Baaside ajastu (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Milline oli 1939 aasta Baaside lepingu rahvusvaheline taust?

Lõik failist

Baaside ajastu
1.Baaside leping, lk73.-75
28.septembril 1939 kirjutati alla NL ja Eesti vahelisele vastastikuse abistamise paktile.

Pooled lubasid hoiduda vastastikusest õõnestamisest ja lubati osutada abi kallaletungi või selle ohu korral.

Eesti andis NL rendile alad mereväebaaside rajamiseks Saare- ja Hiiumaal, ka Paldiskis.

Moskva kohustus omakorda müüma Eestile soodustingimustel relvastust
2.Baaside aeg
Eesti valitsuse seisukoht
NSVL tuleb Pakt sõlmida, sest muidu alustab NL Eestiga sõda mis hävitb Eesti rahva. Väideti et Eestil pole vahendeid enda kaitseks ja appi ei tuleks ka keegi.
Eesti võimalikud valikud
1) alistuda
2) alustada üksi võitlust mis ilmselt oleks lõppenud lüüa saamisega ja sellele oleksid järgnenud venelaste repressioonid
3) veenda Lätit ja Leedut alustama võitlust koos
Eesti avalik arvamus
Rahvas ei teadnud pakti sõlmimisest suurt midagi, leping sõlmiti salaja , ajakirjanduses püüti seda kajastada positiivselt. Pärast vene vägede saabumist oli rahvas selgelt vene baaside vastu
NSVL surve
1) pakti pealesurumiseks kasutati Orzeli põgenemist
2) uputati metallist, kuid väideti et seda tegi tundmatu allvee laev, mis sõitis vabalt ringi eesti territoriaalvetes ja mille vastu eesti valitsus ei võtnud midagi ette, see aga ohustavat NSVL julgeolekut.
Muutused Eesti elus
1) Baaside aladele jäänud Eestlased pidid kodust lahkuma .
2) 1939. aasta oktoobris lahkusid Eestist baltisakslased
Hinnang valitsuse tegevusele
Valitsus tegutses õigesti, sest vastasel juhul oleks alitsus riskinud kogu eesti rahva eludega. Sõja võidu võimalus oli väikene isegi liitudes nii Läti kui Leeduga. Venemaa oli võitmiseks liiga suur ja liialt hästi relvasatud.
Milline oli 1939. aasta Baaside lepingu rahvusvaheline taust? Esita 2 olulisemat sündmust mis mõjutasid Eesti ajalugu.

Allvee laeva seilamist eesti vetes sai tuua ettekäändeks baaside lepingu sõlmimiseks.

MRP

Baltisakslaste lahkumine

talvesõja ajal startisid eestist vene lennukid soome peale

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2012-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

jyyrks Õppematerjali autor

nõukogude liit baasid nsvl

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti Teises maailmasõjas - iseseisvuse kaotamine

sõlmimist pakti alusel NSV liidu mõjusfääri jäävatest riikidest (Eesti, Läti, Leedu) ja samuti ka Itaaliast ning NSV Liidust aastatel 1939-1941. Tagajärg Eestile : · Oktoobrist 1939. kuni maini 1940 lahkus Eestist ca 14 000 saksa rahvusest ning ka nendega suguluses olnud isikut, nende seas ka hulk kadakasakslasi. · Baltisaksa rahvusgrupp lakkas allumast. See kahandas ühiskonna majanduslikku ja vaimset potentsiaali. 2. Baaside leping: ,,Orzeli" juhtum; santaaz ,,Metallistiga", lepingu sisu, baaside paiknemine, eestlaste suhtumine lepingusse. 28. septembril 1939 kirjutati alla Nõukogude liidu ja Eesti vahelisele vastastikuse abistamise paktile. · Kohustuvad andma üksteisele igasugust abi, kaasa arvatud ka sõjalist, otsese kallaletungi või kallaletungi ähvarduse tekkimise korral ükskõik missuguse Euroopa suurriigi poolt

Ajalugu

doc

Eesti Teise Maailmasõja ajal

Selleks sai 15. Septembril Tallinna sadamasse sisenenud Poola allveelaev Orzel, mis ajendatuna Punaarmee sissetungist Poolasse, põgenes. Nüüd süüdistas Kreml Eestit neutraliteedi rikkumises. 24. septembril esitati kaubanduskokkuleppe sõlmimiseks Moskvasse sõitnud Eesti välisministrile Karl Selterile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks NL-ile õiguse luua Eesti territooriumil sõjalasevastiku baasid. 25-26. septembril leiti Tallinnas, et Eesti ressursid NL-i vastu on väga nõrgad ja seepärast otsustati Kremli nõudmised vastu võtta, kuid püüda neid pehmendada. Taasalanud kõnelustel väitis NL valelikult, et tundmatu allveelaev olevat uputanud Narva lahes Vene kaubalaeva ning nõudis, et loodavate mereväebaaside kaitseks lubataks tuua Eestisse ka maa- ja lennuväeüksusi. Ebasõbralikus õhkkonnas toimunud läbirääkimised lõppesid 28. Septembril 1939 baaside lepingu

Maailmasõjad

doc

MRP ja Eesti, baaside leping, Eesti okupeerimine.

Kordamine. Eesti Teises maailmasõjas 1. MRP ja Eesti. Baltisakslaste ümberasumine Saksamaale. 23. augustil kirjutati Saksamaa ja Venemaa vahel alla MRP- le. Selle lepingu lisaprotokolliga jagati kahe suurriigi vahel ära ka Ida-Euroopa: Venemaale pidi minema Ida- Poola, Soome, eest,Läti ,Bessaraabia; Saksamaale jäid Lääne-Poola ja Leedu. Ka eesti levisid kuulujutud MRP lisaprotokolli kohta, kuid neid eelistati mitte uskuda. Eesti siseelus kujunes baaside ajal oluliseks sündmuseks baltisakslaste lahkumine. 6. oktoobril 1939. aastal mainis Hitler oma kõnes, et Ida- ja Kesk- Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid paigutatakse ümber Saksamaale ning järgneva seitsme kuuda lahkuski Eestist 12 660 baltisakslast liskas sellele ka tuhatkond eesti soost kadakasakslast. Seega lakkas baltisaksa rahvusgrupp üldse olemast. 2. Baaside leping: ,,Orzeli" juhtum; santaaz ,,Metallistiga", lepingu sisu; kas lepingu sõlmimine oli õige tegu

Ajalugu

doc

Eesti II maailmasõja ajal

See võimaldas Berliinil ja Moskval jätkata oma plaanide elluviimist. Baaside leping Sõja puhkedes säilitas Eesti valitsus range neutraliteedi, vältimaks sattumist relvakonflikti. Hoiduti isegi osaliset mobilisatsioonist. 24. septembril esitati Eesti välisiministrile nõue allkirjastada vastastikuse abistamise pakt. Pakt andis NSVL-le õiguse luua Eesti territooriumil sõjalaevastiku baase. 29. septembriks koondati Eesti idapiirile NSVL väed. 28. septembril kirjutati alla baaside lepingule. Osapooled lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest. Lubati osutada vastastikust abi kallaletungi või selle ohu korral. Eesti andis NSVL-le rendile maa-alad mereväebaaside loomiseks Saaremaal, Hiiumal jne. Moskva kohustus müüma Eestile soodustingimustel relvastust. Salajases lisaprotokollis täpsustati vägede suurust (25000 meest). Lisaprotokollis anti Venemaale õigus kasutada kahe aasta jooksul Tallinna sadamat.

Ajalugu

docx

Eesti ajalugu 1939-1941

Poola vastu, kartmata NSV Liidu sekkumist. 1. septembril 1939. a. alanud Saksamaa kallaletung Poolale vallanda Teise maailmasõja. Eesti valitsus säilitas neutraliteedi, vältimaks riigi kaasamist relvakonflikti. Baaside leping. 24. septembril esitas V. Molotov Eesti välisministrile Karl Selterile nõude sõlmida kahe riigi vahel vastastikuse abistamise pakt, mille kohaselt Eesti territooriumil loodaks Nõukogude sõjalaevastiku baasid. Mittenõustumisel ähvardati kasutada jõudu. Eesti oli sattunud välispoliitilisse isolatsiooni ja võis arvestada ainult oma jõudude. Punaarmee aga tuli mitmekümnekordses ülekaalus ja Tallinna kohal tiirlesid juba sõjalennukid.Otsustati NSV Liidu nõudmised vastu võtta. V.Molotov teatas, et kuna vahepeal on Narva lahes uputatud Nõukogude kaubalaev ,,Metallist", siis on valitsus sunnitud loodavate mereväebaaside kaitseks tooma Eestisse ka 35 000-meheline maaväe (Eesti sõjaväe

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu 18.sajandisti taasiseseisvumiseni

nov. 1917 (Maapäev kõrgeima võimu esindajaks Eestis) 24.veebr. 1918 (Eesti iseseisvuse väljakuulutamine) 11.nov. 1918 (riigi reaalse ülesehituse algus) 2.veebr. 1920 (Tartu rahu, riik saab rahuaja tingimustes normaalselt eksisteerima hakata) · lõpp: 23.aug. 1939 MRP sõlmimine, Eesti Nõukogude Liidu huvisfääri 28.sept. 1939 (Eesti ja Nõukogude Liidu vahel vastastikuse abistamise pakt e baaside leppe > Eesti lubab oma aladele NL sõjaväe) 18.okt. 1939 (baaside lepingu reaalne algus, baasid hakkavad sisse tulema) 17.juuni 1940 (lisavägede sissetung, okupatsiooni algus) 21.juuni 1940 (nn juunipööre, kus EV Valitsus kukutati, ametisse nõukogudemeelne valitsus J.Vares) 6.aug. 1940 (Eesti läheb NL koosseisu) 2. Eesti Vabariigi algus · riigi loomine - veebr. 1917 Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu (paarkümmend kuni paarsada liiget) - nov. 1917 >vanematekogu (väiksem esindus) - jaan. 1918 >Päästekomitee (3-liikmeline, Maapäeva esindus. Päts, Koni, Vilms) - veebr

Ajalugu

docx

Eesti iseseisvusaeg ja Teine Maailmasõda (1918-1944)

vähegi organiseerunud rahvusvähemuste omakeelset algkooliõpet ning ei teinud takistusi seltsitegevusele ega emakeelse kirjanduse avaldamisele ja levitamisele. 1920. aastate lõpul ilmusid Eestis ajalehed ja ajakirjad peale riigikeele ka saksa, vene, rootsi, soome, jidisi ja inglise keeles. [http://www.estonica.org/et/Kultuurielu_kahe_maailmas %C3%B5ja_vahelisel_ajal/] 3. EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL 3.1 Baaside aeg 8.september 1939 . a. kirjutati vastastikuse abistamise paktile alla Eesti Vabariigi ja Venemaa vahel. Selle kohaselt tuli mõlemal riigil hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest, anda vastastikust abi kallaletungi või kallaletungiohu korral, NSVL lubas müüa Eestile relvastust soodustingimustel, Eesti andis NSVL sõjaväebaasid Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses. Suusõnal lubasid NSVL juhid, et Eesti jääb iseseisvaks ning NSVL ei sekku Eesti siseasjusse

Kultuurilugu

docx

Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa

Eesti riigi ülesehitus ning seadustik 7. 1.12.1924- riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 8. 12.03.1934- toimus sõjaväeline riigipööre 9. 23.08.1939- Nõukogude Liit ja Saksamaa sõlmivad mittekallaletungilepingu ehk Molotov- Ribbentropi Pakti, mille salaprotokollides jagati omavahel ära mõjusfäärid 10. 28.09.1939- sõlmiti Eesti ja NSV Liidu vahel vastastikuse abistamise pakt (nn baaside leping) 11. 17. juuni 1940- Laidoner kirjutas alla diktaat-kokkuleppele Punaarmee sisselaskmise kohta Eestisse 12. 6. 08 1940- luges Kremlis koostatud kõne teksti Ülemnõukogu liikmetele ette Johannes Lauristin, milles paluti Eesti Vabariik NSV Liitu vastu võtta. 13. 14.06.1941- küüditati NSV Liitu u 11 tuhat inimest, kellest vaid vähesed eluga naasid 30.03.1917 - 24.02.1918-Eesti Vabariigi iseseisvumise väljakuulutamine Tallinnas 28.11

Ajalugu

Rohkem sarnaseid