Miks toimus varauusajal murrang inimese mõttemaailmas (1)

Miks toimus varauusajal murrang ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas?
Varauusaja all mõistetakse tavaliselt ajajärku 16.-18. sajandini. Mõningal määral olid ühiskonnas säilinud veel keskaegsed struktuurid , kuid toimusid ka väga suured muutused, mis muutsid inimeste ellusuhtumist ja ühiskonda.
Juba 14. sajandil hakkas Itaalias kujunema uus maailmavaade. Religiooni asemele tõusis inimene, kes oli kui looduse osa ja Jumala loomingu tippsaavutus. Sellist ellusuhtumist nimetati humanismiks. Taasavastati ja tõsteti ausse antiikkultuuriga seonduv. Inimesed suhtusid kriitiliselt endistesse autoriteetidesse, näiteks kirikutesse ja hakkasid tegelema loodusteadustega.
Inimeste maailmapilti avardasid suured maadeavastused . Kui ennem arvasid inimesed, et maakera on lapik , siis nüüd saadi kinnitust, et tegelikult on see kera kujuline. Algselt ei olnud inimeste eesmärk mitte avastada maid, vaid leida lihtsam ja odavam ligipääs Aasiasse . Meresõitjad oma rännakutega avastasid juhuslikult palju uusi maid, näiteks ka Ameerika ning õppisid seega maakera geograafiliselt paremini tundma, avastades seal palju uusi taime- ja loomaliike . Arenes ka riikidevaheline kaubavahetus, mida hakati kutsuma merkantilismiks.
Muutus toimus ka katoliku kirikuga . Inimesi häiris ka katoliku kiriku kaugenemine algkristluse põhimõtetest. Algas reformatsioon e usupuhastusliikumine. Selle käigus paljastati kiriku tegelik pale , kuidas mungad elasid mittekristlike eluviiside järgi ja paavstide huvi oli pigem ilmalik. Reformatsiooni algataja Martin Luther pidas õigeks rahvuskiriku loomist. Peale reformatsiooni jõudis usk lihtsamini tavainimesteni.
Peale reformatsiooni levikut algatas katoliku kirik vastureformatsiooni , mille käigus püüdsid siiski endist kirikutraditsiooni säilitada. Eesmärk oli protestantism kui väärõpetus ühiskonnast välja juurida. Kirik püüdis taastada kõikumalöönud moraali, selleks loodi jesuiitide ordu, mille liikmed pidid täielikult kuuletuma paavstile ja täitma rangelt mungatõotusi. Vastureformatsioon tekitas ühiskonnas segadust , kuid siiski pooldasid enamus inimesi luterlust ning ei loobunud enam sellest põhimõttest.
16.sajandi teisel poolel algasid suuremad konfliktid protestantide ja katoliiklaste vahel. Selle tulemusena sõdis lõpuks terve Euroopa. Need ususõjad, mis kestsid ligi sajandi valati palju verd, kui mis lõppesid 30-aastase sõjaga, mille järel tunnistati nii luterlus , katoliiklus ja ka kalvinism lubatuks. See andis inimestele rohkem valikuvõimalusi, mida ja kuidas ta uskuda tahab ning keegi ei saanud teda takistada ega hukka mõista.
Varauusajal arenes ühiskond väga palju edasi, inimeste maailmapilt uuenes ja muutus ka lihtsamaks- kiriku tähtsus vähenes ja üksikinimene muutus tähtsamaks. Sellised suured muudatused viisidki murranguni ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas. Minu arvates olid need muutused positiivsed ja kasulikud tänapäeva maailmale, sest maailmas toimus edasiliikumine .