süüdistas eestit neutraliteedi rikkumises.24.sept. anti eesti välisministrile allkirjastada vastastikuabistamise pakt. See andis õiguse venemaale luua Eesti territooriumil sõjabaase.26.sept aga andis NLiidu rahvakomissar käsu teha eestile tugev ja otsustav sõjalöök. Sõjalise suurusega jäid eestlased punaarmeele kõvasti alla.Niisis otsustas eesti et ta võtab Kremli nõudmised vastu, sest vastupanu punaarmeele polnud mõtet avaldada.Läbirääkimised lõppesid 28.sept 1939 aastal baaside lepingu allakirjutamisega kus lubati hoiduda vastatikusest sõjalikkusest ning tehti vahetusi maaalade rendile andmise ja sõjameestega.Pidevalt toonitati, et see ei kahjusta kuidasgi Eesti suveräänsust.Sama leping sõlmiti ka läti ja leeduga.Soome sellega ei nõustunud, ning 30.nov1939 tungis punaarmee soome ,algas Talvesõda. Lõpuks jäi soome ilma vaid 1/10 territooriumist,kuid säilitas on iseseisvuse.
sept ning selleks ajaks koondati Eesti idapiirile üle väga suur armee. 25-26 sept arutati Moskva nõudmisi Tallinnas. Samal ajal rikkusid Nõukogude sõjalaevad ja -lennukid, väidetavalt vaenulikke allveelaevu otsides, korduvalt Eesti piire. Eestis arvati, et meil puuduvad sõjapidamiseks vajalikud materiaalsed ressursid ja välistoetus. Seetõttu otsustati Kremli nõudmised vastu võtta. Moskvasse läkitatud delegatsioonile tehti ülesandeks võimalust mööda pehmendada baaside lepingu tingimusi. Ebasõbralikkus õhkkonnas toimunud läbirääkimised lõppesid 28.sept 1939 baaside lepingu allakirjutamisega. Osapooled lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest ning otsustada vastastikust abi kalleletungi või selle ohu korral. Eesti andis Nõukogude Liidule rendile maa-alad mereväebaaside loomiseks Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses. Moskva kohustus müüma Eestile soodustingimusel mitmesugust relvastust.
oleksid järgnenud venelaste repressioonid 3) veenda Lätit ja Leedut alustama võitlust koos Eesti avalik arvamus Rahvas ei teadnud pakti sõlmimisest suurt midagi, leping sõlmiti salaja, ajakirjanduses püüti seda kajastada positiivselt. Pärast vene vägede saabumist oli rahvas selgelt vene baaside vastu NSVL surve 1) pakti pealesurumiseks kasutati Orzeli põgenemist 2) uputati metallist, kuid väideti et seda tegi tundmatu allvee laev, mis sõitis vabalt ringi eesti territoriaalvetes ja mille vastu eesti valitsus ei võtnud midagi ette, see aga ohustavat NSVL julgeolekut. Muutused Eesti elus 1) Baaside aladele jäänud Eestlased pidid kodust lahkuma.
Baaside lepingu sõlmimise ajendiks peetakse seda, et pärast Saksamaa kallaletungi Poolale otsis 14. septembril Poola allveelaev Orzel Tallinnast varju. Kui aga NSV Liit 17. septembril Poolale sõja kuulutas, süüdistas NSV Liit Eestit Poola meremeestega sepitsemises ja "nende põgenema aitamises". 18. septembril lahkus küll Orzel Tallinnast Sotimaale Briti Kuningliku Mereväe baasi, aga oli juba hilja. NSV Liit nõudis Eestilt baaside lepingule allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Nõukogude Venemaa süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises ja võimetuses end maailmasõja tingimustes kaitsta. 25. septembriks kutsuti Eestis kokku Riigivolikogu- ja Riiginõukogu välis- ja riigikaitsekomisjoni ühine koosolek. Kriisi haripunktis palus välisminister Nõukogude Liidu Tallinna saadikult kutset Moskvasse. Palvet põhjendas välisminister sooviga anda allkiri sõlmitavale kaubanduslepingule. 22
millega tuli lubada NSVL sõjaväe baase Eestis. Plaaniti agressiooni Eesti vastu, mille alguskuupäevaks oli 29.09 39 Eestil ei olnud piisavalt mehi ja varustust et vastu astuda. Kuna leiti, et Eestil ei ole reaalseid võimalusi NSVL vastu sõdida, otsustati Kremli nõudmised vastu võtta. Venemaa valetas, et tundmatu allveelaev uputas Narva lahes Vene kaubalaeva ning nõudis, et saaks Eestisse tuua ka maa-ja lennuväe üksusi. 28.septembril 1939 kirjutati baaside lepingule alla. Eesti andis NSVL-le rendile maa-alad mereväebaaside loomiseks Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses. Moskva kohustus müüma Eestile soodustingimustel relvastust. Lubati, et see ei ohusta Eesti suveräänsust. Sarnased paktid suruti peale ka Lätile ja Leedule. Sõjaväelaste läbirääkimistel sõlmiti kokkulepped baaside asukohtade suhtes. Punaväed nõudsid merebaasi loomist Rohukülla ning maaüksuste, lennuväljade ehitamist mandriossa. 12
BAASIDE AJASTU EESTIS MOLOTOV-RIBBENTROPI PAKT (MRP) ¤ 23. VIII 1939. a. sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu vahel mittekallaletungi leping, mille salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia (hilisema täienduslepinguga ka Leedu) ¤ Saksamaa ostis Baltimaade iseseisvuse hinnaga endale võimaluse alustada sõda Poola vastu, kartmata NSV Liidu sekkumist ¤ mõlemad riigid olid huvitatud uutest territooriumidest ¤ 1. IX 1939.a. alanud Saksamaa kallaletung Poolale vallandas Teise maailmasõja ¤ 1935. a. Inglise-Saksa mereväelepinguga oli Läänemeri täielikult Saksamaa ja Nõukogude Liidu kontrolli all, mistõttu sõja puhkedes olid Baltimaad jäänud välispoliitilisse isolatsiooni ¤ osa ajaloolasi on veendunud, et Eesti pidanuks sellises olukorras valmistuma ühiseks vastupanuks võimalikele agressoreile ning tegema ettevalmistusi esindusliku välisdelegatsiooni edasitegutsemiseks eks...
• 24. sept. Nõudis V. Molotov Eesti välisministrilt Karl Selterilt vastastikuse abistamise pakti sõlmimist kahe riigi vahel, mille kohaselt Eestisse rajataks Nõukogude mere- ja sõjaväebaasid. • Keeldumise korral lubati kasutada jõudu. • 28. sept. 1939 kirjutati alla Eesti – NSV Liidu vastastiku abistamise paktile. • See nägi ette 25000 punaväelase ja hulga sõjatehnika toomist Eestisse. • Nõukogude Liit kohustus Eesti siseasjusse mitte sekkuma. BAASIDE AJASTU • Algul oli olukord rahulik • Baaside leping kergendas majanduslikku olukorda (ettevõtted ja töötud said baaside ehitamisel tööd) • Moodustati Jüri Uluotsa valitsus (K. Eenpalu valitsus astus tagasi) • 1939 kutsus Hitler kõiki MRP-ga Stalinile lubatud Ida-Euroopas elavaid sakslasi, ka baltisakslasi, ümber asuma. • Eestist lahkus 14000 inimest. • Baltisakslaste hulgas oli palju jõukaid inimesi, kelle lahkumine riigist oli Eestile valus löök.
kuid pidid loovutama NSV Liidule Karjala. 22. septembril kirjutas Eesti välisminister Karl Selter alla Eesti-NSV Liidu kaubandusleingule. 24. septembril esitas NSV Liidu valitsusesitab Eestile nõudmise nõukogude sõjaväebaaside rajamiseks Eesti territooriumil. 26. septembril toimus Eesti Vabariigi valitsuse koosolek, kus otsustati NSV Liidu nõudmised vastu võtta, kuna Eestil polnud lootust välisabile. Eestile suruti peale baaside leping. Baaside leping ehk Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt sõlmiti Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vehel 1939. aasta 28. septembri keskööl. 1939. aastal toodi Nõukogude liidu väed seoses baaside lepinguga Eesti, Läti ja Leedu aladele. · 18. oktoober Tallinnast lahkusid esimesed baltisaksa ümberasujad. · Algas Punaarmee vägede sissemarss Eestisse. · 11. detsember - NSV Liidu allveelaev uputas Eesti auriku Kassari
Eesti teise maailmasõja ajal 1.MRP-Molotovi-Ribbentropi pakt-23.august 1939. • Sõlmiti Moskvas, NSVL<->III Reich • Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia-NSVL • Poola alad, Leedu-Saksamaa • 1.september 1939 tungisid Saksa väed Lääne-Poolasse • 17.sept ründas Ida-Poolat Punaarmee • 28.sept läks Leedu NSVL alla, Poola lahing-maade jagamine, sõbralik paraad • Sellega algas II MS 2.Baaside leping. Baaside aeg. • Baaside leping sõlmitakse 28.september • 18.okt tulid sisse baasid-35 000, Lätisse ja Leetu enam-vähem samal ajal • Soome hakkas vastu, puhkes TALVE SÕDA (30.nov 1939-12.märts 1940) 3.Eesti okupeerumine • Välksõda, tähelepanu Lääne-Euroopal, Saksamaa vallutab hästi kiiresti palju riike (7) • Venemaa kasutas selle ära, et okupeerida Eesti, Läti, Leedu • Ultimaatum Eestile-16. Juuni 1920 andke alla • 17
Eesti Sõja puhkedes kuulutab Eesti valitsus ennast neutraalseks, et vältida relvakonflikti. Jutud MRP kohta levisid, kuid neid ei võeta kuigi tõsiselt. Moskva ootab vaid ettekäänet, milleks saab 15. septembril Tallinna sadamasse sisenenud Poola allveelaev Orzel. Eestit süüdistatakse neutraliteedi rikkumises. 24. sept 1939 esitatakse nõudmine lubada Eesti territooriumile Nõukogude sõjalaevastiku baasid. Ähvardused. 28. septembril 1939 kirjutatakse alla BAASIDE Vastastikune LEPING. abi kallaletungi korral Hoidutakse vastastikustest koalitsioonidest. Oktoobris algab Punaarmee sissemarss. Eestist algab baltisakslaste lahkumine. Soome NSVLi tingimustega ei lepi ning astub sõtta. Baaside aeg 1) Millisele lepingule kirjutas Eesti Valitsus alla 28. septembril 1939? 2) Milliseid surveabinõusid kasutati Vene pool, sundimaks eestlasi sellele lepingule alla kirjutama?
BAASIDE AEG: 1933-Saksamaa lahkus Rahvasteliidust 1935-taastati üldine sõjaväekohustus,relvatusprogr. 1936-hõivati Reini, liit Itaalia, Jaapaniga 1939-lääneriigid loobusid järeleandmistest 23.august 1939- molotovi- ribbentropi pakt: vene saab ida-poola, eesti, läti,soome,bessaraabia, saksa poola, leedu. 28.sept vene saab leedu 1.sept saksa väed poola, 17.sept ka punaarmee 24.sept-nõue vastastikuse abistamise pakti allkirja- satmisele venelastega. 29.sept on agressiooni algus eesti vastu. 25.-26. sept arutati baasilepinguid, 5.okt allkirjastas Läti, 10.oktoobril Leedu 30.nov. 1939- sissetund Soome, Talvesõda, 13.märts 1940 sõlmiti rahuleping, 1/10 soomest venele.1939.a oktoobris toimusid läbirääkimised, et kokku leppida baasidega seotud küsimustes. Venemaa sai õiguse luua baasid:rohuküla, klooga,laulasmaa(kehtna,kuusik). 12.okt saabusid Tallinnasse3 vene miinilaeva. Maa- vägede sissemarss algas 18.okt. 6.okt 1939- hitler ütles, et eestis...
Milline sündmus on mõjutanud Eesti ajalugu kõige enam? Mina valin Eesti ajalugu kõige enam mõjutanud sündmuseks baaside lepingu sõlmimise 28. septembril 1939 aastal, sest alates sellest ajast jäi Eesti aastakümneteks Nõukogude Liidu mõjusfääri ja Eestil puudusid igasuguseid reaalsed väljavaated võidelda tagasi oma vabadus. Baaside lepingut peetakse Molotov-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eesti Vabariik sai NSV Liidu osaks. Baaside leping oli hävitav löök Eesti majandusele, sest algasid ettevõtete riigistamised ja asuti kõrvaldama ebasobivaid ettevõtteid ja nende juhte
NÕUKOGUDE OKUPATSIOON Aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et okupeerida Eesti, Läti ja Leedu. Alustati suhete teravdamisest: Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside maa-alade laiendamist ning suurendati baasivägede arvukust. Paralleelselt tehti ka sõjalisi ettevalmistusi. 14. juunil esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, nõudes Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Eestile ja Lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16.juunil. 17.juunil tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti alla kirjutama Narva diktaadile
Saksamaa kallaletung Poolale tähistas Teise maailmasõja algust. Eesti hoidis sõja tekkides madalat profiili, säilitades range neutraliteedi. Poola allveelaeva Orzeli sisenemisel Tallinna sadamasse kasutati seda süüdistusena Eesti neutraliteedi rikkumises. 24.sept esitati Moskvas Eesti välisministrile Karl Selterile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt. Ebasõbralikud vastuseisud siiski säilisid. 28. septembril 1939 kirjutati alla baaside leping, milles seisnes, et osapooled lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest ning osutada vastastikust abi kallaletungi või selle ohu korral. Samalaadsed baaside lepingud suruti peale ka Eesti naabritele. Oktoobril algul 1939 toimusid Tallinnas Eesti ja Nõukogude sõjaväelaste läbirääkimised. Maavägede sissemarss Eestisse algas 18.okt. Punaväelased aga ei juhtunud väga eestlastega kokku. Eestile jäi küll oma iseseisvus, aga muutus Nõukogude Liidu protektoraadiks
Eesti II maailmasõja ajal MRP *Revansistlikud ideed tõusid esile Saksamaal, kui seal tulid võimule natsionaalsotsialistid, keslubasid likvideerida rahulepingute ebaõigluse. Saksamaa käivitas üldise sõjaväekohustuse ja käivitas relvastusprogrammi, hõivas demilitariseeritud Reini tsooni, sõlmis teistega Kominterni-vastase pakti. NSVL tahtis viia kommunismi kogu Euroopasse. Lääneriigid ei suutnud rakendada agressorite suhtes resoluutseid meetmeid. Alles hiljem seadsid Prantsusmaa ja Inglismaa sihiks Saksamaa-vastase liidu Venemaaga. Kolmepoolsetel kõnelustel andis Moskva mõista, et on nõus lepinguga juhul, kui talle jäetakse vabad käed Balti riikides, ida-Poolas ja Bessaraabias. 23.08.1939 sõliti MRP, Venemaa ja Saksamaa mittekallaletungi leping, millega jagati omavahel Ida-Euroopa. Baaside leping *Kui uus maailmasõda puhkes, säilitas Eesti range neutraliteedi, et vältida riigi sattumist relvakonflikti. Moskva ootas oma plaanide käivitamis...
Keeldumise korral ähvardati kasut.jõudu.Selter naasis Eestisse,kus Eesti juhtkond otsustas nõudmised vastu võtta.Moskvas esitati Eestile uued nõudmised. Eestit süüdistati alusetult nõukogude kaubalaeva Metallist põhjalaskmises,Kreml nõudis, et Eestisse rajatavatesse baasidesse lubatakse tuua 35000 punaväelast.Lõpuks otsustas Stalin vähendada meeste arvu 25000 ning sellega saavutas Eesti nõustumise kõigi teiste nõudmistega.28.sept.1939 kirjutas Eesti Moskvas alla baaside lepingule ja 18.okt.1939 alustas Punaarmee oma üksuste paigutamist Eestisse.Nõukogude baasid rajatakse ka Lätti ja Leetu.2.okt.1939 Moskvas peetud läbirääkimistel nõudis Molotov Läti esindajatelt Eesti lepinguga analoogse lepingu sõlmimist.Läti esindajad püüdisid nõudmisi tõrjuda,kuid Molotov ähvardas vastupanu sõjalisel teel maha suruda.5.okt.1939 kirjutas Läti Moskvas lepingue alla.3.okt 1939 alustas Molotov läbirääkimisi Leeduga.
Ajalugu 2. maailmasõja algus ja Eesti: MRP tähendus Eestile, baaside lepingu sõlmimine, baaside aeg. MRP tähendus Eestile: Eesti kuulus nLiidu huvisfääri. Eestis hävis omariiklus, suured rahvastiku kaotused. Baaside lepingu sõlmimine: 24.09 esitati kaubanduskokkuleppe sõlmimiseks Moskvasse sõitnud Eesti välisministrile Karl Selterile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks nõukogude Liidule õiguse luua Eesti territooriumil sõjalaevastiku baasid. Ebasõbralikus õhkkonnas toimunud läbirääkimised lõppesid 28.09 1939 baaside lepingu allkirjastamisega
Kordamine. Eesti Teises maailmasõjas 1. MRP ja Eesti. Baltisakslaste ümberasumine Saksamaale. 23. augustil kirjutati Saksamaa ja Venemaa vahel alla MRP- le. Selle lepingu lisaprotokolliga jagati kahe suurriigi vahel ära ka Ida-Euroopa: Venemaale pidi minema Ida- Poola, Soome, eest,Läti ,Bessaraabia; Saksamaale jäid Lääne-Poola ja Leedu. Ka eesti levisid kuulujutud MRP lisaprotokolli kohta, kuid neid eelistati mitte uskuda. Eesti siseelus kujunes baaside ajal oluliseks sündmuseks baltisakslaste lahkumine. 6. oktoobril 1939. aastal mainis Hitler oma kõnes, et Ida- ja Kesk- Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid paigutatakse ümber Saksamaale ning järgneva seitsme kuuda lahkuski Eestist 12 660 baltisakslast liskas sellele ka tuhatkond eesti soost kadakasakslast. Seega lakkas baltisaksa rahvusgrupp üldse olemast. 2. Baaside leping: ,,Orzeli" juhtum; santaaz ,,Metallistiga", lepingu sisu; kas lepingu sõlmimine oli õige tegu
1. MRP- millal, miks ja kelle poolt sõlmiti? Salaprotokoll? - 23.august 1939, Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel, mittekallaletungi leping. Salaprotokollis mainiti ära riikide jaotamine Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. Jaotati mõjusfäärideks. Salaprotokolli punktid olid : Poola jaotati võrdselt pooleks, Balti riigid Nõukogude Liidule. Saksamaale kindlustati võimalus alustada sõda Lääne- Euroopaga + kindel ja soodne kaubaleping Venemaaga. 2. Baaside lepingud ja ajastu- millal miks ja kuidas? Tagajärg? - Baaside leping: Venemaa esitas nõude Eestile sõlmida samuti vastastikuse abistamise pakt. 28. septembril 1939. kirjutati paktile alla. Eesti pidi andma Nõukogude Liidule oma sõjaväebaasid kasutada, NL lubas omalt poolt odavalt relvastust Eestile müüa. Baltisakslased lahkusid Eestist. - Peale paktile alla kirjutamist, jäi Eesti NL'st sõltuvaks. Aktiviseerus koostöö Läti ja Leeduga
Poliitilise ja sõjalise liidu sõlmimine 23.08.1939. Salajane lisaprotokoll, mis jagas Euroopa NSVLiidu ja III Reichi vahel Euroopa NSVLe Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja Bessaaraabia III Reichile Lääne-Poola ja Leedu 1. septembril III Reich tungis Poolasse ja vallutas natuke rohkem kui oli kokku lepitud, seepärast 28. sep väed kohtuvad ja sõlmitakse lisaleping ning III Reich annab Leedu NSVLe 2) Baaside leping, Baaside aeg 28 september sõlmitakse leping Eestiga, millega Eesti lubab NSVLe tuua punaarmee Eestisse. 18 oktoober baasid sees- pidi tulema 25 000 inimest aga tuli 35 000 Sõlmiti leping ka Läti ja Leeduga Soomesse tahti ka lepingut, aga Soome keeldus ning seepärast juhtus Talve sõda 30.nov 1939-12.märts 1940 Soome kaotab 20% oma maast, aga võidab 3) Eesti okupeerimine, juunipööre ja valimised
huvisfääri kuuluvaiks. Sellega sai Saksamaa võimaluse alustada sõda Poola vastu. 1. Septembril alanud saksamaa kallaletung Poolale vallandas II maailmasõja. Eestile seadis see majanduslikke piiranguid: bensiini ja suhkru müük viidi kaartide alusele. Poola allveelaev Orzel oli tallinna sadamas, tööd venisid lubatult, ja poolakad põgenesid sealt . NSV liidu juhtkond süüdistas eestit põgenemise mahitamises. Baaside leping 24. Septembril esitas Molotov Eesti välisministrile K. Selterile nõude sõmida vastastikuse abistamise pakt, mille kohaselt eesti territooriumil loodaks Nõukogude sõjalaevastiku baasid. Mittenõustumisel ähvardati kasutada jõudu. Eesti oli sattunud ka veel välispoliitilisse isolatsiooni ja võis arvestada vaid oma jõududega. Molotov teatas et mereväe baaside kaitseks tuleb tuua eestisse 35000 mehelise sõjaväe.28
Eesti II maailmasõja ajal MRP- 23.aug. 1939. ehk Molotov - Ribbentropi pakt ehk mittekallaletungi leping Saksamaa ja Venemaa vahel. Sellega jagati omavahel Ida Euroopa: Venele läksid Ida- Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia ning Saksamaale ülejäänud Poola ja Leedu. 28.sept. sõlmisid Saksamaa ja NSVL sõpruse- ja piirilepingu ja Leedu läks NSVL-le. Baaside leping- 28.sept. 1939 Eestit süüdistati neutraliteedi rikkumises. Eestil puuduvad sõjapidamiseks materiaalsed ressursid ja välistoetus. Ähvardused piirilt. Süüdistati laeva Metallisti põhjalaskmises. Samuti olid sõjaväe baasid Eestis: Hiiumaa, Saaremaa, Muhu, Paldiski, Haapsalu, Aegna. Baaside aeg okt 1939- 17 juuni 1940. 17.06 oli Eesti täielikult NSVL. Eesti välispoliitika oli sõltuvuses Idanaabrist. Vähenes suhtlus lääneriikidega. Aktiviseerus koostöö Läti ja Leeduga. Olulised tihenes Nõukogude Liiduga. Olulisemaks sündmuseks kujunes baltis...
Tallinna 21. Kool Konstantin Päts Referaat Veronica Kaupmees 9B klass Tallinn 2012 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Elulugu........................................................................................................................................3 Sünd........................................................................................................................................ 3 Haridus....................................................................................................................................3 Tegevus enne presidendiks saamist........................................................................................ 3 Parteiline tegevus......
Euroopas levis kiiresti fašism. Eesti pakkus huvi teistele riikidele hea strateegilise asukoha poolest. Suurbritannia ja Pranstusmaa ei ilmutanud erilist huvi Eesti käekäigu vastu. Rahvusvaheline olukord pingestus . Balti riigid lootsid luua julgeoleku garantiisid, (sõjalised liidud). 1934.a loodi Balti Liit. (Eesti,Läti,Leedu) Eesti rahvas teises maailmasõjas, baaside ajastu 30ndate aastate lõpus valmistusid suurriigid uueks maailmasõjaks Põhjus: Saksamaa ja tema liitlaste soov maailm ümber jagada Nõukogude liit ja Stalin lootsid sõja abil läbi viia maailma revolutsiooni 23. August 1939 kirjutati Moskvas alla Nõukogude liidu ja Saksamaa vahel mitte kallaletungi lepingule (MRP leping) Salaprotokollide alusel jagati euroopa mõjusfäärideks 1
28.septembril sõlmiti Eesti ja Nli vahel vastastikuse abistamise pakt- Eestisse tuli ca 25 000 punaväelast. Väed ületasid piiri juba enne lepingu le allakirjutamist. analoogsed lepingud sõlmiti ka Läti 5.okt (30 000) ja Leeduga 10.okt (20 000) Soome ultimaatumile ei alistunud ning Sooma vallutamiseks algas 30.nov 1939 Talvesõda. Märtsis sõliti rahu. Sooma kaotas 12% territooriumist, ca 0,5 miljonit elanikku asus ümber. Kuid Soome säilitas iseseisvuse. IV Baaside ajastu Eestis: 1) NLi sõjaväelased elasid eraldi sõjaväebaasides Paldiskis, Saaremaal ja Hiiumaal, kust senisel elanikonnal tuli lahkuda. 2) üritati hoiduda igasugustest intsidentidest vene sõjaväelastega 3) Balti riikide sisepoliitikasse ei sekkutud. 4) välispoliitiliselt sattus Eesti sõltuvusse NL-ist - ei julgetud avalikult toetada soomlaste võitlust Talvesõjas, Eesti territooriumilt tegid punaväelased pommituslende Soome.
Kas ja kui palju sai Eesti riik 1939-1940 ise oma saatuse üle otsustada? 1939. aastal oli Eesti olukord raske, nagu enamus vast iseseisvunud väikeriikidel. II maailmasõda algas 1939. aastal 1. septembril ning Eestil tuli langetada palju otsuseid sealhulgas ka see kasvõidelda iseseisvuse eest või sõlmida baaside leping, mis tähendas vastastikust abistamist Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel. Enne Teise maailmasõja algust 23. augustil 1939. aastal sõlmisid kaks pikalt vaenujalal olnud riiki Nõukogude Liit ja Saksamaa Molotov-Ribbentropi pakti (MRP). Niinimetatud mittekallaletungi pakt nende kahe sõjalise liitlase vahel sisaldas tegelikult palju enamat. MRP kaasnes ka salalajne lisaprotokoll, milles jagati omavahel Ida-Euroopa, Eesti läks Vene huvisfääri. See tegi võimalikuks
12. oktoobril saabusid Tallinna sadamasse 3 vene miinilaeva, millele peagi järgnesid Balti sõjalaevastiku põhijõud. Maavägede sissemarss algas 18. oktoobril. Esialgu paigutati Eestisse 14 000 punaväelast, 337 soomusmasinat ning 255 sõjalennukit koos personaliga. Punaväelased elasid kinnistel territooriumidel, nende liikumisvõimalused olid piiratud ning suhtlemine eestlastega pea olematu. Kuigi vormiliselt jäi iseseisvus püsima, muutus Eesti pärast baaside lepingu allkirjastamist Nõukogude Liidu protektoraadiks ning Eesti välispoliitika sattus sõltuvusse idanaabrist. Eesti välispoliitilist olukorda raskendas Talvesõda. Valitsus püüdis säilitada ranget neutraliteeti, kuid Eesti lennuväljadelt Soomet ründavad Vene pommitajad muutsid olukorra keerulisemaks. Rahva poolehoid kuulus soomlastele, korraldati salajasi korjandusi jne. Eesti siseelus oli baaside aja olulisim sündmus baltisakslaste lahkumine : baltisaksa
talvesõda (30.11.1939 12.03.1940) Soome ja NSV Liidu vaheline sõda II maailmasõjas, mis lõppes Moskva rahu sõlmimisega (kus Soome iseseisvus jäi püsima, kuid pidi loovutama Karjala maakitsuse), baaside ajastu (baaside leping: Eesti 28.09.1939, Läti: 05.10.1939, Leedu: 10.10.1939) baaside lepingu sõlmimine NSV Liiduga, millega NSV Liit rajab Baltimaadesse omad baasid, okupatsioon võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine, Atlandi harta (august 1941) Roosevelti ja Churchilli poolt sõlmitud 8 punktiline kokkulepe, milles lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus, küüditamine inimeste vägivaldne ümberpaigutamine, juunuküüditamine (14.06
24. sept 1939 esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida NSV Liidu vastastikune abistamise leping, mille alusel loodaks Eestisse NSV Liidu sõjaväebaasid. Eesti võttis nõudmised vastu abi palumata. Eestile esitati lisanõudmisena täiendavate punaväelaste sissetoomise näol aga Eesti jaoks oli see vastuvõtmatu. Eesti alustas juba valmistusi üldmobilatsiooniks. Stalin oli aga nõus sissetoovate meeste arvu vähendama, saades sellega Eesti nõusoleku. 28.sept 1939 kirjutas Eesti alla baaside lepingule 18.okt 1939 alustas Punaarmee oma üksuste paigutamist. 5.okt 1939 kirjutas Läti baaside lepingule alla 10. okt 1939 kirjutati Leedu baaside lepingule alla. Leedule lubati allakirjutamisel Vilniuse piirkond. SOOME TALVESÕDA NSV Liit esitas sarnase lepingu kui Balti riikidele Soomele. Soome oli demokraatlik: poliitiliste erakondade rohkuse tõttu polnud võimalik sellist lepingut parlamendist läbi suruda. Lepingu vastu oli ka avalik arvamus. Soome venitas läbirääkimistega
(ei tea kas see päris sobib siia) Muu maailm ei pannud tähele seda, kuidas 1940. aasta juunis nõukogude liit oma kohalviimist suurendas ja alustas okupatsiooni. Tuues sisse lisavägesid Eesti alale. Sellega algas juba Narva diktaat, kui Liadoner sõitsis Narva suunas, et võtta vastu nõukogude väed, kui nõukogude väed tulid talle juba Jõhvi all vastu. Nad olid juba riiki sisse tulnud. Nõukogude Liit surus 1939. aastal Eestile peale baaside lepingu. Selle sisu oli vastastikune abistamine ja NL-ile territooriumide kindlustamine baaside jaoks. Samal aastal toodigi eestisse esimesed baasid. Raskeks kujunes inimeste evakueerimine baaside territooriumilt. Võib öelda, et baaside ajal paaegu et täielikult hävis Eesti iseseisvus. Saksamaa alustas Euroopale pealetungi ning ida pool jäi järelvalveta. Eesti riigi rahvas ei saanudki midagi teha, kuna Euroopa pigem tegeles sõjaküsimustega
abistamise pakt, mis annaks Nõukogude Liidule õiguse luua Eesti territooriumil sõjalaevastiku baasid. Eesti juhid seda rahvaga ei arutanud ja ei näidanud ka üles vastupanu ning olid sellega nõus. 28. septembril 1939 kirjutati alla Eesti-NSV Liidu vastastikuse abistamise paktile. Nõukogude Liidu väed hakkasid Eestisse saabuma 18. oktoobril, luues sõjaväebaase Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiskisse, kust elanikud pidid sunniviisiliselt oma elukohtadest lahkuma. Baaside Leping kergendas Eesti halvenevat majandusolukorda: palju töötuid said tööd baaside ehitamisel, ettevõtted said NSV Liidult tellimusi ja idast hangiti tarbekaupu, mida läänest polnud võimalik tuua. Siiski astuti samm, mis murendas rahva usaldust juhtide vastu. Aeg, millal Lääneriikidele koondus peamine tähelepanu, kasutas Nõukogude Liit ära, et valmistuda Balti riikide okupeerimiseks.1940. aasta kevadel hakkas Nõukogude Liit
millega jagati Euroopa kahe riigi mõjusfäärideks. Eesti ja Läti jäid Nõukogude Liidu mõju alla, Leedus algselt Vilniuse piirkond, hiljem ka kogu Leedu. Kõikide riikidega toimiti sarnaselt, et sealne võim kukutada ning Nõukogude-meelne valitsus võimule saada. Mina leian, et siinkohal otsustati Balti riikide saatus juba ära, kuna neil ei olnud sõnaõigust oma saatuse määramisel. Esimeseks taktikaliseks käiguks NSV Liidu poolt oli Baaside Leping, mis esitati kõikidele kolmele Balti riigile. Eesti kirjutas alla baaside lepingule 24. Sept. 1939, millega lubas oma territooriumile Punaarmee sõjaväelised baasid, lisaks soomukid ja tankid. Sarnased lepingud sõlmiti kõikide Balti riikidega. Arvan, et Eesti oleks pidanud käituma Soome eeskujul ja baaside lepingu sõlmimisest loobuma. Samas, oleks tagajärjed Eestile olnud palju raskemad, kui need olid Soomele.
liitumine) Austerlastele meeldisid natsid, rahvahääletus kinnitas ühinemise heakskiitu 6) Iseloomusta Eesti välispoliitilist olukorda 1930. aastate lõpul. Venemaaga olenesid suhted poliitikast, suunati vene turg ümber Euroopasse. Tööstuse asemel seati põllumajandus esikohale. 7) Kuidas nimetatakse: aastaid 1938-1940 Eesti ajaloos – Juhitava demokraatia ajajärk perioodi Eestis 1939. aasta sügisest 1940. aasta kevadeni – Baaside ajastu Eesti riigipead alates 1938 – President rahvusvahelist organisatsiooni, mille liikmeks Eesti sai 1921 – Rahvasteliit maareformi käigus loodud uusi talusid Eestis – Asendustalud Eesti valitsust 1940. aasta juunipöörde järel – Eesti NSV Liit 8) Kellest on jutt? Johannes Lauristin tuntud kommunist, Rahvakomissaride Nõukogu esimees Eestis 1940-1941 (ees- ja perekonnanimi) –
kontrolli all hoidma, kuid 17.sept põgenes allveelaev Suurbritanniasse. See oli ettekäändeks Moskvale Eestile diplomaatilist survet avaldada. Eestit süüdistati, et Eesti ei suuda sõjatingimustes riigi piiri kontrollida. Karl Selter välisminister käis Moskvas. Vastastikuse abistamise pakt NSV Liiduga. Sõjaväebaaside tegemine Eestisse Moskva nõudmine (Baaside pakt). 25-27 sept. Eesti valitsus nõustus Moskva nõudmistega. 28. sept- läbirääkimised, baaside leping. Sõjaväebaasid: Saaremaa, Hiiumaa, Paldiski, 25000 sõdurit Eestisse. Okt 1939 -juuni 1940 baaside ajastu, sissejuhatus okupeerimisele. NSV Liit lubas mitte sekkuda Eesti siseasjadesse. 18okt. 1939 vägede sissetoomine. Eestil puudus ülevaade ja kontroll sõjaväebaasides toimuva üle. Vormiliselt jäi Eesti iseseisvaks aga tegelikult oli Eesti Moskvast sõltuvuses, Baaside leping: 5okt Läti; 10okt Leedu (Vilniuse piirkond tagasi Leedule). Talvesõda
erapooletuse juhul kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingul oli salajane lisaprotokoll, milles jagati omavahel Ida-Euroopa (NSVL Eesti, Läti, Sooma ja Ida-Poola; Saksamaa Leedu ja ülejäänud Poola). Baaside leping ehk vastastikuse abistamise pakt seisnes selles, et NSVL hakkab nö Eesti valdusi kaitsma. Eestis loodis NSVL sõjalaevastiku paasid, mis asusid Eesti lääneosas, Paldiskis ning Rapla piirkonnas. Baaside lepingule kirjutati alla 28. septembril 1939. Eestisse saabusid 18.oktoobril miinilaevad, sõjalaevastik ja maaväed. Eesti muutus NSVL protektoraadiks ning Eesti välispoliitika sattus sõltuvusse idanaabrist. Vähenes suhtlus lääneriikidega ning aktiivsem koostöö Läti ja Leeduga. Eestist lahkus ligi 13 000 baltisakslast, kes viidi elama Saksamaa aladele Lääne-Poolas. Eesti okupeerimine NSVL poolt 1940.aasta suvel
erapooletuse juhul kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingul oli salajane lisaprotokoll, milles jagati omavahel Ida-Euroopa (NSVL Eesti, Läti, Sooma ja Ida-Poola; Saksamaa Leedu ja ülejäänud Poola). Baaside leping ehk vastastikuse abistamise pakt seisnes selles, et NSVL hakkab nö Eesti valdusi kaitsma. Eestis loodis NSVL sõjalaevastiku paasid, mis asusid Eesti lääneosas, Paldiskis ning Rapla piirkonnas. Baaside lepingule kirjutati alla 28. septembril 1939. Eestisse saabusid 18.oktoobril miinilaevad, sõjalaevastik ja maaväed. Eesti muutus NSVL protektoraadiks ning Eesti välispoliitika sattus sõltuvusse idanaabrist. Vähenes suhtlus lääneriikidega ning aktiivsem koostöö Läti ja Leeduga. Eestist lahkus ligi 13 000 baltisakslast, kes viidi elama Saksamaa aladele Lääne-Poolas. Eesti okupeerimine NSVL poolt 1940.aasta suvel
2)Sõpruse- ja piirileping 28.sept 1939 Salaprotokoll: NL- Leedu Saksamaa- Varssavi 3)Baaside leping 28.sept 1939 Baaside projekt Eestis, Lätis, Leedus, Soomes Surve avaldamine: allveelaeva Orzeli juhtum metallist põhja lastud Eesti poolt NL tulistas alla reisilennuki Oktoobris lahkusid balti-sakslased Eestist ehk umbsiedlung Sõjaväe baasid rajati Hiiumaale, Paldiskisse, Rapla piirkonda Eesti valitsemine baaside ajastul Muutused: vähenes suhtlus lääneriikidega aktiveerus koostöö Läti ja Leeduga oluliselt tihenesid kontaktid NL-ga baltisakslased lahkusid valitsus vahetati välja Nõukogude Liidu okupatsioon Okupatsioon- vägivallaga sissetung ja territooriumi ära võtmine 14 ja 16 juuni 1940 NL esitas ultimaatumi baltiriikidele Laidoner kirjutas 17 juuni alla Narva diktaadile: 1)kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmeel
Rahvarinde vastane tegevus. Keelati relvade vedu Hispi. Franco diktatuur. 1938 14.märts-Austria ansluss. 1938 29.sept.-Müncheni kokkulepe Ing, Pra, Ita, Saksa vahel. 1939 15.märts-Tsehhi täielik hävimine 1939 22.märts-Klaipede ühendamine saksaga 1939 31.märts-SuurB ja Prantsus toetada Poolat. 1939 23.aug-MRP Saksa ja NSV vahel. 10a mitte rünnata 1939 1.sept-II MS algus 1939 3.sept-Prantsuse ja SuurB saksale sõja. 1939 17.sept-NSV kallale Poolale. 1939 28.sept-Eesti baaside leping. 1939 5.okt-Läti baaside leping. 1939 10.okt-Leedu baaside leping. 1939 18.okt-NSV üksused eestisse. 1939 30.nov-1940 12.märts-Talvesõda 1940 9.apr-Saksa hõivab Taani ja ründab Norrat. 1940 14.jun-NSV Ultimaatium Leedule, täiendavad väed. 1940 16.jun-Eesti ja Läti Ultimaatium 1940 17.jun-Balti täielik okupeeritus 1940 21.jun-Lavastatud meeleavastus Eestis 1940 22.jun-Compiegne vaherahu Saksa ja Pra vahel 1940 14-15 jul-Lavastatud parlamendivalimised Baltis
Kordamisküsimused. Eesti 20. s II poolel II maailmasõda Eestis 1. Millised olid Eesti ja NSV Liidu poolt sõlmitud vastastikuse abistamise lepingu (baaside leping)sõlmimise põhjused ja tingimused? Salajane protokoll sõlmiti 1939. Aasta Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eestist sai ligi pooleks sajandiks NSV Liidu osa. Põhjused: Orzeli juhtum. Metallisti juhtum, 28. sept 1939 mittekallaletungipakt Eesti ja NSVL vahel. Tingimused: Abistada teineteist kolmanda riigi kallaletungi puhul.NSVL varustab Eestit soodustingimusel relvastusega. Eesti andis NSVL õiguse luua Saaremaal, Hiiumaal, Paldiskis laevastikubaase ja sõjalennuvälju
Eesti Vabariik 1920-1939 · 1938, 24.aprill-K.Pätsi valimine presidendiks. · 1939, 7.juuni-Eesti-Saksa mittekallaletungi leping · 1939, 23.aug.-Moskvas sõlmiiti Molotov-Ribbentropi pakt Murdeaastad 1939-1944- Nõukogude okupatsioon. Ei näe kirjutada. 24.sept. on vaja Eestil sõlmida kaubandusleping. 28.sept. 1939 vastastikuse abistamise pakt, nn baaside leping-sõjaväebaasid lubati eestisse. Lepingu sõlmimine Moskvas toimus äärmiselt ebameeldivas õhtkonnas. Nõukogude väed saabuvad Eestisse18. oktoober 1939.Baaside ajal oli sõduritel keelatud eestlastega suhelda; distsipliin oli kõva. Sellejaoks et säilitada võimalikult head suhted Nõukogude liiduga vahetati eestis ära peaminister, K.Eenpalu astub tagasi, juhtima hakkab Jüri Uluots... Laidoner sõitis Narva kirjutas alla Narva dikaadile ja sellega oli Eesti anneteeritud. Lk 72-77
25-26. septembril leiti Tallinnas, et Eesti ressursid NL-i vastu on väga nõrgad ja seepärast otsustati Kremli nõudmised vastu võtta, kuid püüda neid pehmendada. Taasalanud kõnelustel väitis NL valelikult, et tundmatu allveelaev olevat uputanud Narva lahes Vene kaubalaeva ning nõudis, et loodavate mereväebaaside kaitseks lubataks tuua Eestisse ka maa- ja lennuväeüksusi. Ebasõbralikus õhkkonnas toimunud läbirääkimised lõppesid 28. Septembril 1939 baaside lepingu allakirjutamisega. Osapooled lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest ning osutuda vastastikust abi kallaletungi või selle ohu kohta. Eesti andis NL-ile rendile maa-alad Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses. Moskva omakorda kohustus müüma Eestile soodustingimustel mitmesugust relvastust. Suusõnaliselt toonitasid Kremli isandad korduvalt, et pakt ei kahjusta kuidagi Eesti suveräänsust. Samalaadsed baaside lepingud suruti peale ka Lätile (5
· kunstielu- K.Mägi, N.Triik, Eesti kunstimuuseum, Kunstihoone, tartus ühing Pallas. tekkis uus põlvkond-graafika(Eduard Viiralt) · Hariduselu- üleminek emakeelsele õppele, 6 klassi kohustuslik, 5 klassi Gümnaasiumi 1930.a liiga palju õpetajaid.1934-37 haridusreformid kutsehariduse populaarsuse jaoks tuntud teadlased:Paul Kogerman, Oskas Öpik, 1919 Eestikeelne Tartu Ülikool taasavati · 6) EESTI II MAAILMASÕJA AJAL · (MRP, baaside leping, umsiedlung) MRP-23.august 1939.a ( vene, saksa) selle salajase protokolliga jagati omavahel ära ida-euroopa:vene huvisfääri läksid ida-poola, Soome , eesti, läti, bessaraabia. Saksamaale läksid ülejäänud Poola alad ja Leedu.Lõpuks sai Venemaa ka Leedu. Baaside leping-1939. a 28.sept, vene viis väed eestisse, kaotasime suveräänsuse.olulisim sündmus baaside ajal oli baltisakslaste lahkumine. · (NK okupatsioon, juunipööre, okupatsioonipoliitika)
Vahemere üle ❧ 1942–1943 omandas olulise tähtsuse liitlaste õhusõda Saksamaa vastu ❧ „Homme kuulub mulle“ muusikalist „Kabaree“ https://www.youtube.com/watch?v=_tUctFu46_c ❧ „Oo sa ilus Westerwald“ („O du schöner Westerwald“) https://www.youtube.com/watch?v=ky-zdHMNFNM&playne xt=1&list=PL71E6AD21A15A4F76&feature=results_main BALTI RIIKIDE OKUPEERIMINE 1939–1940. SOOME TALVESÕDA ❧ Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel ❧ Nõukogude baasid rajatakse ka Lätti ja Leetu ❧ Soome Talvesõda ❧ Balti riigid ja NSV Liit 1939–1940 ❧ Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel ❧ Poola ründamisega hakkasid Saksamaa ja NSV Liit MRP-d ellu viima. NSV Liit hakkas otsima ettekäänet Balti riikide (Soome, Eesti, Läti ja Leedu) annekteerimiseks.
Teise maailmasõja alguseks peetakse üldiselt 1939 1. septembrit, mil Saksamaa tungis kallale Poolale. Antud sündmuse võtmeks oli aga 23. augustil paberile pandud leping, Molotovi- Ribbentropi pakt, mis põhimõtteliselt jagas Saksamaa ja NSV Liidu vahel ära vallutatavad maad ja andis Saksamaale Poola suhtes vabad käed. Selline ,,kindlustus" läks maksma aga terve Baltikumi. Kuna pakt oli salastatud, ei teadnud Eesti sellest Baaside leppe sõlmimise ajal mitte midagi. Siit algabki Eesti ning eestlaste pikk ja valuline valikute rada Teises maailmasõjas. Üks esimesi ja raskemaid valikuid eestlaste jaoks oligi Baaside leping, mis kehtestas Eesti ja NSV Liidu vahel nn. vastastikuse abistamise pakti. Sisuliselt tähendas see aga seda, et viimane võis Maarjamaa aladele luua oma baasid koos 25 000 sõduriga. Välispoliitiliselt jäi Eesti Baaside ajastul Läänemaailmast eraldatuks. Talvesõja puhkemisel
Eesti läks Vene huvisfääri. Eesti jäi ilma oma viimasest liitlasest, Eesti jäi üksinda. 3)Millal ja miks sõlmis Eesti nn ,,baasidelepingu" NSVL'ga? 28.sept, 1939, see oli vastastikuse abistamise leping, millega lubati Eestit kaitsta. 4)Millised tingimused seati baasidelepingus Eesti jaoks? 3 põhibaasi: Hiiumaale, Saaremaale ja Paldiskisse. Lennuväljad Eestisse. 5)Kas Eesti oleks pidanud käituma nagu Soome? (Baaside lepingust loobuma) Põhjenda! Ma arvan, et Eesti oleks võinud samuti baaside lepingust loobuma, Soomega oma jõud liitma ja siis NSVL'le koos vastu hakkama, sest Talvesõda Soome ja NSVL vahel lõppes ju sellega, et Soome iseseisev riik jäi püsima, Eesti aga hoopiski okupeeriti pärast baaside lepingut. 6)Millised muudatused toimusid Eestis majanduses ja sisepoliitikas baasideajastul? · Eesti maj. Suhted NSVL'ga tihenesid · Kaitseseisukord, põhiseadus ei kehti, karmimad seadused
6. Agressorite bloki kujunemine? Mis tingis Jaapani muutumise agressorriigiks ja tema lähenemise Saksamaale? Berliin-Rooma telg pani aluse agressorite bloki kujunemisele, Antikomiterni pakt, Teraspakt ja Kolmikpakt (lepingute sisu ja millised riigid liitusid) Eesti 1930ndatel: 7. Eesti valitsemine 1930ndatel: II ja III põhiseadus Miks oli vajadus uue põhiseaduse järele, vapside roll ja taotlused, Eesti ,,Vaikival ajastul", III PS ja juhitav demokraatia.. 8. Baaside lepingu põhjused ja tagajärjed. Välispoliitika 1930ndatel. Neutraliteediseadus. Orzeli juhtum ja Baaside leping (28.09.1939). Umsiedlung (baltisakslaste ümberasumine). Baaside ajastu. 9. Töö kaardiga: a) Euroopa poliitiline kaart 1930ndatel. ( autoritaarsed ja totalitaarsed riigid ja riigid, kus säilis demokraatia.) b) Millised territooriumid ja kuidas ühendati -Saksamaaga enne II Maailmasõda? Märgi kaardile Suur-Saksamaa territoorium enne II MS.
Eesti II maailmasõja ajal II maailmasõda ja Eesti Eesti kuulutas end II maailmasõjas erapooletuks. 23.08.1939: MRP (Eesti NSVL huvisfääris). Eesti oli osa Idarindest (juuli 1941-dets 1944). I Nõukogude okupatsioon 1939-1941. Saksa okupatsioon 1941-1944. II Nõukogude okupatsioon 1944-1991. Kronoloogia 18. sept 1939: Poola allveelaev Orzel põgenes Tallinna sadamast. NSVL nõuab sõjaliste baaside lubamist Eestisse. 28. sept 1939: Baaside leping e. vastastikuse abistamise leping Eesti ja NSVL vahel. 16. juuni 1940: NSVL ultimaatum Eestile. 17. juuni 1940: Eesti okupeerimine. 21. juuni 1940: riigipööre Eestis (Johannes Vares Barbarus). 21. juuli 1940: ENSV 6. aug 1940: Eesti liitumine NSV Liiduga. Kronoloogia 14. juuni 1941: juuniküüditamine (u 10 000). Juuli-okt 1941: Suvesõda August 1941: Saksa okupatsiooni algus. Jaan 1944: Punaarmee sissetung Eestisse.
mõlemad tõotasid austada partneri suveräänsust, riigipiiride austamist ja lahendada tüliküsimused rahumeeli. Eesti-Saksa mittekallaletungileping: arvati sakslaste poolele hoidu, eestlased said sõjavarustust ja vahetati luureinfromatsiooni. Balti liit: 1920ndate algul Eesti, Soome, Läti, Leedu ja Poola vaheline leping, mille alusel kõik osalised oleksid osutanud üksteisele abi sõjalise rünnaku korral. Baaside leping: Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk "baaside leping" sõlmiti 28. septembril 1939 aasta keskööl Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi- Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eesti Vabariik NSV Liidu osaks sai. Tartu rahuleping: Tõnisson läks üksida läbirääkimisi pidama Tartus ning kestis kaks kuud, alla kirjutati lepinugel alles 1920.2.veebr
Eesti II maailmasõja ajal Eesti okupeerimisega seotud sündmused Aeg Sündmus Tagajärg Eestile 23.08.3 Saksa ja NSVL vahel vastastikune Eesti NSVL mõjusfääri 9 abistamise leping 28.09.3 Baaside lepingu allakirjutamine NSVLle rendile maa-alad Saaremaal, 9 Hiiumaal ja Paldiski ümbruses; õigus kasutada 2aastas Tallinna sadamat 17.06.4 Narva diktaat Ühendusteed ja sidekanalite kontroll 0 Punaarmee käes, keelustati meeleavaldused ja rahvakogunemised, eraisikud pidid relvad
26.septembril andis NL kaitserahvakomissar Vorošilov käskkirja, milles nõuti „võimsa ja otsustava löögi“ andmist Eestile. Idapiirile koondati üle 130 000 sõduri, 1535 suurtüki, 1474 soomusmasinat ja 600 sõjalennukit. Kuna Eestil puudusid sõjapidamiseks vajalikud materiaalsed ressursid ja välistoetus, siis otsustati Kremli nõudmised vastu võtta. Moskvasse läkitatud delegatsioonile tehti ülesandeks võimalust mööda pehmendada baaside lepingu tingimusi. Taasalanud kõnelustel väitis Nõukogude pool valelikult, et tundmatu allveelaev olevat uputanud Narva lahes Vene kaubalaeva, ning nõudis, et loodavate mereväebaaside kaitseks lubataks tuua Eestisse ka maa- ja lennuväeüksusi. Läbirääkimised lõppesid 28.septembril 1939 baaside lepingu allkirjastamisega. Eesti andis Nõukogude Liidule rendile maa-alad mereväebaaside loomiseks Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
