kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin'i soovitust abielluda Victorine'iga, kes peagi tänu Vautrin'ile saab suure kaasavara. Hr Goriot hakkab Eugene'i suhtuma kui oma poega. Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on südametu. Teine tütar Anastasia jõuab oma isa juurde liiga hilja. Eugene ja ta sõber matavad Goriot ning ta tütred ei tule matustele. 2. Teoses esilekerkinud probleemid a) Milline inimene hülgab oma lapse ja vastupidi kes on nii tänamatu, et hüljata oma vanemad? (Probleemi näen inimestes, kes on sellise kohutava teo korda saatnud.) b) Raha või perekond
Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin’i soovitust abielluda Victorine’iga, kes peagi tänu Vautrin’ile saab suure kaasavara. Hr Goriot hakkab Eugene’i suhtuma kui oma poega. Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on südametu. Teine tütar Anastasia jõuab oma isa juurde liiga hilja. Eugene ja ta sõber matavad Goriot ning ta tütred ei tule matustele. 2. Teoses esilekerkinud probleemid a)Milline inimene hülgab oma lapse ja vastupidi kes on nii tänamatu, et hüljata oma vanemad? (Probleemi näen inimestes, kes on sellise kohutava teo korda saatnud.) b)Raha või perekond? Kas raha teeb õnnelikuks
omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin'i soovitust abielluda Victorine'iga, kes peagi tänu Vautrin'ile saab suure kaasavara. Hr Goriot hakkab Eugene'i suhtuma kui oma poega. Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on südametu. Teine tütar Anastasia jõuab oma isa juurde liiga hilja. Eugene ja ta sõber matavad Goriot ning ta tütred ei tule matustele. 2. Teoses esilekerkinud probleemid a) Milline inimene hülgab oma lapse ja vastupidi kes on nii tänamatu, et hüljata oma vanemad? (Probleemi näen inimestes, kes on sellise kohutava teo korda saatnud.) b) Raha või perekond? Kas raha teeb õnnelikuks
Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin'i soovitust abielluda Victorine'iga, kes peagi tänu Vautrin'ile saab suure kaasavara. Hr Goriot hakkab Eugene'i suhtuma kui oma poega. Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on südametu. Teine tütar Anastasia jõuab oma isa juurde liiga hilja. Eugene ja ta sõber matavad Goriot ning ta tütred ei tule matustele. Kokkuvõte nr 2 Isa Goriot on endine nuudlikaupmees, kes läheb tütarde abikaasade survel pensionile. Ta on nimelt prantsuse vabariigi ajal saanud rikkaks. Ta on oma tütred suure kaasavara abil pannud mehele aadlikele
", kuid see kumab igast peatükist. Kõik positiivsed tegelased raamatus elavad hoopis teiste kreedode järgi. Meister ja Margarita erinevad kirjeldatud rahvahulkadest kardinaalselt. Nad on kõike, mida teised, nn "materjaliinimesed" ei ole. Margarita sai just sellepärast välja valitud, milline ta oli, mitte sellepärast, kui palju ta kannatanud oli või milline oli tema minevik. Ei saa väita, et tema nõiaks muutumine või osalemine peo perenaisena Saatana ballil oleks talle eriti vaevaline olnud. Pigem oli see talle õnneks, et Woland just tema välja valis. Ta muidugi ei mõelnud sellele omakasupüüdlikult - omades võimalust, oma Meister tagasi saada, palus ta lunastust hoopis nutvale Fridale. Nagu tasuks sellise haruldase suhtumise eest laseb kirjanik nad vabaks. Meister on päris selgelt Bulgakov ise, seda tõestab ka fakt, et raamatus esitatakse teda kui 38-aastast meest. Aastal 1929, kui
Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida sellele küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. 2 Sisukord. Muinas Egiptus .........................................................................................................................lk 4. Kreeta. .................................................................
Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida sellele küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. 2 Sisukord. Muinas Egiptus .........................................................................................................................lk 4. Kreeta. .................................................................
vene piiridest välja ja vene armee läheb Pariisi, siis see sõda teda enam ei huvita. Siis järsku raugastub ja astub ülemjuhataja kohalt tagasi. Tema jaoks oli oluline vaid Venemaa, tema päästmine ja tema eest sõdimine. Järgmine parveinimeste grupp on Rostovide perekond. Kui Kutuzov on sellise suure inimkoosluse osa, siis Rostovid on väike parv. Nemad elavad Moskvas, hästi külalislahke perekond, aadlikud, keda kõik armastavad, kes on oma loomult väga helded. Näiteks vana krahv Rostov ei kergita kulmugi, kui üks tema poegadest mängis kaardimängus maha 43 000 rubla. Võlg tuli ära maksta, aga mis siis, see käib elu juurde. Kui vana krahv Rostov suri, siis selgus, et perel hulk võlgu. Keegi ei nõua neid kohe, nii armas perekond, et nende võlaga võib oodata. Suuremeelsed, heatahtlikud, väga tugevate omavaheliste emotsionaalsete sidemetega, väga musikaalsed
Nad jätsid Benjamini koju ja läksid. Joosep tundis oma vennad kohe ära, kuid ei andnud ennast neile tunda. Ta süüdistas neid maakuulamises. Vennad eitasid seda, tõestuseks nõudis Joosep, et nad järgmine kord ka Benjamini kaasa võtaksid. Joosep andis neile vilja ja kogu nende raha tagasi ja saatis nad tagasi Kaananimaale. Siimeon pidi sinna jääma. Kui neil vili otsa sai, läksid nad tagasi Egiptusesse ja võtsid seekord ka Benjamini kaasa. Joosep kutsus nad kõik peole. Hommikul, kui vennad lahkuma hakkasid, käskis Joosep Benjamini kotti hõbekarika. Ta saatis neile sõjaväe järgi ja lasi nad tagasi tuua. Ta tahtis Benjamini enda juurde jätta, kuid Juuda ei lubanud, sest pidi tema eest vastutama. Lõpuks ütles Joosep vendadele, kes ta on. Vaarao lasi kogu Joosepi perekonna Egiptusesse elama kutsuda ja nad elasid seal kaua kaua. 4. pilet Juuditi lugu Nebukadnetsar oli väga vallutus himuline, ta tahtis kõik maad endale vallutada. Alguses üritas
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
Venna ja õe suhe, ema ja poja suhe. Meeste puhul suhted orjataridega väga tavalised. Suhetest sündis ka lapsi, kes olid orjad. Võis olla seksuaalsuhe tegelikult oma enda lapsega, kui laps oli majas sündinud. Lapsel oli ikkagi orja staatus ja kuulus peremehele. Konkubiin tähendas algselt ainult suhet orjatariga. Vabariigi ajal ja viimastel sajanditel muutub suhtumine tolerantsemaks. Konkubiinsuhe võis olla ka vabade naistega. Ei abiellutud, sest sotsiaalselt väga ebavõrdne suhe. Kui suhe kestis vaba naisega pikka aega, siis üldsus muutus leplikumaks ja võeti kui päris abielu. Ranged reelgid- kui mees ja naine on 1 aasta vältel elanud koos ja ei ole olnud lahus vähem kui 3 ööd järjest, siis võeti kui abielu. Vaba mees ja vabaks lastud naine tavaline suhe. Vespasianus- lasi rajada avalikud käimlad rooma, tasulised, tualetimaks. Tavaline on leida hauaepitaaf, kus on maetud kõrvuti pater familias,
inimese mõttetu julmuse stseene. Psühholoogiline); 1864"Ülestähendusi põranda alt"; 1866 "Kuritöö ja karistus" (Peterburi 19. saj keskel, vaesus ja viletsus, Raskolnikov ja tema idee osadel inimestel on õigus vägivallale passiivse massi suhtes. Sonja Marmeladova kannab D ideid headuse võidust kurjuse üle. Svidrigailov ja Luzin kui Raskolnikovi teisikud); 1868 "Idioot" (rahapuuduses kirjutatud, kartis, et välja tuleb keskpärane asi. Ptglne vürst Mõskin, ilmsüütuke, headuse kehastus, aga elu on karm ja lõpuks saadetakse Mõskin idioodidiagnoosiga tagasi Sveitsi, kust ta alguses Venemaale oli naasnud (oli olnud seal langetõveravil). Armastus, halastus ja kaastunne Mõskin ei tule selle kõigega korraga toime. Mõskin kui Kristus); 1872 "Sortsid" (tolleaegne Vene noor põlvkonda, kes on kurjast vaimust vaevatud
soovitaks ta temal sekundandiks võtta kõigepealt teda ennast ja siis härra de Treville'i, aga võib-olla isegi de TrevilleM enne teda. Louis XIII oli tõsiselt kiindunud härra de Treville'isse. See oli küll kuninglik kiindumus, egoistlik kiindumus, kuid sellest hoolimata ikkagi kiindumus. Tol õnnetul ajal püüti ennast ümbritseda Treville'i-taoliste meestega. Paljud oleksid võinud oma deviisiks võtta sõna «tugev», mis moodustas teise poole tema vapikirjast, kuid vähesed aadlikud oleksid olnud õigustatud enese kohta tarvitama sõna «ustav», mis oli vapikirja esimeseks pooleks. Treville kuulus viimaste hulka. Ta oli üks neist haruldastest olevustest dogi painduva taiplikkusega, sõgeda julgusega, kiire pilguga, kärme käega, kellele silm näis olevat antud ainult selleks, et näha, kas keegi pole muutunud kuningale vastumeelseks, ja käsi selleks, et seda vastumeelset tabada, olgu see siis mingi Besme, Maurevers, Poltrot de Mere või Vitry
Grimmide muinasjutte lugedes tundub edu saavutamise retsept olevat lihtne. Tarvitseb vaid olla hea ja aus noormees või nobenäpuline neid, ning kõik läheb hästi. Vaese poisi või tüdruku sotsiaalne staatus muutub, tubli teo tasuks saab kangelane armastusväärseima abikaasa. MJ PERRAULT GRIMMID Puna- Kooke ja pütike võid. Tükk kooki ja pudel veini mütsi- H ei julgenud P ära süüa, kuna kartis metsas olevaid H otsustas, et sööb parem ära nii V kui ke puuraiujaid. P V elab teisel pool veskit küla esimeses majas. V elab 15 min kaugusel metsas kolme H ütles, et läheb ka V vaatama ja soovitas P minna pikemat tamme all, ümberringi pähklipuuhekk. teed pidi. H soovitas P metsas ringi vaadata ja P noppis pähkleid ja lillekesi
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
Antiikkirjandu s SISSEJUHATUS Antiikkirjanduseks nimetame Kreeka ja Rooma orjanduslikus ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandust. Ühisnimetus antiikkirjandus märgib kahe kirjanduse lähedust nii ajaliselt kui ka tüübilt, mis on kõigiti põhjendatud – olid ju sama tüüpi ka neid sünnitanud ühiskonnad. Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim kirjandus, mille algust tähistavad Homerose eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“. See muidugi ei tähenda, et Homerosel puudusid eelkäijad. Ilmselt eelnes eeposte kirjapanemisele pikem kõrgetasemeline suulise rahvaluule periood, mille kohta puuduvad otsesed andmed. Seepärast tundubki meile, nagu kerkiks kreeka kirjandus ja kunst meie ette valmishoonena,
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
Kõik need silmapaistvad literaadid hakkavad üksteise järel surema (1837 Puskin, 1841 Lermontov); 1840ndatel sureb eleegiate 1 autor Baratõnski. Tema psühholoogilised eleegiad avaldasid mõju ka vene psühholoogilisele proosale. Zukovski enam aktiivselt ei luuleta. Alates 1830ndate lõpust hakkab kujunema vene kultuuris uus kirjaniku tüüp. Seniajani professionaalseid kirjanikke ei olnud, see oli diletantlus. Enamik kirjanikke olid aadlikud. 1840ndtael kujuneb välja uus literaaditüüp, kuna suuremat rolli hakkavad mängima segaseisuslased. Nad on õpetajate, preestrite, arstide lapsed, ehk siis mitteaadlikud ja mitterikkad inimesed. Nad alustasid oma kirjanduslikku karjääri tõlkimisega. 40ndtael tekib juurde palju ajakirju, ajalehti. Neid ajakirju hakatakse kutsuma ,,paksudeks ajakirjadeks" need on tõsise sisuga ajakirjad. ,,Sovremennik" Puskin toimetas seda ajakirja
Reformatsioon Inglismaal- Reformatsiooni algul ei pooldanud Inglismaa toonane kuningas Henry VIII(valitses 1509- 1547) Lutheri õpetust. Reformatsiooni eestvedajaks sattus kuningas isiklikel põhjustel. Kuna tema abielu Aragoni printsessi Katariinaga ei olnud andnud meessoost järeltulijat, otsustas kuningas lahutada ja abielluda endast märksa noorema õuedaami Anne Boleyniga, kuid selleks oli vaja paavsti luba. Aragoni Katariina oli aga keiser Karl V tädi ja paavst kartis keisriga tülli minna ning keeldus nõusolekut andmast. Kuningal ei jäänud muud üle kui end katoliku kirikust lahku lüüa ja alustada Inglismaal reformatsiooni. Aastal 1534 kinnitas parlament kuninga kirikupeaks. Inglismaa kirik lahkus Rooma alluvusest ja Henry VII valitsusaja lõpuks kujunes Inglismaal välja anglikaani kirik, kus jumalateenistus sarnanes väliselt katoliku kiriku liturgiaga, kuid ladinakeelsed missad asendati ingliskeelsetega.
1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud Roomas, kuhu rajati
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada
plaanist, avastades, et mees polegi nii jõukas. Räägitakse Isa Goriot´i külastavatest noortest naisterahvastest, kes osutuvad tema tütardeks. Eugene ihaldab saada osa Pariisi ahvatlevast seltskonnaelust ja palub oma tädi proua de Marcillacil ära kasutada oma kunagisi sidemeid õukonnaga ja kirjutada ühele nende väga kaugele sugulasele, proua vikontess de Beauseantile kiri palvega Eugene oma tiiva ala võtta. De Bauseant saadab pärast kohtumist Eugene´iga kutse ballile, kus viimane armub Goriot´ tütresse, Anastasiesse. Anastasie kutsub Rastignac´i endale külla. Victorine valmistub minema oma isa juurde, et tema südant pehmendada. Ta teeb seda igal aastal, aga tulutult. Ka see kord saadetakse ta tagasi, ilma, et ta oleks oma isa näinudki. Eugene läheb külla proua de Restaud´le, kus leiab eest viimase armukese Maxime´i ja abikaasa. Teda võetakse väga külmalt vastu ja tema oskamatu käitumise tõttu palub härra
on nii suur, et troojalased ei saa seda linna viia. Troojalased võtavad kohe vedu ja tahavad näidata, et saavad küll selle linna viia. Laokoon julges selles kahelda, ning Poseidon saatis talle meremao, kes kägistas ära nii tema kui ka tema pojad. Troojalased veavad ikkagi hobuse linna. Ööpimeduses tungib kreeka sõjavägi linna ja algab julm tapmine. Võidujoovastuses minnakse nii kaugele, et ei hoolita enam headest tavadest. Tapeti kõik aadlikud v.a Aineias. Hektori poeg visatakse müürilt alla. Aphrodite aitab Helenal õnnelikult Menelaose juurde jõuda. Kõik on jälle hästi. ”Odüsseia” Trooja on vallutatud ja kreeklased asuvad koduteele. Menelaos naaseb koju, Agamemnon jõuab koju, aga Odysseus läheb koju 10 aastat. 3 Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese
,,Rolandi laul" jutustab frankide võimsa kuninga Karl Suure truu vasalli Rolandi võitlusest mauridega. Kangelane koos teiste kuninga parimate rüütlitega oli määratud järelväkke varustusvoori kaitsma. Vaenu tõttu Rolandi ja Ganeloni vahel reetis viimane prantslased araablaste kuningale. Nii seisiski käputäis parimaid prantsuse rüütleid äkitselt saratseenide armee vastas ning kui vahvalt aadlikud ka oma mõõku ei keerutanud, olid nad lahingu juba ette kaotanud. Ülistatakse isamaa-armastust ning sõda ristiusu eest. Peakangelane Roland pole üheselt veatu, tema äkilisust ja ägedust püüavad tasakaalustada sõbra Olivier' mõistlikkus ning tarkus ning reetur Ganelongi on vapper võitleja. Eeposes sisalduvad tugevalt müütilised detailid langenute arvud prantslaste ja mauride vahel on tugevalt liialdatud. Siin võib näha sarnasust ,,Beowulfi" 30 mehe rammuga,
Ta veenis kooliõpetajat selles, et see on puhas laim ja too soostus mehega Eestisse kaasa minema, kus nad abiellusid. Perekond: Isa oli Harala mõisa karjamees. Kusta abiellus Anna Pavlovaga. Tal oli kolm poega, kellest jäi ellu vaid üks, keskmine. Surmapõhjus: loomulik surm 4.16. Anna Järvson (sünd. Pavlova) Sünnikoht: Venemaa Amet: kooliõpetaja Olemus: Veidike lihtsameelne, sest ta uskus siiralt seda, mis õpikutes kirjas oli, mõtlemata sellele, et balti parunid võivad alamate kohta ka meelega valetada. Kui ta aga kindlaid tõendeid sai, siis uskus ta neid rohkem kui kirjasolevat "tõde". Unistaja: ta kujutas ette, et läheb mehele mustajuukselise mustade silmadega mehele. Lugu: Ta elas Venemaal Volga ääres rahulikku kooliõpetaja elu, kuni sinna tuli Kusta Järvson. Nad armusid ja ta läks Kustaga tolle kodumaale Eestisse. Perekond: Abiellus Kusta Järvsoniga. Nad said kolm poega, kellest koju tuli vaid üks, keskmine poeg Hillar.
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
aga pole teada, kui suurelt maa-alalt neid andameid koguti. Veel ei ole teada, kuidas losse valitseti. Arvati, et kuningas oli eesotsas .Arheoloogiliselt pole aga kuningas jälgi, nt haudu või kujutisi. Trooniruumikompleks- eeskäik- trooniruum-suletud ruum. Trooniruumis rituaalne bassein. Troon säilinud. Kujutatud sellisena, et naine istub troonil ja lähedal tiivulised greifid. Sooline vahekord- pitsatitel ja kujutistel naised kesksel kohal, religioonis jumalannad domineerisid. Mehi on ka naistega koos kujutatud, aga alati on nad sekundaarsed. Matriarhaarne ühiskond? Samas pole sellist riiki võrdluseks leitud. Sõjakat aspekti pole eriti kujutatud. Härjakultus. Enamasti ohvriloom, temaga olid seotud rituaalid. Mandri- Kreekas elasid juba tol ajal kreeklased. Kreeklaste jaoks oli Kreeta rikkuse ja kultuuri maa, seega kreeklastele ahvatlev. 15.saj toimusid Kreeta saare lossides suured purustused ja algas lossidejärgne periood
otseütlemised. Teosed: "Tume inimeselaps" (1918); "Neljapäev" (1920)-lühiproosakogud Poeem- "Kannatamine" (1920) Novellikirjanik, kes tegi kaastööd Noor-Eestiga Aira Kaal põhiliselt luuletaja, aga ka prosaist, kes tegutses peale II maailmasõda. Pärit Tornimäe kandist. Luulekogu ,,Ma ei anna relva käest". Proosa ,,Kodunurga laastatud". Aadu Hint 30-ndal aastal kirjutas ,,Pidalitõbi", ,,Vatkutõbilas", kuna kartis, et on ise ka nakatanud. Peateos on 4 osaline romaan ,,Tuuline rand", mis sai ka 1965. aastal ENSV Rahvakirjaniku tiitli. Alguses mõtles teha 5 osalist, aga tal tekkis juba 1 osaga sensuuris probleeme ning ta ei näinud sellel enam mõtet. Mõtles, et võiks teha Saaremaa oma tõe ja õiguse. Pärit Lümanda kandist. Tema looming kajastab valdavalt kalurite ja muu rannarahva elu. Õppis SÜG-is. Teise maailmasõja ajal võitles Punaarmees. Ta on maetud Saaremaale Kihelkonna kalmistule
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762
vürstile isegi kirja, et ta enam kunagi oma jalga nende majja ei tõstaks, kuid kõik need probleemid möödusid, sest tunded olid sügavamad, kui teod. 9 III osa Kindraliproua kartus oma tütarde tuleviku pärast hakkas järjest süvenema (ma vihjan abiellumisele). Kõige enam kartis ta Aglaja pärast. Ta küll teadis tütre tunnetest vürsti vastu, kuid ei kütnud seda heaks, sest vürsti seisus polnud küllalt hea, tal polnud piisavalt raha ja ta kannatas vaimuhaiguse all. Lizaveta küll väga austas vürsti ja pidas teda oma heaks sõbraks, kuid sellest ei piisanud et too oleks võinud tema noorima ja ilusaima tütrega abielluda. Muide Pavlovskisse, kus nad kõik viibisid saabus ootamatult ka Nastasja Filippovna, Ta muidugi ei hakanud oma
Miljööks on linn, armastusliin , on palju ohverdamist.Teostes üldse palju ohverdust. Oli traagiline elu , kaotas isa. Teismeeas lööb välja epilepsia, põeb langetõbe. Võttis osa poliitikast. Elas vanglaelu ise läbi. Oli kogu elu mängusõltlane , kirjutas oma teosed ka võlgu. Peetakse kõige saladuslikumaks kirjanikuks Venemaal. Pärit Moskvast , isa vaestehaiglas arst , kes pärit aadlisuguvõsast, kuid pere majanduslik seis oli kehva.Isa oli karm , pere kartis teda , ema leebe. Isa rangusest mõjutatuna elas ta end välja lugemisega. Ema suri tuberkuloosi 1837. Eriti rängalt mõjub isa surm , kes tapeti talupoegade poolt.Tal on inseneriharidus. Alustab tõlkimisega ("Eugine Grandt" Balsac). Kuna tal oli raske ära elada, saab temast kirglik mängur.Peale isa surma tuleb langetõbi, mis süveneb. Küsimus ,kas kurjus peitub ühiskonnas või ka inimeses endas.Inimhing lõhestunud kahe pooluse vahel.
Aliide olevat Zara sugulane ja seetõttu on tema maja ainuke oletatav koht, kuhu neiul tulla oleks. Aliide eitas neiuga sugulust ning jäi enesele kindlaks. Mehed lahkusid, kuid lubasid tagasi tulla. Zara kuulis konkus seda kõike, mida mehed olid Aliidele rääkinud. Kui Lavrenti ja Pasa olid lahkunud, siis hakkas ta konkus karjuma, et see kõik olevat vale. Ta arvas, et Liide vihkab teda nüüdsest. Liide polnud endas kindel ning ei läinud esialgu Zarat konkust vabastama. Zara kartis, et Aliide annab ta välja, Aliide mõtles isegi Zara tapmisele. Aliide lasi siiski neiu konkust välja. Peatselt ilmusid Lavrenti ja Pasa uuesti, seekord põgenes Zara Aliide majast ning jäi kaugemale juhtuvat jälgima. Aliide laseb Lavrenti ja Pasa maha. Viimaks saadab Aliide Zara minema. Aliide teab et Ingel, Linda ja Zara saavad eesti passid ja ka selle Aliide maa. Ta kirjutab Inglile kirja, et maade tagastamise paberid on notari käes ja Inge ja Linda peavad Eestisse tulema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
