Erich Maria Remarque "Läänerindel muutuseta" See on "tundmatu sõduri" jutustus Flandria kaksikutest Esimese maailmasõja päevilt. I Valmistutakse söömiseks. Paljude langenute tõttu on toitu palju ning mehed nõuavad lisaportsjonit. Meeste seas on väikesekasvuline Albert Kropp, õpihimuline Müller V, tüdrukutest huvituv Leer, "tundmatu sõdur" Paul Bäumer, lukksepp Tjaden, turbalõikaja Haie Westhaus, talupoeg Detering (kõik 19-aastased), salga peamees Stanislaus Katczinsky (Kat, 40-aastane). Toiduportsjonite väljajagaja polnud nõus lisaportsjoneid andma. Veel enne kui mehed oleks käsipidi kokku läinud tuli leitnant ning lasi lisaportsjonid välja jagada. Mehed said kätte ka koduste kirjad. Nad olid ehitanud endale kaasaskantava ühisvälikäimla. Sõdurite sõnavarast moodustas ¾ seedimise ja maoga seonduv
suutnud niisugusel tasemel sõjaromaani kirjutama. Sügavast sisemisest vajadusest jutustada, mis oli teda vapustanud ja hirmutanud, segi paisanud kõik kujutlused heast ja kurjast, sündis tema esimene romaan "Läänerindel muutuseta" ("Im Westen nicht Neues" 1929) Romaani tegevus toimub Esimese maailmasõja ajal ja hõlmab selle kahte viimast aastat. Teoses kirjeldatakse 2.kompanii hukku, kuhu kuulub ka Paul Bäumer, Remarque´i sõjavastase hoiaku kandja. Juba raamatu pealkiri on meeldesööbiv, näidates kogu sõja küünilisust. "Läänerindel muutuseta" see on kõik, mida ajalehe sõjasõnumist lugeda võib, kuigi ka sellel päeval sai surma üks noor inimene, romaani kangelane. Romaan ei vasta reaktsioonilisele ettekujutusele sõjast ja sõduriks olemisest, kuigi teoses pole ka meeleheitlikku mässulisust. Remarque ei ole võitleja, vaid vaatleja, kes
Erich Maria Remarque „Läänerindel muutuseta“ Lühikokkuvõte Paul Bäumer liitus õpetaja õhutusel Saksa armeega peale Esimese maailmasõja algust. Läänerindele läks ta koos oma sõprade ja koolikaaslastega. Seal kohtusid nad vana sõduri Katczinskyga, kellest sai Pauli mentor. Bäumer ja tema kaaslased olid kaasa haaratud sagedatest lahingutest ja pidid taluma sõjaga kaasnevaid ohte ja armetuid tingimusi. Paul läks puhkuse ajal koju, kuid sõda oli jätnud tema psüühikasse jälje. Linn ei olnud muutunud, kuid Paul leidis, et ta ei kuulu enam sinna. Paul tundis, et ta on kõikidest linnaelanikest võõrdunud. Ainus inimene, kellega tal veel mingi side tundus olevat oli ta surev ema. Öö enne lahkumist oli Paul koos oma emaga üleval. Ta
Huvitavaid mõtteid Erich Maria Remarque romaanist ,,Läänerindel muutuseta" Peategelane Paul Bäumer: · Me muutusime karmiks, umbusklikuks, halastamatuks, kättemaksuhimuliseks, jõhkraks ja see oli hea, sest just neid omadusi oli meil vajaka. · Meie ei murdunud, me kohandusime; meie kakskümmend aastat, mis meile nii mõndagi raskeks tegid, aitasid meid sel puhul. Kõige tähtsam oli aga see, et meis võrsus kindel ja praktiline ühtekuuluvustunne, mis rindel saavutas oma parima, mida sõda üldse on sünnitanud seltsimehelikkuse! · (A
06.07) Romaani kangelasteks on 9 meest, kes on omavahel väga head sõbrad: väikesekasvuline Albert Kropp, kes on neist kõige targem; Müller V, kes ka rindel kooliraamatuid kaasas kannab; Leer, kes tunneb suurt poolehoidu ohvitseride lõbumajade tüdrukute vastu; Tjaden kõhn lukksepp, kompanii suurim söödik; Haie Westhus turbalõikaja, neist kõigist kõige suurem ja tugevam; Franz Kemmerich ning peategelane Paul Bäumer on kõik 19-aastased ja kõik on ühest ja samast klassist sõtta läinud. Nende sõbrad samast jaost Detering talupoeg, kes üksnes oma naisest ja majapidamisest mõtteid mõlgutab ning Stanislaus Katczinsky (Kat) - selle salga 40-aastane peamees, visa, kaval, mullakarva näo, siniste silmade, längus õlgade ja imestusväärse haistmismeelega ähvardavast hädaohust, heast söögist ja mõnusatest viilimisotsadest.
millega ta mu surnuks torkab: mõtlema erinevatel aeg ja minu mõtted.” teemadel. Sõjas asjade üle järele mõeldes tundub see nagu omaenda pussitamine. 3. 4 raamatut iseloomustavat sõna 1) Kaasahaarav 2 Mõtlemapanev 3) Huvitav 4) Õpetlik 4. 3 küsimust, mis peale raamatu lugemist tekkisid. 1. Kas viimasel leheküljel surma saanud mees oli Paul Bäumer? 2. Kas Pauli ema suri vähki? 3. Mis sai Albertist? 5. Mõtted, mis peale raamatu lugemist tekkisid 1) Sõda lõhub inimest hingeliselt palju hullemini kui füüsiliselt. 2) Kui sõdurid sõjas mõtlema hakkavad, võib see nad hulluks ajada. 3) Sõjaajal elavad inimesed ei suuda kunagi tunda seda, mida rindel sõdinud sõjamehed. 6. Lisainfo loetud raamatu ja autori kohta Erich Maria Remarque (kodanikunimi Erich Paul Remark; 22. juuni 1898 Osnabrück, Saksamaa – 25.
Sõda muutub sõdurite jaoks veelgi talumatuks, langenuid on palju. Ühel hilissuvisel päeval saab vigastada ka Pauli kõige ustavam kaaslane Kat. Paul üritab kõigest väest teda seljas tagasi viia, et ta ravile kiiresti saaks. Sidumispunktis selgub, et Kat on teel granaadikillu pähe saanud ja surnud. See on raamatu peategelasele kõige rängem hoop. Paul läheb tagasi rindele, kuid natuke hiljem sügisel hukkub ka tema. 5. Peategelased: Paul Bäumer, Stanislaus Katczinsky, Albert Kropp Kõrvaltegelased: köögitoimetaja Heinrich, kooliõpetaja Kantorek, Franz Kemmerich, Pauli ema, õde ja isa, allohvitser Himmelstoss, leitnant Bertinck, Josef Hamacher, Peter, Franz Wächter, Lewandowski, Marja Lewandowski, Haie Westhus, Müller, Leer, Detering, Tjaden, Mittelstaedt. Paul Bäumer- ta oli 19 aastane noor koolipoiss, kellele meeldis kirjutada ja raamatuid lugeda
Sõda muutub sõdurite jaoks veelgi talumatuks, langenuid on palju. Ühel hilissuvisel päeval saab vigastada ka Pauli kõige ustavam kaaslane Kat. Paul üritab kõigest väest teda seljas tagasi viia, et ta ravile kiiresti saaks. Sidumispunktis selgub, et Kat on teel granaadikillu pähe saanud ja surnud. See on raamatu peategelasele kõige rängem hoop. Paul läheb tagasi rindele, kuid natuke hiljem sügisel hukkub ka tema. 5. Peategelased: Paul Bäumer, Stanislaus Katczinsky, Albert Kropp Kõrvaltegelased: köögitoimetaja Heinrich, kooliõpetaja Kantorek, Franz Kemmerich, Pauli ema, õde ja isa, allohvitser Himmelstoss, leitnant Bertinck, Josef Hamacher, Peter, Franz Wächter, Lewandowski, Marja Lewandowski, Haie Westhus, Müller, Leer, Detering, Tjaden, Mittelstaedt. Paul Bäumer- ta oli 19 aastane noor koolipoiss, kellele meeldis kirjutada ja raamatuid lugeda
antud, tuleb seda ka täita. d) ,,Kui sa õpetad koera kartuleid sööma, ja talle siis hiljem lihatüki ette viskad, siis napsab peni niikuinii sellest kinni, sest see on tal loomuses"lk 30- Inimesele võib kõikke õpetada, aga kui avaneb võimalus, käitub ta ikka nii nagu tema loomuses. e) ,,Ent sõjakäik jätkub suremine jätkub..."lk 169- Fakt on see, et sõda toob endaga kaasa surma. 2. Paul Bäumer koos oma kaaslastega, kes on kõik alles keskkooli lõpetanud, viibivad nüüd 1918 aasta sügisel 1. Maailmasõjas. Enamus ajast viibivad nad rindel või kuskil varjendis. Nad elavad peamiselt sigarettidest ja lihast. Kui veab, õnnestub ka midagi teistsugust hamba alla saada. Paul ning tema sõbrad on üleelanud mitmeid katastroofe. Nimelt hukkus nende üks headest sõpradest, Kemmerich. Peale seda saabub järjekordne öö, kus tuleb viibida rindel
kaudu teda traumeerivatest mälestustest. Teose kangelasteks on 7 meest. Nad on omavahel klassivennad ja väga head sõbrad. 1) Väiksekasvuline Albert Kropp – kõige targem 2) Müller – Pauli klassivend, kes kannab õpikuid isegi rindel kaasas 3) Leer – armatseja, tunneb suurt huvi lõbumaja tüdrukute vastu 4) Tjaden – lukksepp 5) Haie Westhus – turbalõikaja, neist kõigist kõige tugevam 6) Franz Kemmerich – kõige noorem, Pauli sõber 7) Paul Bäumer – peategelane 8) Detering – talupoeg 9) Stanislaus Katczinsky – hüüdnimega (Kat) , 40-aastane salga peamees Nad olid 19 aastased, kui neid sõtta kutsuti. Nad läksid sõtta õpetaja Kantoreki õhtuamise peale. Kantorek oli nende klassijuhataja. Ta austas sõda ja mehi, kes oma kodumaa eest olid valmis seisma. Koos eelpool nimetatud 9 mehega oli rindele saadetud 150 meest, kuid pärast esimest tulevahetust olid nad kandnud suuri kaotusi. Tagasi tuli 150-est mehest 80.
,,Läänerindel muutusteta" Erich Maria Remarque Tegelased: Paul Bäumer-peategelane; südamlik ja abivalmis poiss Müller- kannab kotis veel kooliraamatuid kaasas ja unistab sõjajärgsest eelisküpsuseksamist- isegi turmtule all tuubib ta füüsikaseadusi Albert Kropp- väikekasvuline, tema peanupp jagab poistest kõige paremini Leer- kannab habet ja tal on suur poolehoid ohvitseride lõbumajade tüdrukute vastu Poisid on üheksateistkümneaastased, ja kõik ühest ja samast klassist vabatahtlikutena sõtta läinud.
mürsulehtrisse, koos ühe mehega vaenlaste leeriest. Surmahirmus pussitab ta vaenlase surnuks, kuid kannatab hiljem suurte süümepiinade käes. Oma leeri juurde tagasi jõudes jääb see aga ainult kaugeks mälestuseks. Lõpuks on Paul viimane, kes nende rühmast veel elle jäänud on ja ta üritab veel päästa ka oma sõpra Kaczinsky't, kes ühes lahingus saab säärde mürsukilluga. Paul hakkab teda seljas ära kandma. Suure pingutusega jõuab Paul Bäumer lõpuks sidumispunkti, kus ta aga kahjuks avastab, et Kat on surnud transportimisel on ta granaadikillu pähe saanud. Paul sureb päeval, mil loodetakse juba rahu ning päev võetakse kokku sõnadega - läänerindel muutuseta. Sõjast neile, kes sõdima peavad, ei ole mingit kasu. Kogu jubedus ja tapatalgu toimub käputäie poliitikute käsu tõttu, kellede jaoks ei ole ühel, kümnel ning veel ka sajal elul tähtsust.
· Albert Kropp: Väikest kasvu noormees, kellel oli väga hea pea, mis sai paljudest keerukatest asjadest aru. Oli Pauliga väga hea sõber ja ka klassivend. Sai killu jalga, mille tõttu talt see ka amputeeriti. · Leer: Täishabemega noormees. Talle meeldisid lõbutüdrukud. Käis Pauliga samas klassis. Sureb lõhkise puusa tõttu, mille põhjustab mürsukild. Õige surmapõhjus oli verest tühjaks jooksmine. · Paul Bäumer: Minategelane, kes sureb Läänerindel päeval, mil see püsib muutuseta. · Haie Westhus: Turbalõikaja oli tema ametiks enne sõda. Suri tabamuse pärast selga. · Detering: Talupoeg ja selle tõttu mõtleb ta sõjas palju oma naise ja talu peale. Ta üritab põgeneda, kuid pärast seda ei kuuldud temast enam midagi. Silver
Erich Maria Remarque ,,Läänerindel muutuseta" 1. Tegevus leiab aset Esimese maailmasõja aastatel, kui sõda oli juba mõnda aega aset leidnud: 1916-1918. Peamiselt on tegevuspaigaks rindetsoon Belgia/Prantsusmaa kandis, Langemarki ja Bixschoote vahel. 2. Teose peategelaseks on noormees Paul Bäumer, kes tiriti sõjategevusse otse koolipingist. Raamatu alguseks on ta juba küllaltki kogenud sõjamees ta on õppinud maha suruma oma tunded ning võitlema külmavereliselt. Hoolimata eesliinidel toimuvaist sõjakoledustest, ilmneb temas inimlikkus tagalas viibides. Ta hoolib oma endistest klassivendadest (Albert Kropp, Müller, Leer, Tjaden, Haie Westhus, Detering, Kemmerich), kes on samuti koos temaga rindel. Koju puhkusele minnes
ning ka sigarette. Rindele naastes saavad Paul ja Albert Kropp haavata. Nad saadetakse sõjaväehaiglasse, kus Paul tasapisi kosub, kuid Albert Kropil amputeeritakse jalg. Detering põgeneb rindelt. Teatakse, et militaarpolitsei sai ta kätte, kuid rohkem uudiseid temast polnud. Tapetakse Müller.Kat'i tulistatakse jalga ning Paul toimetab ta kiiresti lähimasse esmaabipunkti, kus ilmneb, et Kat on juba surnud.Viimaks langeb sõjategevuses ka Paul Bäumer. 5. Peategelane: Paul Bäumer ta oli traumeeritude ega suutnud enam elust rõõmu tunda, kogenud sõjamees Kõrvaltegelased: Albert Kropp- väikekasvuline, kelle peanupp poistest kõige paremini töötas. Müller V- kannab veel kooliraamatuid kaasas ja unistab sõjajärgsest eelisküpsuseksamist Leer- kannab täishabet ja tunneb suurt poolehoidu ohvitseride lõbumajade tüdrukute vastu Kõik neli poissi on üheksateistkümneaastasedja on ühest ja samast klassist sõtta läinud.
viisil kohaneda sõja psühholoogilise mõjuga. "Õudust saab taluda senikaua, kui sa olukorrale lihtsalt allud, ent see tapab, kui hakkad selle üle järele mõtlema." Peategelane Paul ja tema rindekaaslased püüavad iga hinna eest tundeid alla suruda, et mitte mõistust kaotada. Elatakse päev korraga, kuid seda teadmisega, et iga päev võib olla viimane. Surma nägemine muudab inimesi pöördumatult. Kui peategelane, julge Paul Bäumer rindel oli, tuli tihti näha õuduseid, kuid teadagi, et inimene harjub kõigega. Pauli ja tema kaaslase Kati jaoks oli õõvastav vaatepilt see, kui nad parajasti rindel olles nägid, kuidas suurtüki tulega pihta saanud mehe puusaliigese asemel oli verine lihapuder luukildudega. Kindlasti muutis see mehi ettevaatlikumaks, kuid pidev ühe ja sama nägemine ei hirmutanud peagi sedavõrd. Muututakse enim külmaverelisemaks, kui keegi oleks eales arvanud.
Raamatu moto ütleb järgmist: ,,See raamat ärgu olgu süüdistus ega ülestunnistus. Ta olgu üksnes katse jutustada ühest põlvkonnast, mille sõda hävitas- isegi siis, kui ta pääses tema granaatide eest." Jah, nii see on. Sõdurid, kes sellest sõjast eluga pääsesid, võisid küll füüsiliselt terveks saada, kuid nende mällu jäävad tõenäoliselt alatiseks armid sellest, kuidas nad tundsid hirmu, nägid surma igal pool. ,,Meie teadmised elus piirduvad surmaga." ütleb Paul Bäumer. Tõesti, nende jaoks ei eksisteerinud enam õieti midagi muud. See, mida ta päevast päeva nägi, oli surm. Ta räägib ka, kuidas nad on muutunud täielikult tundetuks. Kuidas nad jäid ilma oma perekonnast või sõpradest. Teoses ,,Läänerindel muutuseta" saavad kõik tegelased surma. Jutustaja Paul Bäumer kõige viimasena. Päris loo alguses sureb Kemmerich. Remarque kirjeldab tema surma päris täpselt.
romaan ilmus 1929.aastal ning romaanile sai koheselt osaks suur menu. ,,Läänerindel muutuseta" on Remarquei isiklikest lahingu kogemustest Esimeses maailmasõjas. Romaan "Läänerindel muutusteta" räägib 19-aastastest koolipoistest sõjas. Neil polnud mingeid elukogemusi, oli vaid koolitarkus, millest rindel ei piisanud. Kõik see, mis senini oli neile tundunud tähtis, muutus nüüd mõttetuks ja noored ise ning nende mõttemaailm muutus. Tegelased: Paul Bäumer, Katczinski, Kropp, leitnant Bertinck, Tjaden, Himmelstob. Romaani minategelaseks on Paul Büumer, kelle seiklusi ja sisemist muutumist romaan kirjeldab. Puhkusele sõites tundub endine elu talle võõrana. Kui ta läheb tagasi rindele, paistab talle, et tal pole mitte ainult tulevikku, vaid ka minevikku. Olemas on ainult rinne, kaaslaste hukkumine ja surmahirm. Romaanis meeldis mulle, kuidas oli kirjeldatud noore sõjas oleva mehe
Ilmselt vastuseid on mitmeid, kuid üks peamisi põhjuseid oli ilmselt see, et kirjanik kajastas teoses nägemusi, mida ta ise Esimeses maailmasõjas läbi pidi elama, kuid see polnud ainuke põhjus. Nimelt kajastas ta iga sõduri läbielamisi sõjas. Seda on selgelt romaanis näha, kuna kirjanik rõhutas sõdurite sarnasusi ja ühtsust. Rõhutus seisneb peamiselt selles, et kuigi jutustus on kirjutatud mina-vormis, ütleb jutustaja Paul Bäumer alati ,,mina" asemel ,,meie". Seega on märkimisväärne asjaolu, et see mis puudutab ühte sõdurit, puudutab ka teisi sõdureid. Mõnes mõttes on see aspekt filosoofilise tähendusega, kuna selline põhimõte kehtib mingil määral ka päriselus. Lisamata ei saa jätta ka selle, kuidas kirjanik sõjakoledusi kirjeldab. Jubedused, millest romaan jutustab peaksid inimesi tõsiselt sõjast mõtlema panema. Nii naljakas või kurb kui see ka poleks, toimub pärast raamatu laialdast
sõjakogemusele ning isiklikele tunnetele, mis puudutavad sõda, elu, suhteid ning inimese muutumist rindel. Teoses saab täheldada mitmeid tasandeid – Paul Bäumeri meenutused kodusest elust enne sõtta tulekut ning väärtushinnangud rindel olles ning väärtushinnangute muutumine koju puhkusele naastes. Paul Bäumeri tegelaskuju võib vaadelda kui Remarque’i ennast. Ka Bäumer armastas muusikat, raamatuid ning oli üldiselt õrna loomuga. Teoses leidub ka palju kriitikat valitseva olukorra kohta ning realistlikke olukorrakirjeldusi sõjas toimuvast. Bäumeril oli ka mitmeid rindekaaslasi: kogenud sõjamehed Katczinsky ja leitnant Bertinck, koolikaaslane Kropp, suure isuga Tjaden. Ebameeldivad tegelased on Himmelstof, pahatahtlik tagasundija kasarmuhoovil, ja vihatud õpetaja Kantorek.
koju saada, kui Paul sai loa koju minna, õnnitlesid teda sõbrad. Peale sõda plaanisid nad oma eluga edasi minna ning tegelda sellega mis neile kõige rohkem huvi pakub. Muidugi tahtsid nad unustada kõik sõjakoledused mida nad nägid. Minu arvamus selles, et isegi kui see unistus ei täitu, oli väga hea, et neil oli unistus mille poole pürgida. Tänu sellele nad pidasid kauem vastu ja neil oli motivatsiooni rindele minna ja sõdida. 6. Kas Paul Bäumer kui I maailmasõja veteran oleks elus n-ö läbi löönud? Vae tema võimalusi, langeta läbikaalutud ja põhjendatud otsus! Minu arvates ei lööks Paul Bäumer elus läbi, kuna sõda oli ta psüühikale niivõrd halvasti mõjunud. Tema tulevikku hakkaks kindlasti segama sõjakoledused mida ta nägi rindel olles. Ta nägi pealt väga paljude sõprade surma, kõige tugevama löögi andis Kati surm. Sõja
Läänerindel muutuseta Piia Uutma KK12-PE1 Üldinfo 1930 Erich Maria Remarque novelli alusel Film kirjeldab saksa sõdurite füüsilist ja vaimset stressi sõja ajal ning sellest kuidas tavaellu naasemine oli pärast sõda väga raske Peategelased 19-aastane koolipoiss Paul Bäumer ja tema 6 klassivenda. Treener Himmelstoss Rindel olev pealik Sisu Esimene maailmasõda, võitlemine Prantusmaal läänerindel. Kogu Pauli klass registreeris õpetaja õhutusel vabatahtlikult sõjaväkke. Enne armeesse saamist tuli sõduritel läbida treening, treeneriks oli Himmelstoss, keda nad ka hiljem häbistasid selle eest, et sõdureid nii karmilt oli kohelnud.
tähenduse. Rohkem hakati väärtustama enese elu ja sõpru, kellega koos oldi rindel. Sõpru, kellega oli üle elatud kurbusehetki. Sõpru, kes olid üksteist kaitsnud ja teineteisele rasketel hetkedel toeks olnud. Sõprus on teoses ,,Läänerindel muutusteta" üks edasiviivamaid jõude. Sõprus aitas neil noortel säilitada kaine mõistuse ning muuta sõda talutavamaks. Noorte jaoks muutus sõjas ka perekonna tähtsus. Kuigi raamatu peategelane Paul Bäumer oli koju puhkusele sõites tõeliselt õnnelik oma ema ja õe nägemise üle, ei olnud kodus olemise tunne enam see, mis ta oli varem olnud. Isegi perekonnaga aega veetes, olid ta mõtted sõjaväe juures. Puhkus oli Pauli jaoks justkui kahe tule vahel olek, mis kõik rängemaks tegi. Teistkordne hüvastijätt oma emaga pani Pauli kojutulekut kahetsema. Teos ,,Läänerindel muutusteta" annab lugejale võimaluse jälgida, kuidas sõja käigus muutuvad inimese tunded, iseloom ja mõttemaailm
Seda selle tõttu, et siis on aimatav juba, et keegi neist rindele minejatest enam elusana tagasi ei tulnud. Teos lõpeb peategelase langemisega lahingus. Lõpplahendus mõjutas tegelaste elu jäädavalt nad kõik surid. Ma arvan, et lõpplahendus oli igati sobilik sellise kurva ilmega raamatu lõpetamiseks. Tegelased. Teose tegelasteks on 7 noormeest, kes ühest klassist koos läksid vabatahtlikult sõtta. Nendeks on: peategelane Paul Bäumer, Müller V, Leer, Tjaden, Detering, Haie Westhaus,Albert Kropp. Lisaks neile on üks tegelane ka Stanislaus Katczinsky. Tegelased saavad omavahel hästi läbi, kuna on klassikaaslased. Tegelased on täiesti usutavad, sest igaühel neist on oma lugu, nad ei samastu muul moel, kui sedasi, et nad on klassikaaslased. Ma arvan, et tegelased on hästi erinevate ellusuhtumistega. See on hea, sest lugedes saad mitmekülgsema ülevaate lahingust ja üldse sõja koledustest.
Kuidas muudab sõda inimest? ,,Ma ei leia siin enam õiget asu, see maailm on mulle võõras. Ühed pärivad, teised ei päri, ja viimaste puhul on ilmselt näha, et nad on selle üle uhked; sageli ütlevad nad seda isegi säärase mõistva ilmega, nagu rõhutades, et sõjast ei saa ju rääkida. ,, Paul Bäumer oli noor loominguline mees, ta armastas väga muusikat ning kirjandust, ning proovis ka ise raamatuid kirjutada. Ta andis teistele õpilastele järelaitamistunde, nendest tundidest teenitud rahaga ostis ta endale raamatuid. Ta armastas lugemist. Ta luges kohusetundilkult igasugust kirjandust, kuigi tihti talle loetud raamatud ei meeldinud, ta eelistas ajakohaseid raamatuid. Kuid puhkusele minnes ei pakkunud üksi raamat talle huvi. Ta võttis mõne kätte, lehitses seda, kuid ei suutnud lugeda
Nad viskavad nalja oma kaaslastega, otsivad toitu, käivad prantsuse naistel külas, kuid koju naastes ei oska nad kuidagi edasi elada. Nad pole näinud elu väljaspool kooli ja sõda, nad pole teinud karjääri ega võtnud endale naist. Sõdurid on alles poisikesed, kelle elu peaks alles algama, kuid minnes sõtta, puruneb nende julgus edaspidiseks eluks. Saades sõjas emotsionaalselt kahjustada, ei suuda nad enam suhelda inimestega väljaspool lahinguvälja. Kui Paul Bäumer saab puhkust põlastab ning samas ka kadestab ta inimesi, kes pole sõda näinud. Neil on normaalne elu, mida sõdurid enam kunagi tagasi ei saaks. Tavaelus sõdurid ei funktsioneeri enam õigesti, sõda hävitas nad. Sellele viitab ka ,,Läänerindel muutuseta" eelsõna: ,,See raamat ärgu olgu süüdistus ega ülestunnistus. Ta olgu üksnes katse jutustada ühest põlvkonnast, kelle sõda hävitas isegi siis, kui ta pääses tema granaatide käest."
Läänerindel muutuseta Erich Maria Remarque Paljude langenute tõttu on toitu palju ning mehed nõuavad lisaportsjonit. Meeste seas on väikesekasvuline Albert Kropp, õpihimuline Müller V, tüdrukutest huvituv Leer, “tundmatu sõdur ” Paul Bäumer , lukksepp Tjaden, turbalõikaja Haie Westhaus, talupoeg Detering (kõik 19-aastased), salga peamees Stanislaus Katczinsky (Kat, 40-aastane). Toiduportsjonite väljajagaja polnud nõus lisaportsjoneid andma. Veel enne kui mehed oleks käsipidi kokku läinud tuli leitnant ning lasi lisaportsjonid välja jagada. Mehed said kätte ka koduste kirjad. Nad olid ehitanud endale kaasaskantava ühisvälikäimla. Sõdurite sõnavarast moodustas ¾ seedimise ja maoga seonduv
"Must obelisk", "Armasta oma ligimest", "Arc de Triomphe", "Elusäde", "Lissaboni öö", "Aeg antud elada, aeg antud surra", "Taeval ei ole soosikuid", "Varjatud paradiisis"(vali 10 tk!) 3. Remarque'i arvates tuleb võidelda surma vastu ja inimlikkuse eest. Inimese tõeliseks vaenlaseks pole teine inimene, vaid surm. Elu on habras ja seda tuleb hoida (humanist) Remarque on individualist, sest ta keskendub üksikisikule (Paul Bäumer ja tema läbielamised romaanis "Läänerindel muutuseta") Remarque on ideoloogiaskeptik, sest kindlaid hindamiskriteerume ja lahendusi ei pea ta reaalsuse mitmekesisust arvestades võimalikuks. 4. Hemingway sündis (1899) ja kasvas üles Chicago äärelinnas. Perekond kuulus kõrgemasse keskklassi, isa oli arst. Tema lapsepõlv oli õnnelik. 1917 asus H. pärast kooli lõpetamist tööle ajakirjanikuna. 1918 läks ta Esimesse maailmasõtta ning sai raskelt haavata. See jättis talle
nuudlikaupmees Eugene de Rastignac- vaesunud aadlipere võsuja üliõpilane. Vautrin- põgenenud sunnitööline, kes end Vauqueri pansionaadis varjab ja allilma rahadega mehkeldab. Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Anastasie de Restaud- isa Goriot" tütar. Knut Hamsun Maa õnnistus Iisak Erich Maria Remarque "Läänerindel muutuseta" 19-aastane sõdur Paul Bäumer Ernest Hemingway "Ja päike tõuseb" Jake Barnes ja ta sõbrad-tuttavad, kelle elu möödub lõbutsedes, juues ja pidutsedes, kuid mis on ometi kantud sügavast isiklikust traagikast. Romaan on pilguheit niinimetatud kadunud sugupõlvele, mis kannatab Esimese maailmasõja armide all. Jerome David Salinger "Kuristik rukkis" 17-aastane Holden Caulfield
"LÄÄNERINDEL MUUTUSETA" E. M. Remarque Iseloomustused: · Paul Bäumer - noormees, kes juba enne oma 20-ndat eluaastat õpetaja utsitamisel astub sõjaväkke ning satub läänerindele. Ta kirjeldab üksikasjalikult julma sõja-aegset elu. Paul on ise kaastundlik, ent näeb, kuidas sõda teda ja ta kaaslasi jõhkarditeks muudab. Paul leiab, et tema generatsioon on kadunud põlvkond, kel pole enam võimalust ega oskust naasta tavapärase elu juurde. · Katczinsky - Pauli suurim eeskuju. Temal on sõpruskonnast suurim kogemuste pagas ning
Nende klassijuhataja(KONTOREK) on selles süüdi, et nad hukka said. Poleks klassijuhataja neid tagant utsitand oleksid nad väga palju elus saavutanud. Poisid olid sõjas vabatahtlikud ja neil ei olnud mingit kogemust. Nad olidki lihtsalt kahuriliha nagu õeldakse. Ka oli seal hästi palju nekruteid. Hirmust kusti seal täis ja nii palju päevi pidid nad nälgas olema, sest toit ei jõudnud nendeni. 5. TEGELASED- Peategelane: Paul Bäumer- oli Gümnaasiumi viimase klassi poiss (19a). Talle meeldis luuletada ja üldse kirjutada. Peamiselt kirjutas ta lauasahtlisse. Paul on ka ühe draama kirjutanud- „SAUL”. Teised 6 poissi olid tema klassivennad. Albert Kropp, Müller, Frank Kemmerich, Tjaden, Leer, Katczinsky e Kat. Kõik poisid olid väga hoolivad, alati hoidsid kokku ja abistasid üksteist nii kuidas oskasid. Paul ja Kat olid parimad sõbrad. 6
Inimesed annavad maailmale tähenduse läbi oma mõttemaailma ja läbi oma tegude. Üheks selliseks tähenduseks on sõda. Sõda, mis on diplomaatia jätkumine militaarsete vahendite läbi ja tihti nimetatakse relvastatud kokkupõrkeks kahe või enama osapoole vahel. Erich Maria Remarque raamat "Läänerindel muutusteta" on teos, mis käsitleb noorte meeste maailma, selle erinevusi, pannes meid lahti mõtestama sõja tähendust, sõprust ja elu väärtust. 19-aastane sõdur Paul Bäumer läks noorelt sõtta ja võitles Esimeses maailmasõjas Prantsusmaa läänerindel. Sõjas on sõprusel suur tähtsus, siin toetatakse üksteist. Pauli sõbrad Katczinsky, Paul, Haie, Kemmerich ja Kropp aitasid üksteist ka kõige suuremas ohus. Nende sõprus tugevnes aina sõja jätkudes ja kui sõber langes, hoolitsesid nad tema eest kuni ta oli lahkunud nende hulgast või otsisid talle kohest abi. Kui Kemmerich kaotas oma jala, külastas Paul teda igav võimalusel, et olla talle
ennast rõõmsalt, kuna nemad said rinnale koputada ja öelda, et meie oleme suurest võlast vabad. Õnneks on olemas ka inimesi, kes ei muutu piirisituatsioonis olles isekaks ja aitavad ka teiste piipusi ning prille üles korjata. Neile ei ole tähtis indiviid üksi, vaid kogu tervik. Sellised on sõjamehed, kes hoolivad oma lähedastest ning hoiavad neid. Nad ei jäta neid lihtsalt maha. Samuti oli ka raamatus „Läänerindel muutusteta“, kus Paul Bäumer läks ühte kaevikusse, kust päästis ära Himmelstossi, kes oli shokis. See oli riskantne, kuna pomm oleks võinud iga hetk kaevikusse lennata ja nad tappa, kui Paul oli seal kaua aega ning ajas Himmelstossi lõpuks välja. See tegu on kangelaslik. Seega, inimesed muutuvad piirisituatsioonis sellisteks, kuna neil on soov päästa end ning mõndadel on ka soov päästa teisi. Piirisituatsioon muudab inimesi teistsugusteks. Nad muutuvad vastavas olukorras
Sõja loomuvastasus Erich Maria Remarque'i kümme aastat pärast Esimes maailmasõja lõppu välja antud raamat ,,Läänerindel muutuseta" kirjeldab noorte meeste kannatusi sõjatandril. Teoses puudus õigustamine või ühe kindla kangelase esile toomine kõik on võrdsed inimesed. ,,Läänerindel muutuseta" peategelane Paul Bäumer, noor gümnaasiumiõpilane, kes koos sõpradega läks otse koolipingist, sarnaselt Henn Ahasega, kodumaad kaitsma, avastab üsna pea, et rindeelu on hoopis midagi muud, kui see, mida rääkis neile koolis Kanotrek. Õpetaja veenis oma rohelisi õpilasi sõtta astuma. ,,Võimlemistundides pidas Kanotreks meile ülipikki loenguid seni, kuni meie klass tema juhtimisel nagu üks mees piirkonna komandatuuri marssis ja oma nimed vabatahtlikena kirja pani
meie juba, et surmahirm on tugevam." (lk12) · "Me muutusime karmideks, jõhkrateks - ja see oli hea, sest just neid omadusi oli meil vajaka." (lk20) · "Me ei viska nalja sellepärast, et meil on huumorimeelt, vaid me püüame oma huumorimeelt säilitada, sest selleta oleksime omadega läbi." (lk105) · "Meie teadmised elust piirduvad surmaga." (lk188) Iseloomustused: · Paul Bäumer - noormees, kes juba enne oma 20-ndat eluaastat õpetaja utsitamisel astub sõjaväkke ning satub läänerindele. Ta kirjeldab üksikasjalikult julma sõja-aegset elu. Paul on ise kaastundlik, ent näeb, kuidas sõda teda ja ta kaaslasi jõhkarditeks muudab. Paul leiab, et tema generatsioon on kadunud põlvkond, kel pole enam võimalust ega oskust naasta tavapärase elu juurde. · Katczinsky - Pauli suurim eeskuju
pageda.'' oli laastavalt kurb. Kas suudaks keegi ette kujutada seda valu, mida pidid tundma nende vanemad, kelle pojad lahinguväljal langesid? Terved elud varisesid kokku kuuldes uudist, et ,,nende poeg võitles vapralt." Ka seda võib nimetada kadunud põlvkonnaks, kuna paljud neist ei suutnud siin ilmas enam ilma pojata elada. Minu arvates oli kõige raskem neil emadel, kelle pojad surid sõja viimastel kuudel nädalatel või koguni päevadel. Nagu Paul Bäumer , kes langes umbes kuu enne sõja lõppu. ´´Ta langes oktoobris 1918, ühel päeval, mis kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult lausega: Läänerindel muutusteta. Ta oli ettepoole vajunud ja lamas maas justkui magaks. Kui teda selili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud - ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi juhtus.."
Erich Maria Remarque ,,Läänerindel muutuseta" minategelane Paul Bäumer * Albert Kropp * ,,kelle peanupp meist kõige paremini jagab ja kes sellepärast on alles ühepaelamees" (lk6) Müller V * ,,kes ikka veel kooliraamatuid kaasa veab ja sõjajärgsest eelisküpsuseksamist unistab isegi turmtule all tuubib ta füüsikaseadusi"
Lugupeetud Kantorek! Mäletate, kui Te ütlesite meile kõigile, et just meie olemegi raudne noorsugu. Ma pean Teile teatama, et asjad ei ole nii. Te olite meie klassijuhataja, Teie juhendasite ning õpetasite meid. Te oleks pidanud olema vahendaja ja juhendaja astumiseks täiskasvanute maailma, töö, kohustuste, kultuuri ja progressi maailma, tuleviku maailma. Te olite meile autoriteet, me uskusime Teid. Te panite meid uskuma, et me oleme tundetud ja liigutamatud. Aga me ei tunne end sellistena, vastupidi, me tunneme justkui me kaotame oma mõistuse. Samuti ei tunne me endid enam noorena, kõik see lahingumöll on meid muutnud palju vanemaks, kui me tegelikult oleme. Me usume, et Te olete meid reetnud ja saatnud meid tühjade ja mõtetute ideede eest surma. Teie sisendasite meile, et rindel olemine on uhke ja tähtis kogemus. Kuid Te vist ei tea, mis tunne on olla päevast päeva suures hirmus, kas täna jään ellu ja kas ma pärast näen oma s...
Pole võimalik ühendada riike sõjaliselt nii, et impeerium püsima jääks. sõda on nidanud aga seda, et Sõda on näidanud, et inimesi on võimalik panna tegema asju, mida persoon tavaolukorras ei teeks. Sõjas tehakse palju isiku jaoks ebaloomulikku, nagu tapmine ja piinamine. Seda kõike teevad tavalised inimesed, kes muidu käituvad igati tsiviliseeritult, aga sõjas tuleb esile instinkt ellu jääda, mis paneb inimese tegema ebaloomulike akte. Paul Bäumer raamatust "läänerindel muutusteta" oli eeskujulik õpilane, kuid sõjas tappis ta instinktide ajel inimese. See oli täiesti temale loomuvastane, kuid sõda pani ta seda tegema. üheks sõja sõnumiks võibki pidada seda, et inimene võib teha ükskõik mida. Sõda on õpetanud meid rohkem rahust lugu pidama. Aja jooksul inimesed unustavad ära, kui kohutav sõda on ja nähakse selles midagi romantilist, hiilgavat võimalust oma riigi piire ja jõukust suurendada
ning ka sigarette. Rindele naastes saavad Paul ja Albert Kropp haavata. Nad saadetakse sõjaväehaiglasse, kus Paul tasapisi kosub, kuid Albert Kropil amputeeritakse jalg. Detering põgeneb indelt. Teatakse, et militaarpolitsei sai ta kätte, kuid rohem uudiseid temast polnud. Tapetakse Müller. Kat'i tulistatakse jalga ning Paul toimetab ta kiiresti lähimasse esmaabipunkti, kus ilmneb, et Kat on juba surnud. Viimaks langeb sõjategevusest ka Paul Bäumer. 5.Peategelane: Paul Bäume- ta oli traumeeritud ega suutnud enam elust rõõmu tunda, kogenud sõjamees Kõrvaltegelased: Albert Kropp- väikekasvuline, kelle peanupp poistest kõige paremini töötas Müller V- kannab veel kooliraamatuid kaasas ja unistab sõjajärgsest eelisküpsuseksamist Leer- kannab täishabet ja tunneb suurt poolehoidu ohvitseride lõbumajade tüdrukute vastu Kõik neli poissi on üheksateistkümneaastased ja on ühest ja samast klassist sõtta läinud.
oli ta oma salgast ainus ellujäänu. Ta sai veel 2 nädalat puhkust. 1918. oktoober langes ta sõjas, tema viimased sõnad olid: ,,Läänerindel muutuseta" 3. Missugused probleeme kajastab teos? Teoses kajastatakse sõjaga seotud probleeme. Samuti ka üksteisega läbisaamist kõige raskematel aegadel. Teoses on tihti mainitud ka söögiga seonduvad probleemid, kus toitu on vähe ja kus toitu üldse ei ole. Teoses on ka perekondlikke probleeme. 4. Kirjelda teose peategelast Peategelane on Paul Bäumer, kes on üheksateistkümneaastane. Ta oli kõhna noormees. Ta oli üsna heasüdamlik. Seda tõestas hetk, kus ta oli tapnud ühe vastase ja siis oli sunnitud temaga koos ühes kaevikus olema. Ta kahetses oma tegu. Ta hakkas kohe mõtlema tema perekonna peale, kuidas tema naisele öelda, et tema tappis ta mehe. Ta ei tahtnud ka oma ema muretsema panna ja valetas talle, et asjad rindel polegi nii hullud ja külastas Franzi ema ja määris talle pähe, et poeg suri kiiresti, valu tundmata.
,,Läänerindel muutusteta" Erich Maria Remarque (juuni 1898 Saksamaa-september 1970) Romaan sõjakoledustest Esimese maailmasõja päevil ja sõjast naasnute raskustest tavaellu tagasi pöördumisel ning nende elu jätkamisel läbi kohutavate mälestuste ning kogemuste. Teos räägib peamiselt Paul Bäumeri teekonnast läbi sõja, tema mõtetest ning tegudest. Peategelased: Paul Bäumer, Müller, Tjaden, Kemmerich. Tegevusaeg 1916-1918, tegevuskoht Belgia/Prantsusmaa. Põhiteemadeks sõjakoledusest, sellest üle saamine ning sellega koos elamine. Tsitaadid: ,,Vaat kui sa õpetad koera kartuleid sööma, ja talle siis hiljem lihatüki ette viskad, siis napsab peni niikuinii sellest kinni, sest see on tal loomuses." ,,Ent seni kui on elu, otsib ta endale teed, tehku see, mis minus "mina" ütleb, seda või mitte."
Katki surnud. Jäi ainult veel Paul. 3 ,,Ta langes oktoobris 1918, ühel päeval, mil kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult ühe lausega: Läänerindel muutuseta. Ta oli ettepoole vajunud ja lamas maas justkui magaks. Kui teda selili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi juhtus." 4. Olulisemad tegelased Paul Bäumer, 19, minategelane; Albert Kropp, 19, väikesekasvuline, filosofeerija; Müller V, 19, kooliraamatud ikka kaasas, unistas eksameist; Leer, 19, täishabemega, ainus, kel oli naistega kogemusi; Tjaden, 19, lukksepp, voodimärgaja, suurim söödik, kuid kehalt peenike; Haie Westhus, 19, turbalõikaja; Detering, talupoeg, abielus, mõtles ainult maamajapidamisest; kirsside õitsemise ajal põgenes rindelt. Mitte desertöörlus, vaid koduigatsus; Kemmerich, amputeeriti jalg, suri ühena esimestest.
,,Läänerindel muutuseta" E. M. Remarque Tegelased: Paul Bäumer-peategelane Albert Kropp- väikekasvuline, kelle peanupp poistest kõige paremini jagas ning sellep. Oli ta ka ühepaelamees Müller V- kannab veel kooliraamatuid kaasas ja unistab sõjajärgsest eelisküpsuseksamist- isegi turmtule all tuubib ta füüsikaseadusi Leer- kannab täishabet ja tunneb suurt poolehoidu ohvitseride lõbumajade tüdrukute vastu Kõik neli poissi on üheksateistkümneaastased, nad on kõik ühest ja samast klassist sõtta läinud.
All Quiet on the Western Front Erich Maria Remarque Character List Paul Bäumer - A young German soldier fighting in the trenches during World War I. Paul is the protagonist and narrator of the novel. He is, at heart, a kind, compas-sionate, and sensitive young man, but the brutal expe-rience of warfare teaches him to detach himself from his feelings. His account of the war is a bitter invective against sentimental, romantic ideals of warfare. Read an in-depth analysis of Paul Bäumer. Stanislaus Katczinsky - A soldier belonging to Paul's company and Paul's best friend in the army. Kat, as he is known, is forty years old at the beginning of the novel and has a family at home. He is a resourceful, inventive man and always finds food, clothing, and blankets whenever he and his friends need them. Albert Kropp - One of Paul's classmates who serves with Paul in the Second Company. An intelligent, speculative young man, Kropp is one of Paul's closest friends during the war. His
"Läänerindel muutusteta" (Erich Maria Remarque) Tegelased: Paul Bäumer (P) peategelane * Pauli kaaslased: Albert Kropp (A) * Müller V (M) * Leer (L) * * = kõik olid 19 aastat vanad (raamatu alguses) ning ühest ja samast klassist sõtta läinud. Tjaden (T) Haie Westhus (H) Stanislaus Katczinsky e. Kat (K) Kemmerich (KE) Heinrich (HE) - kokk Himmelstos (HI) allohvitser, jaoülem Sisu: Tegevus toimub I maailmasõja ajal läänerindel. Tegelased on sakslased. I Kuna lahingus said paljud mehed surma ning paljud viidi laatsaretti, siis on toitu üle
purunemist, teos siiski ilmus 1929. aastal. (http://www.germanculture.com.ua/library/weekly/aa021900b.htm) Teose moto ,,See raamat pole mõeldud süüdistusena ega pihtimusena. See on vaid katse jutustada põlvkonnast, kelle hävitas sõda, isegi kui kuulid neid ei tabanud." Lugu 19- aastastest noortest koolipoistest, kes saadeti rindele. Raskeimaks probleemiks kujunes teadmatuks, miks ja mille eest võideldakse. Peategelane Paul Bäumer väitis, et sõda tegi neist kõlbmatud inimesed, sest nad ei usu enam tulevikku. Samal päeval kui peategelane sureb, kõlab rindeteade: ,,Läänerindel muutuseta." Üksik inimese elu pole midagi, see ei lähe kellelegi korda. (Matvejeva 1971: 428) 2.1.2. ,,Tagasitulek" Teos ,,Tagasitulek" pole mitte ainult eelmise romaani järg, vaid selle lahutamatu osa. Peale lahingut naasevad mehed koju, kuid vaid füüsiliselt. Hingeliselt, vaimselt ei suudeta enam endisesse ellu sisse elada
Kõik see, mis oli tundunud püha ja kõigutamatuna, muutus kahuritule ja ühishaudade taustal tühiseks ja mõttetuks. Nendele noortele on sõda kahekordselt hirmus, sest nad ei saa aru, kelle või mille nimel neid on saadetud rindele prantslasi ja venelasi tapma. Ainult üks asi soojendab ja lohutab neid unistus puhkusest, pöördumisest tagasi koju, kus neid ootab seesama harjumuslik ning mõõdukas elurütm, mille sõda katkestas. Romaani keskseks kujuks on minategelane Paul Bäumer, kes ainukesena esineb kõikides peatükkides. Ta jutustab oma rindeelamustest, nimelt sellest, et ei ole sugugi "meeldiv ja auväärne surra isamaa eest", nagu koolis oli püütud sisendada. Ta on tundliku loomuga, armastab muusikat ja kirjandust, on ka ise kirjanikuna kätt proovinud. Enne rindele minekut kirjutatud näidendi mustand, mille kallal ta oli töötanud öid, polnud koju puhkusele tulles enam vaja, väikekodanlikud sõjajutud näivad talle vastikud. Endine elu tundub talle nüüd
Honore de Balzac ,,Isa Goriot" et ta oli isa, sest kes see isadest sooviks oma lastele halba, mitte keegi. isa Goriot - endine nuudlikaupmees Erich Maria Remarque ,,Läänerindel muutusteta" Eugene de Rastignac - vaesunud aadlipere võsuja üliõpilane Vautrin- põgenenud sunnitööline Paul Bäumer peategelane Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Albert Kropp amputeeritud jalg Anastasie de Restaud- isa Goriot" tütar. Müller - õppis kõike. Kuul kõhtu, kaks tundi elus. Leer - armastas reisida ja armastust Isa Goriot elas proua Vauquer pansionis. Ta oli nuudli kaupmees. Jossef Ben õppis teoloogiat
Esiliini mehed vahetati välja ja nad said süüa. Oli palju surnuid ja sellepärast oli palju toitu üle jäänud ning mehed nõudsid omale lisaportsjoneid. Punase tomatipeaga katlajumal polnud nõus neile seda andma. Mehed läksid juba äärepealt kaklema, kuid siis tuli leitnant ja käskis meestele lisaportsjonid anda. Söögiks said nad rasva ja lihaga keedetud ube. Jagati veel välja topelt suitsuportsjonid. Igaüks sai kümme sigarit, 20 sigaretti ja kaks tükki närimistubakat. Paul Bäumer oli koos oma klassikaaslastega: väikesekasvuline- Albert Kropp, õpihimuline ja üks targemaid- Müller V, täishabemega ja suure huviga tüdrukute vastu oli Leer. Nende salka kuulusid veel söödikust, peenike lukksepp- Tjaden, vana turbalõikaja Haie Westhus, talupoeg Detering. Kõik poisid olid 19-aastased. Salga peamees oli Stanislaus Katczinsky, kes oli 40-aastane. Katczinsky oli visa, kaval, velbas, mullakarva näo, siniste silmadega ja längus õlgadega. Meestele jõudis sinna ka post
annaabi.ee 
