100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Doriiish
Õppematerjali autor
Eesti rahva valikud ja võimalused II maailmasõjas II Maailmasõda algas 1. september 1939. Sõda sai teoks, kuna Saksamaa ja Nõukogude Liit sõlmisid MRP lepingu(Molotov-Ribbentropi Pakt). MRP salaprotokollide alusel, jäid Eesti, Läti ja Soome ,Venemaa huvisfääri. Kuigi Eesti oli kuulutanud ennast II maailmasõja suhtes erapooletuks, toimus Eesti aladel siiski mitmeid lahinguid. Kuivõrd oli Eestil antud võimalusi valikuid teha? 1939. aasta 23. augustil sõlmisid Nõukogude Liit ja Saksamaa Molotov-Ribbentropi Pakti(MRP lepingu). Selle lepingu alusel jagasid omavahel maailma ära Saksamaa ja Nõukogude Liit ning see läping oli ka nende kahe riigi vaheline mittekallaletungi leping. MRP alusel jäid Eesti alad Nõukogude Liidu huvisfääri. Kuna MRP leping oli sellel ajal
Miks kaotas Eesti 1940. aastal iseseisvuse? Kui 1920. aastal kirjutati alla Tartu rahulepingule, deklaleeris Nõukogude Venemaa, et ,,tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja -maa kohta...". 402 päeva kestnud Vabadussõda lõppes Eesti täieliku võiduga ja alles nüüd saabus võimalus hakata juba pea kaks aastat tagasi välja kuulutatud Eesti Vabariiki tegelikult üles ehitama. Iseseisvuse aastate jooksul võeti Eesti vastu Rahvasteliitu (1921. aastal), arendati välja Euroopa tasemel seisev rahvuskultuur ja ka majanduses paranes seis. Siiski oli palju negatiivset, mida tuli läbi elada: 1929. aasta suur majanduskriis, 1934. aasta sõjaväeline riigipööre ja head ei tõotanud Baltimaadele ka Nõukogude Liidu aktiviseerumine. Kuid millised olid kõige määravamad aspektid, miks Eesti kaotas 1940. aastal iseseisvuse?
Kas eestlastel oli valikuid Teises maailmasõjas? Teine maailmasõda algas 01. 09. 1939ndal aastal, kui saksa väed ründasid Poolat. USA ja NSVL tõmmati sõtta 1941l aastal. Tähtsamad lahingpiirkonnad olid Euroopa Kaug Ida koos Vaikse ookeaniga ja Põhja Aafrika. II maailmasõda lõppes 02. 09. 1945-ndal aastal, kui alistus Jaapan. 20. sajand oli Eestile raske, kuna riik kaotas oma iseseisvuse ning inimesed kannatasid saksa ning nõukogude okupatsiooni all. Sellel perioodil tüli Eesti rahval teha valikuid, mis olid väga rasked. 23.08.1939-ndal aastal sõlmiti Saksamaa ja Venemaa vahel Molotovi-Ribbentropi pakt (lühend MRP), millega kaks riiki jagasid Ida - Euroopa. Mittekallaletungi lepingule kirjutasid Moskvas alla Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomisaar Vjatseslav Molotov ning Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop
II MAAILMASÕDA Sõja eel olid esile kerkinud suurriigid. USA oli ennast isoleerinud. Saksamaa oli kaotusest kiiresti toibunud. Paljud riigid olid üle läinud autoritaalsele valitsemisviisile. Demokraatia nõrgenemine või diktatuur teravdas rahvusvahelisi suhteid. Katkes Versailles' süsteem. 1935 Saksamaa tühistas lepingu, kehtestades üldise sõjaväekohustuse ja hakkas uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku.1936 siseneb Reini vasakkaldale. Sõlmib Inglismaaga mereväekokkuleppe. 1935 otsustas Saarimaa liituda uuesti Saksamaaga. 1936 astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest.
aastate II poolel: 1. Demilitariseeritud tsooni kaotamine. 2. Saksamaa võis uuesti sõjaväge omada. 3. Saksamaal oli lubatud ühineda Austriaga. 4. Äravõetud piirkonnad tagastati. I Molotov Ribbentropi Pakt (MRP) 23.08 1939 sõlmiti mittekallaletungi leping Saksamaa ja NSV Liidu vahel – esindajateks NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop. Lepingupooled kohustusid jääma neutraalseks kui teine riik sõdib kolmandaga. MRPst tähtsamaks võib pidada selle salajast lisaprotokolli, mis jagas Euroopa Saksamaa ja NSV Liidu huvisfäärideks. Nimeta, mis alad jäävad kummagi riigi huvisfääri. (õp lk 89) NSV Liit Saksamaa Osa Poolast Osa Poolast Balti riigid Balkan Soome Skandinaavia
3. sept. kuulutasid Saksamaale sõja Suurbritannia ja Prantsusmaa. 17.sept. tungis Poolale kallale ka Nõukogude Liit. Punaarmee vallutas Poolale kuulunud Lääne-Valgevene ja Lääne-Ukraina, kus algas kohe etniline puhastus (poolakaist elanikud saadeti Siberisse). Moskva hakkas avaldama survet ka Balti riikidele, et need annaksid loa rajada seal Punaarmee baasid. Septembris-oktoobris sõlmiti vastavad lepingud, mille tulemusena sisuliselt okupeeriti Eesti, Läti ja Leedu. 5) 28.sept. 1939 oli likvideeritud Poola riik. Sellel päeval sõlmisid Saksamaa ja NSVL sõpruse- ja piirilepingu, millel oli ka salajane lisaprotokoll, millega Leedu läks NSVL huvisfääri, piir Poolas kahe riigi vahel nihkus veidi ida poole. 3.Sõjategevus Euroopas 1939-1940: 1) Poola vallutamine Saksamaa ja NSVL poolt 1.sept. 1939 28.sept. 1939 2) Soome Talvesõda 30.nov. 1929 12.märts 1940
Prantsusmaa ettepanekul rakendasid Euroopa riigid Hispaania kodusõja suhtes mittevahelesegamispoliitikat, mis konkreetselt väljendus 27 riigi poolt allakirjutatud lepingus keelata relvade vedu Hispaaniasse. Kuna diktatuurid ignoreerisid mittevahelesegamispoliitikat, siis see olukorda ei mõjutanud. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot nii varustuse kui ka sõduritega, Rahvarinde valitusele osutas abi NSV Liit, kes suurendas järk-järgult oma mõju Hispaanias, võttes üle koguni sealse julgeolekuteenistuse. Seepeale algas Rahvarindes puhastus, mille ohvriks langesid eeskätt anarhistid. Mõlemal poolel võitles ka vabatahtlikke. Rahvarinde poolel võidelnud interbrigaadidesse kuulus näiteks 35 000 võitlejat. Kokkuvõttes kujunes Hispaania aga polügooniks, kus Saksa, Itaalia ja NSV liit katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise. Franco väed suutsid samm-sammult oma positsioone parandada ja kontrollisid 1937
parteisisene kontroll. SSist saab kõikvõimas organisatsioon, kes hakkab ellu viima juba sõjapäevil natsipoliitikat. 1933 – luuakse SA raames Gestapo- salajane riigipolitsei. Loodi ka koonduslaagreid, kuhu saadetakse SS i ja Gestapo poolt väljaselgitatud vastased pannaks. Samal aastal peatati Weimari konstitutsiooni toimimine. Hitler saab omale suure võimu. Keelustati parteid, hakatakse juhte taga kiusama. Sisepoliitilised muudatused Hitleri poolt: Riik sekkus majandusse rohkem. Loodi majanduse Peanõukogu, mille alluvusse loodi hulgaliselt väikseid ministeeriume, kelle ülesandeks oli relvastuse tootmine ja agressiivse välispoliitika elluviimine. Riigi sekkumine majandusse tõi kaasa tööstustoodangu kümnekordistumine. Samuti kadus täielikult tööpuudus. Rahvale meeldis. AGRESSORITE BLOKI VÄLJAKUJUNEMINE • 1936 - Berliin-Rooma telje leping (Itaalia ja Saksamaa vahel) Seatakse ühised eesmärgid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid