Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Avargandism". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kunst, muusika, avargandism, harjunud, hävimine, kunstnikud, katsetamine, rikkumine, pillid, katsetused, kuulama, mõistetavad, kuulen, nägemusOli vaja leida uusi vahendeid enda väljendamiseks. Juba 20. saj alguse kunstivoolud hakkasid maalikunsti alustalasid kangutama. Dadaistid naeruvääristasid vanu traditsioone ja loobusid maalist kui igandist, hakates kasutama täiesti väärtusetuid materjale ebatavaliste teoste loomiseks. Abstraktsed ekspressionistid hülgasid nn.iganenud maalitehnikad, minimalistide teosed jäid taotluslikult lihtsaks. Popkunstnikud kasutasid oma kunstis igapäevaelu tuntud ja tuttavaid elemente. Optiline kunst soovis eksitada vaataja taju luues liikumise illusiooni, kineetilised teosed aga liikusid reaalselt. Kontseptuaalne kunst eelistas ideed objektile, superrealism näitas maailma realistlikumalt kui see tegelikult on. Tänapäeva kunstnikud peavad kunsti tegemise loomulikuks osaks fotograafia, filmi, video või arvuti kasutamist. Mida harjumatumad ja ebatraditsioonilisemad on väljendusvahendid seda raskem on sellist kunsti mõista. Ometi on igas teoses sõnum ja ajend selle loomiseks
ORISSAARE GÜMNAASIUM Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel Uurimistöö Autor: Keili Simastel 12. klass Juhendaja-metoodik: Anne Kann ORISSAARE 2011 2 ANNOTATSIOON Orissaare Gümnaasium Töö pealkiri Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel Kuu ja aasta: mai 2011 Lehekülgede arv: 43, jooniste arv: 25, lisade arv: 2 Referaat Töö koostaja valis uurimistöö teema ,,Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel", kuna muusika osatähtsust meeleolu kujundamisel pole alati peetud väga oluliseks. Tegelikult mõjutab muusika kuulajate meeleolu väga, seda kinnitavad mitmed uuringud, mida on tehtud erinevate
kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik-ümberkujundavast osast. Üheks esteetika-teaduse näiteks on eksperimentaalesteetika, mille rajajaks on Gustav Theodor Fechner. Eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotsessi, või kunstiteoste mõju inimestele, aga psühholoogiana ei saa määratleda, kes on kunstnikud ja mis on kunstiteosed. Sageli on väidetud, et nende küsimustega saab tegeleda filosoofia. 2. Esteetika kui Filosoofia: paljude arvates on esteetika eelkõige filosoofia, mitte teaduse osa. Lähtepunktiks on selgesti esitatud filosoofiline süsteem või omavahel seotud teoreetilised seisukohad. Eesmärgiks on esteetilise praktika, kunstniku ja kunstikogeja elamuste ning toimingute selge, ammendav, vastuoludeta tõlgendus ja analüüs. Esteetiku huvi on suunatud
olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik ümberkujundavast osast. Näited: 1) Eksperimentaalesteetika – eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotsessi, või kunstiteoste mõju inimestele, aga psühholoogiana ei saa määratleda, kes on kunstnikud ja mis on kunstiteosed. 2) Neuroesteetika – tegeleb esteetilise ilukogemuse neuraalsete alustega, eelkõige visuaalses kunstis. 3) Nõukogude marksistlik esteetika – teaduse tunnuseks peeti seaduste ja seaduspärasuste avastamist 3. Iseloomustage filosoofilise esteetika avaldusviise. 1. F-esteetika kui ilufilosoofia – õpetus sellest, mis on ilus ja inetu. 2
nietzsche jaoks on need kaks printsiipi tasakaaluliselt olulised inimese arengus apollooniline üldises plaanis tähendab kõigi analüütiliste eristuste alust kogu asjade kord on apollooniline, kui me anname asjadele kuju, me teostame seda printsiipi. nietzsche pidas kõige apolloonilisemaks skulptuuri. ka homerose eepilist luulet pidas nietzsche korrastatud kunsti mudeliks. kõige dionüüsilisemaks kunstiks nietzsche pidas muusikat. muusika mõjub otse kehale, inimese individuaalsus lahustub muusikas, mõistusele see aga ei mõju. tuletame meelde hamleni rotipüüdjat, või lugu sellest, kuidas vihane pillimees, pärast külarahvaga tülliminekut, mängis nii, et külarahvas tantsis ennast surnuks milline oleks tolleaegne muusikaesteetika? klassikalise muusika ideaal oli visuaalne ideaal : muusika on parim partituuris. kant väitis, et muusika on kasvatamatu : hästikasvatatud on ta ainult partituuris,
We balance opposites: movement in then out, tension and release 4 MOTION FACTORS: TIME (aeglane-kiire) FORCE (tugev-kerge) SPACE (direct plastic) FLOW (bound free) P.Bausch ,,1980" grupp indiviid lahkumissõnad ilma choreological order´ita - POSTURE GESTURE MERGE (kokkuliitmine) J. Kylian ,,Obscure temptation" Cunningham CHANCE THREORY (paberilehtedele kirjutatud sõnad (algustäht ette antud vastav tegevus ja choreological order lõhkumine) W.Forsythe lõhub muusika, liikumissõnavara, ruumi, esitaja funktsioone) METALINGUISTUC CODES (teatrikoodid, mida koreograaf kasutab või lõhub) VALERIE PRESTON- DUNLOP "LOOKING AT DANCES" (koreoloogiline perspektiiv tantsus) 2003, Verve Publishing; UK Rääkida tantsust, ilma, et seda näeks, on nagu proovida ronida üle kõrge müüri ilma redelita. Liikumise kirjeldamine sõnadega on kohutav ja peaaegu võimatu, nagu on võimatu kirjeldada roosi lõhna või veini maitset. See tekst on siiski mõeldud
Kantis uusaja suurimaid saavutusi. Inimese jaoks on põhiline tegutsemine ja tunnetamine. Saarinen võrldeb filosoofiat enim kunstiga. Rakendusfilosoofiaks loeb Saarinen näiteks Karl Popperit, Hannah Arendtit, Simone de Beauvoir, Karl Jaspers, Umberto Ecot, Roland Barthesi, Erich Frommi jt. Filosoofia peabki olema mitmetähenduslik. Filosoofia peab kahtlema iseendas ja olema piisavalt paindlik, et luua ühendusi kõigi teiste inimpraktikatega. 2 3 2). Sutrop, Margit 1998. Mis on kunst? Institutsionaalse esteetika kimbatus. Akadeemia & Welsch, Wolfgang 1998,1997. Aesthetics Beyond Aesthetics ( KÜSIMUS: Mis on esteetika? Analüütiline esteetika. Esteetikateooriate liigid. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga.) Esteetika on filosoofia haru, mis tegeleb ILU ja KUNSTI põhiprintsiipide sõnastamisega. Laias laastus võib esteetikateooriad jagada nii (vt lisaks küsimus nr 5): 1) representatsiooniteooriad
seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik-ümberkujundavast osast. Näited: 1.Eksperimentaalesteetika . Eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotsessi, või kunstiteoste mõju inimestele, aga psühholoogiana ei saa määratleda, kes on kunstnikud ja mis on kunstiteosed. 2.Neuroesteetika . Tegeleb esteetilise ilukogemuse neuraalsete alustega, eelkõige visuaalses kunstis. 3.Nõukogude marksistlik esteetika - teaduse tunnuseks peeti seaduste ja seaduspärasuste avastamist 3. Iseloomustage filosoofilise esteetika avaldusviise . 1) F-esteetika kui ilufilosoofia (verbaalne ja sisulise probleem) 2) F-esteetika kui esteetilise filosoofia (Reeglina käsitleb ühte või mitut esteetilise sfääri nähtust
distsiplineerib. Kultuur on viis mille kaudu on võimalik valitseda. Arnoldi käsitlus on seotud Suur Britannia klassikalise korraldusega - klassid peavad olema üksteisest eraldatud Romantismi kontseptsioon on harmoonilises tasakaalus, suunab kaost ja hullumeelsust (Turg = kaos). Kunsti üle otsustab see, mis on tema sees. Luges sisemine ja vaimne kontroll. Ideed romantismist: Kunsti idee on originaalsus Kunsti pole vaja millekski praktiliseks - idee kunsti kasutamisest, et kunsti pole vaja. Kunst on olemas, kuid kunst on kasutu. Kunst elas argilisusest kõrgemal. Kultuuri ja kunsti nähtused pidid valitsema arglisuse üle. Rahvas on romantismis teatud kollektiivse puhtuse sümbol. Tsivilisatsioon (kultuur siis? vist mitte) hävitab selle puhtuse. Inimene on algselt puhas romantismiideede järgi (pärispatukontseptsiooni vastand). Kõik on hästi looja käes, halvasti inimese käes. Rahvas ise oma kultuuri üle otsustada ei tohi. Arnold eristab inimese "tavalist" ja
Popkultuur enamusekultuur. 2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuuriga. Populaarkultuur on justkui päriskultuurist ülejäänud osa, mis päriskultuuri hulka ei kuulu. Näide selle kohta, et kõrgkultuuri eristatakse madalast: KÕRGKULTUUR: klassikalise muusika kontserdil pole nauding kõige tähtsam. Naudingut tuleb edasi lükata. MADALKULTUUR: Kui minna klubisse tantsima, siis on nauding kohe kätte saadav. Prantsuse sotsioloog Bourdiey väitis, et kõrge ja madala jaotus pole midagi absoluutselt, üle aegade kestvat. // Kuid kui me vaatame
Kadri ESTEETIKA · Umberto Eco ,,Ilu ajalugu", ,,Inetuse ajalugu" · Kraavi, J Postmodernismi teooria ja postmodernistlik... · Aastaarvud ega teoste nimed ei mängi rolli eksamil. Tuleb seletada, millal ja kes mida ütles. Põhimõtted. Mis on esteetika (filosoofiline distsipliin)? Märksõnad: ILU, harmoonia, proportsioon, subjektiivne vs objektiivne, isikupära. INETUS. KUNST. MEELELISE TAJU ÕPETUS. Mis on kunst? Mis on kunstiteos? Mida kujutab kujutav kunst? Aisthetikos meeleliseks tajuks võimeline. Esteetika on filosoofiline teadus kunstist, selle suhetest tegelikkusega. Kas kunst kopeerib seda maailma, mida nad enda ümber näevad ja neid emotsioone ja käitumismustreid või on kunst midagi välja mõeldud, midagi, mis loob uusi reaalsusi? Milline on kunsti suhe ümbritsevasse maailma? Kunst on kunstniku eneseväljenduse viis. Kunst tahab maailma muuta, paremaks teha, inimesi muuta
5. popkunst 6. kontseptualism 7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9. feministlik kunst 10. kehakunst - performance 11. modernism – postmodernism 1.Impressionism ja moodne maailm Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-
Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist küllastunud keskkonnas ja osa võtta kunsti uuendustest. Paljud välismaalased jäidki Pariisi elama, ka paljudele eesti kunstnikele kujunes Pariis teiseks koduks. Laialt levinud arvamuse kohaselt koosnevad kunst ja selle ajalugu üksikteostest.Mitte ainult
Stiilimuutusi põhjustab ikkagi inimese vanus; 1....5 aastaselt kuulasin ainult eesti muusikat, lemmikuks oli Kollane Allveelaev G - Vaikus on Kuldne 5....7 aastaselt tulid lihtsama sisuga välismaised laulud, lemmikuks oli Shaggy - Boombastic 7....10 aastaselt oli mul muusikast ysna yxkõik, see eriti ei huvitanud mind. Lemmikuteks olid Down Low - Jahnny B ja Fools Garden - Lemon tree 10...11 aastaselt hakkasin muusika fanaatikuks, lemmikuteks said Blur - Song 2 jms. 12...14(?) aastaselt on olnud põhiliseks selline veic raskem stuff, nagu System of A Down - Know, Toxicity jms. Eriti on aga (ikka veel) Thumbs up for Gorillaz. Muusika ajalugu algab ilmselt koos inimkonna ajalooga. Tähendusrikaste helide tekitamine, nendest nii-öelda sekundaarse märgisüsteemi loomine, arenes tõenäoliselt paralleelselt kõne ja keele kujunemisega. Võib vaid oletada, kas esimesed "muusikateosed" olid käteplaksudega
Kui maailmas suudetakse kõik ratsionaaalselt ära seletada, siis see ei saa olla viljakas. Me võime ju proovida ehitada ratsionaalsele loogikale põhinevat asja, aga sellega tuleb olla ettevaatlik. Kant: inimesed ei saa suhelda maailmaga vahetult ja otse. Selleks et me maailma saaksime mõtestada on vaa fenomene. Nt aja ja ruumi kategooria, mis organiseerivad seda teadmist. Noumenaalne maailm ei mahu tunnetusliku maailma sisse, see on väljaspool tunnetust. Sellega tegeleb kunsti valdkond. Kunst tabab midagi sellist mis oleks justkui tabamatu. Kunstiteosed võrsuvad loodusest enesest. Kunst ja kultuur on looduse enda arengu tagajärg. Anti mõista, et kogu universus on kunstiteos. (Romantism) Looja tüüpi nimetati geeniuseks - vahendas looduse ilu. Käsitöö on teine kunsti viis. Miks kultuur on vastand tsivilisatsioonile? Samwell Coleridge määratles mis on kultuuri ja tsivilisatsiooni erinevus. Cultivation- kõrgete väärsuste poole püüdlemine, kultuurseks saamine
Kuidas ta seda põhjendab (Seneca jätkab seda teemat XCIX kirjas)? Kas need põhjendused on õiged? Täpsustage, kas Seneca mõistab hukka igasuguse kaasaelamise ja leina lapse kaotuse puhul? Kaotatud hüved toovad endaga kaasa mõne muu ebamugavuse (nt tervise halvenemine). Kodumaa, laste ja vanemate ohtusattumist ei saa pealt vaadata, seetõttu häirib ja masendab see rumalat inimest. Kirjas LXXIV väidab, et targa inimese teod on enesega kooskõlas ja sobivuses. Ta on harjunud ning rahulik mõeldes enda surmale, sest see tuleb ju paratamatult, seetõttu ei suhtu ta traagiliselt ka teiste surma. Lähedaste surma taludes on tema hingeseisund sama, mis enda surma oodates, sest ta valitseb ennast ning näeb maailma üldisemalt. Mina arvan, et lähedase kaotus mõjutab ja masendab igat inimest, samas ei oska ma öelda, kas Seneca poolt esitatud väited on õiged või mitte. Arvamusi on väga palju, kindlasti olid Seneca põhjendused tema jaoks tõde
inimese käes". Populaarkultuur on (argumendid) 1. Kultuur, mida armastavad paljud, enamuse kultuur. (Demokraatiaga seonduv, Üritatakse seda enamust juhtida, samamoodi kui demokraatias). 2. Populaari vastandus kõrgkultuurile. (arvamus, et populaarkultuur on mingi rämps, mis jääb kõrgultuurist üle. Kunstiteos pole seotud naudinguga, nt. eeldamine, et muusikat peab nautima, nagu veini või vanni, see on vale ja inimene on loll. Kunst peab olema sügav.) Bourdieu väidab, et asi on klassi päritolus, võimude loomisviis. 3. Massikultuur seotud massiühiskonna tekkega, kujunes välja industrialiseerimisperioodil. Tänapäeval veidi muutunud(kuna on arvutid jms, kus saab ise playliste teha vms). Kriitiline teooria väidab, et see on kõrgemalt kaela määritud alamkihile, et neid paremini valitseda vms. Eliidil oli üldiselt oma kultuur. Massikultuur kui ajuloputus alamkihile
AKADEEMIA 10. AASTAKÄIK 1998 NUMBER 8 Akadeemia nr 8, 1998, lk 1653-1671 MIS ON KUNST? Institutsionaalse esteetika kimbatus Margit Sutrop Analüütilised filosoofid hakkasid kunstiküsimustes aktiivselt sõna võtma 20. sajandi keskpaigas. Kohe algusest peale vastandati end nn traditsioonilisele esteetikale, mille all mõeldi kõiki teooriaid, mis tegelesid küsimustega: Mis on kunst? Mis on ilu? Mis on esteetiline elamus? Milline on kriitika funktsioon? Mis on esteetilise- ja maitseotsustuse kriteeriumiks? Kõigi nende küsimuste taga oletas
Merest tõusev Aphrodite: klassikaline anima - kuju. Õhtumaises kultuuris on levinud meessovinistlik trend käsitleda naiselikkust madonna (eelistatud) ja hoora (taunitud) stereotüüpides. Anima kannab endas mõlemat. 3) Ise isiksuse seesmine tasakaalupunkt, mis ei ühti teadliku mina´ga. Mida enam inimene suudab integreedia oma isiksuse alateadvuslikke aspekte, seda enam saab talle selgeks, et tema isiksuse kese ei ole tegelikult mina, kellega ta on harjunud samastuma. Jungi järgi ei ole võimalik Ise´t Jumalast eristada. Tasakaalupunk, kuhu inimene peaks jõudma, kui on omaks võtnud, et kõik, mis ta lükkab alateadvusesse, ei ole halb ning tunnistanud, et teal(kui ta on mees), on ka naiselikke omadusi. Meeste unenägudes sümboliseerib Iset tavaliselt Vana Tark Mees, naistel madu või tarkusejumalanna, maaema, armastusejumalanna. Sümboleid on väga palju, kõige tüüpilisemad ise kujutlused on kõik
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM
kunstifilosoofia(mis on kujutamine? X on kujutis siis ja ainult siis, kui...). 5. Selgitage esteetika kui kunstifilosoofia ja kunstiesteetika vahekorda. Esteetika kui kunstifilosoofia pigem uurib kunsti olemust, hindamist ning tõlgendust ja analüüsib seda. Ei ütle, kuidas tuleks kunsti teha, vaid analüüsib ja uurib seda sellisena nagu ta on ja selle erinevaid tõlgendusi. Kunstieetika ütleb, kuidas tuleks kunsti teha, kogeda; mis on õige, tõeline ja hea kunst. Kutsub üles muutma suhtumist kunsti. Isiklik kuidas mina asja näen-teen, varjatud põhineb erinevatel filosoofilistel, ideoloogilistel jms eeldustel, mis on harva selgesõnalised. 6. Millega tegeleb analüütiline esteetika? (tooge kaks selgitavat näidet) Kunstipraktika põhimõistete loogiline analüüs(tarvilikud ja piisavad tingimused), argumenteeriv-põhjendav, kirjutamisstiil mitte-retooriline ja mitte-ilukõneline, terminite ja
see enamusel. Nt. Miks ,,Titanik" meeldib kõigile? 2) Pop.kult vs. Kõrgkult nende vastandudes on kõrg ülejääk, mis ei kuulu päriskult sisse. Kõrge ja madala hierarhiline jaotus. Kõrgkult eristamine nauding, mis saadatakse. See ei tohi olla füüsiline vaid lükkub edasi. Naudingut tuleb edasi lükata. Nt. Disco puhul on vaja naudingut kohe, tõelise kunsti puhul peabki see olema keeruline. Pierre Bourdieu eristas kõrge ja madala jaotust. Kunst jaotubki nii kuni 19 sajni. 3) Pop.kult samastatakse massiühiskonna tekkega. Langeb industrialiseerimise ajastu (19saj II p 20saj). Sai linnade kujundamise kaudu. Hakkas kujunema probleem, et madalamad kujundavad oma kultuuri, mis väitis, et eliitidel pole midagi. Päriskunst = individuaalne looming (romantism geeniuse kunst) Massikultuur = kollektiivne hüsteeria Pop
maailma muuta. Bacon ütleb et maailma valitsetakse seda tundes. Galilei ütleb et maailm on mõõdetav. Kõik mis on mõõdetav seda tuleb mõõta ja see mis ei ole mõõdetav tuleb muuta mõõdetavaks. Loodus on matemaatika. Maailm on korraldatud vastavalt loodusseadusele. Valgustus ajastu idee oli panna tööle inimese loogika, et inimene saaks aru mis looduses toimub ja kuidas see meid muudab. Kunst ja kultuur on looduse teatav tagajärg. Geenius. Geenius ei valmistanud kunagi midagi. Tsivilisatsioon ähvardab kultuuri Rousseau on valgustus ajastu suurim mõtleja. Inimese päritolu on looduslik, inimese baas asub looduses ja sellest tulenevalt inimse looduslikud õigused on loodusest. Iga riik peab rajanema õiglusel( see tuleb looduslikel õigustel). Järeldus inimese kohta, inimene on oma loomuselt hea, inimene sünnib ilma puhtana ja rikkumata
Objektiivne ilu, käsitlus kujunes defineeri Schelling (saksa filosoof ja kirjanik). Tema väide: kogu loodus on pm mõistuslik, sellisena sarnaneb ta kunstiteosele. Kogu loodus on kunstiteos. Absoluutne kunstiteos selle igavikulises ilus. Loodus on vaadeldav kui tohutu suur sümbolitest konstrueeritud tekst." Iga kunstiteos annab edasi universumi absoluutset ilu. Kunsti kohustus on tuua looduse ilu nähtavale. Kuna loodus oma olemuselt orgaaniline, peab ka kunst olema romantismiga kaasnev püüe looduslähedusele. Jumal on kõikjal meie ümber. Panteismi loogika, mis kunsti kaldus: terved koolkonnad veendunud et kunsti puhul valdav eelkõige tema kunstlikkus/ebaloomulikkus. Kunst ei tohi olla kunstlik. Hollandi filosoof Spinoza ,,Inimese keha ja hing pärit ühest ja samast". Jumala loodud maailm ja inimese loodud on ühtsed. Inimkultuur ei sündinud mitte sellest, et ta ütles loodusest lahti,
Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. Kunsti päritolu. 14. Foucault huvi antiikeetika vastu. Foucault endahoole kontsept. Inimene kui kunstiteos. 15. Uusaja filosoofia
tundlikest teemadest kõnelema (vt Indrek Raudsepa artikkel). Teost või sündmust analüüsides tuleks ära kasutada kogu kunstiajaloo võimalusi ning kaasata töid, mille süzee või eesmärk ei pruugi olla esmajärjekorras lihtne ja tore, vaid mis esitavad moraalseid või eetilisi dilemmasid. Probleemide üle mõtlemine, arutlemine ja mitme võimaliku vaatepunkti tajumine, konteksti hindamine, eelarvamustest ja hirmudest võitu saamine on oluline osa noore inimese sotsialiseerimisest. Kunst aitab suurepäraselt elus ette tulevaid probleeme läbi mängida, nii et päriselus läheneb noor inimene probleemile juba ettevalmistatult ja avatult. Visuaalne kirjaoskus Visuaalsete kujutiste kõige olulisem funktsioon on edastada mingisugust sõnumit, tähistada mingit teadet ning teha seda retooriliselt ja esteetiliselt huvitavas vormis. Kunstis on erinevate sõnumite edastamiseks aja jooksul välja kujunenud traditsioonid ning et see paremini
Ilus inimkeha ei tähenda seda tunnet, mis meis tekib kui keegi on ihaldusväärne kõigi teiste poolt ja seetõttu ihaldusväärne ka minu poolt. Puhas esteetiline tunne, kui teatavad omadused, punktid meis mingisuguseid tundeid tekitavad. Platon- jäljendamise teooria- kunstiteos on alati millegi objektiivse koopia, alati millegi imitatsioon, millegi jäljendamine. Kunstiteose staatus pole kunagi nii kõrge, kui looduslikud objektid. Väljendamine- subjektiivne- kunst on millegi subjektiivse, nt autori mõtte või idee väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. Väljendamine- objektiivne, samas kehatu- millegi objektiivse kuid kehatu, konkreetses tajutavas vormis väljendatav. Kas mingisugusel kunstiteosel on nimekiri tingimustest, mida täita? 20. Sajandil on toimunud nähtus 'kunsti piiride laienemine': traditsioonilise kunstizanri väljenduskaanon seatakse küsimärgi alla ja proovitakse teha teatrietendust kus näiteks
sattuda sõltuvusse, eriti teismeeas narkootikumidest. Vanemad peaksid olema väga tähelepanelikud nende laste käitumisharjumuste suhtes. Kui nad hakkavad midagi peitma või ütlema selliseid asju nagu: ,,Ära üle minu toa läve astu", tuleb emal tuba kindlasti läbi otsida. 3. Kunstnik. Indigo-kunstnik on tunduvalt sensitiivsem, kasvult väiksem, ehkki mitte küll alati. Neid tõmbab kõige enam kaunite kunstide poole. Nad on väga loomingulised ning neist saavad homsed õpetajad ja kunstnikud. Ükskõik, millega nad ka ei tegeleks, keskenduvad nad alati asja loomingulisele küljele. Kui nad valivad erialaks meditsiini, võivad neist saada kirurgid või teadlased. Kui nad valivad mõne kunstiala, saavad just neist selle ala silmapaistvad viljelejad. Kuskil neljanda ja kümnenda eluaasta vahel võivad nad vahetada umbes 15 korda loomingulist valdkonda tegelda ühe alaga viis minutit ja 11
Max Ernst/Joan Miro (sürrealism)
Paul Gauguin (pi)
Gerhard Richter
/raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900
sügavamat. *Inimene on maailma kroon tänu oma kujutlusvõimele. Kujutlusvõime abil loome me fantaasiamaailma, mida isegi jumal ei suuda, sest kõik, mis jumal mõtleb, ta loob, ta ei saa fantaseerida(N: ta ei saa mõelda ringikujulist ruutu, inimene aga küll). 7. Kontstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia Hegel: ,,mina" vahendatuse protsessid. Marx: inimene on ühiskondlike suhete summa 20.saj saabub ,,subjekti surm" postmodernismis ja poststrukturalismis. See, mille kohta ma olen harjunud ütlema ,,mina", on katseliselt kokkusattunud narratiivid. Seda ,,mina" ei ole enam olemas. Kodus: Bibihhin, Maailm, I loeng Küsimused: Mis on maailm? Bibihhin, ,,Maailm" I loeng Mis on maailm tema arvates? *ei annagi lõplikku definitsiooni *Maailm on see tervik, millest moodustub inimese jaoks see, kus ta on. Lk 1693 Meeleolu seos maailmaga: *meeleolu kaudu tajume me seda tervikut. Meeleolu kaudu algab küsimus olemise üle. Filosoofia algab meeleoluga, mingisuguse tundega. (lk 1694)
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM
Peab õpetama oma kasvandikke, kuidas luua enesele nii palju kui võimalik." Väline koor ei pruugi olla alati tõde inimese kohta. See jätkub ka 19.saj realismis. Vaated kirjandusele ja kunstile: ,,Ma ei taha milline isa sooviks, et tema pojast saaks luuletaja. Kui pojast saab siiski edukas versisepp, siis mõeldagu sellele, millises seltskonnas ta käima hakkab ja raiskab oma aja ja raha. Õhk on seal meeldiv, kuid pinnas viljatu." Klassitsistlik kunst taandub ja asemele tuleb midagi muud. Klassitsistli kunst nõudis jäika vormi, kõik peab olema zanripuhas, kuid valgustuse vältel toimub järk-järguline liikumine nendelt nõuetelt ära. Alexander Pope. Domineeris riiklik, kuningakoja kirjutav autor. Oma eluajal väga tähtis, aga hiljem kirjanduses esile ei tule. Vormivõtetest loobumine kuni romantilise mässuni mingit vormi pole olemas jne. Kirikuga kõik korras, anglikaani usk, muud usud võivad ka olla. Mingit
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast
annaabi.ee 
