aastal tuli Semper lipniku auastmes Eestisse, lülitus kiiresti kirjanduslikku ja ühiskondlikku ellu • Okupatsiooni alguses oli ta ENSV haridusminister, … • 1917 - Esimene luulekogu “Pierrot“, selle järjeks oli „Jäljed Liival“ • Semperi luule ja proosa paistsid silma vormikindlusega, proosa terase psühholoogilise eritluse poolest. • Avaldas Semper ka mitmeid reisikirju, oli viljakas tõlkija ning on vahendanud rohkesti prantsuse kirjanduse klassikast. August Jakobson (1904-1963) • eesti kirjanik, riigi- ja ühiskonnategelane • Algne nimi oli Augusti Jakobson • Pärit töölisperekonnast • Õppis Pärnu Ühisgümnaasiumis, hiljem Tartu Ülikoolis • 1939 - valiti Eesti Kirjanikkude Liidu esimeheks … • Kirjutanud romaane, lühiproosakogumikke, muinasjutukogusid, novelle ja näidendeid. • Tuntuks sai naturalismimõjulise romaaniga "Vaeste patuste alev„ • Pärast sõda kirjutas peamiselt näidendeid.
mis andis hea pildi sõjaaegsest kirjandusest • 1942 anti välja kaks numbrit almanahhi „Ammukaar“ • 1945 hakkas ilmuma nädalaleht „Sirp ja Vasar“ Mida tegid eesti kirjanikud? l Edukad olid need, kes omandasid kiiresti sotsialistliku realismi põhimõtted l Toimus geograafiline ümberpaiknemine: 1) põgeneti Eestist; 2) jäädi Eestisse l Kirjanikest jäid Eestisse näiteks: J. Vares-Barbarus, J. Semper, A. Jakobson l Kirjanikud, kes vaikisid olid B. Alver ja U. Masing l 1949. aastal heideti Kirjanike Liidust välja mitukümmend kirjanikku, sealhulgas F. Tuglas, J. Semper, K. Merilaas, A. Sang, H. Raudsepp Johannes Vares-Barbarus (1890- 1946) • Kodaniku nimi Johannes Vares, kirjanikunimi Barbarus • Oli Eesti luuletaja, günekoloog ja poliitik • Eestimaa Kommunistliku Partei liige 1940. aastast • 1945. aastal sai Varesest Eesti NSV teeneline kirjanik • 1918
64, mil ta katkestas sidemed traditsioonilise luulega. Üritab luulet radikaalselt uuendada, eksperimenteerida sõnadega, saavutada täielik vabadus ja isikupära. Viimaseid luuletusi iseloomustab tüdimus mõttemängudest, püüe elulähedusele või teadmine enda peatsest lahkumisest. Tema luulet kasutatud lauludes. Looming: ,,Nimetu saar", ,,Olematus võiks ju ka olemata olla", ,,Luule", ,,Väike luuleraamat", ,,Päikesepillaja", ,,Alliksaar armastusest". August Jakobson Eesti kirjanik, riigi- ja ühiskonnategelane. Pärit töölisperest, lõpetas Pärnu ühisgümnaasiumi, õppis Tartu Ülikoolis majandust ja hiljem arstiteadust. Valiti 1939 Eesti Kirjanikkude Liidu esimeheks. 1940- 1941 töötas ajalehe Kommunist toimetuses ning oli kirjastuse Ilukirjandus ja Kunst peatoimetaja, lisaks oli Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu organiseerimistoimkonna esimees. Teise maailmasõja ajal korraldas ta tagalas eesti kirjanduselu. 1944-1946 ja 1950-
1925 loodi Riiklik Kultuurkapital, mis oli kirjanduse ja teiste kultuurialade riikliku rahastamise fond, mis jagas autoritele stipendiume, toetusi ja auhindu. Tartu ülikooli juures tegutses Gustav Suitsu juhtimisel Akadeemiline Kirjandusühing, mis ühendas ülikooli noori kirjanikke ja kirjandushuvilisi. Populaarseks muutusid erinevad kirjandusvõistlused. 1927 esimene romaanivõistlus. Esimese võistluse võitis August Jakobson teosega ,,Vaeste patuste alev". 1929-1931 tegutses ,,Kirjanduslik Orbiit", mis oli esimene suur rühmitus pärast Tarapitat. Sinna kuulus 18 autorit. Juhtivat osa mängisid Juhan Sütiste, Erni Hiir ja August Jakobson. Rühmituse iseloomulikuks märksõnaks oli elulähedus. Eelkäijaid süüdistati elukauguses ja võõramaalisuses. 1934 kehtestati vaikiv olek. Kehtestati määrus millega keelati ässitavate, demagoogiliste raamatute avaldamine ning kehtestati eeltsensuur
Ka sisaliku tee kivil jätab jälje, kuigi me seda ei näe. Iga mõte, mis tuleb ja läheb, jääb kuhugi alles. See, mis sa naeratades kinkisid, võib kunagi otsa saada, aga naeratus jääb. Eestis ilmunud kirjandus: ● Kirjastused riigistati; ● Kontakt välismaaga peaaegu puudus; ● Raamatute hind oli odav ja tiraažid suurenesid; ● Nn sotsialistlik realism. teosed pidid olema ideelised, tüüpilised, rahvalikud; ● Kirjanikud: ○ August Jakobson, Juhan Smuul. ● Represseerimised; ● 1945. aastal hakkas ilmuma ajaleht Sirp ja Vasar. 1950ndad: ● 1953. aasal suri Stalin; ● 1954. 1956. aastad- küüditatute ja represseeritute tagasipöördumine Eestisse; ● 1956. aastat algas nn Hruštšovi sulaaeg; ● Loomingu Raamatukogu (1957); ● Keel ja Kirjandus (1958); ● Eesti Televisioon (1955). Juhan Smuul (1922-1971): ● Esikkogu “Karm noorus” (1946); ● Poeemid:
Liit ühines 2000. aastal Eesti Kirjanike Liiduga. Nõukogude Eesti kultuurielu kammitses 1950. aastate keskpaigani stalinism, mis tähendas kirjanduse langemist sügavale laine põhja. Sõnavabadus oli lämmatatud ja kodanlikule natsionalismile peetud jahi käigus kuulutati sageli rahvavaenlasteks ka kirjanikud. Uut tüüpi, Nõukogude Eesti Kirjanike Liit loodi saksa okupatsiooni ajal 1943. aastal Moskvas. Asuta- miskoosolekul valiti esimeheks August Jakobson ja peale tema pääsesid juhatusse ka Johannes Väres-Sarbarus ja Jobannes Semper. Koosolekul osales ühtekokku paarkümmend eesti kirjanikku, lisaks eelpool nimetatutele veel näiteks Debora Vaarandi, Aadu Hint ja Nigol Andrescn. Koosolekul leiti, et kirjanike kutseühingust peab saama tõelisele nõukogulik, mark- sisdikul ideoloogial põhinev võitlusvahend. Aastatel 1941-1944 ilmus tagalas oma paarsada eestikeelset trükist -
(1951). Gailiti loomingus pn aluseks vastandpaaride esitamine. Gailit on suurepärane jutuvestja. Gailit ei jõudnud realismini, vaid jäi romantiliseks kirjanikuks. Loomingu ühikuks jäi püsima novell. 10. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 192944. * Naturalismi ja agulirealismi esiletõus. (u 1927). 1927.-1933.a möödusid proosa ja eluläheduse tähe all. Tähelepanu keskmes oli romaan. Vääriline oli ka 1932. a novellitoodang (Vallak, Hindrey, Jürna, Jakobson ja Roht). 1920ndate 2. poolel tõusis August Jakobson tähena, jäädes kirjanduslukku vastuolulisel viisil. Kõige kuulsam ja esimene romaan ,,Vaeste-Patuste alev" (1927) on stiilipuhas naturalistlik proosa. Seda nähti muidugi alles hiljem (naturalistliku argielu ja töölisklassi olelusvõitluse kirjandussuuna algust). Isiklikud kogemused ja alevi eeskujuks on Pärnu Rääma linnaosa. Romaan liigub karmides realistlikes toonides. Jakobson äljub realismi
1924 Eduard Ole ,,Laud" abstraktse ja geomeetrilise kunsti suund. Siuru (1917-1920) Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle ja Johannes Barbarus) Luulele pannakse suuremat rõhku. Tarapita (1921-1922) Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas, Marie Under Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Erni Hiir, August Jakobson, Albert Kiivikas, Daniel Plgi, Juhan Sütiste, Oskar Urgart jt. Arbujad (antoloogia ,,Arbujad" (1928) , koostaja Ants Oras) Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Uku Masing, Mart Raud 1922 Eesti Kirjanikkude Liit (esimene esimees Tuglas) Siuru ja Tarapita on Liidu eelsed organisatsioonid. Ühendab ka praegu kirjanikke. 1923 Looming (peatoimetajad aastatel 1923-40 Tuglas, Kärner ja Semper) -> ajakiri pole kunagi oma nime vahetanud
Elu ja tunnete nautimine. 3. Henrik Visnapuu luule. HENRIK VISNAPUU (1890 1951) Pedro Krusten, Kaugelviibija käekõrval (1957) Harald Peep, Henrik Visnapuu (1989) 1917 Amores 1918 Jumalaga, Ene! 1920 Talihari 1920 Hõbedased kuljused 1920 Käoorvik 1925 Ränikivi 1927 Maarjamaa laulud 1927 Jehoova surm 1 1927 Parsilai 1929 Puuslikud 1931 Tuulesõel 1932 Päike ja jõgi 1937 Saatana vari 1938 Põhjavalgus 1942 Tuule-ema 1946 Esivanemate hauad 1947 Ad astra 1947 Periheel. Ingi raamat 1948 Mare Balticum 1950 Linnutee. Rännuraamat 1964 65 Kogutud luuletused I II 1993 Mu ahastus ja armastus *** 1932 Poeetika põhijooni I (koos Jaan Aineloga) 1951 Päike ja jõgi Esikkogu "Amores" 1917, tuumakaim ja isikupäraseim eesti luules. Väljendab ebakõlalise
TALLINNA INGLISE KOLLEDZ Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kultuur Referaat Tallinn 2014 SISUKORD Kujutav kunst 1. August Pulst 2. Eduard Einmann Graafika 1. Felix Rendel 2. Enno Ootsing Skulptuur 1. Ferdinand Sannamees 2. Albert ja Juta Eskel Arhitektuur 1. Karl Burman 2. Karl Tihase ‘’Tõsine’’ muusika 1. Evald Aav 2. Abi Zeider Kerge muusika 1. Leegajas Film 1. Albina Kausi-Üksip 2. Kaljo Kiisk Teater 1. Kaarli Aluoja 2. Kaarel Kilvet Kujutav kunst EV ajal August Pulst oli kunstnik ja muuseumitegelane, kes sündis 14.01.1889 Taali vallas Paikuse taluperes ja suri 22.11.1977 Tallinnas. Ta õppis 1899-1902 Tori-Levi vallakoolis, 1902-1905 Tori kihelkonnakoolis, 1905 -1908 Pärnu Eesti Kooliseltsi progüm
Süüdistusi, pealekaebamisi, karjerism. Igaüks kartis, et tema peale kaevatakse, kogu aeg oldi hirmu all. Venestamise ilmingud: umbkeelne venelane Poljakov Vanemuise peanäitejuhina. Ta tegi proove tõlgi abil. Külastatavuse vähenemise jätk. Repertuaar ei olnud selline, mis publikut tõmbaks. Selle tagajärjel ka tulud vähenevad. 1950 üldine korraldus, et ilma autori loata ei tohi näidendi tekstides kärpeid teha. Pikad ideoloogilised näidendid tuli täpselt ette kanda. Nt A. Jakobson, kes armastas pikki näidendeid kirjutada. Tavaliselt 5 vaatust. See peletas ka publikut eemale. Meetoditeks väideti sotsialistlikku realismi (kuigi sellest oli asi kaugel ! ). Väideti, et N teater tugineb Stanislavski meetodile. Olulisemad lavastused: · A. Särevi dramatiseering ,,Tõe ja õiguse" IV osa järgi ,,Pankrot" 1950 Draamateatris. · Särevi dramatiseering Hindi ,,Tuulisest rannast" 1951 Draamateater · Vilde ,,Tabamata ime" 1952 Vanemuises (lav Epp Kaidu)
Albert Kivikas noorpõlve tööd tunduvad veidrad. 1919 Lendavad sead, Ohverdet konn neis nähtud futuristliku proosa algust Eesti kirjanduses. 1936 Nimed marmortahvlil laias laastus realistlik romaan, seal lisaks sõjale teatavad otsingud, küsimused. Kivikas läks pagulusse ja ''Nimed marmortahvlil'' sai lisa, kuigi see pole enam nii populaarne. Richard Roht alustas juba IMS päevil, sai tuntuks 20ndatel uusrealistlikus stiilis Naturalism (1927) Autorid: Jakobson läheb Nõukogude võimuga kaasa, suht küünilisel viisil, hilisem looming on stalinismi musternäide. 1927 Vaeste-Patuste alev naturalistliku proosa algatajaks Rudolf Sirge ''Rahu, leiba ja maad'' naturalistlik ja sotsiaalkriitilise proosa esindaja 5. A. H. Tammsaare proosa- ja draamalooming. 1878-1940. Tema puhul tekivad ka biograafilised müüdid. Ta nimi pärit sünnikohast, kuigi kodu kutsutakse nüüd Vargamäeks. Tammsaare õpib Treffneris, Tõe ja Õiguse II osa
Riiki proovis ühendada Guomindang (Rahvuslik Rahvapartei), mida juhtis Sun Yatsen Võitlus Guomindangi ja kommunistide vahel 1925 suri Sun Yatsen, tema järglasteks sai Chiang Kaishek Kommuniste juhtis Mao Zedong 5. Jaapan Jaapani ametlikuks poliitikaks sai suurriigi loomine Plaaniti suure osa Aasia hõivamist ning Vaikse ookeani muutumist oma sisemereks Peavaenlasena nähti USAd 1931 rünnati Hiinat. Hõivatud Mandžuura ja rajati seal Mandžukuo keisririik 6. Aafrika Iseseisvad riigid: Libeeria, Etioopia, Lõuna-Aafrika, Egiptus Etioopia oli keisririik. 1930 sai keisriks Haile Selassie I (sündinud ras Tafari Mekonnen) 7. Ladina-Ameerika Majanduslikult ühekülgselt arenenud. Maailmasõdade vahel oli arenenuim Ladina-Ameerika riik Argentiina Ladina-Ameerikat nähti väljarännumaana
Huseini jutustused ,,Tee ja tulevik", ,,Mehriban", ,,Kurb mälestus", ,,Kahe elu vahel"), naiste ja meest võrdõiguslikkust. Proosa hakkab kiiremini arenema 1930. alguses. 1933 ilmus esimene osa Mamed Seid Ordubadi (1872-1950) neljaosalisest romaanist ,,Udune Tebriz" (1933-1948; esimeses osas on juttu revolutsioonilise liikumise tekkest Iraani Aserbaidzaanis, liikumise juhist Sattar khaanist. Õnnestunud stseenid Tebrizi vaestest)5. 1931 ilmus Süleyman Ragimovi (1900-83) viieosalise romaani ,,Samo" (1931-52) esimene osa, milles kujutati väljapaistvalt Aserbaidzaani külaelu6. Külaelu kujutamisel oli üks väljapaistvamaid ka Mir Dzalal Ali oglu Pasajev (1908-1978) ja tema romaanid ,,Ülestõusnud inimene"7 (1935), ,,Noore inimese manifest"8 (1940) . 1 Lõpetas 1927 Aserbaidzaani Riikliku Ülikooli. Aktiivseimaid kirjanduselu organisaatoreid 20. aastatel, Punaste Sulgede Liidu loomise initsiaatoreid. 2 Vaeslaps
Kunst ei rajane realistliku peegeldamise printsiibil, vaid siin on mängus mingid muud printsiibid. + kunst ja kirjandus eemalduvad realismist, see on alanud juba N-E aegadel, aga eemaldumine jõuab haripunkti (1910-1920). Siuru (1917-1920) Under, Tuglas, Adson, Gailit, Visnapuu, J. Semper (+ A. Alle, J. Barbarus) Tarapita (1921-1922) Adson, Alle, Barbarus, A. Kivikas, J. Kärner, J. Semper, G. Suits, A. Tassa, Tuglas, Under Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Erni Hiir, August Jakobson, A. Kivikas, D. Palgi, J. Sütiste, Oskar Urgart jt Arbujad (antoloogia "Arbujad" (1938), koostaja Ants Oras) B. Alver, Heiti Talvik, B. Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Uku Masing, Mart Raud. Mismoodi erineb Tarapita N-E ja Siurust? Tarapita on mingis mõttes ebamäärasem. Rühma eeskujuks oli Clanté esteetilisi seisukohti hakatakse rõhutatult seostama poliitiliste ja sots vaadetega ja sellel on tugev vasakpoolne kallak
köstrite ettevalmistamine, kes koolis oleks veidi kõrgemal tasemel õpetatud. 1839 viidi üle Valka, täpselt Eesti ja Läti piiril. Õpe saksa keeles. Seminari juhtas 1839--1883 Janis Cimse, kel korralik pedagoogi haridus Saksamaalt. Tema järgi ka nimi seminarile. Cimse surma järel, 1885 üle 100 koolmeistri läks matustele. Liivimaa koolmeistrite õpetajale aumärk. Kolm-neli aastat õpiti seminaris, seal paljud kultuurielus olulist osa etendanud inimesi oma hariduse saanud. Jakobson, Kunileid, Mihkel Kampmann. Seminar suleti venestusaja saabudes, avati veelkord peale 1885. aastat. Praegu Valga koduloomuuseum. Jakobson eksterni eksami, sarnane gümnaasiumi õpetaja taseme lõpetamisele. Hiljem õpetas Peterburis tsaari perekonna ringi kuuluvaid noori daame. Peterburi perioodil õukonna kunstnik Johann Köler, kes tegi tsaari perekonna portereesid ja Jan Kareli (Kreutzwaldi ja Fahelmanni sõpruskond, Nikolai I ja Aleksander II ihuarstiks),
Gailiti kõrgaeg on 1920ndate keskel, samal ajal mis teistelgi. Kõrgaeg kestab 20a. Ühelt poolt on sisult helge ja naljakas, teiselt poolt groteskne ja sünge. Ühelt poolt on ta sümbolistliku, teiselt poolt impressionistliku kallakuga. Ühelt poolt on ta naljaka sisuga, teiselt poolt tõsisega. Üks osa tema teostest on peategelasekesksed, teine osa pole. 7) Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 1929–44 Naturalismi ja agulirealismi esiletõus. August Jakobson romaaniga “Vaeste-Patuste alev”, kus hakati tagantjärele nägema naturalistlikku agulielu ja töölisklassi olelusvõitlust kujutava kirjandussuuna algust. Zola “Söekaevurite” eesti variant. Leida Kibuvitsa “Soomustüdruk” agulist pärit naistegelase elusaatus. Oskar Lutsu agulielu kujutav teos “Tagahoovis” – agulihoov koos värvikate tegelastega. Vaesus ja äärmuslikkus on esitatud troostitus külluslikkuses
Hukkus 1942. a lennuõnnetuses. Ilja Ilf (kodanikunimi Failzenberg) oli juudisoost. Suri 1937. a tuberkuloosi. Kirjutasid oma teosed koos. Nende ühistöö kuulsaim teos "Kaksteist tooli" (1928) valmis raudteelaste ajalehe Gudok (Vedurivile) toimetuses, kus 1920. aastatel töötas seltskond noori ajakirjanikke, hilisemaid kuulsaid kirjanikke: Mihhail Bulgakov, Ilja Ilf, Konstantin Paustovski, Valentin Katajev. "Kuldvasikas" ilmus 1931. aastal. ,,Kaheteistkümne tooli" tegevus toimub nepiaegsel, ,,Kuldvasikal omakorda" 1930. aastate Venemaal. ,,Kaheteistkümne tooli" tegevus saab alguse sellest, kui perekonnaseisuametnik Ippoliti ämm teatab surres, et peitis oma briljandid ühe sisse kaheteistkümnest toolist, mis oli perekonna kui endiste aadlike käest Nõukogude võimu tulles rekvireeritud ja mida ainult orderite alusel väljastati. Ippolit
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitmel pool. Samanimeline kirjastus
lõpeta. Käib Nõukogude Venemaal, Petrogradis ja Moskvas. Tõlgib saksa ja vene keelest, huvitub idamaade religiooist, eestlastest Ernst Ennost (vinge sümbolist;) ) Tõstab tema koos Grüntha-Ridalaga (üheski tema luuletusesp ole ühtegi inimest) kirjanduses esile. "Vanad ja vastsed poeedid" esseede kogumik, 1924 esimene valikkogu. Kahekümnendat teine pool äärmiselt viljakas, samal ajal õnnelik: 1925 "Ränikivi", 1927 "Maarjamaa laulud", 1929 "Puuslik" (ebajumal), 1931 "Tuulesõel". Viimases esitab uue isamaa kontseptsiooni eestlased ja maa tulen ühendada Euroopaga, muidu me püsima ei jää, palju lüürilist loodusluulet. 1932 "Päike ja jõgi" (armastus ja loodus). Kahekümnendate lõpp ja kolmekümnendate algus rahutumad, kurvemad. Nimelt surevad peaaegu korraga isa ja ema, talukoht isal Luunjas. Visnapuu otsustab talupidajaks hakata, kolib Tallinnast ära, tegelikult see talle ei istu.
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
Põltsamaale rajati Woldemar von Lauw klaasi ja portselani manufaktuur. Selles valmistati klaasi, peeglit, portselani, klaaspudeleid. 18. sajandi keskel hakkas uuesti elavnema merekaubandus. Eesti majanduse arengut pidurdasid Tsaari poolt antud soodustused Peterburi sadamale. Linna käsitööliste hulgas kehtis endiselt tsunfti kord. Kohalik kubermangu võim püüdis kaitsta kohalikke kaupmehi. Eksport: vili, puit, lina, kanep. Import: sool, raud, heeringas, tubakas. Läbi eesti kulges transiittee Venemaa ja euroopa vahel. VAIMNE KULTUUR XVIII SAJANDIL. Eesti oli endiselt euroopa kultuuri mõju sfääris. Eestist pärit aadlikud käisid tihti euroopa ülikoolides. Tartu Ülikooli (Akadeemia Gustaviana) tegevus katkes. Bietism - usuvool Saksamaalt. Valgustajad, kes rõhutasid kirikut ja kõlblust. Taotlesid inimeste paremaks muutumist sisemiselt. See jõudis eestisse 1720-1730ndatel aastatel
22.loeng- 24.apr 1944 aastat iseloomustas Punaarmee pidev aktiivsus erinevates rindelõikudes. Moskva soov oli Punaarmee välja jõudmine sõja-eelsetele riigipiiridele. 1944 ka ületati sõjaeelsed riigipiirid, algas Punaarmee vabastusretk Euroopasse. Tavalise punaarmeelase jaoks, kes alates 1941 oli sõdinud sakslaste vastu ja kuulunud pidevalt kui paha oli saksa fašism ja natsism, oligi see vabastusretk. NL juhtkond pidas silmas võimalikult suure osa Eur liitmist enda külge või oma mõjuvõimu laiendamist võimalikult kaugele. Põhjapoolsetes maades algab Soomest, kes oli ühena esimestest I ms käigus langenud NL rünnaku ohvriks, kaotanud suure osa oma territooriumist. Juba 1940 suvel oli hakanud Soome järk-järgult lähenema Sm-le, seda ennekõike hirmust NL ees, et NL võib uuesti rünnata. 1941 suvel kui Sm ründas NL-i, oli Soome juba Sm liitlaste hulgas. Soomlased üritasid iseendale ja välismaailmale jätta muljet, et mitte nemad ei asu revideerima Talvesõja tulemus
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatl
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................
paljugi päästmatult aastate koorma alla mattunud – mida kaugemas minevikus, seda sügava- male. Seda enam peame rõõmustama, et mõned vanema põlvkonna muusikud (Aadu Mutsu, Valter Ojakäär) kõigest hoolimata kogusid ja talletasid džässialast informatsiooni ka sõjaeelse aja kohta. Eriti tuleb rõhutada A. Mutsu aastatepikkust visa tööd vanade muusikute mälestuste kogumisel ja süstematiseerimisel, tänu millele on meil suhteliselt usaldusväärne register džässi mänginud (kahjuks küll ainult) Tallinna muusikutest ja kohtadest, s.t restoranidest ja tantsu- lokaalidest, kus sellist muusikat mängiti (Mutsu 1991: 80–94). Säilinud on veel mõningaid muusikute märkmeid kohaliku kultuurielu, sh ka džässorkestrite tegevuse kohta (Tartust – Robert Tilgar, Kaarel Tuberik, Viljandist – Jüri Tibar), kuid kõik see on lokaalse tähtsusega ja süstemaatilisest kogumisest saame siiski vaid A. Mutsu ja hiljem ka V. Ojakääru puhul rääkida.
hakkaja neiuga, kes lõpuks ta sisuliselt ära võttis. 1919 ilmus ajalehes kuulutus, kus teatati tema ja naise kihlumisest ning ta oligi sunnitud naise ära võtma. Tammsaare naine oli nagu Polkovniku lesk . 1921 ilmus Tammsaare Juudit, mida peetakse Tammsaare kirjandusliku loomingu kõrgaja alguseks. 1922 ilmus ,,Kõrboja peremees". Seda peetakse ilusaks armastusromaaniks, kus samas pole kordagi kasutatud sõna ,,armastus". Selle järel hakkavad ilmuma ,,Tõe ja õiguse" osad: 1926, 1929, 1931, 1932, 1933. Oma romaanid kirjutas ta reeglina suvekuudel, kus pere oli saadetud Narva-Jõesuusse või Pärnusse. Muul ajal tõlkis ja kirjtas ajalehtedesse arutlusi (esseesid). 1934 ilmus romaan ,,Elu ja armastus", 1935 ,,Ma armastasin sakslast", 1936 näidend ,,Kuningal on külm". Viimaseks romaaniks jäi ,,Põrgupõhja uus Vanapagan". ,,Põrgupõhja uus Vanapagan"
Peagi ilmneb uus probleem ning tal tuleb sooritada operatsioon, mille õnnestumisprotsent on kaks sajast. Saatuse tahtel kuulus Tammsaare operatsioon nende kahe hulka. 40-aastasena abiellus tema iseloomule vastanduva naisterahvaga, kes oli kange ja käre. 1921. aastal algab Tammsaare loomingu kõrgperiood. Ilmub näidend ,,Juudit" ning aasta hiljem romaan ,,Kõrboja peremees". 1926 ilmub esimene osa ,,Tõe ja õiguse" epopöast, järgmine 1929, kolmas 1931, aasta hiljem neljas ning 1933 viib autor suurteose lõpuni. 1934. aastal ilmub ,,Elu ja armastus", mille sisuks oli armukolmnurk. Aastaste vahedega ilmusid veel ,,Ma armastasin sakslast" ja näidend ,,Kuningal on külm". Tammsaare looming muutus üha allegoorilisemaks: kasutas üha rohkem piltlikku väljendusviisi ning sümboleid. Viimane romaan ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" ilmus üks aasta enne suurmehe surma. Romaan kannab peamiselt moraali, et
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et H ei ole
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
