Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Avalik haldus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
teenistus, weber, bürokraatia, organisatsioon, nele, anno, aedmaa, ülevaatlik, määratlus, kantselei, soodustav, elukutse, hierarhia, beetham, seotus, haldusekandja, kompetents, administratsioon, tendents, weberi, bureaucracy, teenistujad, seondub, väited, otsustuste, individuaalsete, järgimine, kuuluda, sotsiaalhooldus, abinõusid, mitmekesine(linn,vald) ja Avalik-õiguslik isik nt. (Tartu Ülikool,Haigekassa,Eesti Rahva Muuseum,Rahvusringhääling, Kultuurkapital. Avalik haldus: Avalik haldus modaalses mõttes a)orienteeritud avalikele huvidele b) sotsiaalselt kujundav tegevus c) aktiivne ja tulevikku suunatud tegevus d) rakendab konkreetseid abinõusid üksikjuhtude reguleerimiseks ja teatud plaanide teostamiseks ...Materiaalses mõttes a)halduse mõiste negatiivne määratlus lähtub võimude lahususe põhimõttest, mis eristab seadusandlikku,täidesaatvat ja kohtuvõimu. b)halduse mõiste positiivse määratluse kohaselt on avalik haldus materiaalses mõttes mitmekesine,konditsionaalne või üksnes eesmärgistatud,üldist huvi silmas pidav ja vastutav,plaaniline ning kujundav tegevus ühikonna asjade lahendamisel. c)tavaliselt kombineeritakse mõlemat määratlust. ...Organisatsioonilises mõttes a)riik b)avalik-õiguslikud korporatsioonid (KOVid,TÜ)
4. Loeng: ideoloogiad, Eesti erakondade nägemus avalikust haldusest Tutvu Riigikogus esindatud erakondade programmidega (vt erakondade veebilehed) ning analüüsi millised on erakondade vaadete sarnasused ja erinevused avaliku halduse põhiküsimustes (nt riigi rolli lahtimõtestamine era ja kolmanda sektori kõrval, riigi ülesannete ulatus, riigi roll ühiskonnaelu reguleerimisel/suunamisel jne.) 5. Loeng: bürokraatia Max Weber, 'Legaalne domineerimine koos bürokraatliku administratiivpersonaliga', raamatus Wolfgang Drechsler (toim.), Avaliku halduse alused: valimik Euroopa esseid, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 103- 112:http://hum.ttu.ee/failid/oppematerjalid/AHintro/AHA_Weber.pdf Legaalne domineerimine põhineb kokkulepetel, reeglite süsteemidel, seadustel. Alludes ülemusele tuleb tegelikult alluda süsteemile, mille järelvalvet teostab ülemus ise
kaitset, maksude maksmist, muud, mille teostamisel kasutatakse sunnivahendeid). 3. Põhiseaduslikud printsiibid ja põhimõisted 3.1 Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid tulenevad PS §-st 10. Põhiseaduslikud printsiibid kujutavad endast väärtusi, mis on tuletatud põhiseaduse sätetest ja mõttest. Need printsiibid on juhtivad põhimõtted, millest lähtuvalt kujuneb ja funktsioneerib avaliku halduse organisatsioon. Need on halduse jaoks olulised, et tagada haldustegevuse õiguspärasus ja vastavus põhiseadusele. Kuigi printsiipidel puudub ühemõtteliselt kindlaks määratav regulatiivne iseloom, on nad õiguslikult siduvad ning tekitavad õiguslikke tagajärgi, üldjuhul koos õigusnormidega. Põhiseaduslikel printsiipidel on oluline tähendus ka seadusandjale, seadusandja peab haldusõiguse normide loomisel arvestama põhiseaduslike
3. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse teenistujate distsiplinaarsüüteoasjade arutamine ja distsiplinaarkaristuste määramine. Haldus formaalses mõttes on haldusorganite kogu tegevus, olenemata sellest, kas see on materiaalselt mõistetud legislatiiv-, haldus-või jurisdiktsiooniline funktsioon. Avalik haldus materiaalses mõttes Materiaalselt mõistetud halduse määratlemisel on kaks meetodit negatiivne e substraktsiooni meetod ja positiivne meetod. 1. Halduse mõiste negatiivne määratlus lähtub võimude lahususe põhimõttest, mis teatavasti eristab üksteisest seadusandlust, täidesaatvat võimu ja õigusemõistmist. Selle lähtuvalt on avalik haldus riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus ega ka õigusemõistmine. Haldus seostatakse riigi tegevusega ning paigutatakse PS aluseks olevasse võimude lahususe süsteemi. Definitsioon, mis koosneb eitusest, on aga väheinformatiivne. 2. Halduse mõiste positiivne määratlus. Viitamine üksikule momentidele osutab küll
3. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse teenistujate distsiplinaarsüüteoasjade arutamine ja distsiplinaarkaristuste määramine. Haldus formaalses mõttes on haldusorganite kogu tegevus, olenemata sellest, kas see on materiaalselt mõistetud legislatiiv-, haldus-või jurisdiktsiooniline funktsioon. Avalik haldus materiaalses mõttes Materiaalselt mõistetud halduse määratlemisel on kaks meetodit negatiivne e substraktsiooni meetod ja positiivne meetod. 1. Halduse mõiste negatiivne määratlus lähtub võimude lahususe põhimõttest, mis teatavasti eristab üksteisest seadusandlust, täidesaatvat võimu ja õigusemõistmist. Selle lähtuvalt on avalik haldus riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus ega ka õigusemõistmine. Haldus seostatakse riigi tegevusega ning paigutatakse PS aluseks olevasse võimude lahususe süsteemi. Definitsioon, mis koosneb eitusest, on aga väheinformatiivne. 2. Halduse mõiste positiivne määratlus
Kirjanduses tuuakse tavaliselt ära lihtsalt kõik halduse tunnused, et määratleda materiaalset avalikku haldust: a. Sotsiaalne fenomen sotsiaalselt kujundav tegevus (alati seotud inimeste ja kogukonnaga) ning tema esemeks on inimeste sotsiaalne kooselu. Haldus tegeleb kogukonna ja seal elevate liikmete asjadega (kogukond võib olla riik, omavalitsus või muu avalikõigulik organisatsioon). Avalikõigulik organisatsioon tegeleb sellega b. Orienteeritud avalikele huvidele (avalikud huvid (NB Põhiseadus ei räägi avalikest huvidest, vaid üldistest huvidest) on eelkõige siiski, need mis on kirja pandud): i. Positiivne seadusandja, kes otsustab, mis on avalikud huvid ii. Loomuõiguslik - riik otsustab nende ülesannete üle, mida üksikisikud ei suuda ise rahuldavalt täita.
Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. Haldust võib mõista kolmes erinevas mõttes: Organisatsioonilises mõttes haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes halduskandjate ja organite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule (laiem määratlus kui materiaalne haldus). Materiaalses mõttes riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit: negatiivne meetod avalik haldus on selline riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusemõistmine. See lähtub võimude lahususest. Puuduseks on see, et välja jäävad mitmed olulised institutsioonid (õiguskantsler, riigikontroll).
väljatöötamine) ja halduseks (algab ministeeriumidest, ametid, inspektsioonid). Realiseerub eelarves, seadusandluses; tegeleb valitsus. Parlament põhifunktsioon on legislatiivfunktioon. Teatud juhtudel moodustab uurimiskomisjone, mis tegelevad valitsuse/ametnike probleemidega jurisdiktsiooniline funktsioon kui kõrvalfunktsioon. Kõrgemate riigiametnike vastutusele võtmiseks loa andmine (uurib kas on alust või mitte). Parlamendi haldus (näiteks Riigikogu kantselei, paberimajandus) abistav funktsioon normide andmisel. Halduse kandjad (ja organisatsioonid) põhifunktsioon on haldusfunktioon. Annavad määrusi (sisaldavad õigusnorme) legislatiivfunktsiooni abistav funktioon. Jurisdisktsiooniline funktsioon näiteks trahvid, vaided (ehitusload, parkimistrahvid), distsiplinaarmenetlus (ei ole põhieesmärk vaid vahend) Kohtud jurisdiktsiooniline funktsioon. Pretsedendiotsused kohtunikuõigus osaliselt legislatiivfunktsioon
Kasvab ka õigustuste kui vahendi osakaal. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid Haldusõiguse printsiibid tulenevad põhiseaduse §-st 10, kus tuuakse ära mõiste „sotsiaalne ja demokraatlik õigusriik“. Siin sisalduvad põhimõtted on aluseks haldusõigusele, samuti avaliku halduse teostamisel. Haldusõiguse printsiibidest on need juhtivad põhimõtted, millest lähtuvalt kujuneb ja funktsioneerib avaliku halduse organisatsioon. Haldusõiguse printsiibid määravad ära avaliku administratsiooni seisundi, tema pädevuse, tegevuse iseloomu ja vahekorra üksik- ja kollektiivisikutega. Õigusriigi printsiip 7 elementi Õigusriigile ja selle põhimõtetele on õigusteadlased pühendanud väga suurt tähelepanu. Esiteks, õigusriigi printsiip eeldab isikute põhiõiguste, vabaduste ja kohustuste süsteemi olemasolu. See süsteem on sätestatud põhiseaduse II peatükis. Avaliku halduse seisukohalt
haldusega. Avalik haldus omakorda on seotud avaliku võimu teostamisega. Organisatsioonilises mõttes haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes halduskandjate ja organite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule (laiem määratlus kui materiaalne haldus). Materiaalses mõttes riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit: - negatiivne meetod avalik haldus on selline riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusemõistmine. See lähtub võimude lahususest. Puuduseks on see, et välja jäävad mitmed olulised institutsioonid (õiguskantsler, riigikontroll).
22. Õigusaktide tõlgendamine. Õigusaktide tõlgendamise viisid. Grammatiline tõlgendamine. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine. Ajalooline tõlgendamine. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine. Tõlgendamine ulatuse järgi. Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse järgi. 23. Lüngad õiguses. Analoogia. Kollisioon. 24. Riigi tunnused: territoorium; rahvas; avaliku võimu organisatsioonid. 25. Riigi materiaalne ja formaalne määratlus. 26. Riigiõiguse allikad. 27. Põhiseaduse muutmise algatamine. 28. Põhiseaduse muutmise protseduur. 29. Õigusriigi mõiste. 30. Sotsiaalriigi mõiste. 31. Proportsionaalsuse põhimõte. 32. Võimude lahususe põhimõte. 33. Õiguspärase ootuse printsiip. 34. Seaduslikkuse printsiip. 35. Legaalsus. 36. Egaalsus. 37. Avaliku halduse erinevad definitsioonid ja nende puudused. 38. Avaliku halduse määratlemine 3 aspektis. 39
Teatud juhul võivad tekkida 9 printsiipide vahel kollisioonid. Sellisel juhul lahendatakse see printsiipide optimeerimise teel igaüht tuleks järgida niipalju kui see on võimalik ning otsida optimaalseid kompromisse. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid on need juhtivad põhimõtted, millest lähtuvalt kujuneb ja funktsioneerib avaliku halduse organisatsioon. 1. Õiguspärasuse printsiip Haldus peab vastama kehtivale õiguskorrale, ei tohi olla sellega vastuolus. Õiguspärasuse printsiip koosneb kahest osast: a) Seaduslikkus e legaalsus - Teatud suhteid on vajalik reguleerida seadustega. Riigivõimu ja haldusfunktsiooni täitmine peab toimuma üksnes PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seadusest madalamal olevad õigusaktid ei tohi olla vastuolus hierarhias ülevalpool olevate seadustega
täidesaatev tegevus, on liiga üldine, et edasi anda selle tegevuse mitmekesist olemust. Teoreetilises kirjanduses esineb materiaalselt mõistetud halduse määratlemisel kaks meetodit - nn. negatiivne ehk substraktsiooni meetod ja positiivne meetod. Substraktsiooni/negatiivne meetod puhul on lähtutud võimude lahususe õpetusest. Selle järgi on haldus riigi selline tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusemõistmine. Nimetatud määratlus on väheinformatiivne ning samuti liiga üldine selleks, et olla sisuliselt kasutatav. Peale selle võib õigustatult küsida - kui materiaalselt mõistetud legislatiiv- ja jurisdiktsiooniline funktsioon on positiivselt määratletavad, miks seda ei ole siis haldus? Sellisel käsitlusel on veel üks puudus - sellisest traditsioonilisest kolmikjaotusest jääksid välja mitmed riikliku tegevuse valdkonnad. Näiteks
täidesaatev tegevus, on liiga üldine, et edasi anda selle tegevuse mitmekesist olemust. Teoreetilises kirjanduses esineb materiaalselt mõistetud halduse määratlemisel kaks meetodit - nn. negatiivne ehk substraktsiooni meetod ja positiivne meetod. Substraktsiooni/negatiivne meetod puhul on lähtutud võimude lahususe õpetusest. Selle järgi on haldus riigi selline tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusemõistmine. Nimetatud määratlus on väheinformatiivne ning samuti liiga üldine selleks, et olla sisuliselt kasutatav. Peale selle võib õigustatult küsida - kui materiaalselt mõistetud legislatiiv- ja jurisdiktsiooniline funktsioon on positiivselt määratletavad, miks seda ei ole siis haldus? Sellisel käsitlusel on veel üks puudus - sellisest traditsioonilisest kolmikjaotusest jääksid välja mitmed riikliku tegevuse valdkonnad. Näiteks
isikuid; reintegratsioon lihtsustatud korras antud riigi kodakondsuse taastamine; opteerimine õigusega reguleeritud võimalus valida kodakondsust. Opteerimist käsutatakse tavaliselt vajadusel topeltkodakondsuse juhtude lahendamiseks, kuid on ka erijuhtusid: Tartu rahulepingu kohaselt anti senistele Vene riigi alal elunevatele etnilistele eestlastele võimalus kadunud riigi kodakondsuse asemel valida kas Eesti Demokraatlise Vabariigi või Vene SFNV kodakondsus. 3. Avaliku võimu organisatsioon Avalik võim on suveräänse riigi õigus ja võime teostada takistamatult oma vabalt moodustatud riigiorganite süsteemi abil seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu. Avalik võim ning selle teostamine on riigi kolmanda põhitunnuse sisuline aspekt. Avalik võim baseerub riigi autoriteedil ning riiklikul sunnil (ultima ratio printsiip). Avaliku võimu organisatsiooniks on riigi süsteem. See on riigi kolmanda põhitunnuse vormi aspekt. Riigi
3 P.1. ALGNE EHK ORIGINAALNE TEKKIMINE (TÜHJA MAA KOLONISEERIMINE) 23 P.2. TEISENE EHK SEKUNDAARNE EHK DERIVATIIVNE TEKKIMINE 23 §2. RIIKIDE LÕPPEMISE PÕHILIIGID 23 §3. MANDAAT JA HOOLDUS 24 TEEMA 3. PÕHIMÕISTED 25 TEEMA 4. ÜHISKONNA POLIITILINE ORGANISATSIOON, RIIK KUI 26 ORGANISATSIOON NING RIIGI PÕHITUNNUSED §1. ÜHISKOND JA SELLE ORGANISEERITUSE ERINEVAD TASANDID. 26 ÜHISKONNA POLIITILINE ORGANISATSIOON NING RIIK KUI ORGANISATSIOON P.1. ÜHISKOND JA SELLE ORGANISEERITUSE ERINEVAD TASANDID. 26 TSIVIILÜHISKONNA SUB- JA SUPERSTRUKTUURID P.2.RIIK KUI ORGANISATSIOON, TEMA PÕHITUNNUSED NING RIIGI 27 SUVERÄÄNSUSE TAGAMISE ELEMENDID § 2
korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. 7. ÕIGUSNORMI LIIGID 1. R. Naritsa liigitus 1) Regulatiivne ehk käitumisnorm 2) Õigustkaitsev Regulatiivne: 1) Õigustav 2) Kohustav 3) Keelav 4) Ergutusnorm 1) Täielik 2) Mittetäielik: - Seletav - Viitav - Kitsendav 2. R.Naritsa ja A.Aarnio kokkulangev liigitus 1) Regulatiivne 2) Konstitutiivne, seejuures: - Seaduskeele määratlus - Kompetentsinorm - menetlusnorm 3. A.Aarnio liigitus 1) Primaarnorm 2) Sekundaarnom Moodsa õiguse normitüübid: 1) Kaalutlusnorm 2) Kokkuleppenorm 3) Eesmärginorm 4) Ressursinorm 4. Loengumapi liigitus 1) Regulatiivne 2) Õigustkaitsev Regulatiivsed: 1) Õigustav 2) Kohustav 3) Keelav 1) Üldsubjektne 2) Erisubjektne 1) Imperatiivne 2) Dispositiivne
Poliitika 1. Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on eesti keeles poliitika, mis väljendub võimuvõitlusena. Policy on tegevuskavade elluviimine. 2. Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine? Poliitika tegemise puhul lahendatakse igapäevaselt poliitikaküsimusi, kuid poliitika uurimise puhul püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel. 3. Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon, bürokraatia ja juhtimine? Valitsus on täidesaatva võimu institutsioon. Administratsioon on erinevad riigi valitsemist korraldavad organid, täitva võimu e valitsuse asutused. Bürokraatia on juhtimise ratsionaliseeritud ja depersonaliseeritud süsteem, mis kindlustab ettevõtete jms tegevuse maksimaalse täpsuse ja efektiivsuse. Juhtimine on tegevuse juhatamine, lähedane mõistele administratsioon, sest see juhibki tegevust. 4. Kuidas on tekkinud tänased poliitikat ja valitsemist uurivad teadused
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra
sunniorganite omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bürokraatlik ning inimeste eraelu on üksikasjalikult reglemeteeritud. Haldusriik kujutab sellist riigivõimu korraldust, kus kõige tähtsamat osa etendavad riigi täidesaatva võimu organid ja neil on võimalik otsustavalt mõjutada nii seadusandliku kui ka kohtuvõimu tegevust. 9. Kuidas on seotud õigus ja poliitika? Riik on poliitilise võimu organisatsioon, poliitika aga ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus aga ka riigi poliitika teostamise vahend. 10. Millised on öiguse ja majanduse omavahelised seosed? Õiguse ja majanduse omavaheline seos on kahesugune. Ühelt poolt on majanduslikud suhted objektiivse iseloomuga, nad arenevad majanduse arengu üldiste seaduspärasuste järgi, mida
Liberaalset riiki: esiplaanil seisab indiviid ning tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Sellele vastavalt peab riik oma tegevust piirama. Samas peab riik suutma garanteerida avalikku korda ja julgeolekut. Sotsiaalriiki, kes sekkub laialdaselt ühiskonna ellu. Riik tegutseb kui sotsiaalse õigluse ja avaliku heaolu kaitsja.3 Kuidas on seotud õigus ja poliitika? Riik on poliitilise võimu organisatsioon. Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis eesmärgiga ühiskondlike ja riiklike olude korraldamine ja muutmine. Seda tegevust reguleeritakse eelkõige õigusega. Õigusaktis väljendatud riigi tahe on poliitiliste jõudude kompromiss. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend, poliitika ohjeldamise vahend. Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed?
3. Terroristlik politseikontrolli süsteem 4. Massiteabevahendite kontrollimonopol 5. Relvamonopol 6. Keskselt kontrollitud ja juhitud majandus Kodanikuallumatus Kodanikuallumatus on vägivallatu vastupanu. Põhineb kodanikujulgusel. Võimude tahtmisi võimalust mööda saboteeritakse, nende tegemisi boikoteeritakse jne Eraldatusesaared totalitarismis väikesed rühmad, kus kehtivad teised mängureeglid ja suhtlusõhustik kui ametlikul tasandil Demokraatia määratlus Demokraatia = rahvavalitsus Demokraatia on valitsemisviis ehk poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Demokraatia mõiste ® Poliitiliste liidrite valitsemine, kus võim põhineb piiratud mandaadil, mis on saadud üldvalimiste kaudu valijatelt, kellel on poliitikas osalemise ja opositsioonis olemise õigus ® Nõudlikum määratlus: selliselt valitud valitsejad peavad ka tegutsema üldsuse huvides. Riigivõimu piiratus
Põhiseaduslikkust iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. Võimudelahusus ja 3 vastastikune piiramine takistab võimu koondumist riigipea või vaikese tipp-poliitikute grupi katte. Põhiseaduslikke reziime iseloomustab aga otsustamisprotsessi aeglus ja vastutuse hajumine. Võim inimsuhetes Võimu tuntuimaks teoreetikuks on Saksa sotsioloog Max Weber. Ta on määratlenud võimu kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Niisiis kujutab võim endast teatud laadi suhet inimeste vahel. Võimusuhte üheks eripäraks on see, et ta on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Mõni inimene või grupp omab otsuste tegemisel alati suuremat sõnaõigust kui teine. Seepärast kasutatakse võimusuhete kirjeldamiseks ka mõistet domineerimine ehk
Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes. Karistusõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest ( üksikisik, organisatsioon, riik), aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid ( näiteks autorsust). Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel ja nendevaheliste vaidluste lahendamisel. Perekonnaõigus reguleerib abielu- ja perekonnasuhteid, seega suhteid, mis tulenevad abielust, sugulusest, lapsendamisest,
Riigikantselei Vabariigi Valitsuse juures asub Riigikantselei, mille põhiülesandeks on valitsuse teenindamine valitsuse ja peaministri asjaajamise korraldamine ja tehniline teenindamine. Riigikantseleid juhib riigisekretär, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister. Riigisekretär ei ole poliitiline ametnik ning tema ametiaeg ei sõltu valitsuste vahetumisest. RS peab olema kõrgharidusega jurist (praktik, mitte poliitik). Avaliku teenistuja tipp. Talle allub kogu avalik teenistus üldiselt. Juhib kantseleid ministriõigustega. Vastutab EV õigusaktide originaalide eest. Riigipitsati hoidja. Valmistab ette Valitsuse päevakorra. Riigikantselei põhimäärus: § 8. Riigisekretär (1) Riigikantseleid juhib riigisekretär, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister oma korraldusega. (2) Kui riigisekretär ei saa haiguse või muu takistuse tõttu ajutiselt oma ülesandeid täita, paneb peaminister oma korraldusega tema ülesanded Riigikantselei
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraalinormid
RIIGIÕIGUS 1. Loeng (09.02.12) §1 Riigiõigus Käsitletakse kui juriidilist distsipliini. Juriidiline distsipliin reguleerib, mis on (teatud juhtudel) kästud, keelatud või lubatud. Riigiõigus on avaliku õiguse distsipliin. Õigus jaotub: - Avalik õigus üheks osalejaks avalik pool; avalikkuse huvides (võib olla ka erahuvides (halval juhul korruptsioon; heal juhul naabrite huvides ebasobiv ehitus kaitseb planeerimisõigus) - Eraõigus eraisikute vaheline õigus; eraisikute huvides (laiem funktsioon on ka tagada sisemist rahu ning seega omab ka olulist avalikku funktsiooni) Teooriad: - Huviteooria (kelle huvides kumbki õigus käitub) pole seega alati piisav teooria! - Subordinatsiooni ehk alluvusteooria ütleb, et avalikus õiguses on subordinatsioon (ülevalt-alla suhe) ning eraõiguses koordinatsioon (koostöö, l
seose tunnustamisele 17. Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? Riigieelne ühiskond ei tundnud talle väljastpoolt pealesunnitud võimu. Ei olnud ühiskonnaväliselt kehtestatud käitumisreegleid. Käitumist juhtisid tavad. 11 Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, sugukonna käitumist juhtisid tavad, eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud (erinevalt riigivõimust). 18. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine? Sotsiaalne reguleerimine on inimeste käitumisele piirde kehtestamist, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamist. 19
korras Eesti kodaniku üldine põhisseaduslik kohustus. See on suunatud riigi eksistentsi tagamisele. Osalemine kaitseväelasena või muul viisil (riigikaitseliste sundkoormiste seadus) Vt ka PS § 54 Kaitseväeteenistuskohustus. Meessoost isikutele: 1)Väljaõppekohustus (ajateenistus, osavõtt õppekogunemistest) 2)Sõjaseisukorra ajal kaitseväeteenistus kaitsetegevuses osalemine Vabatahtlik teenistus kaitseväes - lepinguline teenistus 11.3. Vabariigi President riigikaitse kõrgema juhina: 1) teeb Riigikogule ettepaneku sõjaseisukorra, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks 2) kuulutab EV vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ootamata ära Riigikogu otsust 3) Annab ohvitseri auastmeid 4) Kutsub kokku Riigikaitse Nõukogu Vabariigi Valitsus (RaRKS § 5)
Protsessina algab see tegevus kasvatusega lapseeas ja kestab terve elu. Korporatiivsed normid- erilises korras kehtestatud käitumisreeglid, mille käitumine on garanteeritud korporatiivsete organisatsioonide poolt. Tekkimine võib olla vabatahtlikult kujunenud. (Poliitilised erakonnad, Jahimeeste Selts) Riigi poolt asutatud nt Kaitseliit. Korporatiivsetes normides sisalduv sotsiaalne kohustus (õigused ja kohustused) kehtib üksnes selle organisatsiooni liikmete suhtes. Formaalne määratlus on käitumise peamised tunnused. Õigusnormis formuleeritud käitumise peamised tunnused. Tänu õigusnormi formaalsele määratlusele saab reguleerida tüüpilisi ühiskondlikke suhteid korduvates situatsioonides. Õigusnorm on riigi poolt kehtestatud üldise iseloomuga üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mille täitmine on garanteeritud riigi sunnijõuga. Õigusnormil on oma tunnused. (Looja on riik, sunniviisiline täitmine) 20
tsentraliseerituid ja bürokraatlik ning inimeste eraelu on üksikasjalikult reglementeeritud. On mõistetav, et politseiriik ei kuulu demokraatlike riigivormide hulka. Haldusriik kujutab sellist riigivõimu korraldust, kus kõige tähtsamat osa etendavad riigi täidesaatva võimu organid ja neil on võimalik otsustavalt mõjutada nii seadusandliku kui ka kohtuvõimu tegevust. Õigus ja poliitika on omavahel tihedalt seotud riigi ja õiguse lahutamatuse tõttu. Riik on poliitilise võimu organisatsioon. Poliitika hõlmab kõiki neid suhteid, mis tekivad seoses riigivõimu omandamise, sellekasutamise ja säilitamisega. Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid. Laiemas tähenduses nimetatakse sageli poliitikaks igasugust kollektiivset tegevust, mille eesmärgiks on ühiskondlik ja riiklike olude korraldamine ja muutmine. Seda tegevust reguleeritakse eelkõige õigusega
Egoisttliku, altruistlikud, anoomilised ja fatalistlikud enesetapud Kuidas siis sotsioloogia on teaduslik? -Rosbeth Kanter'i uurimus utoopilistest kogukondadest. Soovis teada, miks 60ndate kogukonnad ei tööta. Uuris kogukondi 1780-1860, mis toimis, mis ei toiminud? Toimisid: ohverdused (piir), kõrgem vaim, mitte inimene (võimuvõitlus) - konservatiividel rohkem kui liberaalidel. Meetodi olulisus: leiame mingeid analoogiaid. Argumenteerime - abstraheerime. -Max Weber: teadus on sotsioloogia niipalju kui me saame selgitada ideaaltüüpe ja kausaalseid suhteid. Ehk lihtsustamine. Ühiskond ei allu reeglitele nii nagu Comte seda arvas. Ideaaltüübid: fenomeni omadustest üldistamise teel saadud tüüp, millega igal üksikjuhtumi omadused ei pea vastama. Tegevus: eesmärgiratsionaalne, väärtusratsionaalne, emotsionaalratsionaalne, traditsiooniline. -Tönnies'i ideaaltüübid: Gemeinschaft, Gesellschaft (kogukond, ühiskond) *N: Ökoogukondade ideaaltüübid
hõlmavate reformide kaudu. Üleminek algaks demokraatliku põhiseaduse kehtestamisega, järgneksid vabad valimised ja lõppeb demokraatia juurdumisega kõigis eluvaldkondades. Siirdeühiskonna probleemid: demokraatlik otsustamisprotsess näib liiga aeglane ja kohmakas majandusreformid halvendavad rahva elujärge uue eliidi oskamatus vajadus vanad väärtused ümber hinnata jne. 3. Võim majanduses, riigis, inimsuhetes (lk.44-48) Max Weber võim on inimeste või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on teatud laadi inimsuhe. Võim mõjutab kõiki ühiskonnasfääre, olemasolevaid ressursse, et need saaksid otstarbekalt ja sihipäraselt kasutatud. Võimu peaülesandeks on individuaalse tegevuse suunamine kollektiivsete eesmärkide saavutamiseks. Võim on domineerimine. Iseloomulik on võimule, et see on ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid: - ainelised
annaabi.ee 
