajaks Claudio Monteverdi (1567-1643) 1607.a. kirjutatud ,,Orpheus" on esimene ooperizantri terviklik teos. Monteverdi võttis kasutusele avamängu, juhtmotiivid, tema orkestri kõlavärve dramaturgia osana. Kirjutas ka rohkesti madrigale. Claudio Monteverdi Uued zanrid vokaal-instrumentaalmuusikas: · Oratoorium sarnane ooperile, kuid sisu antakse edasi ilma lavalise tegevuseta · Passioon Kristuse kannatuslugu
Händeli heliteosed moodustavad barokkstiili ühe parima osa.Need on värsked, hingestatud, emotsionaalselt mitmekesised ja sageli tantsulised.Händeli puhul hämmastas tema komponeerimiskiirus, mistõttu peetakse teda oma ajastu tootlikumaks heliloojaks, kelle teoseid armastati nii omal ajal kui ka tänapäeval. Händeli loomingusse kuuluvad nii lava-, instrumentaal- kui kooriteosed.Händeli lemmikzanriks oli ooper. Selle zanri nimel võitles ta kangelas likult barokkooperi vastastega, mistõttu sattus mitmel korral pankrotti.Tema ooperid jutustavad heroilisest inimesest ning tegudest, mida sooritati au ja kuulsuse nimel. Ooperite tegelaskujudeks olid õilsad printsessid, kuningannad, printsid, kuningad, väejuhid. Händeli muusika kujutab neid lihtsalt inimestena, kes on end pühendanud õilsatele tegudele ja eesmärkidele. Händelil oli suurepärane oskus luua karaktereid meloodia abil. Nii oskas ta ilmekalt ja haaravalt väljendada kangelaste tundeid
2. muusikalised etendused (liturgiline draama - jumalateenistuse osa, mille tekst esitati lauldes), mis olid küll peamiselt seotud kirikuga, kuid hilisel keskajal kujunesid välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid Varane ooper oli eelkõige aadlike privileeg, sest kuna ja ooperietendus oli väga kulukas, said seda endale lubada vähesed õukonnad. 1637.a. avati Veneetsias esimene ooperiteater. Kujunes välja kaks barokkooperi koolkonda: Veneetsia ja Napoli Veneetsia ooper oli dramaatiline ja vaatemänguline. Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süzee pärit mütoloogiast. Napoli koolkond keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Barokkooperit iseloomustab: · Hiilgav õukondlik lavateos · Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon · Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline
seast. Nende kollektiivid esinesidlihtrahvale ja õukondadele. Oluline oli poeetide, muusikute ja kunstnike tekkimine. Kontsert- zanr, kus soolopill ja orkester koos musitseerivad. UUE STIILI KUJUNEMINE 17saj algul peeti oluliseks muusika zanriks soololaulu, mida esitati saatepilliga. Kujunes välja uus soololaulu vorm, mida nim aariaks. See koosneb 3 osast. Uued muusika zanrid: ooper, oratoorium, kantaat, passion, conserto groso. OOPER 1597-1600 loodi esimesed ooperid (Itaalias) Barokkooperi eeskujud: vanakreeka tragöödia, liturgiline draama(kaasaegsed piibli tseenid), müsteerium, intermeedium(lõbusad vahepalad). Esimene ooper ,,Daphne" valmis 1597a. Autor oli Jacopo peri. Teksti kirjustas Rinuccini. Esimene ooperi teater avati 1637 Veneetzias. Suurim ooperihelilooja Claudio Monteverdi. Tähtsamad ooperid: ,,Orpheus" 1607 ,,Odysseuse kojutulek" 17 saj kujunes välja bel canto laulustiil. 17saj keskel ooperit meespeaosad kirjutti kastraat lauljatele, kelle puhul hinnati
Algusesse tagasi Barokkooper Barokkooper oli hiilgav õukondlik lavateos toretsevad dekoratsioonid, uhked kostüümid... Aariad (ooperilaulud) olid väga keerulised. Need keerulised käigud võimaldasid lauljal näidata meisterlikkust hääle ilu ja pikkust. Retsitatiivset ooperit (kõnelaul) peeti aegunuks ja igavaks. Nii hakatigi oopereid üles ehitama üksikute viisirikaste numbrite, peamiselt aariate ahelikuna. Tekkis nn numbriooper. Barokkooperi võluv külg oli meloodia rikkus. Muusika oli ainuvalitseja. Barokkooperi rajas kuulus Itaalia ooperihelilooja Claudio Monteverdi. Juba 17.saj vallutas Itaalia ooper ka Inglismaa, Saksamaa ja Prantsusmaa. Prantsusmaal omandas ooper peagi omapärase ilme: iseärasuseks olid rohked ballettinumbrid. Prantsuse ooperi rajajaks oli Jean-Philippe Rameau. Inglismaa paistis silma 17.saj klavessiini ja ansambli muusikaga. Kõige anderikkam oli Henry Purcell
tel mitmeid eeskujusid: 1. vanakreeka trag?dia ,milles oli oma osa ka kooridel,kes esitasid osa etten?tud monolooge lauldes. 2. Muusikalised etendused , mis olid k?l peamiselt seotud kirikuga , kuid hilisel keskajal kujunesid v?ja v?jaspool kirikut etendatud m?teeriumid. Varane ooper oli eelk?ge aadlike privileeg , sest kuna ja ooperietendus oli v?a kulukas , said seda endale lubada v?esed ?konnad. 1637a. Avati Veneetsias esimene ooperiteater.. Kujunes v?ja kaks barokkooperi koolkonda : Veneetsia ja Napoli. Olulisemad barokiajastu heliloojad Itaalia Claudio Monteverdi Domenico Scarlatti Antonio Vivaldi Prantsusmaa Jean-Baptiste Lully Jean Pilippe Rameau Inglismaa Henry Purcell Georg Friedrich H?del Saksamaa Johann Sebastian Bach Heinrich Sch?z Kasutatud Kirjandus http://209.85.129.132/search? q=cache:VFs9qYFsNZ8J:www.htg.tartu.ee/merill/ku3/00.%2520%25D5PPEMATERJAL/01.BAR OKK
· Üle 40 ooperi (tuntumad Julius Caesar, Alcina, Xerxes jt.) · Ligi 30 oratooriumi (Iisrael Egiptuses, Messias, Juudas Makabeus) · Veemuusika · Tulevärgimuusika · 6 concerto grossot op. 3 · 12 concerto grossot op. 6 · orelikontserdid · soololaulud, duetid, soolokantaadid · kammermuusika (sonaadid, triod) LAVATEOSED- Händeli lemmikzanriks oli ooper. Selle zanri nimel võitles ta kangelaslikult barokkooperi vastastega, mistõttu sattus mitmel korral pankrotti. Tema ooperid jutustavad heroilisest inimesest ning tegudest, mida sooritati au ja kuulsuse nimel. Ooperite tegelaskujudeks olid õilsad printsessid, kuningannad, printsid, kuningad, väejuhid. Händeli muusika kujutab neid lihtsalt inimestena, kes on end pühendanud õilsatele tegudele ja eesmärkidele. Händelil oli suurepärane oskus luua karaktereid meloodia abil. Nii oskas ta ilmekalt ja haaravalt väljendada kangelaste tundeid
(Tallinn 1972) on Hillar Saha tekitanud väikese segaduse: ta teab küll ooperietendusest Tallinnas 1680. aastal, kuid oletab, et teoseks oli Mederi kaduma läinud "Nero", mis õigupoolest pärineb alles Danzigist. Hiljem pole isegi eesti muusika biograafiline leksikon (1990) suutnud õigust jalule seada, ehkki "Argenia" partituur trükiti Saksamaal juba 1973. aastal ning saksa suurim muusikaentsüklopeedia MGG tunneb teost samuti. Tuues nüüd autori juubelit meeles pidades selle haruldase barokkooperi pooleldi lavastatud kujul avalikkuse ette, loodame esitleda Tallinnas sündinud ajaloolist meistriteost, millesarnast pole ühelgi selle piirkonna linnal, Turust Lübeckini välja. Toomas Siitan
Üks muusikalisi kulminatsioone on esimene tõeline virtuoosiaaria ooperimuusika ajaloos. · Veneetsia ooper oli dramaatiline ja vaatemänguline.Ooperis palju tegelasi,lavaefektid,süzee pärit mütoloogiast. · Napoli ooper keskendus muusikale ja laulule,mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. ( Üks tuntuim Alessandro Scarlatti 1660-1725 ) Prantsusmaa oluliseks barokkooperi komponistiks on Jean-Baptiste Lully (1632-1687 ) · http://www.youtube.com/watch?v=bUH9XZYp7H8&list=AL94UKMTqg-9AP- 0Y3GyYzj24GSSiKjtZ6 zizzle · Oratoorium- erinevus ooperist seisneb selles, et puudub lavaline tegevus ja sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega.Keskseks tegelaseks on jutustaja, kes annab retsitatiivides edasi tegevustikku, koor sümboliseerib rahvast ning annab toimunule hinnanguid.
Ooperist sai väga armastatud zanr. Ainuüksi Veneetsias oli 17. saj. lõpul 16 ooperiteatrit. Kuigi ooperilaadseid teoseid loodi juba varem, peetakse ooperi isaks heliloojat CLAUDIO MONTEVERDI (1567 1643) oma teosega 1607 "Orpheus" Tema teostes sai muusika esmakordselt sõnast olulisemaks. Pärast Monteverdit lõi Napolis mõjuvõimsa ooperikoolkonna ALESSANDRO SCASLATTI (1660 1725), kes kirjutas umbes 120 ooperit ning mõjutas oluliselt itaalia barokkooperi edasist käekäiku. Barokkooperile oli iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus ning suured esinejate koosseisud. Keerulised aariad said ooperite keskseteks numbriteks. Kuna primadonnad armastasid staaritseda ja ennast demonstreerida, jäi tegevustik tagaplaanile. Tõsise ooperi kõrvale sündis koomiline rahvaooper see sündis 18. saj algul (hilisbarokk). Opera buffa oli vastuvõetav ja huvitav lihtrahvale. Ainestik võeti rahva elust, kangelane oli
väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid Barokkooperit iseloomustab: · Hiilgav õukondlik lavateos · Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon · Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline · Pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega · Numbriooper · Rohkelt tantsunumbreid · Tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased Barokkooperi loojad Itaalias: Alessandro Scarlatti (1660-1725) Prantsusmaal: Jean Baptiste Lully (1632-1687) Jean Philippe Rameau (1683-1764) Inglismaal: Henry Purcell (1659-1695) Georg Friedrich Händel (1685-1759) Alessandro Scarlatti Jean Philippe Rameau Õukonnabalett Algul esinesid õukondlased ise, hiljem tantsisid professionaalid
tausta. Uued muusikazanrid barokki ajastul: 1. Vokaalmuusika zanrid: 1. Ooper 2. Oratoorium 3. Passioon 4. Kantaat 2. Instrumentaalmuusika zanrid: 1. Concerto grosso 2. Instrumentaalkontsert 3. Tantsusüüt 4. Fuuga Ooper tekkis 16.-da ja 17.-nda sajandi vahel. Esimese ooperi autoriks oli Jacopo Peri 1. ooper ,,Dolphne"-1598.a. 2. Ooper ,,Eurydike"-1600.a. Tüüpilise barokkooperi rajas Itaalia helilooja Claudia Monteveldi. Barokkooperile on iseloomulik on iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus, suured esinejate koosseisud, uhked kostüümid ja keeruliste kaunistustega aariad. Oratoorium on mitmeosaline teos solistidele, koorile ja orkestrile. Erinevalt ooperist puudub siin lavategevus. Teos kantakse ette kontsert korras. Passioon on oratooriumi eriliik mis jutustab kristuse kannatustest. See põhineb uue
1607. Claudio Monteverdi oli Itaalia helilooja, kes tegutses Veneetsias. Tema loomingus kujunes välja ooperižanr ja tema eestvedamisel avati ka esimene avalik ooperiteater Firenzes 1637. Nimetus ooper (it.k. teos, töö) võeti kasutusele 17. sajandi keskel. Itaalia oli ooperi sünnimaa, seetõttu kujunes välja itaalia ooperistiil, mis levis kiiresti ka mujal Euroopas. Teiste maade heliloojad kirjutasid oopereid samuti itaalia stiilis ja keeles. Barokkooperi süžeed võeti peamiselt antiikmütoloogiast või ajaloost, ooperi sisuks pidi olema ülev, kangelaslik lugu. Etendus oli suurejooneline, toretsevate dekoratsioonide ja uhkete kostüümidega. Sageli kasutati mitmesuguseid lavaefekte (lahingustseenid, ehtsad purskkaevud, taevast laskuvad jumalad jne). Ooperis olid tähtsal kohal voolava meloodia ja keeruliste kaunistustega aariad. Kuulsad lauljad demonstreerisid oma meisterlikkust ja hääle ilu
3) Teatraalne, uudne Rõhutatult kirglik, tundeline väljendus. Eriti varases ooperis esinev. Võetakse üle ka kirikumuusikas. Range polüfoonia kaotab oma endise tähenduse. Monoodilise stiili loojad arvasid, et muusika ilma tekstita ei suuda midagi väljendada ja, et väärtuslikum muusika on ühehäälne saatega, mis jälgib deklamatsiooni. Harmoonia muutub väljendusvahendiks. Eeskujuks Claudio Monteverdi, kes on kirjutanud I reaalse barokkooperi. Tema aaria on "Laske mul surra", mis on aluseks kogu ajale. ( " Lasciat mi morire" ) Basso continuo e. generaalbass e. nummerdatud bass. Kontsertstiil. Muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. Itaalias- katkematu bass. Mängib vähemalt kahte pilli: 1)Bassipill-Tsello, fagott. Täpselt kirjutatud tugihääl. 2)Harmooniapill -Lauto,orel,klavessiin. Improviseeritud bassimeloodiale saateharmooniana. Harmooniapilli jaoks numbrid bassinootide kohal.
loomingus pole ühtki olulist kirikumuusikateost kuid ta avaldas end põhiliselt ooperis ning ka oratooriumides h) fuuga - on polüfooniline heliteos, mis on kirjutatud fuugavormis. Sõna 'fuga' muusikapala tähenduses on olnud kasutuses alates XIV sajandist, see tähendas kaanonivormis imitatsioonil põhinevat kompositsiooni, kus üks hääl "jälitab" teist. i) itaalia tuntuim barokkooperi helilooja; barokksonaadi looja - Barokksonaadi looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli j) concerto grosso - esimene orkestrižanr. k) Retsitatiiv - piiritletud muusikaline vokaalesitus, kus teksti esitatakse kõnemeloodiat jäljendades väga väikese ulatusega meloodial. 8. Kirjelda klassitsismi perioodi: a) klassitsismi muusikat iseloomustav väljend: - Selle aja muusikat iseloomustab
1710.a. sai temast kapellmeister Hannoveri kuurvürsti õukonnas. a) sarnasused Bachi ja Händeli eluloos ja loomingus b) erinevused Bachi ja händeli eluloos ja loomingus fuuga - Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga – põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga). itaalia tuntuim barokkooperi helilooja; barokksonaadi looja concerto grosso See oli teos solistide grupile (tavaliselt barokktrio) ja orkestrile, kus orkester ühineb ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada. Concerto grosso suurim meister oli Itaalia helilooja Arcangelo Corelli. Barokksonaadi looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli. retsitatiiv - Retsitatiiv – kõnelaul, mis jälgib loomuliku kõne rütmi. Kui da-capo- aaria ajal tegevus teoses seiskub, siis retsitatiivides süžee areneb
monolooge lauldes · muusikalised etendused (liturgiline draama - jumalateenistuse osa, mille tekst esitati lauldes), mis olid küll peamiselt seotud kirikuga, kuid hilisel keskajal kujunesid välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid. Varane ooper oli eelkõige aadlike privileeg, sest kuna ja ooperietendus oli väga kulukas, said seda endale lubada vähesed õukonnad. 1637.a. avati Veneetsias esimene ooperiteater. Kujunes välja kaks barokkooperi koolkonda: Veneetsia ja Napoli. Veneetsia ooper oli dramaatiline ja vaatemänguline. Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süzee pärit mütoloogiast. Napoli koolkond keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Barokkooperit iseloomustab: · Hiilgav õukondlik lavateos · Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon · Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline
Händeli helikeel ühendab saksa, itaalia, prantsuse ja inglise muusika parimaid traditsioone. Ta heliteosed moodustavad barokkstiili ühe parima osa. Need on värsked, hingestatud, emotsionaalselt mitmekesised ja sageli tantsulised. Händeli puhul hämmastas tema komponeerimiskiirus, mistõttu peetakse teda oma ajastu tootlikumaks heliloojaks, kelle teoseid armastati nii omal ajal kui ka tänapäeval. Lavateosed Lemmikzanriks ooper. Selle zanri nimel võitles ta kangelaslikult barokkooperi vastastega, mistõttu sattus mitmel korral pankrotti. Tema ooperid jutustavad heroilisest inimesest ning tegudest, mida sooritati au ja kuulsuse nimel. Ooperite tegelaskujudeks olid õilsad printsessid, kuningannad, printsid, kuningad, väejuhid. Händeli muusika kujutab neid lihtsalt inimestena, kes on end pühendanud õilsatele tegudele ja eesmärkidele. Händelil oli suurepärane oskus luua karaktereid meloodia abil. Nii oskas ta ilmekalt ja haaravalt väljendada kangelaste tundeid
4) gigue - soti hüppetants Fuuga on polüfoonilise muusika kõige täisulikum vorm, see on mitmehäälne teos milles hääled astuvad sisse üksteise järel kindlate reeglite järgi. Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd mis valmistas kuulajat ette keerulise fuuga kuulamiseks. Barkoki ajastu juhtuvad muusikamaad ja tuntumad heliloojad : Itaalia: Jacopo Peri 1561-1633 oli esimeste ooperite autor Claudeio monteverdi 1567-1643 barokkooperi rajaja Antonio vivalidi 1678-1741 soolokontserdi rajaja Prantsusmaa: jean baptiste lully 1632-1687 prantsuse ooperi rajaja jean philippe ramear 1683-1764 klavessiini muusika looja inglismaa: henry purcell 1659-1695 inglise ooperi rajaja saksamaa: michael praetorius 1571-1621 esimeste saksakeelsete vaimulike kontsertite looja heinrich schültz 1585-1672 saksa muusika isa, hakkas esimesena põhjalikult saksa keelt muusikasse komponeerima johan sebastian bach1685-1750
monolooge lauldes · muusikalised etendused (liturgiline draama - jumalateenistuse osa, mille tekst esitati lauldes), mis olid küll peamiselt seotud kirikuga, kuid hilisel keskajal kujunesid välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid. Varane ooper oli eelkõige aadlike privileeg, sest kuna ja ooperietendus oli väga kulukas, said seda endale lubada vähesed õukonnad. 1637.a. avati Veneetsias esimene ooperiteater. Kujunes välja kaks barokkooperi koolkonda: Veneetsia ja Napoli. Veneetsia ooper oli dramaatiline ja vaatemänguline. Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süzee pärit mütoloogiast. Napoli koolkond keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Barokkooperit iseloomustab: · Hiilgav õukondlik lavateos · Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon · Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline
õpetusele harmoonist, akordidest ja nende ühendamise loogikast, sellest sai klassitsistliku muusika teoreetiline alus. Inglismaa Õukonnale oli eeskujuks Prantsuse õukond ja Louis XIV valitsemisstiil, hästi oldi kursis ka Itaalia muusikaga, lavastati nii Itaalia kui ka Prantsuse oopereid. · Henry Purcell- barokiajastu suurim Inglise helilooja, tema looming oli keset Itaalia invasiooni ainus inglaste rahvusliku uhkuse ülalhoidja, ainukese Inglise eheda barokkooperi ,,Dido ja Aeneas" autor, kirjutas kiriku- ja kammermuusikat Saksamaa Saksamaal toimunud reformatsioon mõjutas küll sealset kirikumuusikat, end muusikud käisid õppimas Itaalias. · Michael Praetorius- esimeste saksakeelsete vaimulike kontsertide looja · Heinrich Schütz- on nimetatud Saksa muusika isaks, sest hakkas esimesena põhjalikult saksa keelt muusikasse kompneerima, pani aluse Saksa oratooriumile, millest sai vastupidiselt Itaalia oratooriumile kiriklik zanr
"Ilutulestikumuusika" esiettekandest muusikamaailma üks suuremaid katastroofe. Osaliselt oli selle põhjuseks ka Händeli äge loomus, mis omakorda tekitas olukordi, kus temast sai koerustükkide märklaud. G.F.Händelit peetakse üheks suurimaks inglise heliloojaks, sest Inglismaa periood oli tema loomingus väga produktiivne. Händelist sai Inglismaa kodanik ning ta jäi sinna elu lõpuni, kus ta suri pimedana. Händeli lemmikzanriks oli ooper. Selle zanri nimel võitles ta kangelaslikult barokkooperi vastastega, mistõttu sattus mitmel korral pankrotti. Tema ooperid jutustavad heroilisest inimesest ning tegudest, mida sooritati au ja kuulsuse nimel. Ooperite tegelaskujudeks olid õilsad printsessid, kuningannad, printsid, kuningad, väejuhid. Händeli muusika kujutab neid lihtsalt inimestena, kes on end pühendanud õilsatele tegudele ja eesmärkidele. Händelil oli suurepärane oskus luua karaktereid meloodia abil. Nii oskas ta ilmekalt ja haaravalt väljendada kangelaste tundeid
vaid lisati märge aria da capo, korrata aaria algusest Retsitatiiv- kõnelaul, mis jälgib loomulikku kõne rütmi. Retsitatiivides süzee areneb Jean-Baptiste Lully oli 17. Saj Prantsusmaa helilooja, kes lõi kuningliku ooperiteatri ning õukonnaorkestri. Kirjutas tõsiseid oopereid e lüürilisi tragöödiaid(rütmiliselt keerukad, palju balletistseene). Pani aluse Prantsuse avamängule (aeglane-kiire-aeglane). Henry Purcell oli barokiajastu suurim Inglise helilooja. Ainukese Inglise eheda barokkooperi autor. Kirjutas kiriku- ja kammermuusikat, palju lavamuusikat draamaetendustele. Georg Friedrich Händel- üks barokiajastu suurkujusid. Saksa päritolu, kuid enamus elu elas Inglismaal. Tegutses põhiliselt ooperizanris. Kirjutas üle 40 ooperi, millest kuulsamad on ,,Julius Caesar", ,,Xerxes" ja ,,Rinaldo". Eeskujuks oli Händelile Napoli ooper, kuid tema teosed olid jõulisemad. Tegevus pärines alati antiikmaailmast ning sisaldasid armukolmnurka. Tänapäeval
tuua draama ja jätta kõrvale ,,vokaalakrobaatika" (nagu loeme kuulsas eessõnas ,,Alkestise" partituuri esmatrükile), ning selleks püüdis ta integreerida kaks omaaja peamist ooperistiili opera seria ja prantsuse muusikalise tragöödia (Gluck ei olnud nendes püüdlustes ainuke, küll aga kõige järjekindlam ja edukam), andes omakorda värskendavaid impulsse ka prantsuse muusikateatrile. Mis Glucki interpreteerimise keeruliseks teeb, on ühe afekti valitsemine (barokkooperi afektivahelduse asemel), mille varjundeid ooperi jooksul näidatakse. Seejuures keskendub maksimaalne tähelepanu peategelastele ja nende ,,sisetegevuse" avamisele tekstis ja muusikas siit ka nende pikad, oma elamusi kirjeldavad monoloogid. Laulja pidi suutma avada teksti iga varjundit ning tekstiga kaasa mõtlema, mis aga Glucki aja opera seria lauljatele oli sageli harjumatu, nii et Alkestise rollis eelistas Gluck esmaesitusel lauljannat koomilise ooperi
annaabi.ee 
