B Kiht Teljed Pärast telgjoonte joonestamist lukustame kihi Teljed (seda oleks võinud teha kohe, enne joonestamise alustamist, sest lukustatud kihti saab ju teatavasti juurde joonistada) ja muudame kasutatavaks kihi Abi. Töö 3 Klamber 3 Käsku CIRCLE kasutame kauguse mõõtmise abivahendina kui „sirklit”, seega käsuga CIRCLE joonestatud vastava raadiusega ringjoonte lõikepunktid püstteljega asuvad rõhtsat teljest kaugusel 15 ja 39 mm, 5 9 R3
· kui jooned peavad lõikuma, siis nad ka täpselt lõikuvad (ei jäeta pragusid ega liigseid joonejuppe); · püst- või rõhtjooned peavad seda ka joonisel olema; · kui jooned on omavahel risti (või muu kindla nurga all), siis peab see ka joonisel nii olema; Täppisjooniste tegemiseks on kasutusel mitmesugused võtted: · punktide koordinaadid sisestatakse reeglina klaviatuuri vahendusel, mitte hiireklõp- sudena ekraanil (vajutades hiire vasakpoolsele klahvile); · koordinaatvõrgustiku kandmiseks ekraanile käivitada käsk `GRID (vt. lk. 12); · hiire liikumissammu seadistamiseks ekraanil käivitada käsk `SNAP (vt. lk. 12); · rangelt rõht- või püstjoonte joonestamiseks käivitada käsk `ORTHO (vt. lk. 16); · kindla kaldenurgaga joonte joonestamiseks kasutada polaar-trasseerimist (vt. lk. 16); · punktide asukoha täpseks määramiseks varemjoonestatud objektide kaudu kasutada
3 Telgjoonte kriipsude pikkusi lühendati neli korda, aga ikka veel lõikuvad telgjooned lühikeste kriipsude kohalt Võtame uueks kriipsude pikkuse kordajaks – LTSCALE = .3 ja telgjoonte lõikumine vastab standardi nõudmistele. Lukustame kihi Telg, muudame kihi Abi kasutatavaks ja joonestame käsuga CIRCLE ümber telgede lõikepunkti abiringjooned raadiustega 15, 25 ja 40 mm: Näide 4 4 Abiringjooned NB! Nüüdseks on võib olla kuluntatud aega nii umbes veerand tunni jagu ja selleks, et tehtud töö mõne näpuvea või ettenähtamatu elektrivõrgu häire tõttu kaduma ei läheks, on vaja
joonist mõõtmestada, siis peab seal olema kiht MÕÕTMED. Iga uue kihi kujundamiseks on vaja klõpsata ikoonil ja anda kihile nimi. Kuid kui vaadata tabeli lahtrite pealkirju, näeme et kõikidel on lahtris Linetype (jooneliik) kirjas, et on tegemist pidevjoonega (Continuous), mis ei sobi telgjoone joonestamiseks. Nüüd teeme klõpsu ┐ TELGJOONe reas lahtri kohal Linetype ja avaneb jooneliigi seadistamise aken Select Linetype: Ülesanne II Tihend 4 Avaneb jooneliikide valiku aken Load or Reload Linetypes. Otsime üles vajaliku jooneliigi – iga nime taga on ka tema joonekuju – ning klõpsame sellele, nime väli muutu siniseks ja klõpsame siis [ OK ] , see aken kaon ja nimi CENTER koos oma joonepildiga ilmub aknasse Select Linetype Ülesanne II Tihend
Aga ...teisest küljest ei maksa kaotada ka lootust, ja kui on küllalt julgust, võib minna kohe leheküljele 270 ja hakata joonestama pinnatükki. Sel juhul tabab seniseid AutoCAD-programme kasutanuid rida üllatusi... Põhimõtteliselt saab siintoodud Juhendis toodud andmeid AutoCAD-19.0 kohta kasutada ka vanemate AutoCAD-vormingute korral, sest tegelikult on AutoCAD- joonestamise põhitõed püsivad ja kanduvad vormingust vormingusse. Väga harvad on juhused, kus mõni käsk ei tööta uuemas vormingus või on antud talle uus nimi. Küll aga lisanduvad alati uute võimalustega käsud ja põhimuutujad ning sageli ka vanadele käskudele uued võimalused, kuid kahjuks mitte alati kõige mõistlikumalt tehtult. Juhendi koostamisel on eeldatud, et kasutajal on inglise keele oskus, iseseisva mõtlemise oskusest rääkimata. Töö kiirust parandab, kui osatakse „kümnesõrmelist masinkirja”, s.t. suudetakse sõrmistele vajutada neid nägemata. Et kasutatavate
ka lisa 1 juhendi esimesest osast): · 8,13.5,-9 absoluutsed ristkoordinaadid; · @8,13.5,-9 relatiivsed ristkoordinaadid; · 7<22.5,6.45 absoluutsed silinderkoordinaadid; · @7<45,5.5 relatiivsed silinderkoordinaadid; · 4<90<30 absoluutsed sfäärkoordinaadid; · @4<90<30 relatiivsed sfäärkoordinaadid. Ruumiliseks joonestamiseks on edukalt kasutatavad ka mitmed juhendi esimeses osas vaadeldud käsud. Selliste hulka kuulub näiteks käsk LINE tuleb vaid kahe koordinaadi 2 asemel sisestada kolm koordinaati, nii nagu eespool kirjeldatud. Sama kehtib ka mitmete teiste käskude kohta, näiteks RAY ja XLINE. Seevastu käsuga PLINE ruumilist polüjoont joonestada ei saa, sest PLINE on ju tasapin- naline objekt (moodustamise ajal paralleelne jooksva koordinaadistiku XY-tasapinnaga). Küll aga saab kolmemõõtmelist polüjoont joonestada käsuga 3DPOLY, mis osutub kahe-
AutoCAD ALGKURSUS 11 PAIGALDA ABIJOONED (KÄSK CONSTRUCTION LINE KLAVIATUURIKÄSK XL VÕI XLINE) AutoCAD ALGKURSUS AutoCAD ALGKURSUS 22 POLÜGONI ALUSTAMINE (KÄSK POLYGON) 3. KLIKKA VASAK KLIK POLÜGONI KESKPUNKTIS 1. KLIKKA VASAK KLIK POLÜGONI IKOONIL (POLYGON) 2. SISESTA POLÜGONI KÜLGEDE ARV JA ENTER AutoCAD ALGKURSUS AutoCAD ALGKURSUS 33 POLÜGONI JÄTKAMINE 1. SISESTA VALIK, KAS POLÜGON JOONSTADA VÄLISRINGJOONE SISSE (I) (VALI I) VÕI ÜMBERRINGJOONE SISSE (C) JA ENTER
o Valida Application Button o =>Solid Edge Options=> o User Profile=> Traditional and Synchronous joonis 1-1 4 3d modelleerimine o Uut tööd on võimalik alustada valides sobiva mooduli Application Button =>New o või siis programmi käivitamisel ekraanile jäävas aknas. [joonis 1-2] joonis 1-2 Solid Edge koosneb mitmest erinevast moodulist, mida saab kasutada nii sünkroontehnoloogias, kui ka traditsioonilises tehnoloogias. Vastavalt teostatavale valikule. [joonis 1-3] joonis 1-3
programmis.
Programs - klõpsutades sellel valikul, avaneb nimekiri alammenüüdest ja programmidest. Alammenüü nime taga on
pisike nooleke. Liikudes sellisele valikule, avaneb uus alammenüü. Kui valiku taga pole noolekest, on tegu
viitega programmile ja tehes nüüd sellisel valikul hiirega ühe klõpsu käivitataksegi see programm.
Töö lõpetamine
Mingi programmiga töö lõpetamiseks tuleb valida töö lõpetamise käsk. Programmis MS Word on
olemas menüüvalik File ja seal käsk Exit või Close vms. See käsk on File menüü lõpus.
Peale selle saab programmi töö lõpetada selle programmi akna sulgemisega akna parempoolsest
ülaservast. Kui avatud dokumendi muudatused on salvestamata, annab programm sellest märku.
Saate valikuaknal valida, kas soovite viimased muudatused salvestada või mitte.
Word-i programmiaken
Nimeriba
Microsoft Word
ribalt ülevalt valida Joonlaud. Jooniste koostamisel on vahel hea kasutada nn ruudujooni (Gridlines), mida saab valida Küljendus (Page Layout) vahekaardist Joonda (Align) Kuva ruudujooned (View Gridlines). Olekuriba paikneb Wordi akna alumises servas, kuhu saab kuvada teavet dokumendi kohta. Olekuriba valikuid (lehe-, sektsiooni-, reanumbrit, kursori asukohta, sõnade arvu (statistikat), redigeerimis- keelt, õigekirja, suumi jne) saab lisada/eemaldada hiire paremat klahvi klõpsates olekuribal. TEKSTI KOMPONENDID, ERIMÄRGID. NAVIGEERIMINE, MÄRKIMINE, KOPEERIMINE JA TESALDAMINE TEKSTIDOKUMENDI PÕHILISED KOMPONENDID Sõna - tekstiosa, mis on eraldatud tühikutega. Tühik - eraldab sõnu, paigutatakse sõnade (lausete) vahele ühekaupa. Lause - tekstiosa, mis lõpeb punkti, hüüumärgi või küsimärgiga. Lõik - tekstiosa, mis lõpeb reavahetusklahviga (Enter).
Back - tagantvaade Left - vasakult vaade Juhul kui kindla vaate saamine pole oluline, siis joonistusalas vaadete muutmiseks kasutame järgmisi nuppe. Orbit - võimaldab meil 3D keskonda ümber ekraani keskpunkti Pan - võimaldab vaadet "lükata ja tõmmata" Zoom - suumimine Zoom Extents - suumib kogu objekti/objektide ulatuses, mahutab kogu töö ekraanile Tegelikult üsna peagi te neid ei kasuta vaid võtate abiks hiire, mis muudab protsessi kiiremaks ja lihtsamaks Orbit - hoia all hiire rullikut ning liiguta hiirt Pan - hoia all Shift ja hiire rullikut ning liiguta hiirt Zoom - keri hiire rullikut Zoom Extents - klahvikombinatsioon Shift+Z 9 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein 3 Joonistamine joonega 3.1 Järeldusmootor
· Clear - kustutatakse märgistatud tekst · Delete - kustutatakse lahter (lahtrid) või terve rida või veerg · Delete Sheet - töölehe kustutamine · Copy or Move Sheet - töölehe kopeerimine või ümbertõstmine samasse või uude dokumenti · Find - sümbolite järjendi otsimine tekstist · Replace - sümbolite järjendi asendamine teise sümbolite järjendiga · Go To - mingisse dokumendi ossa minemine · Links - saab tabelisse panna viite mingile failile · Object - saab dokumenti lisada mingi teise programmi toodangut View menüüs on järgmised käsud: · Formula Bar - sisestusrea sisse-välja lülitamiseks · Status Bar - olekurea sisse-välja lülitamiseks · Toolbars - nupuridade sisse-välja lülitamiseks · Full Screen - näidatakse/ei näidata dokumenti terve ekraani suurusena · Zoom - ekraanipildi suuruse muutmine · View Manager - dokumendile vaadete lisamine, kustutamine; dokumendi vaatamine eri vaadetes (vaade -
Sarnaselt saab pilte ka näiteks veebilehtedelt otse teksti paigutada. 2. Kasutades Insert menüü käsku Picture valikuid. Reeglina läheb avanevate valikute seast vaja käsku From File, mille peale avaneb kõrval nähtav dialoogiaken, milles saame oma arvuti ketastelt/ kataloogidest otsida soovitud graafikafaili ja selle teksti lisada. Sellisel meetodil saab lisada kõigis levinumates graafika failivormingutes salvestatud pilte. Samas valikus on ka käsk Clip Art, mille abil saab tekstile lisada programmi tootja (antud juhul Microsoft) poolt kasutada antud pildikogumikku kuid nende kasutamist ei soovitata, sest nad on laialt levinud ja väga isikupäratud. 3. Viimase võimalusena saab lihtsamaid skeeme/pildikesi luua ka tekstitöötlusprogrammi oma joonistusvahendeid kasutades. Graafika vormindamine tekstis Enamasti soovitakse lisatud pildi suurust ja paigutust muuta, teha saab ka muud.
kindlasti tähele, millistes situatsioonides mingi tööriist on parim. Siit siis järgmised teemad: Red Eye Tool Content-Aware Move Tool PatchTool Spot Healing Brush Tool Healing Brush Tool Punasilmsuse eemaldamine Välguga inimestest pilti tehes, võib selle valgus silma võrkestalt tagasi peegelduda ning tekitada fotodel nn punasilmsust. Selle eemaldamiseks vali tööriistaribalt Red Eye Tool . Tööriista valides tee täpselt klikk kummalgi pupillil. Vajadusel suumi lähemale (Alt+hiirerull). 63 Sisu ümberpaigutamine Järgmine tööriist, mida soovin tutvustada on Content-Aware Move Tool . Selle abil saad saad pildil objekte vabalt ümber tõsta, nii et programm täidab tekkinud augu sobivatega. Vali tööriist ning jälgi, et seadete ribal oleks Mode: Move. Seejärel selekteeri pildil sobiv piirkond.
detektiivi roll ning püüda asuda tõestama, et mõni stantardne koodikäsklus toimib vigaselt. Kõige kindlam võimalus midagi tööle saada on tõestada, et seda pole olemasolevate vahenditega võimalik teha. Enamasti selgub süstemaatilise läbiproovimise käigus siiski, et soovitud lahendus on tehtav - kuigi mõnikord küllaltki pikka teed pidi. Paratamatult aga leidub kohti, kus ka programmeerimiskeele enese käsklus käitub vähemasti mõningates olukordades kõhutunde pakutust erinevalt. Vahel aitab sellistel puhkudel manuaali lugemine. Välistatud pole aga ka olukord, kus on võimalik tehnoloogia autoritele saata uhkusega kiri, kus kirjeldada leitud viga ning selle esinemise olukordi - enne muidugi mitmel moel selle esinemist ise läbi katsetades. Kui raamistik pole surnud, vaid elab järgmiste versioonide tekkimise näol edasi, siis sellised teated on arendajatele igati
# kaivitame funktsiooni sum()
# ja kirjutame tulemuse väljundisse
echo $a.' + '.$b.' = '.sum($a, $b);
/*
Funktsioon summa leidmiseks. Sisendiks on
2 argumenti ja tulemuseks on nende summa
*/
function sum ($x, $y) {
return $x + $y;
}
?>
Näide 1.3.2
Eraldajad
PHP programmid on põhimõtteliselt käskude kogumid. Käskude eraldamiseks kasutatakse programmeerimiskeeltes spetsiaalseid
sümboleid - eraldajaid. PHP's seda tehakse semikooloniga:
separators.php
käsk: defineeri muutuja $a ja selle väärtuseks pane 1
$a = 1; // käsu lõpp - semikoolon
// käsk: defineeri muutuja $b ja selle väärtuseks pane 3
$b = 3; // käsu lõpp - semikoolon
// käsk: kirjuta valjundisse muutuja $a väärtus
echo 'a = '.$a; // käsu lõpp - semikoolon
// käsk: kirjuta väljundisse reavahe
echo '
'; // käsu lõpp - semikoolon
// käsk: kirjuta väljundisse muutuja $b väärtus
echo 'b = '.$b; // käsu lõpp - semikoolon
?>
Näide 1.3.3
Echo
tööriistariba Kihihaldur Kaardiaken Kaardikihi Tools tööriistariba rippmenüü Joonistamine Olekuriba Joonis 2. ArcMap kasutajaliides ArcMap`i kasutajaliides Tiitliriba kaardidokumendi (.mxd) nime kuvamine Kihihaldur kaardikihtide (layer) ja andmefreimide (Data Frame) haldamine Olekuriba selekteeritud tööriistariba info ja hiire pointeri asukoha koordinaatide info kuvamine 1.1.2 ArcCatalog ArcCatalog on vahend GIS andmete organis eerimiseks ja haldamiseks. Aplikatsioon, mis on sisulis elt käsitletav kui ruumiandmete Windows Explorer, sis aldab vahendeid geograafilise andmestiku sir vimiseks, geograafilis eks (kihi graafiline pilt) ja tabelkujul (atribuuditabelid) kuvamiseks, loomiseks ning metaandmete salvestamiseks (vt ka joonis 3). Samuti määratakse
kujundid Seos Joonis 5.10 Seosteaken Seoste loomiseks paigutatakse seosteaknasse seostavate tabelite kujundid. Tabeli lisamiseks kas: · kasutatakse menüü Relationship korraldust Show Table (joonis 5.2), mis avab olemaoleva tabeliloetelu · klikatakse aknas Relationships hiire paremal klahvil ning valitakse avanevast rippmenüüst korraldus Show Table · pukseeritakse andmebaasiakna tabelilehelt vajalik tabel seosteaknasse. Joonis 5.11 Dialoogiaken Show Table Seose kehtestamiseks klikatakse lisatud tabeli võtmeväljal ja lohistatakse välja nimi selle tabeli väljale, millega soovitakse seos luua. Avaneb dialoogiaken Edit Relationships (joonis 5.3), kus kuvatakse seose tüüp ja saab määrata omadusi seosele.
andmeid vajatakse (veerud, valiku kriteeriumid)
andmete defineerimise laused (data definition statements) - defineerivad
andmebaasistruktuuri, nendega luuakse kõik andmebaasi objektid -
tabelid, vaated, indeksid, kasutajad, trigerid jne. "CREATE" , "ALTER
TABLE", "DROP" laused.
andmete töötlemise laused (data manipulation statements) - muudavad
andmeid andmebaas - lisavad , muudavad, kustutavad andmeid.
"INSERT","UPDATE","DELETE" laused.
Päringud. SELECT -lause
Andmete valimiseks tabelitest ja vaadetest.
Süntaks: SELECT [DISTINCT | ALL] {* |
o Ühe rea lisamiseks valige rida või lahter, mille kohale soovite uue rea lisada. Kui soovite lisada uue rea näiteks 5. rea kohale, klõpsake mõnda lahtrit 5. reas. o Mitme rea lisamiseks valige read, mille kohale soovite lisada uusi ridu. Valige sama arv ridu nagu soovite lisada. Kui soovite lisada näiteks kolm uut rida, siis valige kolm rida. o Mittekülgnevate ridade lisamiseks hoidke neid valides all juhtklahvi CTRL. 2. Klõpsake menüü Kodu jaotise Lahtrid nupu Lisa kõrval olevat noolt ning seejärel käsku Lisa lehe ridu. Veergude lisamine töölehele 1. Tehke ühte järgmistest. o Ühe veeru lisamiseks valige rida või lahter, mis asuvad vahetult paremal kohast, kuhu soovite uut veergu lisada Kui soovite lisada uue veeru näiteks veerust B vasakule, klõpsake mõnda lahtrit veerus B.
var minuJoogid=new Array();
minuJoogid[0]="Viin";
minuJoogid[1]="Piim";
minuJoogid[2]="Vesi";
for (i=0;i
