Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Avaliku Sektori Ökonoomika Konspekt I osa - sarnased materjalid

sektor, maksud, nõudlus, steem, ökonoomika, maksja, välismõju, maksumaksja, puudujäägi, võlg, välismõjud, monopol, konkurents, maksumäär, heaoluökonoomika, tehnoloogia, riigieelarve, selgitus, haridus, riigivõla, fiskaalpoliitika, õiglus, elastsusega, wagneri, defitsiidi, tulumaks, valikuid, riigivõlg, kaubad, mediaanhääletaja
thumbnail
66
pdf

Avaliku sektori ökonoomika

AVSÖ Konspekt 1. Milles seisneb turu “nähtamatu käe” toimimise mehhanism? Turu “nähtamatu käe” toimimise mehhanism täiusliku konkurentsiga turul: a) iga tootja püüab pakkuda tarbijale konkurendist paremat kaupa või teenust; b) konkurentsivõimelise kauba või teenuse järele kasvab nõudlust pakkumisest kiiremini, sest kauba või teenuse tootmise mahu suurendamine nõuab aega; c) pakkumist ületav nõudlus võimaldab tõsta kauba või teenuse hinda; d) kasvav hind suurendab kauba või teenuse pakkuja kasumimarginaali (rentaablust); e) kasvav kasumimarginaal stimuleerib üha aktiivsemalt ja loomingulisemalt otsima kauba või teenuse pakkumise füüsilise mahu kiire suurendamise võimalusi; f) konkurentsis õhutatud otsinguprotsessi tulemusena üheltpoolt suureneb defitsiitse kauba või teenuse pakkumine üle nõudluse ja hind hakkab langema, teiselt poolt

Avaliku sektori ökonoomika
68 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Avaliku sektori ökonoomika

tõepärasuse (täpsuse) printsiip – planeeritavad tulud ja kulud peavad võimaliikult täpselt vastama tegelikkusele; eelnevuse printsiip – eelarve tuleb vastu võtta enne arvestusaasta algust; universaalsuse printsiip – üksikud tulu- ja kuluartiklid ei ole üksteisest sõltuvad; kõikehaaravuse printsiip – eelarve peab sisaldama kõiki riigi tulusid ja kulusid; aastase kehtivuse printsiip – eelarve võtab vastu iga aasta kohta; 12. Maksud Otsesed maksud- maksusubjekt ja maksukandja langevad kokku: •tulumaks; •kasumimaks; •sotsiaalmaks; •varandusemaksud · maamaks. Kaudsed maksud -maksumaksja ja maksukandja ei lange kokku: •käibemaksud; •tarbimismaksud; •aktsiisid; •tollid. · hasartmängumaks 13. Liigne maksukoormus? Tarbimine, tootmine, tööhõive ja heaolu vähenevad ja makstakse vähem makse kui maksukoormus on liiga suur. 14. Optimaalne maksustamine?

Avaliku sektori ökonoomika
29 allalaadimist
thumbnail
89
docx

Mikro- ja makroökonoomika konspekt

lahendada globaliseerumise probleemid ja säilitada Euroopa rahvaste mitmekesisus; toetada eurooplaste ühiseid väärtusi, nagu säästev areng, rikkumata keskkond, inimõiguste austamine ja sotsiaalne turumajandus. o Maastrichi kriteeriumid: Riigi rahandus. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKP-st. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. Hinnastabiilsus. Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist.

Mikro- ja makroökonoomika
504 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Makroökonoomika konspekt

• Sissetulekute alusel • Lisandväärtuste meetodil • Institutsionaalsel alusel SKP=C + I + G + (X-M) C- isiklik tarbimine, ca 60% I- investeerimine (masinad, seadmed, uusehitus, varude muutus), ca 20% G- Valitsussektori kulud (ei sisalda turusiirdeid), ca 20% X-M- Ekspordi saldo (eksport X- import M) SKP arvestus sissetulekute meetodil • Palk • Rent • Intress • Omanikutulu (väikeettevõtted) • Äriettevõtete kasum (korporatsioonid) • Kaudsed maksud (aktsiisid, käibemaks jms) • Amortisatsioon Lõpptoodang- lõpptarbimiseks (mitte töötlemiseks) mõeldud kaubad ja teenused Vahetoodang- Kaubad ja teenused edasiseks töötlemiseks ja edasimüümiseks SKP arvutamine erinevates hindades? • SKP suurust mõjutab hinnatase • Arvestus alushindades võimaldab hinnata tegelikku ühiskonna tootmismahtude muutust (nominaalne SKP- kaupade ja teenuste väärtus jooksvates hindades vs reaalne SKP-

Makroökonoomia
102 allalaadimist
thumbnail
98
pdf

Makroökonoomika. Konspekt 2010.

investeerimiskulutused. Investeerimiskulutuste all mõeldakse kulutusi ainult uutele investeerimiskaupadele. Seda jällegi selleks, et vältida topeltarvestamist, sest kui arvestataks ka juba kellegi poolt kasutatud kapitali, siis see kapital on juba SKP-s kajastatud (selle kapitali ostmise momendil). Teatavasti ei tarbi inimesed ainult eraettevõtete poolt toodetud kaupasid. Ka avalik sektor pakub tooteid ja teenuseid. Seega tuleks SKP arvutamisel arvestada ka avaliku sektori poolt toodetud toodanguga. Kuna suurt osa avalikke kaupasid (riigikaitse, maanteed jne) saavad kodumajapidamised tarbida tasuta, siis ei saa nende kaupade väärtust arvutada turuhinna alusel, nagu seda tehakse erakaupade puhul. Probleem on lahendatud sel moel, et avalike kaupade väärtus võrdsustatakse nende kaupade

Majandus (mikro ja...
83 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Avaliku sektori ökonoomika eksami konspekt

Kordamisküsimused 1. Avaliku sektori ökonoomika aine ja põhimõisted Avaliku sektori ökonoomika (public economics) uurib avaliku sektori kulude, maksustamise ja majandusagentide (kodumajapidamiste, firmade ja valitsuse) vahelisi suhteid. Avalik haldus (public administration) keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Riigi rahandus (public finance) on orienteeritud maksudele ja riigi rahavoo (eelarve laekumiste ja kulutuste) juhtimisele. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse ülekannetega (transactions). Valitsus

Majandus
181 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Keskkonnaökonoomika eksamikonspekt

1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond. Keskkonnaökonoomika on · majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga · majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi · ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria. Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille kohaselt inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (1, 2, 4, 8, 16), nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1, 2, 3, 4, 5). Printsiip põhineb tõsiasjal, et rahvastiku kasvu osas võis mitmetes maades sel ajal tõepoolest täheldada

Keskkonnaökonoomika
642 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Mikro- ja makroökonoomika konspekt

Teenus on abstraktne hüvis, selle tarbimine toimub reeglina koos selle tootmisprotsessiga. Hüvised jagunevad piiratud hüvisteks(tootmisprotsessi tulemid) ja tasuta hüvisteks(ei ole inimtegevuse produktid, neid saab loodusest). Alternatiivkulu on saamata jäänud tulu ehk parimast alternatiivist loobumise hind. Alternatiivkulud alluvad kasvavate kulude seadusele. Nõudlus näitab, milliseid hüvise koguseid soovivad tarbijad osta sõltuvalt hinna muutumisest. Nõudlus on seos hüvise hinna ja ostetava koguse vahel. Nõdlusseadus sätestab, et tarbijad ostavad hüvist seda rohkem,mida madalam on selle hind. Nõudluse mõjurid: tarbijate sissetulek, teiste hüviste hinnad, tarbijate eelistused, tarbijate ootused ja tarbijate arv. Pakkumine on seos pakutava koguse ja hinna vahel. Pakkumisseadus sätestab, et kui hüvise hind tõuseb, pakuvad tootjad suuremat kogust ja kui hind alaneb, väheneb pakutav kogus. Hüvise hinna ja pakutava koguse vahel on võrdeline

Majandus (mikro ja...
16 allalaadimist
thumbnail
63
pdf

Mikroökonoomika. Konspekt 2010.

Ø Miks on vääriskivid nii kallid, kuigi ilma nendeta saab inimene väga edukalt elada? Ø Miks mõned inimesed on vaesed ja teised rikkad? Ø Miks Eesti pole sama rikas kui USA? Ø Miks enamikes riikides vajavad põllumajandustootjad riigipoolset toetust? Ø Miks kogutakse makse? Ø Miks mõned inimesed muretsevad valitsuse eelarve puudujäägi pärast? Ø Miks enamikes endistes kommunistlikes riikides on plaanimajanduselt üle mindud turumajandusele? Ø Miks kauplustes hinnad pidevalt kasvavad? Ø Mida mõeldakse, kui räägitakse majanduse "ülekuumenemisest" ning mida sedalaadi "kuumenemine" tähendab tavakodaniku jaoks? Neile ja veel paljudele teistele küsimustele leiab vastuse, kui tutvuda mikro- ja

Micro_macro ökonoomika
92 allalaadimist
thumbnail
130
doc

Avaliku sektori ökonoomika

SISUKORD 1. Peatükk. Ühiskonna ja heaolu ja turgude efektiivsus 2. Peatükk. Vahetuse, tootmise ja toodetekogumi Pareto-efektiivsus 3. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse olemus 4. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse uurimisobjekt ning meetod 5. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ajalooline areng 6. INDIVIIDI HUVI AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU ALUSENA 7. TURU OMADUSED AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU PÕHJUSENA 8. AVALIKUD HÜVED JA HÜVISED 9. ÜMBERJAOTAMINE JA ÕIGLUS 10. ÕIGLUS JA MAJANDUSLIK EFEKTIIVSUS 11. EFEKTIIVSUSE KADU JA VALITSUSE TEGEVUS 12. VALITSUSE VALIKUD 13. VALITSUSE ROLL AVALIKE HÜVEDE JA HÜVISTE PAKKUMISEL 14. VÄLISMÕJUDE KOMPENSEERIMINE JA/VÕI HÜVITAMINE 15

Majandusteadus
89 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Keskkonnaökonoomika eksami konspekt

ressursid on piiratud.  Suurem majanduskasv ja suurem rahvastik tähendab suuremat loodusvarade kasutust ning see tähendab omakorda, et on olemas ülemine piir sellele kui suureks majandus võib kasvada.  Piiri määrab see kui palju on võimalik ressursse ringluses taas kasutada. OPTIMISTID:  Lähtuvad teistest eeldustest  Kui rakendatakse turumajandust ei ammendu loodusressursid  Suurem nõudlus tõstab hinda  Keskkonnaseisundi halvenemine, ergutab probleemide lahendamist – tehniline lahendus  Keskkonna mõju = f(Rahvastik, Rikkus, Tehnoloogia)  Keskne optimisti vaadetes on võimalused tulevikus asendada loodusressursse inimeste poolt toodetud hüvistega 5. Majanduse keskkonnamõju, keskkonnamõju tegurid. on majandustegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. 6

Keskkonna ökonoomika
78 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Keskkonnaökonoomika eksami konspekt

ressursid on piiratud. Suurem majanduskasv ja suurem rahvastik tähendab suuremat loodusvarade kasutust ning see tähendab omakorda, et on olemas ülemine piir sellele kui suureks majandus võib kasvada. Piiri määrab see kui palju on võimalik ressursse ringluses taas kasutada. OPTIMISTID: Lähtuvad teistest eeldustest Kui rakendatakse turumajandust ei ammendu loodusressursid Suurem nõudlus tõstab hinda Keskkonnaseisundi halvenemine, ergutab probleemide lahendamist ­ tehniline lahendus Keskkonna mõju = f(Rahvastik, Rikkus, Tehnoloogia) Keskne optimisti vaadetes on võimalused tulevikus asendada loodusressursse inimeste poolt toodetud hüvistega 5. Majanduse keskkonnamõju, keskkonnamõju tegurid. on majandustegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju

Keskkonnaökonoomika
283 allalaadimist
thumbnail
35
doc

AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE

.............................................................................30 2.6.3. Bürokraatia käitumine...........................................................................................................33 3 AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE Ainega seotud õppejõud Kohustuslikud Ulst, E. Avaliku sektori ökonoomika. TÜ Kirjastus, 1998, 237 lk. loengumater- Ulst, E. Avaliku sektori ökonoomika. TÜ Kirjastus 2003, 206 lk. jalid Silberg, U. ­ loengumaterjal / 2003. http://www.mtk.ut.ee/ aineinfo (int) sorteerimata / Avaliku sektori ökonoomika ja juhtimine. Soovituslikud Stiglitz,J.E.­ Ühiskondliku sektori ökonoomika. Tallinn: EHI, 1995. loengumater- Marlow.M.L. ­ Public Finance

Juhtimise alused
176 allalaadimist
thumbnail
26
pdf

Avaliku sektortori ökonoomika ja finantsjuhtimine

Millised asjaolud takistavad reaalsuses Pareto-optimaalse lahenduse leidmist ja saavutamist? Pareto-optimaalne ressursside jaotus on olukord, kus ühiskonna võimalused ja soovid langevad kokku. Reaalsuses pole sellist ressursside jaotust olemas. Pareto-optimaalse lahenduse leidmist takistab ühiskonnas see, et vaja oleks sotsiaalset kokkulepet maksukoormuse taseme osas. Sellise kokkuleppeni pole aga reaalsuses võimalik jõuda. Kuigi vabatahtlikud maksud on kohustuslikest eelistatavaimad, siis tuleb siiski kehtestada kohustuslikke makse ja nendest finantseerida riigi tegevusi, sest see suurendab ühiskonna heaolu. 8. Millised turutõrked seonduvad välismõjudega? Selgita nende lahendamise võimalusi. Välismõjudest turutõrked on olukorrad, kus teistele tekitatakse oma tegevusega (tootmise või tarbimisega) kahju (negatiivsed kõrvalmõjud), mille kahjutekitaja jätab kompenseerimata. Nt toomisega kaasnev õhu saastamine tehase poolt.

Juhtimine
9 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Avaliku sektori ökonoomika

· Stabiliseerimisfunktsiooni raames peab fiskaalpoliitika kaasa aitama tööhõive suurenemisele, hinnastabiilsusele ning toimetuleku suurenemisele. · Kõik see peab kaasa tooma majanduse arengu, eelkõige SKP kasvu ja positiivse väliskaubanduse ja-maksebilansi. Kes osalevad protsessis? Mida püütakse maksimeerida? Maksimeerida püütakse heaolu. · Üksiksisikud, maksimeerivad isiklikku heaolu. · Ettevõtte, maksimeeritakse kasumit. · 3 sektor, maksimeerib heaolu, seisavad nt. Raudtee heaolu eest. · Valitsus, maksimeerivad valijate hääli. · Ametnikud, maksimeerivad eelarvet. 2. Heaoluökonoomika esimene ja teine teoreem I teoreem- väidab, et konkurentsimajandusele vastab võimaliku kasulikkuse rajal punkt (E). II teoreem- väidab, et võimaliku kasulikkuse raja iga punkti (näiteks punkti E') võib saavutada lihtsalt ressursside ümberjaotamise teel ühelt inimeselt teisele, lastes seejärel toimida turumehhanismil. 3

Majandus
285 allalaadimist
thumbnail
126
doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

Kaupade ja teenuste realiseerimise küsimustega tegeleb majandusteaduse haru, mida nimetatakse turunduseks. Riigi seisukohast võttes on oluline, kellele kaupu ja teenuseid toodetakse ja kuidas neid jaotatakse. Kas on vaja ühistransporti või sõidab enamik inimesi oma isiklike autodega? Kas me laseme osal inimestel "karistamatult" ülirikkaks muutuda, nagu see on USA-s, Ladina- Ameerikas, või kehtestame rikastele kõrged maksud, nii nagu see on Põhjamaades? 1.3 Ressursside piiratus ühiskonnas Ükskõik millise hüvise tootmiseks vajatakse erinevaid ressursse. Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressurssidest (tööst) ja ainelistest ressurssidest. Töö on inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogusumma, mida nad rakendavad kaupade tootmisel ja teenuste osutamisel. Kaubad ja teenused kokku moodustavad hüvised. Ainelised ressursid jagunevad omakorda looduslikeks ja mittelooduslikeks ressurssideks

Finantsjuhtimine ja...
705 allalaadimist
thumbnail
72
docx

Majanduse alused

vajaduste rahuldamiseks pidevalt valima erinevate alternatiivide vahel millegi kasuks otsustamine tähendab loobumist millestki muust. Teatud toote tootmiseks vajalike ressursside alternatiivkulu hõlmab teiste kaupade ja teenuste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Alternatiivkulu saab defineerida kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. I LOENG II OSA. Nõudlus ja Pakkumune Turg- tähistab mistahes institutsiooni,mille kaudu ostjad ehk tarbijad ja müüjad ehk tootjad või pakkujad vastastikku kaupu ja teenuseid vahetavad. Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguril. Igal turul on oma spetsiifiline struktuur,mis tähistab turu kõige olulisemaid tunnusjooni: Turul osalejate arv Kauba omapära, homogeensus või diferentseeritus Turule sisenemise võimalused

Majanduse alused
37 allalaadimist
thumbnail
43
doc

Majandus

suureneb pakutav kogus ja hinna alanedes pakutav kogus väheneb. St. et toote hinna ja koguse vahel on võrdeline seos ­ mida kõrgem on hind, seda suurem on pakkumine ja vastupidi. 7 Erinevalt nõudmise kõverast tõuseb pakkumise kõver reeglina vertikaaltelje suhtes paremale. PAKKUMIST MÕJUTAVAD TEGURID: 1. tootmisressursside hinnad; 2. tehnoloogia tase; 3. tootjate ootused; 4. tootjate arv; 5. maksud. Vaatleme joonisel tootmiskulude muutusest tingitud pakkumiskõvera nihet: 2.3 TURU TASAKAAL Nõudmine ja pakkumine on kaks turu osapoolt. Kui ostjate ja müüjate soovid kattuvad, saabub turul tasakaal. Kandes nõudmise ja pakkumise kõverad ühele joonisele, saame turu tasakaalu esitada ka graafiliselt. Punktis T asubki turu tasakaal. Tasakaaluhind (TH) on hind, mille korral ostjate poolt nõutav ja müüjate poolt pakutav kaubakogus on võrdne

Micro_macro ökonoomika
425 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Mikro- ja makroökonoomika konspekt

Kasvavate alternatiivkulude seadus ­ ühe hüvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Traditsiooniline majandus ­ majandustegevust juhivad tavad ja kombed Käsumajandus ­ majandus, kus riik jaotab ressursse Turumajandus ­resursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda Segamajandus ­ riik, traditsioonid, turg PT 2 Normaalhüvis ­ tarbija sissetuleku kasvades kasvab ka hüvise nõutav kogus Inferioorne hüvis ­ sissetuleku kasvades nõudlus väheneb (nt odavad vorstisordid) Nõudlus ­ seoshüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad osta. Nõudlusseadus: hind tõuseb, nõudlus langeb. Hind langeb, nõudlus tõuseb Nõudluse muutus kajastab kõigi teiste (v.a. hind) nõudluse mõjurite mõju, nõutava koguse muutus näitab aga üksnes hüvise hinna muutuse mõju. Pakkumine ­ on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel mdia tootjad soovivad ja suudavad antud perioodil pakkud

Matemaatika
25 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Mikro- ja makroökonoomika kordamisküsimused

kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte punkte ühendav joon; asendamise piirmäär – näitab, kui palju ja kuidas peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimese hüvise kogus suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama kasulikkuse tase; optimaalne tarbimiskomplekt – seda kirjeldab samakasulikkuskõvera ja eelarvejoone puutepunkt, rahaühiku piirkasulikkus - näitab, kui palju suureneb kasulikkus, kui sissetulekutele lisada 1 kroon; hüvise individuaalne nõudlus – ühe majapidamise mingi hüvise nõudlus; individuaalne nõudluskõver – majapidamisele omane nõudluskõver , normaalhüvis – sissetuleku suurenedes nõudlus kasvab – neid tarbitakse nii palju kui võimalik, inferioorne hüvis – nõudlus väheneb sissetuleku suurenedes, kui saadavale tulevad kasulikumad hüvised; Engeli kõverad – illustreerivad sissetuleku ja nõudluse vahelisi sidemeid; sissetuleku-

Mikro ja makroökonoomika
171 allalaadimist
thumbnail
80
pdf

Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse

Majapidamine on inimgrupp, kes elab koos ja teeb ühtseid majandusotsustusi. Majapidamised võivad koosned nii ühest inimesest kui ka perekonnast või lihtsalt inimeste grupist. Meie käsitluses kuulub iga inimene mingi majapidamise koosseisu. Ettevõte on organisatsioon, mis toodab kaupu või osutab teenuseid teistele ettevõtetele, majapidamistele või avalikule sektorile. Kõik sellised tootjad on ettevõtted, sõltumata nende suurusest või toodangust. Valitsus ehk avalik sektor on organisatsioon, millel on kaks peamist funktsiooni: kaupade ja teenuste pakkumine majapidamistele ja ettevõtetele ning sissetuleku ja heaolu ümberjaotamine. Üheks valitsuse oluliseks funktsiooniks on ka majandustegevuse õigusliku raamistiku loomine. Kaupade ja teenuste tootmiseks on ettevõtetel ja avalikul sektoril vaja tootmistegureid. Tootmistegureid kui majanduse produktiivseid ressursse saab jagada kolmeks: · töö · maa · kapital

Majandus (mikro ja...
146 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Majandusteooria

majanduse üldiseid seaduspärasusi. Eeldatakse, et eksisteerib ,,keskmine" MP ja EV. Makroökonoomika tegeleb nende tegurite olemuse analüüsimisega, mida mikroökonoomikas vaadeldakse etteantutena ja muutumatutena (ceteris paribus). 1.2. Struktuuriökonoomikat iseloomustab ­ tegeleb turule orienteeritud ettevõtete tegevuse analüüsiga (organisatsioon ja turustamine). Püütakse selgitada, millistes situatsioonides peaks riik majandusse sekkuma (soodustama konkurentsi, maksud, jne) Institutsiooniökonoomikat iseloomustab ­ teooria loomisel püütakse arvesse võtta erinevaid regulaatoreid, nagu konkurents (turg), normid, heategevus ja bürokraatia. (turumajandus arvestab vaid konkurentsi ja plaanimajandus bürokraatia kadu avalduvat avalikku võimu). 1.3. Majandusteoorias on vaja lihtsustavaid eeldusi, sest tegelikkus ei ole korraga haaratav, sest on liialt keeruline, arvestatakse vaid väikest kõige tähtsamat osa tegelikkusest (majandusmudel)

Õigus
578 allalaadimist
thumbnail
58
docx

Heaoluriigi mudelid konspekt/kokkuvõte

Sellest tulenevalt Skandinaavia: Rakendab universaalse HR põhimõtted. Lähtekohaks vaeste seaduse traditsioon. Algselt pakutakse kaitset vaid eakatele abivajajatele, seega - means-tested. Hiljem vaesustest asendatakse universaalse flat-rate hüvitisega. Sotsiaalkaitse tugines sotsiaalse kodakondsuse printsiibile “citizenship as social right”. Skandinaavia HR väljakujunemine, 20. saj. Keskpaik: Sots–dem/universaalne/ Skandinaavia heaoluriik Heaolu riik: Ulatuslikud avalikud teenused, Maksud on tähtsamad kui sots.kindl. maksed, Tööturu osapooled (korporatism) tähtis vaid mõnel maal (SWE, DNK), Sots-dem. parteid ja feminism olulised (tõend võimu ressursi mudelile) 3 Kommunistlik HR: müüdid ja tegelikkus Müüdid: Seal polnud HR-i. Kõik said täpselt samapalju, valitses võrdsus. Riik oli heaolu põhipakkuja.

Heaoluriigi mudelid
108 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Keskkonnaökonomika

Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2015 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika on  majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga  majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi  ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille kohaselt inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (1, 2, 4, 8, 16), nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1, 2, 3, 4, 5). Printsiip põhineb tõsiasjal, et rahvastiku kasvu osas võis mitmetes maades sel ajal

Keskkonnaökonoomika
99 allalaadimist
thumbnail
196
pdf

Makroökonoomika

Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Rah

Makroökonoomika
195 allalaadimist
thumbnail
116
pdf

Sissejuhatus majandusteooriasse

3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keeles economics OIKOS NOMOS tuleb kreeka keelest, tähendades Majandus Seadus Tuuakse välja erinevaid teadusi, tuntumad on järgmised: loodusteadused, ühiskonna(sotsiaal-)teadused, reaalteadused, humanitaarteadused, rakendusteadused jne. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis kasutab teaduslikke meetodeid inimeste majandusliku käitumise uurimiseks. Majanduslik käitumine on tingitud inimeste püüdest

Majandusõpe
172 allalaadimist
thumbnail
30
pdf

TTÜ MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA

e-mail: [email protected] Õppeaasta: 2007/2008 kevadsemester Maht: 2,5 AP 2-0-1 Õppeaine sisu: LOENGUTE TEMAATIKA JA AJAKAVA: 1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED (I nädal) 1.1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 1.2. Mikro- ja makroökonoomika sisu 1.3. Majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid 2. NÕUDLUS JA PAKKUMINE: TURUMEHHANISM (II nädal) 2.1. Turg. Nõudlus ja selle mõjurid 2.2. Pakkumine ja selle mõjurid 2.3. Turu tasakaal 3. ELASTSUS (III nädal) 3.1. Nõudluse hinna-, sissetuleku- ja ristelastsus 3.2. Pakkumise elastsus 4. TOOTMINE JA KULUD (IV nädal) 4.1.Püsi- ja muutuvressursid 4.2.Lühiperioodi kulud 5. TÄIELIK KONKURENTS (V ja VI nädal) 5.1.Turutüübid 5.2.Kasumi maksimeerimine lühiperioodil 5.3.Kahjumi minimeerimine lühiperioodil 6. MITETÄIELIK KONKURENTS (VII nädal)

Astronoomia
289 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Mikro- ja Makroökonoomika mõisteid

MÕISTED................................................................................................................2 1. Mikroökonoomika................................................................................................2 1. Majandusteaduse olemus............................................................................... 2 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem.............................................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents..............................

Majandus (mikro ja...
590 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Kordamisküsimused keskkonnaökonoomika 2014 2015

Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2014 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika on ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaalmajanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga. Keskkonnaökonoomika koht majandusteaduses: mikro-ja makroökonoomikas. Mõlemad sisaldavad keskkonnaökonoomika komponenti. - majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga

Keskkonna ökonoomika
49 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Sissejuhatus majandusteooriasse konspekt

nagu vaja. Sellist ilusat sirget turumajanduses kunagi pole. · Maailm kasutab kogu aeg mõlemat. · Kõiki protsesse tuleb vaadata ajaloolises arengus. Ajaloolises arengus on juhused sees. Majandusteooria jagatakse kaheks: · Positiivne ­ baseerub analüüsil · Normatiivne ­ ütleb, mida tuleb teha. Sellega eksitakse rohkem. Missugune ressursside jaotus on parim? · Parim on see, kus nõudlus ja pakkumine on tasakaalus. (P0 ja Q0) · Tarbimata nõudlus on defitsiit. Hind on madal ja nõudlus ületab pakkumise. · Turu tasakaal on majanduse parim punkt. · Pareto efektiivne ressursside jaotus - ressursside jaotus, mille puhul ümberjaotust ei saa enam nii teha, et keegi ei kaotaks. · Majapidamine on ühise eelarve ja ühiste tootmisotsustega inimgrupp. · Majandussubjektid - majapidamine, ettevõte, riik · Lühiperiood (shortrun) ­ vähemalt üks sisend ei ole vahetatav · Pikkperiood (longrun) ­ kõik sisendid on vahetatavad

Majandusteadus
89 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
161
pdf

Juhtimise alused

vormid võivad esitatud püramiidi tippu siluda ja laiendada, kuid ei kõrvalda hierarhiat, ühtede juhtimisvõimu teiste üle. Sisuliselt tähendab see, et madalama astme juhtide tööd planeerivad, organiseerivad ja kontrollivad kõrgemalseisvad juhid, et madalamad juhid peavad alluma kõrgemate juhtide korraldustele. Kõrgema juhtimispersonali (tippjuhtide) hulka kuuluvad organisatsiooni juht, nõukogu ja juhatuse liikmed, juhi asetäitjad peamiste tegevussuundade alal(turundus, ökonoomika, finantsid ja arvestus, tootmine, personal) ning iseseisvate struktuuriüksuste (filiaal või tütarettevõte) juhid (juhatajad), kes alluvad vahetult organisatsiooni tippjuhile. Keskmise taseme (keskastme-) juhtide hulka kuuluvad ettevõtte suurte allüksuste juhid (tootmisüksuste, tsehhide, jaoskondade, osakondade juhatajad või direktorid). Madalama astme (esmatasandi) juhtideks on meistrid, brigadirid, vahetuse ülemad, sektsioonijuhatajad jt., kelle alluvad

Juhtimine
299 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Ühiskonna konspekt riigieksamiks

kus inimesel on võimalik poliitilisi otsuseid mõjutada. Vastavalt Eesti Kodanikuühiskonna kontseptsioonile mõistetakse kodanikuühiskonna all inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Ühiskonna struktuur avatud ühiskonnas = kodanikuühiskond + avalik sektor + ärisektor 1. Avalik sektor tegutseb avalikes huvides, realiseerub poliitikute ja ametnike töö kaudu. 2. Ärisektor tegutseb erahuvides ja on kasumile orienteeritud. 3. Kodanikuühiskond lähtub nii avalikust kui omahuvist ja realiseerub enamasti kodanikualgatusena valdkondades, kus on puudujäägid avaliku sektori tegevuses või kus puudub erasektori huvi. Ühiskonna areng peab tagama ühiskonna jätkusuutlikkuse, st tuleb valida selline arengutee,

Ühiskond
187 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun