põhimõtete, liikmesriikide haldusõiguse ja kandidaatperioodi eduraportite põhjal esitanud SIGMA (1999). (SIGMA (1999)) Enne Euroopa Liiduga liitumist oli Eesti üks väheseid kandidaatriike, kelle avaliku teenistuse põhialused vastasid enamikele Euroopa Liidu avaliku teenistuse poliitika põhimõtetele. Liitumisprotsess ei mõjutanud eriti avaliku teenistuse institutsionaalset kujunemist, sest tänapäevastele põhimõttele tuginev avaliku teenistuse süsteem oli ATS-i kaudu Eestis juba loodud. Samas kuna liitumisel ei pööratud avalikule teenistusele eriti suur tähelepanu on hilisemate uuringutes selgunud, et Eesti avalik teenistus siiski ei vasta täielikult euroopalikele põhimõtetele. (Kalev jt, 2012, lk 369-370) OECD/SIGMA programmi analüütik Francisco Cardona sõnul järeldus 2006. aastal läbi viidud OECD/SIGMA analüüsist, et Eesti avalik teenistus ei ole vastavuses Euroopa Liidu standarditega.
muudatusi eraettevõtetes toimunutega, tuues välja, mitu protsenti uuritud ettevõtetest oli mingit faktorit muutnud. ( Alas 2006, lk. 16) Kui vaadelda nüüd neid tabeleid, võib väita, et ärisektori ettevõtetes on sagedamini muudetud strateegiat, organisatsioonikultuuri ja juhtimisstiili. Samal ajal on avalikus sektoris pööratud rohkem tähelepanu ümberstruktureerimisele ning uute süsteemide ja juhtimisvahendite kasutuselevõtule. Eestis intervjueeriti 155 ettevõtete juhti ning nende vastustest selgub, et kõige suuremaks takistuseks osutus muudatuste elluviimisel avaliku sektori ettevõtetes töötajate kartus uue ja tundmatu olukorra ees, mida nimetas tervelt 32% vastanutest. See oli tunduvalt kõrgem kui ärisektoris. Võimalik, et sellest tulenevalt esines ka töötajate sabotaazi avaliku sektori ettevõtetes märgatavalt rohkem. Ärisektoris mainisid juhid kõige enam, 27% juhtudest, töötajate mõtteviisi inertsust
võimu kuritarvitamist 3) Sümbolite ja väärtuste süsteem Detsentraliseerimine, killustatus- avaliku teenistuse tugevdamine; organistatsiooni tavad, kultuur; tähtis kogu riigi teenimine tervikuna, erinevad ametkonnad peavad suutma koostööd teha. Kuidas avaliku teenistus kujundada: 1) prantsuse näide, selgelt suurem osa riigi ametnikke on lõpetanud 1 õppeasutuse -ENA, läbi selle õppeprotsessi kujundatakse ametnikkonna väärtushinnanguid jne.... Eestis nõrk peaministribüroo. 2)Inglismaal, inimene töötab 3 aastat ühes asutuses, seejärel teises; 3) Holland ja Austraalia, ühtust avalikus teenistuses proovitakse kujundada läbi ühtse kõrgema avaliku teenistuse, Ühiskonnas suur väärtus sõltumatulavalikul haldusel; Ühtse riigivalitsuse aluseks on stabiilsus- et inimesed üksteist tunneksid. Lai avalik teenistus- ametnike alla kuuluvad kõik, kes töötavad riigile kuuluvatesse organisatsioonidesse Kitsas avalik teenistus-Eestis,.
Riigikaitse poliitiline debatt ja avalik arvamus Eestis Autor: Juhan Kivirähk Kõnealune artikkel räägib Eesti julgeoleku küsimustest. Artikli autor Juhan Kivirähk toob välja erinevaid lähtekohti. Räägib julgeolekust pärast NATO-ga liitumist, kas Eestile oleks vaja profiarmeed, Eesti avalikust arvamusest selle teema kohta ning, et see teema on kindlasti ka ahvatlev poliitikutele, kuna selle teema põhjal saab anda erinevad valimislubadusi.
.. Visioon on: sisejulgeolek läbi avatuse, koostöö ja innovatsiooni. Missioon on: luua arenduskeskkond, mille kaudu oleks tagatud SM IKT keskne koordineerimine ja ühetaolised arendusprotsessid. Loeng: KOV + Kokkuvõte kohaliku omavalitsuse olemusest (ÕIS) Subsidiaarsuse põhimõttel (otsustamine võimalikult kodanikulähedaselt), kohalik demokraatia Eesti territoorium jaguneb maakondadeks, valdadeks ja linnadeks. Eestis on 15 maakonda ning 226 kohaliku omavalitsuse üksust: 33 linna ja 193 valda. Maavanem on riigi esindaja maakonnas. Vallad ja linnad on omavalitsuslikud kogukondlikkuse printsiibil põhinevad haldusüksused, mis moodustavad avaliku halduse süsteemi esmase tasandi. Iga omavalitsusüksus kuulub maakonna koosseisu, nad võivad olla maakondliku ja üleriigilise omavalitsusliidu liikmed. Eestis kehtib alates 1993. aastast ühetasandiline omavalitsussüsteem.
Selle asemel tuleks kõikidel praegustel ja tulevastel avaliku halduse teenistujatel ning teadlastel jõuda arusaamisele, mida ja tuleb antud probleemi lahendamiseks ette võtta ja kuidas toimida. Eelkõige on riigi ülesandeks tagada riigi kaitse ja heaolu, kuid raske on leida selleks kompetentseid ametnikke. Aristotlese järgi peab neil olema kolm omadust: lojaalsus konstitutsioonile, oma valdkonnaalaseid võimed ning isiklik voorust ja õiglus. Kuna Eestis on ,,kokku lepitud", et tagamaks tervele elanikkonnale rikkust pole meil piisavalt vahendeid, siis selle asemel saame neile võimaldada turvalisust, au, stabiilsust, eneseteostust, mida tehes kasvab üleüldine usaldus riigi suhtes, st riik ja avalik haldus on omavahel tihedalt seotud. Artikli autor leiab, et hea avaliku halduse väljatöötamiseks tuleks taaselustada avaliku halduse, kui riigiteaduse traditsioon, sest
kuidas? • Iseloomustab: ◦ Suunatus pika-ajalisusele ◦ Eesmärkide sidumine organisatsiooni hierarhiaga ◦ Võrdsustamine teiste oganisatsioonide protsessidega ◦ Väliskeskkonna arvesse võtmine ◦ Tippjuhtimise tasandil strateegilise mõtlemise kujundamine • Seda mõjutab: ◦ organisatsiooni positsioneerimine ◦ asutuse väärtused, kultuur ja ajalooline taust 6. Milline on strateegilise planeerimise süsteem tänases Eestis ja mis seda reguleerib? Kirjeldage osalisi ja õiguslikku raamistikku. • Riiklike arengudokumentide koostamise kohustus on Eestis sätestatud kokku 19 seaduses. • Riigi arengudokumentidega seonduvaid aspekte reguleerivad peamiselt ◦ riigieelarve seadus ◦ Vabariigi Valitsuse seadus ◦ 2005. aasta detsembris kehtestatud VV määrus nr 302 “Strateegiliste arengukavade liigid
• planeerimine – strateegiline ja iga-aastane • tulemuspõhine eelarvestamine • tulemuslikkuse mõõtmine ja aruandlus • plaanide korrigeerimine tegelikult saavutatud tulemuste alusel. Rollide määratlemine organisatsioonis.Tegemist on ettevalmistava etapiga, kus vaadatakse üle rollid kas konkreetsete ametikohtade või ka üksuste lõikes. Püütakse võimalikult selgelt määratleda ametikoha / üksuse eesmärki, väljundeid (tulemusi), mille eest vastutatakse ning peamisi kompetentse (ressurssi laiemalt), mida oodatavate väljundite ja tulemuste saavutamiseks on vaja. Tulemuskokkulepete sõlmimine. Tulemuskokkulepe on juhi-töötaja või tippjuhi- allüksuse juhi vaheline kokkulepe sellest, milliseid tulemusi töötajalt, üksuselt antud ajaperioodil nõutakse, mille alusel neid mõõdetakse ning millist organisatsiooni poolset tuge rollikandja, üksus selleks vajab. Mõnikord lisatakse kokkuleppesse ka konkreetsema juhised järgitavate väärtuste või mingite muude
Kõik kommentaarid