Järgmised maadeavastamised koondusidki kirde- ja loodeväila otsingutele. Loodeväli õnnestus ilma talvitumata esimest korda läbida alles 1969, samal aastal kui ka esimene inimene Kuule jõudis. 17.saj hakati otsima lõunamandrit. Esimesena jõudis Austraalia rannikule hollandlane Willem Janszoon 1606.a. 1770.a jõudis Austraaliasse inglise meresõitja James Cook. 1788.a kujunes tänapäeva Sidney lähistele esimene eurooplaste asundus. Eelkõige avardasid maadeavastused inimeste silmaringi. Sel ajal tundsid eurooplased 90% maailmamerest, maismaast 60%. Maadeavastuste käigus õpiti tundma taimi ja loomi. Ameerikast Euroopasse toodi kartul, tomat, mais ja tubakas. Kartulisse suhtuti halvast, anti ainult loomatoiduks. Eestisse jõudis 18.saj. Tubakat peeti arstirohuks kopsuhaiguste vastu. Maadeavastused tõid kaasa ka haigusi, nt süüfilise. Varauusajal muutus oluliselt majanduskorraldus, maadeavastused said oluliseks mõjutajaks.
mis võimaldas väham asju ja rohkem toidumoona kaasa võtta, mis omakorda võimaldas pikemaid reise. Kompassi täiustumine ja astrolaabi (tähekõrgusmõõtja) leiutamine olid eelduseks paremale navigatsioonile ja eelmiste põlvkondade kogemused andsid samuti indu juurde. Lisaks leidus Hispaanias ja Portugalis piisavalt meresõidukogemusega meremehi ja Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid, kes olid valmis minema kaugetele merereisidele. Tähtsust omasid ka ristisõjad, mis avardasid eurooplaste maailmapilti, valmistades neid teatud mõttes avastusteks ette. Tagajärgi oli palju ning nii häid kui halbu. Headeks võib lugeda eurooplaste maailmapildi avardumist ja uute kaubateede kujunemist - kui varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere, Põhja- ja Läänemere, siis nüüd üle Atlandi ookeani. Kerkisid esile uued kaubanduskeskused nagu näiteks Amsterdam ja Lissabon ning rikaste Itaalia kaubalinnade tähtsus vähenes
Maadeavastuste tagajärjed Kristjan Kipper Mõju Euroopale · Eelkõige avardasid inimeste silmaringi · Varauusaja lõpuks oli eurooplastele tuntud 1/5 maakera pindalast · Õppisid tundma seninägematuid taimi ja loomi · Ameerikast toodi Euroopasse kartul,tomat,mais ja tubakas,koduloomadest kalkun · Kartulisse suhtuti Euroopas pikka aega umbusuga,seda peeti malaaria põhjustajaks · Eestisse jõudis kartul maaõuna nime all · Tubakat peeti pikka aega arstirohuks · Negatiivseks küljeks levis maadeavastusetega ka haigused,näiteks süüfilis
Seltsiliikumine EESTLASTE SEISUKOHAST Selts on kindla põhikirjaga omaalgatuslik liikumine. Seltsidesse koondumine ja ajakirjandus avardasid eestlaste silmaringi ja tõstsid nende ühiskondlikku aktiivsust. Enamus seltsid olid seisuslikud, kuhu võeti liikmeteks vaid kindla sotsiaalse taustaga inimesi. Esimeseks seltsiks loetakse haritlaste koondumisel tekkinud Õpetatud Eesti Seltsi. Laiem eestlaste seltsiliikumine sai alguse lauluseltsidest. Esimesed laulukoorid asutati 18. sajandi lõpul ja 19. saj. alguses kirikute juurde, vennastekoguduse ringides ja külakoolides. 1865
Maadeavastuste tagajärjed Maadeavastuste põhjused Kullajanu Vajadus idamaiste vürtside järele Ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga Uudishimu ja seiklusjanu Maadeavastuste eeldused Karavellideilmumine Kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Taasavastati Maa kerakujulisus Maadeavastuste mõju Euroopale Maadeavastused avardasid inimeste silmaringi Uute kaubateede kujunemine varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja- ja Läänemere, nüüd aga üle Atlandi ookeani Uute kaubanduskeskuste esilekerkimine (Lissabon, Amsterdam jt.) Uute põllukultuuride levik Euroopas (kartul, tomat, mais, kakao jm.) Uued nakkushaigused süüfilis Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele Maadeavastuste mõju Ameerikale
Maadeavastuste põhjused ja eeldused ning tulemused: Põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele, vajati uusi turvalisemaid kaubateid, kullajanu, uudishimu ja seiklushimu, rekonkista lõppemine. Eeldused: karavellide (kaugsõidulaev) ilmumine, uued navigatsioonivahendid, Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi, Pürenee ps oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgusid) kes olid valmis minema kaugetele merereisidele, ristisõdijad avardasid eurooplaste maailmapilti, veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mangooliast ja Hiinast, tekitasid uudishimu kaugete maade suhtes, taasavastati maakera kerakujulisus. Tulemused: UUS MAAILM VANA MAAILM · Koloniseerimine · Kaubanduse raskuspunkt nihkus (paljaksröövimine, kohalike põhja poole, tekkis kaubandus- ja rahvasre orjastamine, orjade fondibörs, avardus maailmapilt,
tatel 1754-1817.See raamat ilmus Inglismaal aastal 1790 ja Eestis aas- tal 2000.Raamatus on 239 lehekülge. See raamat põhineb tema enda läbielatud sündmustel. William Bligh (peategelane) oli kogu oma elu seotud merega. Kuueteistkümneaastaselt elas ta Briti sõjalaevastikus madruseelu ning oli 22-aastane, kui temast sai kapten James Cooki tüürimees. Selle reisi ajal tegi Bligh Cookiga tihedalt koostööd Vaikse ookeani lõunaosa kaartide koostamisel, mis avardasid maailma teadmisi sellest piirkonnast. Sama reisi ajal avastati Lõunamere Otaheite saarelt, mida nüüd tuntakse Tahitina, ka leivapuu. Pärast teenimist fregatil ehk sõjalaeval anti Blighi juhtimise alla Otaheitele suunduv kaubalaev, mis pidi tooma sealt leivapuu istikuid Lääne-India saartele. See laev oli ´´Bounty``. ´´Bounty`` reisi katkestas mäss pardal, mille alustas senini Blighi lemmik madrus Fletcher Christian. Bligh ja kõik kes mässuga ei nõus-
suurenemise. Tööstuslik pööre tõi kaasa ka hariduse leviku ja muutis ühiskonna seniseid tavasid ja moraalinorme. 19.sajandi keskpaigaks oli masintootmine muutunud enamikus Euroopa riikides ja Ameerika Ühendriikides valitsevaks. Varsti hakkas toimuma ka suur transpordi areng, eelkõige raudteede. 19.sajandi algul edukalt katsetatud vedurit kasutati esialgu kaevandustest söe vedamiseks. Rajati esimene raudteeliin(6km) Inglismaal. Raudteed soodustasid tööstuse arengut ning avardasid oluliselt inimeste liikumisvõimalusi. Raudteede abil oli võimalik toorainet ja valmistoodangut vajalikesse kohtadesse vedada. Raudteede ümber kerkisid asulad ja tööstusettevõtted. Raudteede kõrval etendas ka olulist rolli veetransport. Aurulaevanduse kiire areng ,sõukruvi kasutuselevõtmine ja raudlaevade ehitamine võimaldas hakata ühendust pidama peaaegu iga maailma piirkonnaga. Industriaalühiskonnas hakati laialdaselt kasutama elektrit. Esimesena leiutas
c) Aurumasin kui uus energiaallikas: seni vee- ja tuuleenergia 1765 James WATT'i aurumasin 3. Industriaalühiskonna teke - tööstuse saavutustele tuginev ühiskond a) Industrialiseerimine masintootmise võidulepääs: rasketööstus: rauamaagi ja kivisöe tootmine,masinaehitus jne. kergetööstus tarbekaubad:tekstiili-, jalatsi-, mööblitööstus jne. b)Transport: raudteed soodustasid tööstuse ja kaubanduse arengut ning avardasid liikumisvõimalusi 1814 George STEPHENSON'i vedur aururong I raudtee 1825 Inglismaal aurulaevanduse kiire areng ühendus maailma kaugete piirkondadega (1807 Robert FULTON'i aurik aurulaev) algas auto võidukäik diisel- ja bensiinimootor (R. Diesel, C. Benz) esimeste lennukite katsetamine c) Elektri kasutamine: elektri talletamine ja tootmine elektripatarei (A. Volta) elektrigeneraator ja - mootor (M.Faraday)
müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga Eeldused: karavellide ilmumine uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine (tähekõrgusmõõtja) Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele ristisõjad avardasid eurooplaste maailmapilti, valmistades neid teatud mõttes avastusteks ette veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast tekitasid suurt uudishimu kaugete maade vastu taasavastati Maa kerakujulisus Tagajärjed: Ameerikale: vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse
muutused, mis muutsid inimeste ellusuhtumist ja ühiskonda. Juba 14. sajandil hakkas Itaalias kujunema uus maailmavaade. Religiooni asemele tõusis inimene, kes oli kui looduse osa ja Jumala loomingu tippsaavutus. Sellist ellusuhtumist nimetati humanismiks. Taasavastati ja tõsteti ausse antiikkultuuriga seonduv. Inimesed suhtusid kriitiliselt endistesse autoriteetidesse, näiteks kirikutesse ja hakkasid tegelema loodusteadustega. Inimeste maailmapilti avardasid suured maadeavastused. Kui ennem arvasid inimesed, et maakera on lapik, siis nüüd saadi kinnitust, et tegelikult on see kera kujuline. Algselt ei olnud inimeste eesmärk mitte avastada maid, vaid leida lihtsam ja odavam ligipääs Aasiasse. Meresõitjad oma rännakutega avastasid juhuslikult palju uusi maid, näiteks ka Ameerika ning õppisid seega maakera geograafiliselt paremini tundma, avastades seal palju uusi taime- ja loomaliike. Arenes ka riikidevaheline
· Eluviis muutus liikuvamaks, üha rohkem inimesi siirdus külast linnadesse · Raudteede rajamine soodustas kaubalis-rahaliste suhete arengut · Ühtse kirjakeele loomine soodustas läbikäimist ja rahvusliku kultuuri arengut · ,,maarahva" asemel tuleb kasutusele ,,eestlane" · rahvusliku haritlaskonna teke võimaldas juhtide esilekerkimist nö omast keskkonna · talude päriseksostmise võimalused avardasid ettevõtlikemate talupoegade tegevusvälja (teisalt ka kohustus tasuda laenu pangakrediite) · ajakirjanduse teke võimaldas ideede levitamist ja suurte masside kaasatõmbamist · ühisüritused liitsid ja tekitasid arusaama ühtsuse jõust ning väärtusest (koostöö kogemused) · kirjanduse areng tõstis eestlaste eneseteadvust (rahvusromantiline ,,Kalevipoeg", · baltisakslaste eeskuju; eestlased saksastamise ja venestamise vahel
Industriaalühiskonnas hakati energiallikana laialdaselt kasutama ka elektrit. Täiustusid ka sidepidamisvahendid: leiutati telegraaf, telefon, fonograaf, grammofon ja raadio. 7. Industriaalühiskonna kujunemisele aitas tugevasti kaasa transpordi, eelkõige just raudteede areng. Esimene raudteeliin rajati 1825. Aastal Inglismaal. 1830. Aastal algas ulatuslik raudtee´võrgu rajamine paljudes Euroopa riikides. Raudteed soodustasid tööstuse arengut ning avardasid oluliselt liikumisvõimalusi. Raudteedest sai industriaalühiskonna transpordisüsteemi keskne osa, mille abil oli võimalik toorainet ja valmistoodangut vajalikesse kohtadesse vedada. Raudteede ümber kerkisid asulad ja tööstusettevõtted. 11. Konservatiivid pooldasid ühiskonna aeglast ja järjepidevat arengut ning oli vastu igasugustele murrangulistele uuendustele. Nad soovisid tugevat riiki ja olid vastu riigivõimu avalikule arvustamisele
Sõda oli kasulik põhiliselt sõjatööstusele, kes sai uusi relvi katsetada ja äri ajada. Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile, tekkis riigimonopolistlik kapitalism-majandusviis, mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopoolseid ettevõtteid. Tohutud sõjakulutused kurnasid ära enamiku suurriikide majanduse. Pikad sõjaaastad purustasid vanad moraalinormid ja tavad ning tõid kaasa suuri vaimseid kannatusi. Moraal käis alla. Samal ajal avardasid kokkupuuted võõraste maade ja kultuuriga inimeste maailmapilti. Sõda lõppes 11. novembriil 1918.aastal sõlmitud Compiegne'i vaherahu sõlmimisega. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunesid Saksamaa, Austria- Ungari,Osmanite riigi ja Venemaa impeeriumid. Nendes riikides valitsenud dünastiad kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Tekkisid uued riigid: Soome, Leedu, Eesti, Poola, Läti, Tsehhoslovakkia, Ungari, Iirimaa.
Maadeavastuste põhjused ja eeldused ning tulemused. Põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele, vajati turvalisemaid kaubateid (india kaubad olid araablaste, türklaste vahenduse tõttu kallid), kullajanu, uudishimu & seiklusjanu, renkonkista lõppemine. Eeldused: karavellide ilmumine, uute navigatsioonivahendite kasutuselevõtt, hispaanias ja portugalis leidus meremehi, sõjakad rüütlid (hidalgod), kes olid valmis minema merereisidele; ristisõjad avardasid maailmapilti; Marco Polo reisikirjad; taasavastati Maa kerakujulisus Tulemused: Uus Maailm: paljaksröövimine, kohalike orjastamine ja hävitamine, euroopaliku elulaadi pealesurumine, Aafrikast orjade sissevedu (+hobune, varblane, gripp, rõuged, tüüfus) Vana Maailm: kaubanduse raskuspunkt liigub põhja poole, tekkisid kauba ja fondibörs, hindade revolutsioon, avardus maailmapilt (zoo-,geo-, etnoloogia, botaanika); laevaehitus ja navigatsioon (+mais, maapähkel, kakao,
mitte ainult tootmises, vaid ka teistes ühiskonnaelu sfäärides - põllumajanduses, olmes, vaimuelus ja moraalis. TRANSPORDI ARENG · Industriaalühiskonna kujunemisele aitas kaasa transpordi, eriti raudtee areng. · Esialgu kasutati vedurit. · kaevandustes. 1825. a. ehitati esimene raudteeliin Inglismaal. · Raudteede kõrval etendas olulist rolli ka veetransport. Raudteed soodustasid tööstuse arengut ning avardasid oluliselt inimeste liikumisvõimalust. Raudteedest sai industriaalühiskonna transpordisüsteemi keskne osa, mille abil oli võimalik toorainet ja valmistoodangut vajalikesse kohtadesse vedada. Olulist rolli etendas ka veetransport. aerulaevanduse kiire areng, sõukruvi kasutuselevõtmine ja raudlaevade ehitamine võimaldasid hakata ühendust pidama peaaegu iga maailma piirkonnaga. Sellega käis kaasas ka ulatuslik kanalite ehitamine. 19. sajandi teisel poolel leiutati bensiinimootor. 20
Arvan, et luuletus „Kuniks elul on antud veel olla“ on üks vähestest, kui mitte ainus tema luuleteos, mis on kirjutatud nö lahjema keelekasutusega ning pole nii räige ja otsekohene. Punkari luulet uurides võibki öelda, et tema loomingu peamiseks motiiviks ongi tema eneseleidmise ja hinge täitmise soov. Tema luuletuste sõnum on ikka kas otseselt või kaudselt seotud poliitikaga. 3. Seosed Loetud luuletused avardasid pisut minu mõttemaailma punkarite oma kohta. Valides tutvustamiseks Villu Tamme teadsin vaid, et ta on J.M.K.E. liige ja olin kuulanud ka paari lugu nende repertuaarist, kuid polnud kunagi suutnud nende teksti jälgida ja veel vähem nende üle pikemalt mõtiskleda. Nüüd aga lugedes luulekogumikku Villu Tamme luuletustega on mul temast ja tema loomingust kujunenud hoopis erinev mõttepilt. Tema luuletasid tekitasid minus üsnagi vastakaid
avastusele? Kaks näidet kumbastki valdkonnast. · karavellide ilmumine. · uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine (tähekõrgusmõõtja). · Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele. · ristisõjad avardasid eurooplaste maailmapilti, valmistades neid teatud mõttes avastusteks ette . · veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast tekitasid suurt uudishimu kaugete maade vastu. · taasavastati Maa kerakujulisus. · Hispaania ja portugali meresõitjad olid tänud poolsaare kauaaegsele araabia asustusele saanud tutvuda araablaste geograafia ja matemaatikaga. 3
mida peetakse revolutsiooniliseks murranguks ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas. Millised sündmused tingisid taolise murrangu? Terve 15. sajandi edendas Portugal meresõitu, prints Henrique Meresõitja toel ja initsiatiivil piki Aafrika läänerannikut mereteed idamaadesse otsima purjetades avastati Madeira saarestik ja Kanaari saared. See kõik tipnes aastaga 1492, mil Kolumbus avastas eksikombel uue maailmajao Ameerika. 1498. aastal avastas Vasco da Gama meretee Indiasse. Avastused avardasid inimeste maailmapilti tohutul määral. Laienes silmaring: tutvuti uute kultuuridega nagu näiteks indiaanlastega .Euroopasse jõudsid uued taimekultuurid nagu kartul, tubakas, mais, tomat, kakao. Veeti ka sisse erinevaid rikkuseid, eriti kulda ja hõbedat, mis tagas hindade revolutsiooni. Kujunes välja orjakaubandus ning maailmakaubanduse keskuseks kujunes Euroopa ja Vahemere asemel sai Euroopa majanduslikuks keseks Atlandi ookeani rannik. Kõik eelnev muutis tollast
e indeks 2012.a 26. koht 79.34 11. koht 88.39 33. koht 73.69 76. koht 74.81 2017.a 28. koht 79.27 10. koht 87.54 39. koht 73.81 69. koht 75.91 7. Tutvu huvitava ja informatiivse leheküljega, kust leiad infot ja pilte maailmast http://nationalgeographic.org/ Mida huvitavat pakkus see lehekülg Sulle? Erilisi ja põnevaid pilte loodusest ja loomadest, huvitavaid artikleid, mis avardasid silmaringi ja isegi natuke mõttemaailma (nt. "I want people to care, to fall in love, and take action." -Joel Sartore Photographer and Photo Ark founder). Tõin selle tsitaadi välja, kuna mulle meeldis see ja pani mind mõtlema. 8. Mis kasu/ kahju saavad riigid globaliseerumisest? Koosta võrdlev tabel arenenud riikide ja arengumaade kohta. Positiivne Negatiivne Arengumaad
2.4 Legendid pururikastest riikidest, mida mindi otsima. Tuntuimaiks oli Johannese kristlik riik, mis tuli vabastada muhameedlaste haardest. Ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga lisas maadeavastustele usulise mõõtme. 2.5 1492. aastal lõppes rekonkista. Hispaania ja Portugali väikeaadlikud hidalgod jätkasid maailma vallutamist. 3. Teaduslik-tehnilised eeldused 3.1 Geograafilised mõtte ja maailmapildi areng: 3.1.1 Ristisõjad pühale maale avardasid eurooplaste maailmapilti 3.1.2 Huvi tekitas kuulus Marco Polo reisikirjeldus 13. sajandist Mongooliasse ja Hiinasse. Menukas oli ka inglaseJohn Mandeville'i reisikirjeldus. 3.1.3 Taasavastati Maa kerakujulisus, 1492. a. kavandati esimene gloobus Saksamaal 3.2 Meresõidutehnika areng 3.2.1 Täiustati kompassi ja navigatsiooniriistu, leiutati astrolaab laeva kindlas asukoha määramiseks. 3.2.2 Koostati portolaane rannikute ja sadamate kirjeldused ja profiilide joonised. 3
Sõjas sai surma üle 10 miljoni inimese, haavata 20 miljonit inimest ja haigustesse ning nälga suri kuskil 20 miljonit inimest. Mobilisatsioonid ja tohutud inimkaotused mõjutasid tuntavalt rahvastiku arengut ja teravdasid äärmuseni sotsiaalseid probleeme. Sõda halvendas pidevalt inimeste elatustaset. Toiduainete nappus viis näljahädadeni. Pikad sõjaaastad purustasid vanad moraalinormid ja tavad ning tõid kaasa suuri vaimseid kannatusi. Moraal käis alla. Samal ajal avardasid kokkupuuted võõraste maade ja kultuuridega inimeste maailmapilti. Sõja tagajärjed: inimesed said surma, suured materiaalsed ja moraalsed kahjud. Pariisi rahukonverents 1919. Saksamaa + Prantsusmaa = Versaille's rahuleping. Iga kaotaja riik eraldi sõlmis võitjate riikidega rahulepingu. Kaotajad pidid maksma reparatsioone ehk kahjutasu. Riigipiirid jagati ümber kaotajate kahjuks Riigipiiride muutmise tõttu osa inimestest sattus teise riigi territooriumile elama. Eriti sakslased
sajandi inimestega. Meile ei ole enam sellised asjad uued ja seda kõike õpetatakse meile juba koolis. Nemad pidi aga alles õppima selles nende jaoks uutmoodi mõistetavas maailmas elama. Einsteini teooriad olid vaid väike osa inimese mõttemaailma muutvatest teadussaavutustest. 20. sajand tõi neid aina juurde. Võib öelda, et 20. sajandi algus vapustas inimesi päris tublisti. Teadussaavutused vähendasid usu tähtsust, aitasid inimesel paremini iseennast mõistma õppida, avardasid inimeste maailmapilti, samal ajal sokeerides nende mõttemaailma. Lisaks sellele andsid usku arstiteadusesse ja selle imedesse. Kunstivoolud elavdasid ja õhutasid uudsusele tolle aja inimest ning tõid nendeni ühiskonna valusad kohad. KG 20.09.08
aastal. James Cook Ta elas aastatel 17281779 ja oli Inglise meresõitja. James Cook juhtis kolme ümbermaailmareisi. Parklaeval "Endeavour"17681771a. saadi teada, et UusMeremaa pole tegelikult manner, ning avastati Suur Vallrahu ja Austraalia idarannik. 17721775 purjetasid Cooki laevad "Resolution" ja "Adventure" Lõunamandri otsingul esimestena ümber maailma läänest itta, avastati Uus Kaledoonia, LõunaGeorgia ja LõunaSandwichi saared. Cooki reisid avardasid teadmisi Vaikse ookeani kohta ja laiendasid ühtlasi Briti koloniaalvaldusi. Cooki teise reisi päevikute põhjal ilmus 1784.a. raamat "Reis Lõunapoolusele ja ümber maailma" . Cooki nime järgi on saanud nime ka saared, mis asuvad Vaikse ookeani keskosas Polüneesias ja kuuluvad UusMeremaale. Cooki väin asub UusMeremaa Põhjaja Lõunasaare vahel, ühendades Tasmani merd Vaikse ookeaniga.
minna. Ekvaator ületati esimest korda 1471. aastal. Tee India ookeanini avas Portugali meresõitja Diaz sõites esimese eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu. Kolumbus läks 1492. aastal teele, jõudes lõpuks Indiasse, aga pidas ise seda Ameerikaks, kuhu ta tegelikult jõudis hiljem. Meretee Indiasse avastas eurooplastele Vasco da Gama. 3. Suurte maade avastuste tulemused Euroopale, Ameerikale, Aafrikale Maadeavastused avardasid Euroopas inimeste silmaringi, maad õpiti rohkem tundma. Samuti õpiti tundma uusi taimi ja loomi, Euroopasse toodi sisse näiteks kartul ja mais. Samuti jõudsid mitmed haigused Euroopasse, kasvas väärismetallide sissevedu. 4. Reformatsioon põhjused, eeldused Saksamaal, Sveitsis, Inglismaal, Rootsis Põhjused. Kuningavõimu tugevnemine, katoliku kiriku kõlbeline allakäik, indulegentside müük
7. Mis olid suurte maadeavastuste põhjused? Eurooplased tahtsid leida alternatiivse meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse. Oli vaja leida tulusaid ja uusi ühendusteid kaupade tranportimiseks. 8. Mille poolest on tuntud saanud järgmised isikud Christoph Kolumbus, Amerigo Vespucci? Kolumbus avastas aastal 1492 Ameerika. Vespucci järgi sai Ameerika nime, sest tema ütles esimesena, et avastatud on uus manner. 9. Millised olid maadeavastuste mõjud Euroopale? Avardasid silmaringi. Varauusaja lõpuks oli eurooplastele teada umbes 4/5 maakera pindalast. Õpiti tundma rohkem taimi ja loomi. Ameerikast saabusid kartul, tomat, mais, tubakas ja kalkun. Saabusid ka uued haigused nagu süüfilis.
konfliktidesse, osalt on selles süüdi sõjatehnika areng. Moodustati sõjalisi liite, nagu näieks Kolmikliit ning Antant. Nende liitude loomiseeesmärk oli mõne riigi liigse mõjuvõimu peatamiseks. Selline agressiivne välispoliitika ja sõjanduse areng ning soov olla teistest riikides tugevam, viis riike sõtta. Võib öelda, et 20. sajandi algus vapustas inimesi päris tublisti. Teadussaavutused vähendasid usu tähtsust, aitasid inimesel paremini iseennast mõistma õppida, avardasid inimeste maailmapilti, samal ajal sokeerides nende mõttemaailma. Maailmas, kus juba nii kaua elatud oli, avastati ühtäkki palju salapärast ja mõistetamatut. Lisaks Kunstivoolud elavdasid ja õhutasid uudsusele tolle aja inimest ning tõid nendeni ühiskonna valusad kohad. Maailmapilt muutus-linnad suurenesid, kaubandus ja majandus muutus tundmatuseni. Maailm kus inimesed oli harjunud elama oli tundmatuseni muutunud.
Nüüdseks on Lolita 17-aastane ja rase. Raamat lõppeb traagiliselt, nimelt Humbert saab teada, kes tema armastatu talt röövis ja mõrvab ta julmalt. Humbert aga sureb enne enda protsessi algust ja Lolita sureb sünnitades. Lugesin selle raamatu esmakordselt läbi, kui olin ise samuti 12-aastane. Pärast selle raamatu lugemist, tundsin, et ma jätsin lapsepõlve endast maha ja olin avastanud enda jaoks kirjaniku, kelle kirjeldused avardasid mu sõnavara. See lugu avas mu silmad ja tõi minuni ennekuulmatu teema. Nabokovi stiil kõnetas mind kohe, tema sõnavalik ja detailsed kirjeldused on imeilusad. Lugesin raamatu ühe päevaga läbi ja ei suutnud seda käest ära panna. Nüüdseks olen lugenud seda raamatut juba 3 korda ja iga korraga leian ma sealt midagi uut. Minu jaoks on huvitav see, kuidas Nabokov suudab panna inimese sümpaatiat tundma, isegi kui teame, et see on väga vale. Erootilised stseenid on väga detailselt,
elanikud elasid geograafiliselt soodsates kohtades. Hispaania ja Portugaalia olid nii Atlandi ookeani, kui ka Aafrika ranniku lähedal. Sealstel rahvastel oli suur hulk pikkaajalisi meresõidu teadmisi ja kogumisi ning nad oskasid ära kasutada araablaste ja juutide geograafilisi teadmisi. Tähtis oli ka see, et riik toetas maadeavastusi, sest iga riik tahtis endale rohkem territooriumi. Maadeavastuste mõju oli mitmekesine. Ühelt poolt see seisnes selles, et maadeavastused avardasid inimeste silmaringi. Kui Varauusaja alguses tundsid inimesed 1/5 maakera pindalast, siis selle lõpus nad tundsid juba 4/5. Teiselt poolt tõid maadeavastused endaga seninägematuid loomi ja taimi. Ameerikas toodi Euroopasse kartulit, mida hakati kasutama söögiks ainult pika aja pärast, tomatit, maisi, kakao ja tubakat, mida hakati kasutama arstirohuna kopsuhaiguste vastu. Olid ka negatiivsed tagajärjed: mitu uusi haigusi, mille seas kuulsaimaks sai süüfilis. Kuna
Debussy loomingu põhiosa moodustavad lühiteosed, nende hulgas on klaveripalu, orkestriteoseid ning romansse. Suurteoseid lõi ta harva. Debussy muusikalist väljenduslaadi iseloomustab väga peen lähenemine. Tema muusikas pole midagi üleolevat ega pealetükkivat, tema teoste helikeel on õrn ning köidab kuulajat oma ülipeente värvi- ja meeleoluvarjunditega. Debussy tõi mitmeid uuendusi ka harmooniasse, kuid need ei toonud kaasa murrangut, vaid avardasid senise funktsionaalse harmoonia piire. 7
Maailm on sõgedalt kaootiline koht; sõjasüüdlaseks olevat keskmine kodanik. Sokeerimiseks kasutati 2 võtet: kollaaz ja assamblaaz (kunstiteos erinevatest materjalidest; kolmemõõtmeline kollaaz). Tahab inimest raputada; ei ole suunatud ilule; sõjavastane. MARCEL DUCHAMP(pranyslane; R.Mutti; Rose Selavy): ,,Trepist alla tulev akt"- paroodia kubismist ja futurismist; ,,Fontään" purskkaev-pissuaar; 20.saj kunsti kõige enam mõjutanud teos. ,,L.H.O.O.Q." repro Mona Lisast. Tema teosed avardasid kunstiruumi. Abstraktsionism, kaasaegne arhitektuur, dadaism, sürrealism, naivism, popkunst(USA-s, Inglismaal ja neodada) KUNSTIAJALOO KONSPEKT IV SÜRREALISM(sünnib II MS järgses Pariisis, Prantsusmaal)- tekkepõhjused: avastati H.Bosch'i looming; S.Freud'i unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteooria.
Rekongista lõppemine Eeldused: Karavellide ilmumine(laevad) Uute navigatsioonivahendite kasutuselevõtt(kompassi täiustati, astrolaabi leiutamine) Hispaanias ja portugalis leidus piisavalt kogemustega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid, kes olid valmis meresõidule minema Ristisõjad avardasid Eurooplaste maailmapilti (valmistas ette maadeavastusteks) Marco Polo-Veneetslane-Reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast tekitasid uudishimu nende made vastu Taasavastati maakera kerakujulisus Portugaalaste esimesed retked Korraldas, rahastas Hendrique 1415 vallutati Ceuta(Aafrika linn) Piraatide tugipunkt 1420 Madeira (1470 ületati ekvador) Bartolomeu Diaz- Mereretk Aafrika lõunatipuni(Nimetatakse tormide neem)
4.Edasi asus Johannes Vares-Barbarus õppima Pärnu gümnaasiumisse. Need olid noormehe jaoks otsingute ja eneseavastamise aastad. Üldse tähistas 20.sajandi algus rahvahulkade aktiivsuse tõusu. Ka Johannes Vares ja tema gümnaasiumikaaslased tahtsid pöördelistest sündmustest osa võtta, kui olid liiga noored. Riigivõim püüdis tol ajal õppivat noorsugu poliitikast ja päevasündmustest eemal hoida. Tänu sellele tegutsesid eesti koolides illegaalsed õpilasringid, mis avardasid õpilaste silmaringi.Tutvuti paljude ebasoovitavate või koguni keelatud teostega, vaieldi mitmesuguste küsimusteüle nii kirjandusest, poliitikast kui filosoofiast. Niisuguste ringside tööst võttis osa ka Barbarus ja see mõjus soodsalt tulevase luuletaja kujunemisele. Barbarus tõi endale kaela palju pahandusi. Näiteks ei hoolinud ta koolivormi kandmisest, luges mittesoovitatavaid teoseid, loobus kooli lõpupeost jpm. Sellest hoolimata sai ta hästi hakkama kõige koolis
Müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima Ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga Eeldused: Karavellide ilmumine Uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine (tähekõrgusmõõtja) Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele Ristisõjad avardasid eurooplaste maailmapilti, valmistades neid teatud mõttes avastusteks ette Veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast tekitasid suurt uudishimu kaugete maade vastu Taasavastati Maa kerakujulisus Tagajärjed Euroopale Maailmapilt avardus Uute kaubateede kujunemine Uute kaubanduskeskuste esilekerkimine (Lissabon, Amsterdam jt.) Rikaste Itaalia kaubalinnade tähtsuse kahanemine
· Relvajõududesse mobiliseeriti sõja ajal üle 67 miljoni inimese · Mobilisatsioonid ja tohutud inimkaotued mõjutasid rahvastiku arengut ja teravdasid äärmuseni sotsiaalseid probleeme, · sõda halvendas inimeste elatustaset, · toiduainete nappus viis mitmel pool näljani, enamikes sõdivates riikides hakati toiduaineid jagama kaardisüsteemi järgi. · Sõda purustas vanad moraalinormid ja tavad, tõi kaasa suuri vaimseid kannatusi, · samas avardasid kokkupuuted võõraste kultuuridega inimeste maailmapilti. Sõda ja majandus: · sõda pööras segi majandussidemed ja tootmiskorraldused · kogu majanduselu allutati relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmisele · tarbekaupade tootmine vähenes · hakati kasutama naiste, noorukite ja sõjavangide tööjõudu · kehtestati üldine töökohustus · võeti vastu seadused, mis keelasid esitada palganõudmisi ja streikida
Kui ta oma abikaasa Gala ja tütrega saabusid, tundis Dali otsekohe, et teda tõmbab Gala poole. · Varsti oli selge, et Gala ja Dali olid lahutamatud, Gala otsustas Dali juurde jääda · Gala oli pärit Venemaalt ja Dalist 10 a. Vanem · Galal oli terav kunstitaju Sürrealistide rühm : Dali ideederikkus hoidsid seda veel mõnda aega elus Sürrealistlikud esemed : Esimesed sürrealistlikud esemed valmisid 1913. a. lõpus · sürrealistlikud esemed avardasid traditsioonilise skulptuuri mõistet, kuna kunstnik võis töötada vormilistest reeglitest vabana Sõjavisioonid: Dali maalid peegeldasid sel ajajärgul stiililist kindlust ja küpsust Hüvastijätt Port Lligatiga: Dali ja Gala ostsid 1930. a. Väikese kalurionni · 1940.a. Käis Dali Port Lligatis ,et oma isaga hüvasti jätta,enne kui ta USA-sse emigreerus Poliitika lummuses: Tema suhtumine kodusõjasse oli kahetine: alguses pooldas vabariiklasi,
Tuglase kunstipärased novellid, mis elavad tänaseni. Romantilised, naturalistlike sugemetega proosa teosed. Andsid välja Petersoni ja Liivi loomingut Albumites hea keel ja stiil (Johannes Aavik tegi albumitega koos töödoli keeleteadlane, rikastas sõnavara ja parandas grammatikat) Keel kõlav ja ilus Arendasid kirjandus kriitikat ehk arvustamist(eriti Tuglas ja Suits) Edendasid kirjastamis kultuuri (albumid kaunilt kujundatud) Avardasid kirjanduslikke kontakte (tõlked) Esines liialdusi, kuid viisid eesti kirjanduse uuele tasemele. Gustav Suits 30. nov. 188323.mai 1956 Luulekogud: ,,Elu tuli" 1905, Helsinkis Teema: *Laulud noorusest, näeb noortes jõudu ja elu uuendajaid *võitlusmeel ja isamaa *vabadusideed * armastus ,,Tuulemaa" 1913 Teema: *küpse meister, tusane enesetunnetus
müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga Eeldused: karavellide ilmumine uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine (tähekõrgusmõõtja) Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele ristisõjad avardasid eurooplaste maailmapilti, valmistades neid teatud mõttes avastusteks ette veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast tekitasid suurt uudishimu kaugete maade vastu taasavastati Maa kerakujulisus Tagajärjed: Ameerikale: vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja
Tulemus? ordusid koju tagasi külastamiseka alla. e tagasi. muhameedlaste poolt nurjus nurjus Ristisõdade tulemus Ristisõdijad sundisid Islami usulisi tihedamini koostööd tegema. Euroopas tihenesid kaubanduslikud suhted. Euroopa käsitöömeistrid õppisid idamaalastelt seni tundmatuid käsitöö võtteid (paberi valmistamine) Sõjad avardasid eurooplaste maailmapilti. Ristisõdijatel ei õnnestunud Jerusalemma Püha Maad enda valdusesse saada. Hukkus palju ristisõdijaid(6 miljonit) Ida ja Lääne kristlus jäi ikkagi eraldatuks, nende vahel süvenes vaen. KESKAJA ÜHISKONNA SEISUSED Keskaja ühiskonna seisused Vaimulikud Aadlid Talupojad Kõrg-aadlid Alam-aadlid Hertsogid Rüütlid Parunid Krahvid
- loodeti saada rikkaks - uudishimu 2. Eeldused: - soodne geograafiline asend - meresõidukogemused - geograafilised teadmised - maadeavastusi teotav tugev ja stabiilne riigivõim - osati arvutada 3. Avastused: - Aafrika läänerannik – Henrique Meresõitja - Ameerika – Cristoph Kolumbus - meretee Indiasse – Vasco da Gama 4. Tulemused: - avardasid eurooplaste silmaringi, nad õppisid tundma maakera suurust ja seninägematuid taimi ja loomi ( kartul, tomat, mais, tubakas ja kalkun ), need töid ka uusi haigusi ( süüfilis ) - suurkaupmehed sekkusid tööndusse ( Iseseisvad käsitöölised hakkasid palgatöölisteks ) - väärismetallide sissevedu Euroopasse ( nende väärtus kahanes ) - toiduainete hinnad tõusid - süvendas varanduslikku kihistumist
Barokk Sissejuhatus. Barokiks nimetatakse 17. sajandil Euroopas valitsenud kunstivoolu ja seda iseloomustab äärmine mitmekesisus. Poliitiline elu oli Euroopas sel ajal killustunud, osades maades kehtis veel kuningavõim, osa maid liikus aga kapitalistliku riigikorra suunas. Toimusid ka vaidlused ja võitlused usulistes küsimustes, katoliikluse ja protestantluse vahel, mitmel pool tegutses inkvisitsioon. Samuti arenesid jõudsalt teadus ja filosoofia, eurooplase maailmapilti avardasid uued geograafilised avastused ja kauged merereisid. Olulisim muutus oli aga inimese ja universumi suhte muutumine. Antiigist renessanssini oli ulatunud maailmapilt, mille keskel asetsesid maakera ja inimene. Uued teaduslikud avastused(Kopernik, Galilei) aga purustasid senise inimmõõdulise maailmapildi, muutes selle suureks ja avaraks. Nii nagu muutused ühiskonnas ja mõttemaailmas muudavad iga kodanikku, nii sai ka kunst mõjustatud uutest ideedest ja maailmapildi avardumisest.
arendama oma vaimse intelligentsuse intel võimeid. Iirimaa iidsetesse seikluslugudesse on maetud rikkalik informatsioon: kirjeldus näiteks inimese füüsilise ja psühholoogilise arengu kohta ning kuidas jumaliku jumalikud kuningad ja kangelased, Tuatha De Danann, tulid surelike sekka õpetama ja neid kergitama. Nende juhendamised ja eeskuju tõstsid lapsrassi ''üles oma õlgadele'', avardasid selle nägemist ning inspireerisid seda imetluse ja austusega elu igal tasandi suhtes. Lisaks andis Tuatha De Danann inimestele ''tööriistad'', millega nad edeneda võiks: nende teod, selgitades maraalsust ja õiglust, seadsid käitumise eeskuju; nende oskusega, kodustest kuni loovateni, tõukasid nad Erini rahva oma potensiaali arendama ningng andsid and neile rikkuse ja rahulolu vahendid. (Iidne
"Dante Alighieri" Tartu 1979 ülikooli väljaanne 1921 Sissejuhatus Renessansiks (taassünd) nimetatakse keskajale järgnenud, antiigist ja loodusest tiivustust saanud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14.-16.sajandil. Termini renessanss (it. rinascimento) võttis esimesena kasutusele itaalia kunstnik ning kunstiajaloolane Giorgio Vasari oma teoses "Parimate maalikunstnike, kujurite ja arhitektide elulood"(1550).a. Uue aja maailmapilti avardasid mitmed samaaegselt mõjunud faktorid: 1.avastusretked (Ameerika taasavastati Kolumbuse poolt 1492, India), 2.reformatsioon usupuhastused, mis kõigutasid paavsti võimu ning millele omakorda järgesid poliitilised ümberkorraldused., 3.trükikunsti avastamine, 4.humanism - maailmavaade, mis peab kõrgeimaks väärtuseks isiksust, kaitseb inimväärikust ja isikuvabadust ning taotleb isiksuse igakülgset arenemist ja selleks vajalikke tingimusi. Humanistideks hakati
jutlustamise ja kerjamisega. Samal ajal rajati dominiiklaste ordu. Ka nemad lähtusid vaesuse ideaalist. Frantsisklaste ja dominiiklaste kloostrid asusid linnades ning tegelesidlinnaelanikele ja elule omaste probleemidega. 11) Suured maadeavastused Keskaegne maailmapilt lähtus piiblist. Keskaegne teadus oli skalastika. 11-13 saj ristisõjad avardasid maailmapilti. Itaalias alanud renessanss muutis maailmpildi inimese keskseks. Keskajal kehtis Ptolemaiuse geotsentriline maailmapilt. 1543 Kopernikuse raamat ,,Taevasfääride pöörlemine" Maa liigub ümber päikese. Maadeavastuste põhjused- tulus vürtsikaubandus. Vajadu kulla, vms väärismetalli järgi. Müüdid pururikastest riikidest. 13 saj Marco Polo reisikirjad
Chatre, St Demi abtkonna kirik. Miniatuuris: 3 venda Limbourgi. Perry hertsogi palveraamat. Eesti: B. Notke Niguliste kiriku altar, Surmatants, Trt terrakota skulptuurid Giotto renessansi teerajaja, võttis maalikunstis kasutusele perspektiivi. RENESSANSS (15-16 saj.) Ajastu iseloomustus humanistliku mõtteviisi ja maailmakäsitluse tekkeaeg . Antiigi taassünd. Feodalistlikud suhted muutusid kapitalistlikeks. Linnaelanikkond kasvas ja muutus jõukamaks. 1492 algasid maadeavastused, mis avardasid maailmapilti, algas kolonisatsioon. Trükikunsti kaudu levisid teadmised. Algas reformatsioon, kus astuti välja kirikukorralduse vastu. Euroopa lõhened usuliselt, Augsburgi usutunnistus: kelle maa, selle usk. Õigeusk, katoliiklus, protestantism, islam. Renessanss tähendab otsetõlkes taassündi, kuid tegelikult on ta antiigi vaimsuse edasikandumine. Tunduvalt laiened kunsti tarbijate hulk (linnakodanikud). Esile tõusis ka ilmalik arhit. Juhtiv osa läks Itaaliale (Firenze)
8. Nimetage Renessanssi sünni tegureid, mis mõjutasid ka (loodus)teaduste arengut Põhjusi nn Renessanssi (taassünni) väljakujunemiseks on ilmselt palju. Üks neist on Musta Surmaga (katkupandeemiaga) seostatav kiriku ja ladina keele mõju vähenemine. Katku põhjustatud linnastumine. Tehnika, teaduse, kunsti areng tõi kaasa arenguprotsesside kumulatiivse kiirenemise (trükipress näiteks). Oluline tähtsus oli maadeavastustel, mis avardasid vaatevälja, arendasid tehnikat ning nt loodusteaduste jaoks olid väga olulised, tuues kaasa vajaduse süstematiseerimise järele. 9. Võrrelege varase füüsika ja keemia mõju loodusteaduste arengule Loodusteaduste areng lõi toonastes teooriates kaks suunda. Räägitakse füüsikalisest (iatrofüüsikalisest) ja iatrokeemilisest koolkonnast. Iatrokeemiline koolkond defineeris elu (haiguslikke nähtusi), lähtudes ensüümidest ning
elukoha otsimine kauplemine varastamine uute teadmiste hankimine kuulsusejanu Eeldused: karavellide ilmumine uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine (tähekõrgusmõõtja) Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele ristisõjad avardasid eurooplaste maailmapilti, valmistades neid teatud mõttes avastusteks ette veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast tekitasid suurt uudishimu kaugete maade vastu taasavastati Maa kerakujulisus Tagajärjed: Nii Euroopas kui mujal maailmas levisid uued kultuurinähtused Avardusid hüppeliselt teadmised ümbritseva maailma kohta Põllumajanduse areng Lääne-Euroopas kiirendas feodaalsuhete lagunemist
Kunstis võeti kasutusele: *Perspektiiv kolmemõõtmeline kujutlusviis *maaliti võimalikult realistlikult *Figuuride modelleerimine valguse ja varju abil *Kompositsioon oli sümmeetriline ja rahulik *Alasti keha *Õlivärv Keskaegne anonüümsus hüljati, teoseid hakati signeerima 6. Millised olid suurte maadeavastuste eeldused, põhjused, tagajärjed? EELDUSED: 1 Geograafilise mõtte ja maailmapildi areng (ristisõjad pühale maale avardasid eurooplaste maailmapilti) 2 Humanismi areng usk inimvõimetesse, saadi üle hirmust tundmatu ees 3 Rekonkista lõpp viimase araabia Granada vallutamises Pürenee ps Portugalis ja Hispaanias jäi tegevuseta seiklus- ja kasuhimuline ühiskonnakiht hidalgodid (Hispaania alamaadlik), kellel tuli rakendus leida 4 Meresõdutehnika areng avamere sõiduks sobiv laevatüüp karavell, kerge kiire, 3 masti, suur trümm vee ja toidu jaoks
advokaate nii kujunes uus haritlaskond, kes ei jaganud keskaegset ellusuhtumist 5. Kuidas mõjutas renessanss kultuuri? Toimus loodusteaduste areng Võeti kasutusele õlivärvid Tervakaared asendusid ümarkaartega Suur osatähtsus inimlikkusel Teoseid hakati nimega märgistama- signeerima 6. Millised olid suurte maadeavastuste eeldused, põhjused, tagajärjed? Eeldused: geograafilise mõtte ja maailmapildi areng- ristisõjad avardasid eurooplaste maailmapilti humanismi areng usk inimvõimetesse, saadi üle hirmust tundmatu ees Hispaanias ja Portugalis piisavalt meresõidukogemusega meremehi meresõidutehnika areng- tehnika täiustus, tuli kasutusele kompass, paremad laevatüübid avamerel sõitmiseks Põhjused: 1. vajadus väärismetallide järele, nn."kullajanu" 2. vajadus idamaiste vürtside järele 3. vanad kaubateed türklaste kontrolli alla, tollid muutsid
(kõik helirea astmed koosnevad täistoonidest). Täistoonlaadi võib leida ooperis ,,Pelleas ja Melisande". Debussy armastas ka noonakordi ning kvart-kvindi kooskõlasid. Kvart- kvindi kooskõlasid võib leida programmilisest klaveriprelüüdist ,,Uppunud katedraal". Debussy kasutas oma teostes ka pentatoonilist helirida. Debussy on loonud sümfoonilist muusikat, klaverimuusikat kui ka ooperimuusikat. Kokkuvõttes ei toonud Debussy uuendused harmoonias kaasa küll otsest murrangut, kuid avardasid senise funktsionaalse harmoonia piire kahtlemata oluliselt. Maurice Ravel 1875-1937 · Loomingus impressionistlikke jooni · Täpne rütm · Eredad värvid · Selge vorm · Huvitus jazzi-, aasia ja erinevate rahvaste muusikast ning kasutas loomingus · Väga hea orkestritundja · Bolero 1928 o Muusika tantsimiseks o Loodud vene baleriini Ida Rubinsteini tellimusel o Puhkpillidel teema, keelpillid saadavad (pizzicato)
annaabi.ee 
