Kuidas muutsid teaduse ja tehnika areng ning uued kunstivoolud inimeste maailmapilti 20. saj algul (2)

Kuidas muutsid teaduse ja tehnika saavutused ja uued kunstivoolud 20.saj. alguses inimeste mõttemaailma?

Kuidas muutsid teaduse ja tehnika saavutused ja uued kunstivoolud 20.saj. alguses inimeste mõttemaailma? 20. sajandi alguseks loetakse aastaid 1900-1914. Sel ajal suurenesid palgatööliskonna õigused, tänu millele said paljud neist üpris jõukaks ning nad võisid endale suuremaid kulutusi lubada. Toodangu hulk suurenes märgatavalt, kui kasutusele võeti mõningaid tehnilisi uuendusi. Seetõttu hakkas inimeste mõttemaailm kiiresti muutuma. Üks olulisemaid uuendusi oli tööpinkide valmistama hakkamine. Selle võttis kasutusele

docx

XX saj. algus - muutuste aeg

XX saj. Algus-muutuste aeg Juba 19. sajandil hakkas teadus tegema suuri edusamme, 20. sajand lisas aina hoogu juurde. 20. Sajandi alguseks oli peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks. Jõudasalt arenes ühiskond, inimeste maailmapilt, teadus kunst ja muud eluvaldkonnad. Levis imerialistlik maailmapilt ning riigid muutusid globaliseerumise tõttu üksteisest aina sõltuvamaks. Väga jõudsalt arenes ning muutis inimeste elu tehnika areng. 20. Saj. Alguses käivitas Henry Ford oma autotehases esimesed konveierid, millega lühendati autode valmistamisaega. Sellega hakati autosid ka igapäevaelus rohkem kasutama, sest nüüd said ka vaesemad inimesed endale autot lubada. Olulise hüppe tegi lennundus, alustades Ferdinad Zeppelini

103

Kunstiajaloo kokkuvõte

värvirikkust. Teoseid: ,,Impressioon. Tõusev päike" (1872); seeriad: ,,Heinakuhjad", ,,Paplid", ,,Roueni katedraal", ,,Vesiroosid", ,,Thamesi vaated". AUGUSTE RENOIR (1841 1919) Auguste Renoir on esmajoones figuurimaalija. Oma esimestes töödes esineb ta otsijana, neis peegelduvad väga erinevate meistrite mõjud. Impressionismini jõudis Renoir küpse mehena. Ta võttis omaks impressionistliku vaatlusviisi ja tehnika ning osalt ka impressionistliku värvipaleti, kuid impressionism oli talle siiski vaid abinõu. Renoiri huvitas peale maastiku ka inimese, eriti alasti inimkeha kujutamine. Tema maalides on inimesi nähtud osana värviküllasest loodusest. Renoiri suhtumine maailma on soe, südamlik ja imetlev. Renoiri parimad maalid valmisid ajavahemikul 1875 1885. Portree- ja figuurimaalide kõrval maalis ka maastikke, linnavaateid ja natüürmorte.

119

20 SAJANDI KUNST

muutlikkust, näiteks veepinna sillerdust ja värvirikkust. Teoseid: ,,Impressioon. Tõusev päike" (1872); seeriad: ,,Heinakuhjad", ,,Paplid", ,,Roueni katedraal", ,,Vesiroosid", ,,Thamesi vaated". AUGUSTE RENOIR (1841 1919) Auguste Renoir on esmajoones figuurimaalija. Oma esimestes töödes esineb ta otsijana, neis peegelduvad väga erinevate meistrite mõjud. Impressionismini jõudis Renoir küpse mehena. Ta võttis omaks impressionistliku vaatlusviisi ja tehnika ning osalt ka impressionistliku värvipaleti, kuid impressionism oli talle siiski vaid abinõu. Renoiri huvitas peale maastiku ka inimese, eriti alasti inimkeha kujutamine. Tema maalides on inimesi nähtud osana värviküllasest loodusest. Renoiri suhtumine maailma on soe, südamlik ja imetlev. Renoiri parimad maalid valmisid ajavahemikul 1875 1885. Portree- ja figuurimaalide kõrval maalis ka maastikke, linnavaateid ja natüürmorte.

12. klassi terve kunstikultuuri ajaloo õpiku kokkuvõte

labaseks ja alaväärtuslikuks. Väljedit ,,pop'' oli kasutatud populaarse ehk nn. massikultuuri kohta, kuid Inglismaal hakati nimetama popkunstiks ka sellist näitustel esitatud kunsti, mis kasutas massikunstist üle võetud üldtuntud kujundeid. 20) POPKUNST USA-S USA popkunst sündis 1960. aastate alguses. Võrreldes inglastega on ameerika kunstnikud suurejoonelisemad, teiseks on nad tihti hüljanud mitte ainult tahvelmaali tavalised mõõdud, vaid ka tehnika mitmesuguste senipruukimata materjalide ja tehinakte kasuks. Kolmandaks on ameerika popkunstnikel isikupärane, selgemalt üksteisest eristatav ,,firmastiil''. Rootsis sündinud Claes Oldenburgi teoste materjaliks oli erksate emailvärvidega kaetud kile ja madratsitäidis. Oluliseks pidas teoste suurust nt. meetripaksune hamburger või paarimeetrine viiner salatiga. Ta leiab, et kunst peab valikuta kujutama kõike seda, mis on olemas.

20. sajandi kunst

seega sooviti leida midagi täiesti uut. Uudsus saigi peamiseks eesmärgiks ning see pidi katkestama suhted minevikuga. Futurism väljendast ennast peamiselt läbi manifestide, millest esimese avaldas Marinetti, kus esinev kärarohke enesereklaam oli kunstajaloos ennenägematu. Futurism programmina sündis ka tunduvalt varem kui sellele vastavad kunstiteosed. Vana kunst oli kõlbmatu ja muuseumid surnuaiad, eriti vaimustuti tehnika arengust ja masinatest, mille kajastamist peeti inimhinge näitamisest olulisemaks. Sellest tulenevalt sai futuristliku kunsti üheks peajooneks dünaamika ja liikuvuse väljendamine. Pildil tuli kujutada ajas järgnevaid seisundeid. Samuti olid olulised võimalikult kriiskavad värvikombinatsioonid. Oli kaks kujutamise varianti, üks realistlik ning lihtsalt ajas järgnevat kujutav ning teine kubistlik, mis lammutas nähtava maailma geomeetrilisteks kildudeks

odt

I maailmasõda

3. Max Planck Saksa füüsik, kes jõudis 1900. aastal otsusele, et energiaallikad kiirgavad energiat "pakettide" või portsjonite kaupa (varem arvati, et pideva joana). Ta arvutas selle välja "energia-aatomi" suuruse ja pani talle nimeks kvant, millest sai alguse kvantmehaanika. 4. Niels Bohr Taani füüsik, kes 1913. aastal sai valmis töö vesiniku aatomist. Bohri teooria oli ühtlasi näiteks, kuidas teadus areneb: kuigi teooria osutus oma põhiosas ekslikuks, oli see siiski vajalik vahesamm teel adekvaatsema mudeli poole. 5. Albert Einstein juudi soost Sveitsi patendiametnik, kes avaldas 1905. aastal kolm artiklit, milles ta esitas oma kuulsa erirelatiivsusteooria. Teooria kõigutas seniseid tõekspidamisi universumi kõige fundamentaalsemate seaduspärasuste koha. Raske oli leppida Einsteini

20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR

TUNNUSJOONED Foviste ühendas kõige enam huvi värvi väljenduslikkuse vastu. Nende püüdeks oli väljendada kunstniku meeleolu, mis oli tekkinud motiivide vaatlemisel. Seetõttu ei pidanud nad vajalikuks olla täpsed kõigis üksikasjus. Sageli olid värvid hoopis vastupidised looduses nägema harjutud värvidele (puutüved võisid olla erepunased, taevas mürkroheline, vesi kollane jne.). Neoimpressionistidelt võtsid foovid üle maalimise puhastes lokaaltoonides ning puäntillistliku tehnika. Van Goghi-vaimustus lisas ekspressiivsust, samuti joonistusliku täpsuse allutamise vormi väljenduslikkusele. Siiski ei kandnud värve lõuendile mitte puäntillistlike punktidena nagu neoimpressionistid või „komadena“ nagu impressionistid, vaid hoogsate eri suurustega värvilaikudena. Foovid loobusid ka valguse-varjuga modelleerimisest, perspektiivsetest lühendustest ning koos sellega ruumilise sügavuse