Vastus leiad õppematerjalist: E. M. Remarque’i sõjaromaan „Läänerindel muutuseta“

E. M. Remarque’i sõjaromaan „Läänerindel muutuseta“ (0)

1 Hindamata

Inglise keel - Kõik luuletused, mis on inglise keeles

Esitatud küsimused

Mida tähendab väljend kadunud põlvkond�?
Kellegi teise elust 2 "Ei saa öelda et inimkond ei areneks Igas järgnevas sõjas tapetakse uutmoodi" W Rogers Kas Rogersil on õigus?
Mida õpetati poistele koolis mida väljaõppelaagris?
Mis olid eesmärgid?
Kuidas käbarad käivad?
Midagi vahele öelda 5 Millest unistasid rindemehed?
Millega plaanisid nad sõjaõuduse lõppedes tegeleda?
Kui I maailmasõja veteran oleks elus n-ö läbi löönud?

E. M. Remarque ’i sõjaromaan „Läänerindel muutuseta“ (1928/1929)

Mida tähendab väljend „kadunud põlvkond“?
Kadunud sugupõlveks (inglise keeles lost generation "kadunud põlvkond") hakati nimetama Esimeses maailmasõjas osalenud ja sellest osavõtmise tulemusena invaliidistunud või vaimselt ning moraalselt muserdatud noort põlvkonda.. Raamat kirjeldab sõda ühe 20-aastase nooruki silme läbi, kes ei ole veel ellu astunud , otse koolipingist sõtta läinud ja kõik tema teadmised elust on järsku meeleheide, hirm ja surm. Lisaks rusub peategelast igatsus rahu ja kodu järele, kuid kui ta mõneks ajaks koju pääseb, ei oska ta seal enam kohastuda. Kõik, mis talle varem vähegi oluliseoli mõjunud, ei tekitanud enam ainsatki emotsiooni, sõda oli võtnud kõik vaimse viimseni. Tema mõtted olid sõja ja sõjakaaslaste juures. See kõik aga ei pane neid noori sõdureid tahtma surra, nad väärtustavad elu rohkem kui midagi muud, kuid samas teab Paul, et nemad on kadunud sugupõlv , mitte raudne noorsugu, nagu nende klassijuhataja neid oli nimetanud, sest neist eespool on põlvkond, kes küll elavad üle sõja-aja, kuid kellel on juba perekond, endised töökohad, ametid ja kodu. Vanemal sõduril, kes sõjast pääseb, on kuhu minna ja mida teha. Nende kannul aga kasvab põlvkond, kellega nad kord sarnanesid, kuid kes neid enam ei mõista ja nad kõrvale lükkab. Neil pole midagi, sõda on tapnud neis kõik, nad tunduvad ülearused ka iseendale , neil pole muud kui põgeneda. Ka iseenda eest; ja mälestused tunduvad neile justkui pildid kellegi teise elust.
2. "Ei saa öelda, et inimkond ei areneks. Igas järgnevas sõjas tapetakse uutmoodi." (W. Rogers ) Kas Rogersil on õigus? Selgita! Minu arvates on Rogersil õigus. Mõeldakse välja uusi relvi või täiustatakse olemas olevaid, mis tapavad erinevalt kui varasemad. Kunagi ammu sõditi mõõkadega, aga nüüd on asendunud mõõgad tulirelvadega. „Läänerindel muutusteta“ raamatu tegevuses olid arenenud sõjatehnika kuulipildujatest granaatideni. Samas tapmine on tapmine ning see ei olene relvast, surma saadakse niikuinii.
3. Mida õpetati poistele koolis, mida väljaõppelaagris? Mis olid eesmärgid? Ja poiste hinnang? Koolis õpetati distsipliini ja seda, et tuleb oma isamaad teenida. Kantorek rääkis neile milline on rindeelu kuid nad tõdesid, et see on hoopsi midagi muud, mida oli neile räägitud. Eesmärgiks oli poisse harida ja õpetada välja tulevaseks eluks.
Väljaõppelaagris õpetati, et sõdur peab mõistma maastikku, ta kõrv peab eraldama mürske nende kõla järgi ja teadma nende toimet, peab oskama ette määrata, kuhu nad sisse löövad, kuidas killud hajuvad ja mismoodi ennast nende eest kaitsta ning õpiti sõjatehnikat kasutama. Eesmärgiks oli ellu jääda rindel ja tappa võimalikult palju vaenlasi .
Poisid läksid koolipingist sõtta teadmata, mis neid seal ees ootab. Paul läks sõtta koos oma koolivendadega ja seda õpetaja hoogsal õhutusel. Hiljem kui nad harjusid plahvatustega nende ümber ei kartnud nii palju kui varem. Kindlasti hindasid nad ka väljaõppel õpitut, kuigi nad polnud seda harjutanud, Kati õpetustest oli selle juures väga palju kasu. Poisid hiljem tõdesid,et kuineid ilma sellise väljaõpptajata otsemaid kaevikutesse oleks saadetud, siis oleks enamik hulluks läinud.
4. Too välja Kantoreki ja Himmelstossi kolm ühis- ja kolm erijoont. Tõesta tekstiga (otsekõnena või jutumärkides tekstikatketena).
+Kantorek ja Himmelstoss olid väga energilised ja aktiivsed. „Muide, on koomiline , et igasugune häda ja õnnetus maailmas pahatihti just lühikasvulistest tuleneb: nad on alati palju energilisemad ja agressiivsemad kui pikad“
+Poisid pidi nende sõna kuulama. „Neli nädalat järjest olin iga põhapäeval vahiteenistuses ja ühtevalu päevnik; täies varustuse ja vintpüssiga harutasin lagedal, märjal, äsja ümberküntud kesapõllul: „pikali“ ja „püsiti“ ja „püsto, joostes marss, marss!“ – seni, kuni olin mudaklomp ja kokku varisesin; neli tundihiljem näitasin Himmelstossile oma eeskujulikult puhastatud univormi ja varustuse ette, igatahes verele hõõrtud kätega; koos Kropi, Westhusi ja Tjadeniga harjutasin ilma kinnasteta kibeda pakase käes veerand tundi „valvelseisangut“ surudes paljad sõrmed vastu jääkülma püssirauda, sellal kui Himmelstoss luuravalt meie ümber tiirles ja ootas, et keegi meist vähimagi liigutuse teeks ja ta saaks meid käsu mittetäitmises süüdistada.“ „ Võimlemistundides pidas Kantorek meile ülipikki loenguid seni, kuni meie klass tema juhtimisel nagu õks mees piirkonna komandatuuri marssis ja oma nimed vabatahtlikena kirja pani“
+Kantorek ja Himmelstoss oli sama kasvu „ Kantorek oli meie klassijuhataja, hallis saterkuues range, karihiirenäoga väike mehike. Ta oli umbes sama kasvu nagu allohvitser Himmelstoss.“
-Kantorek oli väga tundeline, Himmelstoss aga rohkem märatseja tüüpi. „säärastel pedagoogidel on tunded sageli vestitaskus käepärast ja otsemaid võtta ning nad jagavad neid ka tundide kaupa välja.“ „Ühel pühapäeval, kui me Kropiga kahekesi barakklaagris pika ridva otsa käimlaämbreid üle kasarmuõue tassisime ja Himmelstoss- säravpuhtaks klanitud ja linnaminekuks valmis – parajasti meist mööda patseeris, meie ette seisma jäi ja küsis, kuidas see tööots meile meeldib, teesklesime tagajärgedest hoolimata komistamist ja kallasime talle ämbritäie jalgadele . Ta märatses, aga mõõt sai täis“
- Kantorek oli vahest posite vastu sõbralik isegi kui keegi neist vastas ülbelt. Seevastu Himmelstoss polnud kunagi sõbralik, veel enam kui keegi oli üleolev. „Ta ulatab mulle oma käpa ja krooksub: „kanäe,mittelstaedt, kuidas käbarad käivad?“ Ma vaatan talle pikalt otsa ja vastan: „Maakäaitseväelane Kantorek, teenistus on teenistus ja naps on naps, seda peaksite ise kõige paremini teadma. Võtke valveseisang, kui te ülemusega räägite.“ Oleks sa ometi ta nägu näinud! Äädikakurgi ja pauguta pommi ristsugutis. Kõheldes püüdis ta ennast veel kord sõbrameheks teha.“ „Kropil aga läks kops üle maksa. "Enne seda aga juurdlus , ja siis laome meie ka kõik välja,“ sõnas ta. „Kuidas te räägite allohvitseriga!“ möirgas Himmelstoss „olete hulluks läinud?“
-Kantorek oli kordades leebem kui Himmelstoss. „Praegugi näen ma teda, kuidas ta meile läbi oma prilliklaaside otsa välgutas ja härda häälega küsis: „Te tulete ju kaasa, kamraadid?““ Nagu mainitud 4 ülesande teises vastuses siis pidid poisid vahiteenistuses kuuletuma täielikult Himmelstossile ning ei tohtinud midagi vahele öelda.
5. Millest unistasid rindemehed? Millega plaanisid nad sõjaõuduse lõppedes tegeleda? Üldista, anna hinnang! Poiste unistuseks olid saada häirimatu uni, mida ei segaks tulevahetus, mürsud ja granaadid. Kuna toitu nappis, siis unistasid poisid korralikult süüa saada, mõni unistas teiste saabastest. Muidugi unistasid nad sellest et sõda saaks läbi ning tuleks vaherahu . Lisaks sellele, rindemeeste üks unistus oli koju saada, kui Paul sai loa koju minna, õnnitlesid teda sõbrad.
Peale sõda plaanisid nad oma eluga edasi minna ning tegelda sellega mis neile kõige rohkem huvi pakub. Muidugi tahtsid nad unustada kõik sõjakoledused mida nad nägid . Minu arvamus selles, et isegi kui see unistus ei täitu, oli väga hea, et neil oli unistus mille poole pürgida. Tänu sellele nad pidasid kauem vastu ja neil oli motivatsiooni rindele minna ja sõdida.
6. Kas Paul Bäumer kui I maailmasõja veteran oleks elus n-ö läbi löönud? Vae tema võimalusi, langeta läbikaalutud ja põhjendatud otsus!
Minu arvates ei lööks Paul Bäumer elus läbi, kuna sõda oli ta psüühikale niivõrd halvasti mõjunud. Tema tulevikku hakkaks kindlasti segama sõjakoledused mida ta nägi rindel olles. Ta nägi pealt väga paljude sõprade surma, kõige tugevama löögi andis Kati surm. Sõja maailm oli justkui koduks saanud ja ta ei oskaks ümber kohaneda või kui ta suudaks võtaks see ilmatuma kaua aega. Sõda muutis Pauli valelikuks. Ta valetas oma emale, et ta saab võib-olla kööki tööle ning ei pea enam rindel olema. Lisaks emale valetamise, valetas ta Kemmerichi emale, et tolle poeg suri silmapilkselt, valu tundmata. Paul muutus külmavereliseks, ta tegutses toetudes enda instinktile ellu jääda. Tal poleks kuskilt jätkata oma eluga, kõik tema sõbrad on surnud, ainsad kes tal on on õde ja ema.

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 37 allalaadimist

E-M-Remarque’i sõjaromaan-Läänerindel muutuseta- #1

E-M-Remarque’i sõjaromaan-Läänerindel muutuseta- #2

E-M-Remarque’i sõjaromaan-Läänerindel muutuseta- #3

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

37 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

hannajoemets Õppematerjali autor

1. Mida tähendab väljend „kadunud põlvkond“?
Kadunud sugupõlveks (inglise keeles lost generation "kadunud põlvkond") hakati nimetama Esimeses maailmasõjas osalenud ja sellest osavõtmise tulemusena invaliidistunud või vaimselt ning moraalselt muserdatud noort põlvkonda.. Raamat kirjeldab sõda ühe 20-aastase nooruki silme läbi, kes ei ole veel ellu astunud, otse koolipingist sõtta läinud ja kõik tema teadmised elust on järsku meeleheide, hirm ja surm. Lisaks rusub peategelast igatsus rahu ja kodu järele, kuid kui ta mõneks ajaks koju pääseb, ei oska ta seal enam kohastuda. Kõik, mis talle varem vähegi oluliseoli mõjunud, ei tekitanud enam ainsatki emotsiooni, sõda oli võtnud kõik vaimse viimseni. Tema mõtted olid sõja ja sõjakaaslaste juures. See kõik aga ei pane neid noori sõdureid tahtma surra, nad väärtustavad elu rohkem kui midagi muud, kuid samas teab Paul, et nemad on kadunud sugupõlv, mitte raudne noorsugu, nagu nende klassijuhataja neid oli nimetanud, sest neist eespool on põlvkond, kes küll elavad üle sõja-aja, kuid kellel on juba perekond, endised töökohad, ametid ja kodu. Vanemal sõduril, kes sõjast pääseb, on kuhu minna ja mida teha. Nende kannul aga kasvab põlvkond, kellega nad kord sarnanesid, kuid kes neid enam ei mõista ja nad kõrvale lükkab. Neil pole midagi, sõda on tapnud neis kõik, nad tunduvad ülearused ka iseendale, neil pole muud kui põgeneda. Ka iseenda eest; ja mälestused tunduvad neile justkui pildid kellegi teise elust.
2. "Ei saa öelda, et inimkond ei areneks. Igas järgnevas sõjas tapetakse uutmoodi." (W. Rogers) Kas Rogersil on õigus? Selgita! Minu arvates on Rogersil õigus. Mõeldakse välja uusi relvi või täiustatakse olemas olevaid, mis tapavad erinevalt kui varasemad. Kunagi ammu sõditi mõõkadega, aga nüüd on asendunud mõõgad tulirelvadega. „Läänerindel muutusteta“ raamatu tegevuses olid

Läänerindel muutusteta kadunud põlvkond Kantorekt Himmelstoss Paul Bäumer

Sarnased õppematerjalid

doc

Läänerindel muutuseta. E.M. Remarque

Ühe haavatu naise külaskäik Kropil amputeeritakse jalg. 10. Jälle rinne. Üksteise järel saavad surma Pauli klassikaaslased; sõjalõpu kuulduste ajal saab haavata ka Kat. Teda laatsaretti tassides tabab juhuslik granaadikild Kati pähe, nii et kohale jõudes on Katki surnud. Jäi ainult veel Paul. 3 ,,Ta langes oktoobris 1918, ühel päeval, mil kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult ühe lausega: Läänerindel muutuseta. Ta oli ettepoole vajunud ja lamas maas justkui magaks. Kui teda selili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi juhtus." 4. Olulisemad tegelased Paul Bäumer, 19, minategelane; Albert Kropp, 19, väikesekasvuline, filosofeerija; Müller V, 19, kooliraamatud ikka kaasas, unistas eksameist; Leer, 19, täishabemega, ainus, kel oli naistega kogemusi;

Kirjandus

doc

Erich Maria Remarque "Läänerindel muutuseta" peatükkide kaupa

Erich Maria Remarque "Läänerindel muutuseta" Neli meest, 19 aastased, ühest klassist sõtta läinud. Paul Brämer, Albert Kropp kõige nutikam. Müller V õpib palju. Leer meeldivad lõbutüdrukud. Nende sõbrad: Tjaden kõhn lukksepp, 19a, kompanii suurim söödik. Haie Westhus niisama vana turbalõikaja. Detering talupoeg, mõtleb aint oma talust ja oma naisest. Stanislaus Katezinsky salga peamees, visa, kaval, 40a. Kantorek oli nende klassijuhataja. Kat Katczinsky on asendamatu, sest tal on kuues meel. Ta on kõige kavalam, elukutselt kingsepp, ta on iga asja peale meister. 1. ptk. Paljud olid surnud, ja kokaga vaieldi, et saaks teiste portsud ka ära süüa (150 asemel 80). Hea päev oli, sest lisaks saabus ka post. Käimla asendab kõrtsi, seal saab kuulujutte kuulda ja levitada, ka see häbi (koos sittumine...) on ära kadunud. Esimese turmtule all varises kokku see maailmavaade, mida neile õpetatud oldi. Suri ka Josef Behm paks, muhe poi

Kirjandus

docx

LÄÄNERINDEL MUUTUSETA Erich Maria Remarque

LÄÄNERINDEL MUUTUSETA Erich Maria Remarque Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 I PEATÜKK.................................................................................................... 4 II PEATÜKK................................................................................................... 5 III PEATÜKK.............................................................................

Kirjandus

pdf

Erich Maria Remarque „Läänerindel muutuseta“

ÕPETAJAKONSPEKT Erich Maria Remarque „Läänerindel muutuseta“ (1929). Kätlin Kask Modernismist üldiselt  Modernismi defineeritakse üldiselt kui uuenduslikkust taotlevat suunda kirjanduses, kunstis, muusikas kui ka teistes eluvaldkondades. Seda võb vaadelda ka kui esteetiliste väärtushinnangute pööret ning mõtlemise muutumist Esimese maailmasõja järgsel ajal. Paraku ei suutnud 19. sajandil valitsenud stabiilne ja

Kirjandus

docx

Kirjanduse eksamipiletid

Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin

Kirjandus

docx

Kirjanduse koolieksam 2011 piletid

Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma arvamuse eesti muistsete j

Kirjandus

doc

Keskkooli lugemispäevik

Natukese aja pärast tahab rahvas Juuditi ära tappa, aga temalt ei suudeta elu võtta, sest tegu on ikkagi Iisraeli päästjaga. 6) Seosed tänapäevaga Juudit oli ahnuse nimel kõigeks valmis nagu töönarkomaan on karjääriredeli tippu ronimisel kõigeks valmis. "LÄÄNERINDEL MUUTUSETA" E. M. Remarque 1) Kus ja millal? I maailmasõja läänerindel, 1916-1918. 2) Peategelane Paul Bäumer on 18-aastane kooliõpilane, kes läheb oma klassivendadega vabatahtlikult sõtta. Hoolimata sõjakoledustest ja tunnete mahasalgamisest on ta kaastundlik ning hooliv (vene vangide ja oma klassivendade suhtes). 3) Probleemid o Sõjakoleduste mõju inimesele o Kuidas kohaneda tavaeluga pärast sõdimist? o Miks peavad lihtinimesed riigitasandil tülide sõjas pärast oma eluga riskima?

Eesti keel