Pärnu Ühisgümnaasium Taimar Müller Kaksiktornid Referaat Juhendaja: P. Eenraid Sisukord 2010 Sissejuhatus Maailma Kaubanduskeskus ehk World Trade Center (tuntud ka kui WTC või Twin Towers) oli ehitiste kompleks USA-s New Yorgi linnas. Seitse ehitist, mis kompleksi kuulusid, hävitati 11. septembril 2001. aastal. Algsed World Trade Centeri kaks 110-korruselist torni kavandas Minoru Yamasaki 1960. aastate alguses. Ehitus algas 5. augustil aastal 1966. Põhjatorn (North Tower ehk 1. torn) valmis 1970. aasta detsembris ja Lõunatorn (South tower ehk 2. torn) valmis 1971. aasta juulis. Ehitised olid New Yorgi südalinnas Lower Manhattanil ja sisaldasid 4 miljonit ruutmeetrit büroopinda. Restoran Windows on the World asus Põhjatorni 106. ja 107. korrusel, samal ajal kui Lõunatornis oli 107. korrusel vaatlusplatvorm, mi...
avalikult. Nt: enamik kohtuistungeid on avalikud, kuid ei saa nii avalik olla nt kriminaalmenetlsuses läbiotsimised. Kõige rohkem rakendub avalikkuse printsiip kohturakendamise juures. Miks on tähtis? Kui me tahame kohtuistungeid avalikult pidada, peame tegema täiendavaid kulutusi. Millega seda kulu õigustada? Avalikul kohtuistungil on oma selge pos. kasu. Siin on mitu erinevat aspekti. Ühetpoolt avalikul kohtuistungil saavuame selle, et avalikkusel on kergem usaldada kohtusüsteemi. Kui menetlus toimus kinniselt või kirjalikult, siis avalikkusel on väga raske aru saada, kudias ühe või teise otsuseni jõutakse. Lisaks tänu avalikkusele on kohtulik tegevus avalikksue kontrolli all. Veel on pos. see, et meedial on võimalik kohal olla kohtuistungil. Küll aga võib kohtuistungi kinniseks kuulutada: · riigi- või ärisaladuse hoidmiseks; · kõlbluse või inimese perekonna- ja eraelu kaitseks;
Uudismaterjal phinegu testataval ja tenditega tagatud faktilisel informatsioonil. Vooruse-eetika: Vahetevahel mõnda lehte lugedes ei saa küll aru, kas sa loed uudist või siis mingit jura, mille keegi on välja mõelnud. Ma küll eriti õnnelik poleks, kui ma loeks uudise pähe ennustusi ning siis sellest sõpradele rääkima läheks. 8. Vanemate vaidlusi laste hooldusküsimuste üle üldjuhul ei kajastata. Kohustuse-eetika: Nii kaitseb kõiki osapooli, sellist asja pole vaja avalikkusel teada. 9. Inimese eraelu puutumatust rikkuvaid materjale avaldatakse vaid juhul, kui avalikkuse huvid kaaluvad üles inimese iguse privaatsusele. Tagajärje-eetika: Poliitikute puhul võib isegi see punkt paika pidada, avalikkus peab saama teada tõde asjade kohta, mis võivad mõjutada näiteks valimisi. 10. Kui kellegi kohta avaldatakse tsiseid süüdistusi, tuleks talle vimaluse korral pakkuda kommentaari vimalust samas numbris vi saates.
See tähendab seda, et kandideerida võivad eri rahvustest Eesti kodanikud , teiste Euroopa riikide kodanikud ning erinevate usutaustadega inimesed. Tippjuhtidel peab olema motivatsiooni ja seda saab luua ainult riik ise. Et püsiks stabiilne tippteenistus on vajalik koostöö. Koostöö nii ühiskonna kui organisatsioonide vahel kui ka organisatsioonide endi vahel. Eelkõige sellepärast, et tippjuhid peavad seisma avaliku huvi eest. Juht peab teadma, mida temalt oodatakse, avalikkusel on vaja teada, milliseid väärtusi, oskusi ja teadmisi võib tippjuhilt nõuda. Keit Kallas
· teatmeteosed, arhiivid, andmebaasid · uudisena kirjutatud tekstid 9. Avalik ruum Avalikus ruumis (nt tänav, park, supelrand, kaubanduskeskus jne) viibivaid inimesi võib intervjueerida, filmida ja pildistada luba küsimata. 10. Ajakirjanik ja eetika (Eetikakoodeks, difamatsioon) Eesti ajakirjanduseetika koodeks: ,,Ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada." Eetika normida kogum, mis määrab inimeste kõlbelise käitumise, nende kohustused ühiskonna ja üksteise suhtes. Difamatsioon (halba avalikuks tegema, laimama) mõne isiku, asutuse vm kohta häbistavate (ka tõele vastavate) asjaolude avaldamine. 11. MEEDIUMID kirjeldused ja näited TRÜKIAJAKIRJANDUS e PRESS Ajalehed: · ilmumissagedus päeva või nädala
ühiskonnas toimuva kohta. Ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku võimu teostamist. Ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest. Ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon. Ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada. Poliitilist ja majanduslikku võimu ning avalikkusele olulist informatsiooni valdavaid inimesi käsitleb ajakirjandus avaliku elu tegelastena, kelle tegevuse üle on ajakirjanduse tavalisest suurem tähelepanu ja kriitika õigustatud. Samuti käsitleb ajakirjandus avaliku elu tegelastena neid, kes teenivad elatist enda isiku või loomingu eksponeerimisega. autoriõigus – on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum
2)Võib olla ka isik, kes mingi juhtumi/sündmuse tõttu satub ajutiselt avaliku elu tegelaseks. Kas eraelu nende faktide avalikustamine, mis otseselt sündmusesse ei puutu, on õigustatav või on tegemist lihtsalt sooviga lugu paremini müüa? 3)soovimatult avaliku elu tegelaseks mõne kuriteo või õnnetusega 4)millegi ebatavalisega- nt sünnitas viisikud. Väga andekas laps- palju avalikustada? Nad teevad valitud ja vastutavatel ametikohtadel ÜK jaoks olulisi otsuseid, seetõttu on avalikkusel ka õigus teada nende kohta päris palju. Ajakirjandus peab mõtlema, et millal on tegemist avalikkusele olulise informatsiooniga ja millal lihtsalt uudishimu rahuldamisega ja kasumijahiga. Kohtuprotsessis vist peab tõestama, et valeandmete levitamine oli teadlik. Ühiskonniti on aktsepteeritud avaliku elu tegelase ellu sekkumise piir väga erinev. 11 Lihtinimesed- nende eraelu satub meedia huvisfääri peamiselt seoses
Kaevandustegevuse laiendamisel tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine. Keskkonnamõjude hindamine on tegevus, mis hindab kavandatava tegevuse mõju keskkonnale laiemas tähenduses, st lisaks looduskeskkonnale ka inimeste tervisele, heaolule ja varale. Keskkonnamõjude hindamise eesmärgiks ühelt poolt on otsuste langetamiseks ja kujundamiseks info kogumine, teisalt aga avalikkuse kaasamine asjast huvitatud avalikkusel on laialdased võimalused mõjude hindamise menetluses osaleda.5 Euroopa Liidus on vastuvõetud kaks otseselt keskkonnamõju puudutavat direktiivi: Arendusprojektide keskkonnamõju hindamist käsitlev direktiiv 85/337/EMÜ, mida on hiljem muudetud direktiiviga 97/11/EÜ ja Strateegiliste planeerimisdokumentide elluviimisega seotud keskkonnamõju hindamise direktiiv 2001/42/EÜ. Keskkonnamõjude hindamine on muutunud üheks keskkonnariskide kontrollimise levinumaks vahendiks.
asukoha ja suuruse kohta, sealhulgas määratleb planeeritava maa-ala piiri, ning tutvustab 4 algatatud planeeringu eesmärke vastavas ajalehes ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist." Sellega oli kaasatud avalikkus. Eskiislahenduse tutvustused toimusid suvel ja sügisel 2010 [Pärnu maakonnaplaneering..., 2012:6]. Siis oli võimalik avalikkusel kaasa rääkida. Avalikel aruteludel osales ca 500 huvitatud isikut [Pärnu maavanema..., 2012:3]. Teemaplaneeringu kooskõlastamine kohalike omavalitsuste ja ametkondadega toimus detsembris 2010-jaanuaris 2011, seejärel järgnes vastuvõtmine, avalik väljapanek ja arutelud kevadel 2011 [Pärnu maakonnaplaneering..., 2012:7]. Maavanem esitas planeeringu siseministeeriumile heakskiitmiseks 23.05.2011 ning see kiideti heaks 17.08.2012.a [Pärnu maavanema..., 2012:4].
koondaruanne. · Väljundid: 1)Avalikkus: Seireveeb. Keskkonnaregistri avalik teenus.Seire paberväljaanded. Seire veebiväljaanded. Seirefoorum 2)Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS). Keskkonnaregistri avaliku teenuse ametniku rakendus. Seireveebi administreerimiskeskkond 3)Teabenõuded 28. Millised on peamised etteheited Eesti keskkonnaseirele? · Riigikontrolli hinnangul ei ole keskkonnaseire korraldatud hästi, sest avalikkusel ja otsustajatel puudub keskkonna seisundi kohta piisav info. Suurimaks puuduseks on see, et riikliku keskkonnaseire korraldamisel ei analüüsita, milliseid andmeid keskkonda mõjutavate otsuste tegemiseks tegelikult vaja on. Kui ei analüüsita, mis andmeid on vaja, pole tagatud, et seiret tehakse kõige olulisemates valdkondades ja piisava põhjalikkusega. · Piisavalt pole pööratud tähelepanu seireprogrammi otstarbekuse analüüsimisele -
suurenemisega vaidlusalusest objektist. Säärases olukorras on oluline ka isiku subjektiivne hinnang, kas tema õigusi on riivatud või mitte s.t. ka huvi haldusasja vastu. (TlnRingKo 2-3/140/04) ´Keskkonnamõjul on isiklik puutumus sõltumata mõjust muudele põhiõigustele ka siis, kui isik on tavapäraselt mõjutatavat keskkonnaressurssi kasutanud, kui ta viibib sageli kõnealuses keskkonnas või kui tal sellega tihedam seos kui ülejäänud avalikkusel või kui keskkonnamõjust sõltub muul viisil oluliselt isiku heaolu. Sellisel juhul on tegemist enda, mitte pelgalt avalikkuse huvides esitatud kaebusega. (TlnRingKo 3-07-102 ). KSÜSE §29 lg 4: Hinnates keskkonna vastavust tervise ja heaolu vajadustele võetakse arvesse teiste isikute õigusi, avalikke huve ja piirkonna eripära. Keskkonna mittevastavust tervise ja heaolu vajadustele eeldatakse, kui on ületatud keskkonnakvaliteedi piirväärtust.
• Vaba ajakirjandust, kui ta täidab kehtivaid õigusakte, ei tohi mingil moel piirata ega takistada info kogumisel ja avaldamisel. • Ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest. Ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon. • Ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada. • Poliitilist ja majanduslikku võimu ning avalikkusele olulist informatsiooni valvdavaid inimesi käsitleb ajakirjandus avaliku elu tegelastena, kelle tegevuse üle on ajakirjanduse tavalisest suurem tähelepanu ja kriitika õigustatud. Ajakirjandus käsitleb avaliku elu tegelastena neid, kes teenivad elatist enda isiku või loomingu eksponeerimisega. Sõltumatus
nappusega, hakatakse tuumareaktoreid kasutama ka kaubalaevadel. Lisaks USA-le on tuumalaevad veel ka Suurbritannial, Prantsusmaal, Venemaal ja Hiinas. [3] KOKKUVÕTE Tuumaenergiat on nüüdseks kasutatud juba aastakümneid, ning tulevikku silmas pidades on see kindlasti väga arvestatav energiaallikas. Hetkel valdav enamus inimesi siiski kardavad seda energialiiki. Teadaolevalt kardetakse, et see võib kaasa tuua ajaloos juba esinenuid avariisid. Kindlasti on oma mõju ka meedial ja avalikkusel. Hetkel on on tuumajaamad tegelikult küllaltki 15 turvaliseks tehtud, ning kuigi riskioht siiski püsib on see teaduse abiga tehtud võimalikult väikeseks. Tänaseks päevaks on tuumaenergia kasutamine maailmas üsnagi populaarseks muutunud. Nõuded on läinud nii täpseteks ja põhjalikeks, et kõiki aspekte järgides võib öelda, et tuumaelekrtrijaamad on siiski turvalised. 16
meediasuhted). · Suhtlemine - kahesuunaline info liikumine org-i ja tema sihtgruppide vahel. Sisaldab nii suhete loomist ettevõttele oluliste siht- ja koostöörühmadega kui ka nende säilitamise protsessi. 5 · Imago kujundamine pilt, mis kujuneb ettevõtte koostöörühmadel ja laial avalikkusel ettevõtte visuaalsest identiteedist (nähtust), tegevusest (kogetust) ja org-i edastatud sõnumitest (informatsioonist). · Tagasiside kogumine- selgitab ettevõttes ja seda ümbritsevas keskkonnas toimuvaid ja firma tegevust mõjutavad muutusi. Tõhus kommunikatsioon 6.3 · Õige vaatenurk Sihtgrupi isiklik seotus Õige kanal ja mõistetav vahend (sõnad, pilt vms) Lokaliseeritud sõnum
Inseneri ühiskondlik vastutus 1. Insener austab oma kaastöötajaid, nende isiklikke õigusi ning arvestab oma töös nende nõudmisi japüüdlusi tingimusel, et need on kooskõlas seaduse ja tööeetikaga. 2. Ta jälgib looduse, keskkonna ja inimeste ohutust ning tervist ja töötab inimkonna kasu ja jõukuse ning keskkonda säästva arengu nimel. 3. Ta annab oma eriala saavutuste, võimaluste ja plaanide kohta avalikkusele ühemõttelist infornatsiooni, mis võimaldab avalikkusel õigesti hinnata teaduse ja tehnikaga seotud otsuste mõju ühiskonnale. 4.Ta suhtub austusega oma töökohamaa traditsioonidesse. Karl Sepp Kodune töö Nr.1 Õppeaines: Tolereerimine ja mõõtetehnika Transporditeaduskond Õpperühm: AT 31b Juhendaja: K. Raba Esitamiskuupäev:……………. Allkiri:………………………. Tallinn 2014 SISUKORD
III Inseneri ühiskondlik vastutus 1. Insener austab oma kaastöötajaid, nende isiklikke õigusi ning arvestab oma töös nende nõudmisi ja püüdlusi tingimusel, et need on kooskõlas seaduse ja tööeetikaga 2. Ta jälgib looduse, keskkonna ja inimeste ohutust ning tervist ja töötab inimkonna kasu ja jõukuse ning keskkonda säästva arengu nimel; 3. Ta annab oma eriala saavutuste, võimaluste ja plaanide kohta avalikkusele ühemõttelist informatsiooni, mis võimaldab avalikkusel õigesti hinnata teaduse ja tehnikaga seotud otsuste mõju ühiskonnale 4. Ta suhtub austusega oma töökohamaa traditsioonidesse Õppimisvõimalused: Õppida saab Eestis lennundusinseneriks Tartu lennukolledis. See on riiklik rakenduskõrgkool, mis asutati 13.04.1993.a eesmärgiga luua Eesti Vabariigis vajatava lennunduskaadri koolitust teostav ja koordineeriv keskus. Kolledzi õppeprotsess on üles ehitatud õppemoodulite süsteemile, mis võimaldab õppetööd
poolteist korda rohkem toitu kui maakera elanikkonna toitmiseks vaja on, seega pole hetkel kasvava rahvastiku toitmisel toidu vähesus probleemiks. Rahvastiku toitmise tegelikuks probleemiks on materiaalsete ressursside ebaühtlane jaotumine maailmas. Eestis vastutab geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse kohaselt Keskkonnaministeerium GMO-de keskkonda viimise ja turustamise eest. Euroopa Liidu direktiiv 2001/18 näeb sealjuures ette, et avalikkusel peab olema täielik ülevaade millistes piirkondades GMO-de keskkonda viimine toimub. 1830/2003 aasta määrus kehtestab nõuded GMO-de liikumise ja leviku jälgimise kohta. Alates 0,9% GMO-sisalduse piirmäärast algab kohustus märgistamiseks tootele. 3 Luik Anne, Vooremäe A (2006) Geneetiliselt muundatud põllukultuuride, tava- ja mahepõllumajanduse kooseksisteerimise võimalustest, lk 12 2. Geneetiliselt muundatud kultuuride mõju
" R. Maruste Juridica 2001, nr 1 5 ,,Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne" 4 Euroopa Inimõiguste Kohus leidis kohtuasjas Lingens vs Austria, et ajakirjandusel lasub kohustus edasi anda teavet ja mõtteid nii poliitilistel teemadel kui ka kõigis teistes avalikkusele huvi pakkuvates küsimustes. Peale selle, et ajakirjandusel lasub kohustus sellist teavet ja mõtteid edasi anda, on avalikkusel ka kohustus neid saada. Kohus leidis, et sekkumine Lingensi sõnavabadusse polnud proportsionaalne taotletava eesmärgiga ja demokraatlikus ühiskonnas vajalik.6 Põhiseadus kaitseb arvamuste avaldamist erinevates valdkondades. Näiteks on kaitstud poliitiline, meelelahutuslik, kunstiline ning kaubanduslik sõnavabadus. Kaubandusliku sõnavabaduse kaudu on kaitstud ka reklaami avaldamine. Martin Redish väidab, et teave ja selle põhjal kujundatud arvamus konkureerivate
1. Leht peab olema mitmekesine nii teemadelt kui toonilt. Leht ei tohi muutuda monomaaniliseks ja sõimavaks. 2. Lehenumber peab pakkuma lugejale mõtlemisainet, tundeid, meelelahutust ja üllatust. 3. Lehes peab olema midagi, mis ajaks ametnikud tagajalgadele püsti. Peab olema lugejale uudisväärtuslik. 4. Ka peavad lehes olema sama päeva lood ja oluliste teemade arenused. Uudiste valik ja eetika Igasugusele objektiivsusele tuleb arvestada ka eetikat. Avalikkusel on õigus teada, mis toimub ühiskonnas. Kuid ei pea kirjutama kõigest ja kõike. Inimeste staatus ja eetika. Esimeseks oluliseks piirajaks on inimeste staatus. Selle alusel võib neid jagada viide gruppi: 1. Avaliku elu tegelased 2. Avaliku elu tegelased piiratud ulatuses 3. Tavalised inimesed 4. Kaitsetud inimesed 5. Eksperdid Avaliku elu tegelased tuvastatakse kahel alusel: 1
Huvigruppe võib olla väga erinevaid nt ettevõtete ühendused, ametiühingud, tarbijate esindusorganisatsioonid, keskkonnaaktivistid jne Kuidas selgitada mitmete suhteliselt väikeste huvigruppide ebaproportsionaalselt suurt mõju? Grupi liikmeid on piisavalt vähe, et organiseeruda ja igal grupi liikmel on tehtava otsusega seoses suhteliselt palju kaalul, et olla nõus panustama (lobby, altkäemaksud jne) priisõitja probleem väike; teisalt on ka avalikkusel tervikuna palju kaalul, kuid mõju üksikisikule on liiga väike, et panustada ressursse protsessi mõjutamisse ja samas on osaliste suure hulga tõttu organiseerumine keeruline ja kulukas priisõitja probleem. Valijate teadmatus (infokulud suured), valitsejate infopuudus (kulud, info asümmeetria) huvigrupid jagavad enda huvidest lähtuvat infot. RIIGI SEKKUMISE ÕIGUSTATUS NEGATIIVSETE VÄLISMÕJUDE KORRAL: Riigi sekkumine võib võimaldada saavutada efektiivsuse, aga ebaefektiivsuse
Tuletatud teosed. Algupärase teose ükskõik millises vormis muutmise tulemusel saadud uut teost nimetatakse tuletatud teoseks Territoriaalsuse põhimõte patendiõiguses. Patentsuse kriteeriumid. Patendiamet kontrollib leiutise patentsuse määramiseks selle uudsust, leiutustaset ja tööstuslikku kasutatavust. Patentsuse kriteeriumidele vastav leiutis registreeritakse patendiregistris Uudsussoodustus. Leiutaja või leiutajalt leiutise kohta informatsiooni saanud isik teeb selle avalikkusel kättesaadavaks, kuid seda informatsiooni ei kõrvutata olemasoleva tehnika tasemega, kui avalikustamine leiab aset 12 kuu jooksul enne patenditaotluse esitamist. Periood võib sõltuvalt riigist erineda. Kaubamärgiõiguse küsimused TRIPS lepingu põhimõtted. Itellektuaalomandi õiguskaitse ja õiguste kaitsmine peaksid kaasa aitama tehnoloogiliste uuenduste edendamisele, tehnoloogia edastamisele ja levitamisele,
Samas, kujundades advokaadi kutse-eetikat, täidab advokatuur ka ise spetsiifilist rolli õigusemõistmise, õiguskorra kaitse ja seega õigusriigi toimimise tagamisel.*17 Advokatuuri endise aseesimehe Ain Alvini esitatud järel- dustele tuginedes võib öelda, et advokaadi kutsetegevuse seesmiste reeglite ühtsus loob ühiskonnas tervi- kuna mulje advokatuurist kui kutseorganisatsioonist, kus kehtib teatav seadusega aktsepteeritud standard, mille suhtes kodanikul, avalikkusel või riigivõimul on usaldus.*18 Eelkäsitletud põhimõtteid, arvestades advokatuuri ees seisvaid ülesandeid ühelt poolt kutse- organisatsiooni, teiselt poolt avalik-õigusliku isikuna, on järgitud ka advokatuuri uute arengusuundade väljatöötamisel, mis omakorda on aluseks advokatuuriseaduse ja advokatuuri kodukorra kavandatavatele muudatustele. 2. Advokatuur kui avalik-õiguslik juriidiline isik
kõik kirjas erakonna raamatupidamises ja mille kohta esitatakse regulaarselt aruandeid. Audiitorid hindavad igal aastal, kas parteide raamatupidamine on korras, palkadelt maksud makstud jms. Avalikkuses on tõstatatud küsimus rahast ja teenustest, mida me ei näe ehk millest aruannetes juttu pole, kuid mida erakonnad väidetavalt kuskilt kellegi käest saavad. Ka valimiskampaaniate aruanded korruptsiooni vastu. teadmine, kes ja kui palju erakonnale annetas, võimaldab avalikkusel hinnata erakonna mõjul tehtud otsuse ja erakonnale tehtud annetuste võimalikku seost. Teiste sõnadega kas esineb poliitiline korruptsioon. Just poliitiline korruptsioon on võtmekoht, millele tegelikkuses tähelepanu tuleks pöörata. 8. Proportsionaalse ja majoritaarse valimissüsteemi põhierinevus. Milline valimissüsteem kehtib Riigikogu valimistel? Proportsionaalse valimissüsteemi korral kasutatakse mitmemandaadilisi valimisringkondi. Esindusorganikohad
Õigus privaatsusele on osa isiku üldistest vabadustest ja põhiõigusest vabale enesemääratlusele. Oma eraelu sisustada on iga isiku õigus, mis seisneb isiku võimaluses ise määratleda, kes ta on ja milline on temast loodav kuvand teistele isikutele. Eraelu defineerimine mitmel moel on lihtne. Keerulisem on otsustada, kust läheb kaitstava elu piir. Reguleerimist ja sisustamist vajab küsimus, kas ja millisel juhul on kolmandatel isikutel, avalikkusel või riigil õigus eraellu sekkuda. Samuti vajab reguleerimist küsimus, kus võib isik eeldada, et tema privaatsus on kaitstud. On selleks kohaks ainult kodu? Eraelu on tunnetuslik kriteerium, millele ei ole võimalik anda ammendavat definitsiooni. Privaatsuse kaitse rahvusvahelised instrumendid Siseriikliku õigusega eraelu kaitse sätestamine sõltub paljudest komponentidest, nagu nt riigi arengutasemest, traditsioonidest, religioonist ja ka nt rahvuslikest eripäradest
Kas uus maailmakord saabki üldse olla kardinaalselt erinev? Hoffmann pakkus välja 3 tingimust, millal on tulnud uus maailmakord. o Neli punkti, millel põhineb uus maailmakord (Wiener): konfliktid jäävad, kuid nad on lokaalsed ja isoleeritud; doominoefekt ei toimi; tohutult kasvab meedia tähelepanu sellistele situatsioonidele = tehnoloogia areng; avalikkusel võib tekkida mulje, et me juba elame globaalse konflikti maailmas iga regioon peab oma konfliktid lahendama ise – laial RV kogukonnal ei olegi mõtet kaasa rääkida USA roll jääb endiselt suureks (nii on ka läinud siiani); ilmselt mõnede teiste riikide ja piirkondade roll ka kasvab ÜRO roll Wieneri arvates kasvab igal juhul
- väärtpaberit, mis on võetud kauplemisele p-s 1 nimetatud riigi reguleeritud väärtpaberiturul või mitmepoolses kauplemissüsteemis (edaspidi TuMS § 171- s turg) või mille kohta on esitatud taotlus kauplemisele võtmiseks sellisel turul tingimusel, et selle turu üle teostatakse finantsjärelevalvet ning see turg on selle riigi poolt tunnustatud ja korrapäraselt korraldatav ning selle vahendusel on avalikkusel võimalik omandada ja võõrandada väärtpabereid; (TuMS § 171 lg 2 p 2) - p-dega 1 ja 2 hõlmamata investeerimisfondi aktsiat või osakut investeerimisfondide seaduse tähenduses või p-s 1 nimetatud välisriigis asutatud sellise investeerimisfondi aktsiat või osakut, mille üle teostatakse finantsjärelevalvet; (TuMS § 171 lg 2 p 3) - p-s 1 nimetatud riigi residendist krediidiasutuses või krediidiasutuse nimetatud
avalikkuse huvi kohtuasja vastu. Selliseks isiklikuks õiguseks võib olla alaealise õiguste kaitse või menetlusosaliste perekonnaelu kaitse. Kohtulahendi resolutsioon on avalikud ka siis, kui kohtuistung kuulutati kinniseks . Kohtumenetluse avalikkuse põhimõtte väljendub on ka kohtulahendite avalikustamises. Suulisuse põhimõte aitab avalikkuse põhimõtet ellu viia. Kui kogu kohtumenetlus oleks kirjalik, ei oleks avalikkusel kohtusaalides midagi teha ning tõendite uurimise protseduuri üle avalikkusel siis sisuliselt kontroll puuduks. Samuti on suulisuse põhimõte seotud tõendite uurimise vahetusega, eriti kui tõendiks on tunnistaja ütlus. Tunnistaja kuulamise asemel tema kirjalikke seletusi lugedes ei ole alati võimalik tunnistaja usaldusväärsust hinnata. Samas ei ole avalikkuse põhimõte absoluutne, sest menetlusseadus võimaldab kohtuasja
Kui laps võtab endale ka kohustuse kaitsta ühte vanemat teise eest või püüab neid tüli ajal lahutada, suurendab see tema stressikoormat veelgi. 28 Tugigrupid perevägivalla ohvritele: naistele, meestele. Probleem, et naiste vastu kasutatakse kodus vägivalda "avastati" maailmas laiemalt varastel 70- tel, koos teiste perevägivalla liikidega k.a. laste ahistamine perekonnas. Algselt oli laiemal avalikkusel raske mõista peresisest vägivalda. Selle vägivallavormi teadvustamist suruti alla, et säiliks idüllilise perekonna illusioon. Väga kiirelt jõuti selleni, et oleks justkui "kork pudelilt eest tõmmatud" - need, kes olid kannatanud perevägivalla all, hakkasid oma lugusid rääkima ja oma olukorrast avalikult teada andma. See viis edasi selleni, et järjest suurem arv inimesi, kes oli kannatanud perevägivalla all, tulid
Börsifirmadele kehtivad info avalikustamisel börsireeglid. Börsil noteeritud firmad on kohustatud teavitama börsi kõikidest firma väärtust mõjutavatest sündmustest ja asjaoludest, samuti esitama regulaarselt firma arengu kohta prognoose. 11 Turuliidrile või kohaliku suurfirma suhtekorraldusele on avalikkusel suuremad ootused kui väikeettevõttele. Rahvusvahelise korporatsiooni kommunikatsiooni mõjutab selgelt korporatsiooni kommunikatsioonipoliitika jne. Kommunikatsioonitegevuse skaala äriorganisatsioonis võib olla väga lai: · kliendikommunikatsioon · turunduskommunikatsioon · meediasuhted · korporatiivkommunikatsioon, sh korporatiivne sotsiaalne vastutus · suhtekorraldus · sisekommunikatsioon
menetlejaid kohtuvälist menetlejat, prokuröri ja kohut.62 EIK on oma lahendis Allenet de Ribemont vs Prantsusmaa63 aga leidnud, et riive ei pea lähtuma mitte üksnes kohtu ja muude menetlejate tegevusest, vaid võib lähtuda ka riigivõimu teistelt esindajailt näiteks kõrgetelt politseiametnikelt. Süütuse presumtsiooni rikkumist on EIK sedastanud olukorras, mil uurija väitis, et isik on toime pannud rasked kuriteod64. Avalikkusel on õigus teada käimasolevast kohtueelsest menetlusest, kuid avalikkust teavitades peavad ametnikud olema väga valivad enda sõnakasutuses ega tohi ületada piiri, kus faktiline teave asendub veendumuse edastamisega isiku süüdiolekus.65 58 van der Heide, F. Strafrechter en strafketen: de gang van zaken 1995-2006, lk 59. 59 Donatsch, A. jt, Strafrecht, Strafprozessrecht und Menschenrechte, Festschrift für Stefan Trechsel zum 65. Geburtstag. Zürich, 2002, lk 362. 60 Jones, S
õiguslikeks juriidilisteks isikuteks riiki, kohaliku omavalitsuse üksust ja muud juriidilist isikut, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel (TsÜS § 25 lg 2). Muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute all tuleb mõista selliseid, mis on asutatud nende isikute kohta käiva seadusega: Eesti Pank, Tartu Ülikool, Eesti Kultuurkapital jt. Nende ühiseks tunnuseks on, et nende olemasolu ja toimimise suhtes on avalikkusel kõrgendatud huvi. 84 Juriidiline)isik)(3)) Eraõiguslikud)juriidilised)isikud) MiHetulundusI Äriühingud) ühingud)ja) sihtasutused) TÜ) MTÜ) UÜ) SA) OÜ) AS) TulÜ) 02.09
Struktureeritakse, korrastatakse informatsioon hakatakse seoseid looma isiksuste omaduste ja vastajate vahel. Kõik vastused tuleb selleks grupeerida matemaatiliselt, statistiliselt tulemused tabelites protsentuaalselt vms kirja pandud. - Tulemuste interpretatsioon teadlased pakuvad välja oma arvamusi ja põhjendusi, et miks selline tulemus, mis mõju sellel ühiskonnale - Tulemuste avaldamine millega võimalik siis avalikkusel tutvuda. Selle eesmärgid teaduslikud, empiirilised (mingi sots nähtuse kohta midagi konkreetset öelda, tuua välja valupunktid ja tuua välja lahendusi) Kokkuvõttes hakatakse järjest neid programmis välja toodu punkte ellu viima. Õpikust: Vaatleme veidi lähemalt üht võimalikku kombinatsiooni kuritegevuse sotsiaalse determineerimise protsessi rakenduslik-kriminoloogilise uurimise protseduuridest, mis on üles ehitatud põhimõttel "lihtsamalt keerulisemalt"
küsimusest kaugele. Vasta lühidalt ja räägi asjast. Tekkiv vaikus pole sinu probleem, kui sa ei saa küsimusele vastata, ütle seda. · Kui sa ei tea vastust, luba asja uurida. · Püüa luua siirast õhkkonda, kuid ära avalda selliseid seisukohti, mida sa ei tahaks avalikkusele esitada; s.t. ära usalda ajakirjanikku liigselt, kui ta pole just su hea tuttav ja sa oled kindel, et võid teda usaldada. · Vasta kõigile küsimustele, mida avalikkusel on õigus teada ja mis pole firmasaladus. · Ära iial vasta hüpoteetilistele küsimustele ning ära kunagi korda ajakirjaniku poolt esitatud valet väidet. Sind võidakse hiljem tsiteerida ning kontekstist väljarebituna võidakse see vale väide sinule omistada. Vastake: "see ei ole tõsi. Tegelikult on situatsioon järgmine..." Kui intervjueerija esitab mingid arvandmed ja väidab, et need on kontrollitud, ärge kommenteerige neid omaltpoolt enne kui
tugevdamine või muutmine · käitumuslik eesmärk - selle saavutamise käigus püütakse sihtrühmades tekitada mingeid harjumusi, püütakse suunata kellegi käitumist 2. Avalikud suhted 3. Edendamine (promotion) 4. Maine Tööandja mainet kujundavad: eelkõige ettevõtte töötajad; inimesed, kes mingil põhjusel on ettevõttest lahkunud. 5. Imago Imago kujundamine pilt, mis kujuneb ettevõtte koostöörühmadel ja laial avalikkusel ettevõtte visuaalsest identiteedist (nähtust), tegevusest (kogetust) ja org-i edastatud sõnumitest (informatsioonist). Imago on mulje, mis ühel või mitmel sihtrühmal organisatsioonist kujuneb. Org-i imago loovad sihtgrupid, kuid see ei peegelda org-i kõiki omadusi. 6. Pressiteade Pressiteade on ametlik suhtlusvorm. 7. Meedia 8. Sponsorlus Sponsorluse eesmärk on mõjutada sihtrühmi ja tekitada positiivseid emotsioone.
alalhoidlikkuse suunas. Eesti ajakirjandus 19.-20. saj vahetusel Loengu materjalid: Anu Pallas Taustaks väike võrdlus lähinaabrite ideedega: Soomes tekkis arutelu ajakirjanduse ülesannetest juba 1840. aastatel. Snellmann (1806-1881) teadvustas põhiteesid: · riik inimese teenistusse, indiviidikesksus ühiskonnas · ajakirjandus olgu vaba arvamustefoorum · ühiskonna juhtimises on avalikkusel suur tähtsus · ajakirjandus esindab avalikku arvamust, seepärast oli omal kohal asjatundlikkuse nõue · õpetada rahvast, tõsta lugeja haridustaset · vajadus poleemika järele. Vastutust avalikkuse ees teadvustasid endale ka eesti ajakirjanikud. Ent süüvigem, millises olukorras Eesti ajakirjandus pidi hakkama saama. Eesti ajakirjandus 19.-20. saj vahetusel Ajakirjanduse vastutuse tunnetamine 1882-83 toimus Liivi- ja Kuramaa kubermangudes senaator Manasseini revisjon
Struktureeritakse, korrastatakse informatsioon hakatakse seoseid looma isiksuste omaduste ja vastajate vahel. Kõik vastused tuleb selleks grupeerida matemaatiliselt, statistiliselt tulemused tabelites protsentuaalselt vms kirja pandud. - Tulemuste interpretatsioon teadlased pakuvad välja oma arvamusi ja põhjendusi, et miks selline tulemus; mis mõju sellel ühiskonnale - Tulemuste avaldamine millega võimalik siis avalikkusel tutvuda. Selle teaduslikud eesmärgid, empiirilised (mingi sots nähtuse kohta midagi konkreetset öelda, tuua välja valupunktid ja tuua välja lahendusi) Kokkuvõttes hakatakse järjest neid programmis välja toodu punkte ellu viima. Õpikust: Vaatleme veidi lähemalt üht võimalikku kombinatsiooni kuritegevuse sotsiaalse determineerimise protsessi rakenduslik- kriminoloogilise uurimise protseduuridest, mis on üles ehitatud põhimõttel "lihtsamalt keerulisemalt". Komplekti iga
tööstusele oleks küllalt toorainet 1808 Preisi valitsuse instruktsiooni “õigust ja haldust tuleb rakendada üksnes selleks, et ületad neid asjaolusid, mis ei lase kodanike talendil, oskustel ja energial täielikult realiseerida Asjaõigusseadus § 143. – saastuse talumise kohustus - Preisi Valitsuse tehniline direktiiv (1875) aastast “… naabritel ja avalikkusel tuleb taluda … mõjutusi… tööstuse huvides, mis on vajalik üldise heaolu tagamiseks. 2. Teadlik keskkonnakaitse I generatsioon – 1960. lõpp Tagajärgede likvideerimine – ex post Sektoriviisiline regulatsioon “Käsu ja kontrolli meetod” II generatsioon – 1980. Teine pool Ettevaatus – ex ante Kompleksne kaitse
annaabi.ee 
