Loovisiksused said võimaluse pühenduda täielikult oma loomingule. Andekamatele teadlastele määratud abirahad võimaldasid neil end välismaal täiendada. Iga aastaseid toetussummasid said ka paljud rahvuskultuuri jaoks olulised asutused,nagu Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv ja Eesti Rahva Muuseum. Eesti Kultuurkapital võimaldas suurepärast arengut eesti kultuuriinimestele ning aitas kujundada rahvuskultuuri. 2) 1930. aastate teisel poolel kaasnes autoritaarsuse esiletõusuga mõningane loomevabaduse piiramine. Ehkki üldine kultuuriareng jätkus,pärssis vaikiv ajastu selle normaalset käiku. Ületamatut vastasseisu võimu ja vaimu vahel siiski ei tekkinud. 3) 1925. aastal Riigikogus vastuvõetud seadus tunnistas rahvusvähemusteks sakslased,venelased ja rootslased ning kõik teised rahvusgrupid, kelle arv ületas 3000 piiri. 4) Kõigil sellistel rahvusgruppidel oli õigus kutsuda ellu oma kultuuromavalitsuse asutused
· Lõppu on raske määratleda, üldiselt demokraatia põhimõtted peavad olema juurdunud kõigis ühiskonna valdkondades · Ümberkorraldused on midagi revolutsiooni ja reformide vahepealset: rahvas avaldab survet, aga toimub seaduste ja õiguskorra raames Siirdeühiskonna ohud: · Rahvas nõuab kiireid lahendusi · Demokraatia võib näida vahel liiga ebaefektiivse valitsemismudelina tekitab igatsust autoritaarsuse järele · Majanduslikud ümberkorraldused tekitavad majanduskriisi, elatustase langeb · Reformide ebaühtlane tempo Uus poliitiline kultuur juurdub aeglaselt, ametnikud pole valmis, korruptsioon, väärtusvaakum Kas okiteraapia ja kiired reformid või aeglased, mis halvenavad elujärge veelgi USA sõltumatu organisatsioon Freedom House on 1972. aastast hinnanud demokraatia arengut maailma riikides. (vabad, osaliselt vabad ja mittevabad) Vaata tabel lk.20.
· Ülemaailmne majanduskriis; · Väliskaubanduse bilanss muutus · Eesti kroon devalveeriti; · Rahulolematus liberaaldemokraatliku negatiivseks (sissevedu > väljavedu) · Korraldati hädaabitöid; riigikorraga, taandumine ärid suleti, lühendati tööpäeva, tööliste · Väliskaubanduse kontroll. autoritaarsuse, totalitarismi ees; arvu kärbiti; · Toiduaintete hinna langus ja tollide · Riigikassa täitmine aeglustus SB maksu tõus andis valusa hoobi naelsterling devalveeriti ja Eesti põllumajandusele, mis oli Eesti krooni kattevara vähenes 1/3 võrra; peamine majandusharu. · Halvenes rahva olukord: elukallidus
Sisepoliitiliselt võib olulisemateks sündmusteks tollal pidada 1933. aasta vabadussõjalaste poolt koostatud uue põhiseaduse vastuvõtmist ning aasta hiljem Pätsi ja Laidoneri poolt läbiviidud riigipööret. On levinud arvamus, et just uue, autoritaarsete sugemetega põhiseaduse vastuvõtmine andis Pätsile ja Laidonerile õigustuse riigipöördega demokraatia päästa. Järgnenud vaikiv ajastu aga kinnitas, et pigem asuti ise oma võimu kindlustama ja tüüriti autoritaarsuse poole. Kuna antud teema pakub väga palju erinevaid lähenemisnurki, siis proovin oma kirjatükis lähtuda sellest, mis põhjustel Eesti demokraatia siiski kaotas ning kas laiemas kontekstis oli sellel suurem osa vabadussõjalaste põhiseadusel või 1934. aasta riigipöördel. Eesti majanduselu ja poliitiline süsteem sattusid kriisi 1930–ndate aastate alguses, kui majandussurutis riiki kõvasti pitsitas. 1932. aastal oli töötuid juba 32 tuhat. Levisid üldine
Kõige sobivamaks osutus koalitsiooni valitsus, kus võis korraga võimul olla 3-5 erakonda. 1921-1931 aastail valitses Eestis 11 valitsust, mille keskmiseks eluaastaks oli 11 kuud. 12. märtsil 1934 korraldas tolleaegne riigivanem K. Päts veretu riigipöörde, et takistada Eesti Vabadussõdalaste Liidul uue põhiseaduse alusel autoritaarset riiki rajamast. Samas jättis K. Päts põhiseaduse jõusse ja valitses selle järgi autoritaarset võimu kasutades ise, kohati põhiseadust täiendava autoritaarsuse suunas rikkudes. Suurema osa põhiseaduse kehtivusajast Riigikogu kokku ei kutsutud ja Eestist sai üheparteiline riik. Tunnistades 1934. aasta põhiseadusest tulenevaid ohte demokraatiale, algatas riigivanem Eesti Vabariigi kolmanda põhiseaduse ettevalmistamise. 9 4. EESTI VABARIIGI 1938. AASTA PÕHISEADUS 1936. aastal teatas K
Nii kujundas Ludwig von Sckell Müncheni linnapargi, mida tänaseni tuntakse Englische Garten nimetuse all ning John Nash Londonis St. Jamesi pargi. Kadrioru kolm erinevat maastikukujundust väljendavad erinevaid suhtumisi. Ansambli keskmes paiknevad barokset absolutismi ülistavad regulaarsed aiad, millele põhjas sekundeerib looduse jäljendamisest ja utoopilisest vabadusihalusest inspireeritud maastik, lõunas aga täiendab Kadriorgu baroksest korraarmastusest innustust saanud rahvusliku autoritaarsuse tippnäide. Rokokooajastu tõi uue suuna ka pargikujundusse. Vastandina sümmeetrilisele ja rangejoonelisele barokkpargile, mida nimetatakse prantsuse stiilis pargiks, tekkis vaba loodust jäljendav, looklevate teede ning juhuslikult paigutatud puuderühmadega niinimetatud Inglise park - tegelikult oli sellise pargi idee pärit Hiinast. Niimoodi püüti jätta mulje vabast puutumatust loodusest. Romantiline Inglise park
*jaguneb kaheks: -autoritaarne -totalitaarne *ei räägita kunagi eraldi, pigem võrreldes. AUTORITAARNE DIKTATUUR : *autoritaarsus rõhutab rohkem meelsust kui ideoloogiat. Meelsus rohkem intellektuaalne hoiak kui sisu. * puuduvad täpsed ettekirjutused ja põhimõtted. *sotsiaalpoliitika- väga lai. * Väline konformism- autoritaarsus rahuldab elaniku välise rahuloluga- teeb seda, mida nõutakse. Ei pea reaalselt uskuma, mida räägitakse, peaasi et ei muutu diktatuurile ohtlikuks. * autoritaarsuse on rahul, kui hulk on apaatne ja ei huvita, seda vähem inimesi, kes valitsevad. * eksisteeriv ainupartei ei ole nii monoliitne. * võimule tullakse ulatusliku terrori kasutamisega. * repressioonide elluviimine puhtalt armee ylesanne. * tekib riikides, kus puudub arenenud demokraatia, pole olnud õigusriiki. * Kasutati Itaalias(Mussolini) , Hispaanias(Franco), ja Lõuna-Ameerikas(Pinochet) TOTALITAARNE DIKTATUUR: * Ametlik ideoloogia- Katse hõlmata kõike.
siis abikaasa, sekspartner, laps, sõber, alluv, kerjus või koer. Ta võib neile anda kõike peale ühe õiguse olla vaba ja sõltumatu. Masohhist püüab end kaotada, otsekui lahustuda millestki ülemast, tähtsamast (pere, kompanii, partei, kamp, klann). Sadist võib sisimas mõelda, et teda ajendab näiteks kohusetunne või püüd päästa, riiki, firmat, perekonna au, ausa mehe nime. Frommi järgi on niihästi sadism kui ka masohhism autoritaarsuse tunnuseks. Põgenemine maailmast võib väljenduda ka katses seda kahjustada, toimida hävitavalt destruktiivse suundumisena. Tühisus- ja alaväärsustundest võib lahti saada ka selle hävitamisega. Nüüd pole varjatud motivatsiooniks enda eraldusest päästva sümbioosi loomine, vaid hävitamisjõu kaudu valitseva seisund taastamine. Maailma hävitamise püüd on meeleheitlik püüe pääseda enese hävitamisest maailma poolt. Just sellelt positsioonilt
·Eristuvad vabatahtlikult. Nad juurdlevad filosoofiliste, matemaatiliste jt probleemide üle, mida keskmine laps teeb sageli vaid sunniviisil. Eristumist soosib see, et väga andekad on sageli pere ainsad lapsed või on neil õdede-vendadega suur vanusevahe. · Autoriteediprobleemid. Liiga andekaid ei taheta juhtideks, kuna nende tase pole keskmistele vastuvõetav. Andekas omakorda ei talu endast rumalamat juhti. ·Laienenud õiglustunne. Andekad protestivad täiskasvanute autoritaarsuse vastu kohe, kui tajuvad vähimatki ebaõiglust, ebaloogilisust või mõtlematust. · Ei talu rumalust. Andekatel on väga raske taluda kooselamist endast rumalamatega. Samas on see olulisim õppetund kes ei suuda tavainimestega leppida, muutub tigedaks ja pettunuks. · Oskamatus vaikida. Õiglustundega andekad lapsed kipuvad välja ütlema kõike, mida nad mõtlevad. · Kuulab valikuliselt. Sageli ei kuula andekad lapsed tunnis õpetaja juttu, vaid mõtlevad oma mõtteid. · Ei talu rutiini
Kuid neid ühendas sügav vastumeelsus sellise parlamentiliku korra vastu, nagu oli see olnud Eestis enne 12.märtsi. neil oli kindel tahtmine muuta riik ja ühiskond hoopis teistsuguseks. Nad olid üksmeeles, et uue Eesti ideoloogiliseks aluseks peavad olema rahvuslus, isamaa armastus ja solidaarsus. Mobiliseerides rohkearvulise toetajaskonna, viisid nad kolme aasta jooksul kõik oma kavad ka ellu. Need olid suurte reformide aastad. Nii loodi autoritaarne Eesti. Autoritaarsuse kindlustamine Siseministri sundmäärusega 18. detsembrist 1934 keelati ajalehtedel ja ajakirjadel kritiseerida valitsust ja riigijuhte ning poleemikaga rikkuda kodurahu. Aasta hiljem nõuti seda sama ka brosüüride ja raamatute osas. Määrust rikkunud väljaanne võidi raskemal juhul sulgeda, kergemal juhul määrati trahv või arest toimetajale, väikeste pattude puhul piirduti märkuse või hoiatusega. Pandi kinni mitmed ajalehed Postimees, Maaleht.
Rahvale esitatud küsimus oli küllaltki keeruline, sisaldas kavandatava põhiseaduse põhijoone ning taotlust kahekojalise Rahvuskogu kokkukutsumiseks, et vastu võtta uus põhiseadus. Kuna puudus selgelt põhiseaduslik institutsioon taolise referendumi legitiimseks läbiviimiseks, võib toimunut käsitada kui küsitlust eesmärgiga selgitada välja rahva arvamus, mille hiljem pidi realiseerima. Kui varasem riigiõiguslik areng oli toimunud omamoodi seperparlamentarismilt selge autoritaarsuse suunas, siis nüüd võis märgata tagasiliikumist rahva suveräänsuse suunas. Riigivanem põhjendas seda seisukohta sellega, et kõik teised võimud on seadustega seotud, kõrgeim võim aga mitte, sest muidu ei saaks ta põhiseadust muuta. 1938. aasta põhiseaduses tehti tõsiseid pingutusi seadusandja, valitsuse ja presidenti kompetentside tasakaalustamiseks. Nähti ette kahekojaline parlament, piirati presidendi kompetentside dekreedi- ning suspensiivse veto õigust
Jürgen Habermas -- uut liiki avalikkus nö "massiühiskond"; klassikalise liberaalsuse vabadus ei kehti; ühiskond kui "vabaduste tarbija" kui valmistaja; kes pole tugev, tarbib teiste poolt valmistatud vabadust o Liberalism ja demokraatia: - demokraatia loomult elitaarne (antiikkultuurist), demokraatia piirab vabadusi juba seadusandluse alusel; liberaalse demokraatia ja autoritaarsuse vahe -- eliidi osa seadusandluses on liberaalse demokraatia puhul laiem, kui autoritaarsuse korral; pigem laiendatud eliidi valitsemine; autoritaarsuse korral kitsa (mikrosegmendi) eliidi valitsemine - John Locke (‘Kaks esseed riigi kohta’, 1690) – riik ja seadused on vabaduse tagatis, - Thomas Jefferson (USA iseseisvusdeklaratsioon, 1776) – kodanikel on õigus valitsus kukutada, - James Madison (‘Föderatsioonikirjad’, 1776) – vabadust kaitstakse konstitutsionaalse süsteemiga. o Kesksed terminid kokkuvõtteks:
Poliitiline võim venemaal ei soovinud siiski kaotada kontrolli arhiivide üle ja seega oli 1994. aastast on selgelt märgata lahtisalastamise tempode aeglustamist, 1996.1997. aastast veelgi enam. Dokumentide kasutamisel sai takistuseks isikuandmekaitsele viidates tõkendite seadmine. 2004. aastal vastu võetud uus Vene Föderatsiooni arhiiviseadus on märgatav samm tagasi 1993. aasta alusseadustega võrreldes. See on enamjaolt seotud Venemaa poliitilise arenguga, mis on kulgenud selgelt autoritaarsuse suunas. KOKKUVÕTE Demokraatlikes riikides on juurdepääs ametlikele dokumentidele üldiselt tagatud põhiseadusega. Vaba juurdepääs avalikele ametlikele dokumentidele lähtub põhimõttest, et tegevus on läbipaistev ja avalikult kontrollitav. Juurdepääs dokumentidele on üks kodanike õigustest vabas demokraatlikus riigis. Üldsuse juurdepääs arhiividokumentidele Euroopa Liidus on seadusega sätestatud kõigis liikmesriikides.
Majanduskriis, tööpuudus ja vaesus ning nendega toimetulematus suurendas rahulolematust ning tekkis usu langus demokraatia suhtes mis senimaani alates I MS oli olnud juhtide ning hea uue maailma sümbol. Sellest tulenevalt taheti riigi etteotsa sihikindlat, tahtejõulist, rahvale leiba ja tööd andvat juhti, kes viiks riigi välja muredest ja kriisist progressi ja tõusu suunas 4. Vaikiv ajastu Eestis- aeg, kujunemise asjaolud, autoritaarsuse tunnused, põhjendatud hinnang; Vaikiv ajastu oli 14 märts 1934 kuni 21 juuni 1940 a . Vaikiv ajastu algas Konstantin Pätsi üleriigilise riigipöördega nn üleriigiline kaitseseisukord kuna Ametlikult märgiti kaitseseisukorra kehtestamise põhjusteks, et vapside tegevus oli viinud riigis sarnase seisukorrani, kui oli Eestis enne 1. detsembri mässu. Rahva hulgas levis paanika, mille põhjustajateks peeti vapside avalikke ähvardusi teisitimõtlejate aadressil . Vapside liidud
• Protestimeelsuse kandja; • Kardinaalsete muutuste algataja; • Kodanikualgatuste, otsedemokraatia koondaja; • Uue eliidi kujundaja • Demokraatia vaenlane, aga vahel ka sõber • Populism on lihtne, demokraatia keeruline 4.6. Populistliku valitsuse tunnused • Riigiaparaadi tasalülitamine • Korruptsiooni ja poliitilise toiduahela laienemine • Vastumeelsete kodanikuühenduste allasurumine, („välismaised agendid“) • Autoritaarsuse kasv valitsemises, kasutades raadio, tele- ja sotsiaalmeediat • Parteilised seadused ja isegi põhiseadus (Venemaa, Venezuela, Ungari jt) 4.7. (Majandus)populismi näited Eestis • Respublika Euroopa Parlamendi 2004.a. valimiste kampaania (esinumber keskharidusega modell Carmen Kass ja loosung „Rohkem seksikaid mehi“); • Kodanikupalga kehtestamise lubadus kõigile kodanikele riigieelarvest (Erakond Eestimaa Rohelised valimislubadus Riigikogu 2011. a
ajakirjandus, kehakultuur vahel *Jagati silmapaistvatele loovisiksustele mitmesuguseid preemiaid ja auhindu nii riiklikke kui ka mitteriiklikke *1935. aastal, mil esimese teadaoleva eestikeelse trükise ilmumist tähistati suurejooneliselt raamatuaastaga, jagati kirjanikele eriti rohkesti mitmesuguseid auhindu *1920. aastatel ei kammitsenud riik millegagi loomevabadust, ei kontrollinud loovisiksuste tegemisi ega avaldanud survet kuluurielule *1930. aastate teisel poolel kaasnes autoritaarsuse esiletõusuga mõningane loomevabaduse piiramine Kultuurautonoomia *Kuna rahvusvähemuste lojaalsust Eesti riigile peeti ülioluliseks, püüdsid riigijuhid eesti kultuuri edendamise kõrval igati toetada ka nende kultuuri *Kõigile rahvusvähemustele tagati õigus emakeelsele haridusele ning nende koolid võeti riiklikule ülalpidamisele *Venelastel ja sakslastel oli õigus kasutada ametiasutustes oma emakeelt
Selliste vanemate hulka kuuluvad ka need, kes igapäevaelus on harjunud kõike oma laste eest ette-taha ära tegema, need, kes näägutavad oma last pidevalt tema tegemata jäetud asjade pärast, kui ka need, kes tegemata asjade eest füüsiliselt karistavad. Autoritaarsed vanemad ja õpetajad nõuavad, et laps alluks vastuvaidlematult kõikide nende poolt kehtestatud reeglitele ning last karistatakse iga eksimuse eest. Ebaõnnestumise korral on autoritaarsuse tagajärjeks see, et noor võib muutuda hirmunult passiivseks, sattuda kuritegelikule teele ja kampadesse, hakata tarvitama alkoholi ja narkootikume, kodust põgeneda, koolis vägivaldselt end kehtestama, või hoidub kooliskäimisest. Sellise meetodi kasutamisel nõuavad vanemad rohkem kui laps suudab vastu anda. Sellele kui laps ei suuda langeb ta solvangute osaliseks, kuidas sa saad nii loll olla või mis sul viga on see on ju nii lihtne. Tihti võivad
sellest, "mida autor öelda tahtis". Autori taassünd: a) autor on teose kui kauba omanik ja esindaja (intervjuud, esitlused jne) b) autorid kui ideoloogilisse "peavoolu" mittekuuluvad kirjanikud, vähemuste ideoloogia esindajad (mitte-euroopa, seksuaalvähemused, mitte-kesklassi esindajad jne) c) lugemist mõjutab see, mida teame autorist d) suur huvi eluloolise ja omaeluloolise kirjanduse vastu 1960ndate revolutsioon: ülestõus autoritaarsuse, autor=jumal vastu. Autor kasutab üldisi arusaamu, kontseptsioone, ideoloogiaid (nt stalinistliku kirjanduse peategelane peab olema kommunist). Lugeja ei pea kartma teksti valesti tõlgendada. Vana kontseptsioon autor=jumal, võib teha tegelasega, mida vähegi soovib. Tegelikult sõltub tegelase elukäik kõigist kõrvalmõjudest, autor ei tea kõike ette. 5. Tekst kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis Kirjandusliku teksti suhe reaalsusega on vastuoluline
a. · Riigipöördevõimalus oli siis, kui vapsid ei oleks saanud Riigikogu ja riigivanema valimistel enamust. Valimiskaotuste ei olnud aga ette näha. · Valitsuse sammud kiideti esialgu aga heaks, sest jutte vapside 12. märtsi riigipöördekavadest võeti tõsiselt. K. Pätsi riigipööre 1934. a. · 1934. a. 19. märtsil lükati edasi K. Pätsi dekreediga riigivanema ja Riigikogu valimised kuni kaitseseisukorra lõpuni. · Vapside võimaliku riigipöörde ja autoritaarsuse asemele oli tulnud K. Pätsi reaalne autoritaarsus. Sisuliselt tegi Päts ise seda, milles ta süüdistas vapse. K. Pätsi riigipööre 1934. a. · Tühistati seni läbiviidud valimistoimingud. riigivanema ja Riigikogu valimiste kandidaadid kaotasid oma staatuse. · 1934. a. 22.märts o kohtu- ja siseminister sulges EVLi oma otsusega lõplikult. o tühistati vapside nimekirjades kohalikesse volikogudesse saanud inimeste volitused. K. Pätsi riigipööre 1934. a
Nad juurdlevad filosoofiliste, matemaatiliste jt probleemide üle, mida keskmine laps teeb sageli vaid sunniviisil. Eristumist soosib see, et väga andekad on sageli pere ainsad lapsed või on neil õdede-vendadega suur vanusevahe. · Autoriteediprobleemid. Liiga andekaid ei taheta juhtideks, kuna nende tase pole keskmistele vastuvõetav. Andekas omakorda ei talu endast rumalamat juhti. Üliarenenud õiglustunne. Andekad protestivad täiskasvanute autoritaarsuse vastu kohe, kui tajuvad vähimatki ebaõiglust, ebaloogilisust või mõtlematust. Seetõttu ei nõustu nad ka edaspidi alluma autoriteetidele. · Ei talu rumalust. Andekatel on väga raske taluda kooselamist endast rumalamatega. Samas on see olulisim õppetund kes ei suuda tavainimestega leppida, muutub tigedaks ja pettunuks. · Oskamatus vaikida. Õiglustundega andekad lapsed kipuvad välja ütlema kõike, mida nad mõtlevad. · Kuulab valikuliselt
tekivad alakabinetid. · kabinet hakkab eraldama tähtsaid ja vähem tähtsaid küsimusi. Vähemtähtsad suunatakse ministeeriumitele tekib kollegiaalsuse põhimõte. · tegevusvaldkondade jaotumine, üks minister ei püüa sekkuda teise valdkonda ministrite tasandil poliitiliste otsuste vastuvõtmine ilma aruteluta. Kabineti ühtsus väheneb. 2) peaministri roll suureneb, peaminister juhib kabineti tööd autoritaarsuse põhimõttel. Peaministri aparaat suureneb, ta ei toetu enam teiste aparaadile poliitiliste otsuste tegemine hakkab minema peaministri aparaadi pädevusse vastuolu ministrite ja peaministri aparaatide vahel. 3) valitsuse hierarhiseerumine, tekib olukord, kus ministriks olemine ei tähenda alati ka valitsuses olemist. Tekivad ministrid, kes kuuluvad valitsusse ja kes ei kuulu. Kolmas grupp on valitsuse poliitikat formeerivad ministrid
olenemata siis sellest, kas tegemist on puusepakunsti, arstikunsti või armastuse kunstiga. Esmajoones nõuab praktiliste oskuste omandamine distsipliini. Asi pole ainult mõne kindla kunsti praktiseerimise distsipliinis tegemist on kogu elu distsiplineerimisega. Tänapäeva inimene on küll tööl distsiplineeritud, kuid kui inimene parajasti ei tööta, siis tahab ta laiselda, looderdada või lõdvestuda. Võitluses autoritaarsuse vastu on ta muutunud umbusklikuks distsipliini suhtes üldse nii selle suhtes, mida sunnib peale mingi seletamatu autoriteet, kui ka mõistuspärase enesedistsipliini suhtes. Ilma viimaseta kaotab aga elu terviklikkuse, muutub kaootiliseks, inimene pole võimeline millelegi keskenduma. Teiseks on vajalik keskendumisvõime, kuigi seda kohtab meie kultuuris veel harvem kui enesedistsipliini. Inimene teeb üheaegselt paljusid asju: loeb, kuulab raadiot, räägib, suitsetab, sööb, joob
Nt riilus üldises Euroopa kontekstis on Kesk- ja Ida-Euroopas tunduvalt ebakindlam kui Lääneeuroopa kontekstis. Autoritaarne ideoloogia on ka midgai, mis asendab laiematele elanikkonnakihtidele nõrka riiklust ning pakub turvatunnet olukorras, kus riiklikud moodustised on pidevas sõja ja eksistensialses ohus. Elanikkonna kasv->Haridustaseme tõus -> Massimeedia.Massimeedia ->Massipsühholoogiani. Elanikkonna kasv ning massimeedia viivad Autoritaarsuse mõju kasvnui -> Tööjõumahuka suurtootmine-> Massipsühholoogia. Autoritaarsuse mõju kasvnui -> Tööjõumahuka suurtootmine-> Massipsühholoogia. -> Radikaliseerumine, äärmuste esiletõus. Massimeediasse jõuavad ka antiliberaalsed , vabadust kritiseerivad ideed. Urbaniseerumine, inimesed kogunevad suurtes hulkades tihedalt kokku, võimaldab efektiivsemalt erinevate ideede levikut. Inimesed on rahulolematud, tööstuse areng toob inimeste ette üha uusi kirgi ja
iseseisvust · kiire majandusareng keskmiselt 5,8% aastas · sõltumatu välispoliitika - vastustati USA mõju Lääne-Euroopas, lahkuti NATO sõjalisest organisatsioonist, pingelõdvendus N. Liiduga · gollistid C. de Gaulle'i pooldajate partei - Liit Uue Vabariigi Kaitseks (konservatiivid) võitsid 1958.a. parlamendivalimised, tõrjudes esmakordselt 2. kohale KP · C. de Gaulle'i erruminek 1969 seoses noorterahutustega autoritaarsuse ja korruptsiooni vastu (suri 1970) · 1969 1974 presidendiks gollist G. Pompidou b) Vabariiklased (liberaalid) võimul - presidendiks V. Giscard d'Estaing (1974 1981) c) Vasakpoolsed võimul presidendiks F. Mitterrand (1981 1995): · 1970.aastate II poolel KP asemel juhtivaks vasakjõuks SP · SP liider F. Mitterrand võitis 3. katsel presidendivalimised · majanduses suurenes riigi sekkumine natsionaliseerimised jms
küllaltki keeruline, sisaldas kavandatava põhiseaduse põhijoone ning taotlust kahekojalise Rahvuskogu kokkukutsumiseks, et vastu võtta uus põhiseadus. Kuna puudus selgelt põhiseaduslik institutsioon taolise referendumi legitiimseks läbiviimiseks, võib toimunut käsitada kui küsitlust eesmärgiga selgitada välja rahva arvamus, mille hiljem pidi realiseerima. Kui varasem riigiõiguslik areng oli toimunud omamoodi seperparlamentarismilt selge autoritaarsuse suunas, siis nüüd võis märgata tagasiliikumist rahva suveräänsuse suunas. Riigivanem põhjendas seda seisukohta sellega, et kõik teised võimud on seadustega seotud, kõrgeim võim aga mitte, sest muidu ei saaks ta põhiseadust muuta. 1938. aasta põhiseaduses tehti tõsiseid pingutusi seadusandja, valitsuse ja presidenti kompetentside tasakaalustamiseks. Nähti ette kahekojaline parlament, piirati presidendi kompetentside dekreedi- ning suspensiivse veto õigust
Riigivanema pädevusse jäi ka valitsuse ametisse nimetamine ja tagandamine ja riigikohtunike määramine. Riigikantselei muudeti riigipead teenindavaks administratsiooniks. 12. märtsil 1934 korraldas tolleaegne riigivanem K. Päts veretu riigipöörde, et takistada Eesti Vabadussõdalaste Liidul uue põhiseaduse alusel autoritaarset riiki rajamast. Samas jättis K. Päts põhiseaduse jõusse ja valitses selle järgi autoritaarset võimu kasutades ise, kohati põhiseadust täiendava autoritaarsuse suunas rikkudes. Suurema osa põhiseaduse kehtivusajast Riigikogu kokku ei kutsutud ja Eestist sai üheparteiline riik. Tunnistades 1934. aasta põhiseadusest tulenevaid ohte demokraatiale, algatas riigivanem Eesti Vabariigi kolmanda põhiseaduse ettevalmistamise. [http://www.estonica.org/et/Eesti_riigikord_ajaloolises_arengus/Eesti_Vabariigi_teine_p %C3%B5hiseadus_1934-1937_ja_1934_aasta_riigip%C3%B6%C3%B6re/] 2.4.1 Põhiseaduse muutmine 1937
Viimase puhul olulised mõjutegurid nt haridus, vanus, sissetulek, sugu n Pärineb sotsiaalpsühholoogiast. Kultuuri mõju inimese sotsiaalsele toimimisele tõusis huvikesk-messe 1950.-tel seoses küsimustega nagu miks on demokraatlikud riigid paremal majanduslikul järjel kui mittedemokraatlikud ning mis põhjustab erineva-te ühiskondade demokraatlikkuse või autoritaarsuse Poliitilise kultuuri koostisosad § kognitiivne hoiak faktiteadmised ja teave poliitilist elu puudutavate uskumuste kohta § afektiivne hoiak poliitikat puudutavad tunded § väärtushinnanguline hoiak kahest eelnevast lähtudes kujundatakse isiklikud väärtused ning võetakse vastu otsused, kuidas käituda. Väärtushinnanguid on kõige keerulisem muuta Poliitilise kultuuri uurimisalad n Mis mõjutab? n Poliitilised traditsioonid
vasakäärmuse esindajad võivad olla sama jäikade hoiakutega, nagu tõendati Venemaal Stalini ajal (3:121). Kuigi võimuka isiksuse teooria oli ja on mõnes osas kasulik, on tal oma piirangud. Ta võib seletada, miks mõned inimesed on teistest tõenäolisemalt eelarvamuslikud, ent ta ei suuda tegelikult seletada, kuidas terved ühiskonnad või terved ühiskondlikud grupid muutuvad eelarvamuslikeks. Neis ühiskondades on küll väga suur individuaalne varieeruvus autoritaarsuse mõttes, ent siiski liiga sageli võtab ühiskond omaks järjekindlalt rassistliku hoiaku teatud grupi suhtes (3:121). 1.8 Juhi võim Juhtimise üheks mooduseks on võimu rakendamine. See tähendab, et juhil tuleb aeg-ajalt panna inimesi tegema seda, mida nad muidu ei teeks. Võimu rakendamisel saavad oluliseks nii juhi võimu määr kui ka kasutatavad võimuvahendid (6). Võimu määra saab määratleda vastusena lihtsale küsimusele
1932. aasta novembril lunat Põhiseaudkomisjonil esitada uus eelnõu, võeti aluseks läbikukkunud eelnõu, see oli vastukaal vapsidele, kes soovisid ka põhiseaduse muutumist. Juunis 1933. kukkus rahvahääletus taas läbi . 1933. a okt. uus katse vabadussõjalaste poolt rahaalgatuse korras esitada eelnõud, riigiklogu muutis põhiseaduse rahvahääletuse vastvõtmise korda, et seda takistada, kuid eelnõu võeti vastu suure häälteenamuseg; Eesti riigi pööre autoritaarsuse poole ehk valitsusvorm muutus. Räägiti uuest 1933. põhiseaduse, kuigi uus ei olnud sest formaalselt oli tegu 1924. aasta uue redaktsiooniga. Algas vaikiv ajastu: Konstantin Päts kehtestas 12. märts 1934. a. algselt kuueks kuuks kaitseseisukorra, et takistada vapside võimuhaaramist. Oma sammudest informeeris ta riigikogu, kes kaitseseisukorra nõustus ja katkestas oma tegevuse ise. Vaikiv ajastu kehtis 1925. a peatati erakondade ja teiste poliitiliste ühenduse ja nende
Sedakorda oli tegemist vabadussõjalaste poolt rahvaalgatuse korras esitatud eelnõuga. Kuigi Riigikogu muutis eelnevalt põhiseaduse rahvahääletusega vastuvõtmise korda, et tõkestada vabadussõjalaste eelnõu vastuvõtmist (tõstis oluliselt rahvahääletusel põhiseaduse vastuvõtmiseks vajalikku häälteenamust), võeti see eelnõu vastu suure häälteenamusega. Rahvahääletuse tulemusel uuenenud põhiseadus muutis Eesti riigi valitsemisvormi, mis kokkuvõtvalt tähendas pööret autoritaarsuse poole. Põhiseaduse sisulised muudatused olid nii olulised, et hakati rääkima uuest, 1933. a põhiseadusest. Formaalselt oli tegemist kehtiva 1920. a põhiseaduse uue redaktsiooniga. Põhiseaduse uus redaktsioon jõustus 24. jaanuaril 1934. Valitsemisel sätestati mitmeid muutusi. Riigikogu koosseisu vähendati 100 liikmelt 50-le, proportsionaalse valimise põhimõtet täiendati isikuvalimise võimalusega, Riigikogu enda volitused pikenesid kolmelt aastalt neljani
Ideoloogiad peaksid olema aluseks mingisugusele poliitilisele programmile. Samas erakonnad on kombinatsioon erinevatest ideedest. Konservatism - traditsioon Liberalism - vabadus Kommunis, sotsialism - võrdsus Natsionalism -rahvus Fasism rass + rahvus + juht Rohelised loodus Feminism naiste vabadus Anarhism riigi kaotamine. Poliitiline spektrum (Hans Slomp). Kokku pandud ideoloogiad ja reziimid. Ühelt poolt on vasak ja parempoolsuse telg, teisalt autoritaarsuse ja liberaalsuse telg. Vasakpoolne räägib palju riik peaks majandusse sekkuma, parempoolsus arvab, et riik ei peaks majandusse sekkuma. Ühiskonna võimustruktuur Võimustruktuuri uuringud kuidas on võim jaotunud ühiskonnad? Enamasti uuritakse tänapäeval demokraatlikke ühiskondi või väiksemaid kogukondi. Kas demokraatlikud ühiskonnad on ikka tegelikult demokraatlikud. Uuritakse: Kes tõstatab riigis probleeme? Kes võtab vastu otsuseid
Poliitiline tegevus oli vastutegevus vabadussõjalaste tegevusele. · Üks katse tehti uuesti, rahvahääletusele jõudis, kuid 2/3 oli vastu. · Rahvaalgatuse taga olid ainult vabadussõjalased. Kuigi Riigikogu muutis eelnevalt korda, et takistada vapside eelnõu vastuvõtmist, võeti see 1933 vapside muutmise eelnõu vastu suure enamusega, kuigi Riigikogu oli kvooti tõstnud, et see läbi ei läheks. See muutis Eesti valitsemisvormi, muutes meie riiki autoritaarsemaks. Pööre autoritaarsuse suunas. Hakati rääkima 1933 aasta põhiseadusest, sest sisulised muutused olid nii suured. Formaalselt oli tegemist lihtsalt uue dedaktsiooniga, 24. jaanuar 1934 jõustus. Isikuvalimine, Riigikogu volitused pikenesid kolmelt neljani, riigivanemal oli piiratud vetoõigus. NB! Dekreediõigus. · Vaikiv ajastu toimis täiega · Kaitseseisukord. Riigikogu nõustus selle kehtestamisega ja katkestas riigivanema soovi oma tegevuses. · Kujunes võim. Kuni 1938 aastani
Rahvusvahelise majanduskriisi aastatel (1929 - .....). Ulatuslike kriiside ajal on vaja leida uusi lahendusi ja paljude jaoks tundub, et need ideoloogiad suudavad lahendada probleemid (nt töötuse). Mõlemad autoritaarsed ideoloogiad kuulutavad, et lääneliku demokraatia aeg on läbi saanud. Tulemuseks on 1930'tel fasismi ja autoritaarse juhtimise süsteemi läbimurre rohkem kui 10 Euroopa riigis (va Lääne-Euroopa). Pendel liikus 1920'te demokraatia ihaluse ja ultraradikalismi suunast autoritaarsuse ja totalitarismi poole 1930'tel. Vaimne murrang I Maailmasõja järel Kultuurielu ja kunsti vallas olid 1920'd aastad väga viljakad: oli mitmeid omavahel vastuolus olevaid suundi ja taotlusi. Algus enne sõda (1870-1914: uued kunstivoolud ja teaduslikud avastused), aga alles laastav sõda koos fundamentaalsete muutustega võimaldas uue maailmanägemuse läbimurde. Vana turvaline maailm lagunes I Maailmasõja aastatel. Uus veendumus: maailm
kõrgemates juhtkondades. Vabariigi valitsus võttis kiriku oma ,,hooldusele". Hooldajaks sai üks peamisi sisetülide õhutajaid (Jaak Varik?). Tema tegevusaeg jäi lühikeseks. Dets 39 luteri kirikule uus piiskop, valitsusele ebameeldiv isik TÜ endine rektor J. Kõpp. Seda tasalülitamiste nimekirja võiks jätkata veel pikalt. Selgemalt kerkisid esile isikukultuslikud elemendid. See kasvas välja juhiprintsiibist, mida propageeriti. Vaikiv olek + legaliseeritud autoritaarsuse aastad lõhestasid eesti ühiskonda. Pm võb rahva 30 aastate lõpuks jagada 3 gruppi 1) kehtiva riigikorra toetajad (nende hulgas samuti vähemalt2 selgelt eristuvat kihti: ühed ausalt veendunud, et selliseid ümberkorraldusi nagu tehtud, oligi vaja. Teine kiht karjäristid nägid võimalust oma isiklikule heaolule kaasa aidata). 2) ükskõiksed (ükskõiksuse sünnile aitas kaasa propagandatalituse tegevus), võõrandumine riigist; elu läks majanduslikus mõttes 30
Vallavalitsused likvideeriti, asendati vallavanema ja tema abiga, suuremates valdades 2 abi. Domineerivaks sai vallavanema tahe. Kõige keerulisemaks muudeti linnaomavalitsuste süsteem. Linnavanem allutati maakonnavalitsusele. Maakonnavalitsus polnud midagi enamat kui keskvõimude käepikendus. II astme linnade puhul olukord kõige vabam. Seni lõplikult lahendamata suhted riigivõimu ja ülikoolide vahel. Vaikiv olek + legaliseeritud autoritaarsuse aastad lõhestasid eesti ühiskonda. Pm võb rahva 30 aastate lõpuks jagada 3 gruppi 1) kehtiva riigikorra toetajad (nende hulgas samuti vähemalt2 selgelt eristuvat kihti: ühed ausalt veendunud, et selliseid ümberkorraldusi nagu tehtud, oligi vaja. Teine kiht – karjäristid – nägid võimalust oma isiklikule heaolule kaasa aidata). 2) ükskõiksed (ükskõiksuse sünnile aitas kaasa propagandatalituse tegevus), võõrandumine
valitsevatele suhetele ning räägi neist avalikult. Sageli on sinu tunded ka grupi valdavaks tundeks. INDIVIDUAALSED FUNKTSIOONID võivad olla abiks, kuid võivad ka mitte abiks olla, see sõltub nende kasutamisest: Ole agressiivne kui tegemist pole just pingelise olukorraga. Samas võib see aga grupitööd ja aktiivsust pärssida. Ole sõltuv enda näitamine grupitöös tugeva ja sõltumatu isiksusena ei pälvi alati kaaslaste heakskiitu. Domineerimine oma autoritaarsuse ja mõju pealesurumine grupile või valitud liikmetele. Seda võib aeg-ajalt teha otseselt või diplomaatiliselt. Naljatamine tola mängimine, lollitamine jne. See on kindlasti positiivne, kui grupis on pingeline õhkkond; samas aga negatiivne, kui see segab grupil eesmärki saavutada. RISKI/TULEMI mudel otsustamise abivahend Otsuse langetamine on sageli probleemiks nii üksikisikule kui ka grupile. Järgnevalt pakutud riski/tulemi mudel on abiks otsuste tegemisel
annaabi.ee 
