Remarque ja Hemingway (9)

1. Remarque sündis 22. juunil 1898 Lääne-Saksamaal. Nime Paul vahetas ta Mariaks austusest oma ema vastu. Remarque 'i isa oli raamatuköitja. Perekond oli üsna vaene ning neil tuli sageli kolida. Taskuraha teenimiseks andis Remarque klaveritunde. Lisaks tundis huvi liblikate, metsade, jõgede ja kirjutamise vastu.
1916 läks Remarque vabatahtlikuna Esimesse maailmasõtta. 1917 suunati ta läänerindele, kus päästis mitme kaaslase elu. Rindel sai ta haavata ning pärast seda lahkus armeest.
Pärast sõda suundus R. tagasi õpetajate seminari . Ta ei olnud sealsete vanaaegsete meetoditega rahul ning hakkas tegema juhutöid. Temast sai spordiajakirjanik.
1925 abiellus näitlejatar Ilse Jutta Zambonaga.
1929 sai tuntuks kirjanikuna romaaniga "Läänerindel muutuseta", mis sai väga menukaks ka välismaal. Kuid natsidele oli see vastukarva ning 1938 kaotas R. Saksa kodakondsuse. Ta emigreerus Šveitsi ning jätkas kirjutamist.
1939 suundus R. USA-sse ning elas kuni 1942 Hollywoodis. Seejärel suundus New Yorki . Hiljem suundus tagasi Šveitsi. Suurimat menu saavutas tema romaan "Arc de Triomphe ".
2. " Unistuste tuba", "Jaam silmapiiril", "Läänerindel muutuseta", "Tagasitee", "Kolm sõpra", "Must obelisk", "Armasta oma ligimest ", "Arc de Triomphe", "Elusäde", "Lissaboni öö", "Aeg antud elada, aeg antud surra", " Taeval ei ole soosikuid ", "Varjatud paradiisis "(vali 10 tk!)
3. Remarque'i arvates tuleb võidelda surma vastu ja inimlikkuse eest. Inimese tõeliseks vaenlaseks pole teine inimene, vaid surm. Elu on habras ja seda tuleb hoida ( humanist )
Remarque on individualist, sest ta keskendub üksikisikule (Paul Bäumer ja tema läbielamised romaanis "Läänerindel muutuseta")
Remarque on ideoloogiaskeptik, sest kindlaid hindamiskriteerume ja lahendusi ei pea ta reaalsuse mitmekesisust arvestades võimalikuks.
4. Hemingway sündis (1899) ja kasvas üles Chicago äärelinnas. Perekond kuulus kõrgemasse keskklassi, isa oli arst. Tema lapsepõlv oli õnnelik. 1917 asus H. pärast kooli lõpetamist tööle ajakirjanikuna. 1918 läks ta Esimesse maailmasõtta ning sai raskelt haavata. See jättis talle hingehaava alatiseks! Pärast seda elas H. Pariisis, USA-s, Kuubal , Hispaanias, Aafrikas, leidmata kodu. Tema kinnisideeks kujunes härjavõitlus.
Hispaania kodusõja ajal töötas ta sõjakorrespondendina. Hingehaavu leevendas ta alkoholiga. 1954 määrati talle Nobeli kirjandusauhind. H. tappis end 2. juulil 1961.
5. Hemingway teosed muudab keeruliseks nende lihtsus. Kirjanik on võimalikult objektiivselt edasi andnud seda, mis tegelikult juhtus, näidanud tegelaste käitumist ja sündmusi erapooletuna. Selle lihtsuse taga võib näha komplitseeritust. Olulisem on see, mida kirjanik ütlemata jätab, kui see, mida ta ütleb.
6. Remarque leiab, et surma põhjuseid on mitmeid, kuid järeldus on üks: elu on habras ja seda tuleb hoida. Tuleb võidelda surma vastu ja inimlikkuse eest. Ta ei ütle, kuidas see võitlus toimuma peaks. Ta ei taha lugejat veenda ega kasvatada, ta kirjeldab seda, mis teda liigutab.
Hemingway vihkab sõda. Ta on paradoksaalselt valmis tapmise ärahoidmiseks relva kasutama. Talle on tähtis humanism , ent seda tuleb kehtestada ja kaitsta relvaga, mis tähendab tapmise ja sõja vastu, relv käes, võitlemist.
7. "Ja päike tõuseb" dokumenteerib nn kadunud põlvkõnna elu Pariisis ja tegelaste reisi Hispaaniasse. See räägib tüdimusest, elupõletamisest, kalapüügist ja härjavõitlusest.
Kadunud põlvkonna all mõistetakse sõjast elusalt naasnud, kuid hingeliselt ja vahel füüsiliselt vigaseid mehi, kellele sõda lõppes kaotusega, ükskõik millisel poolel nad sõdisid.