Väärtushinnangud, kui inimese hing (0)

Väärtushinnangud , kui inimese hing
Siim-Markus Post, 11.D
Tänapäeva noorte väärtushinnangud on paljuski muutunud võrreldes 60-70ndate põlvkondade noortega . Tänase seisuga on palju erinevaid noori ning palju erinevaid väärtusi, näiteks üheks väärtuseks on noortel saanud internetiportaalis Instagram koguda võimalikult palju teiste inimeste like ehk meeldimisi ning sellest tunda rahulolu. Võrreldes 60ndate noortega, siis nende väärtushinnanguteks oli tol ajal ühiskonna paremaks muutmine ning silmaringi ja maailmavaate laiendamine. Siiski võib täheldada, et tänapäeva noored on orienteeritud individuaalsele edule, kuid kas sellega seoses on kadunud inimeste põhiväärtused?
Üheks põhiväärtuseks on ühiskond pidanud perekonda ning perekonnaga ühiselt aega veetmist ning minu arvates on see tänase seisuga tahaplaanile jäänud. Paljud keskkooli lõpetajad lähevad välismaale või lihtsalt suurlinna ülikooli ning ei ole enam seda otsest kontakti perekonnaga. Või kui isegi ollakse perega koos kodus, siis ei olda ikkaga perega koos, võttes näiteks ühise söömise, siis seda ei esine ka väga tihti, kuna lapsed söövad eraldi oma toas telekat vaadates või samal ajal arvutit mängides ning jälle kaob see pere tunne. Teiseks näiteks võib tuua perega koos aja veetmise, sest tavaliselt kui lapsed nädalavahetuseks koju tulevad, siis nad pigem sooviksid rahulikult kodus puhata , mitte minna perega välja.
Inimese väärtushinnanguid peegelduvad tema käitumine ja suhtumine. Käitumisest on aru saada, millised asju, tegevusi, sündmusi ning situatsioone inimene väärtustab. Tuues välja Floyd Mayweather´i, kes on Ameerika profipoksija, siis tema käitumisest võib järeldada, et ta hoolib ainult endast ning ei väärtusta raha, sest iga kahe päeva tagant laeb ta internetti üles pildi oma uuest sportautost või mõnest ulmelisest peost, kus on palju kuulsusi. Samas saab tuua võrdluseks Filipiinidelt pärit profipoksija Manny Pacquiao, kellel on umbes samapalju raha, kui Mayweather´il, aga tema seevastu ei ole nii edev, vaid postitab pilte sellest, kuidas ta aitab vaeseid lapsi ning annetab muudele abi vajavatele organisatsioonidele. See võrdlus suhtumisest juba näitab, milline inimene on ja mida ta väärtustab.
Inimesed peaksid väärtustama väikeseid ajsu ja nendest rõõmu tundma. See, kui inimene oskab tunda rõõmu pisiasjadest, muudab see tema elu palju positiivsemaks. Sellel baasil on üles ehitatud tänapäeva noorte soov edu saavutada. Noored unistavad ja tahavad saada tulevikus jõukaks ning rahast sõltumatuks ning sellepärast seavad nad endale väiksemaid eesmärk selle suure eesmärgini jõudmiseks. Võttes näiteks selle aasta Audentese abituriendi Ivo van Tamm´e, siis tema päelt saab välja tuua nende pisikeste eesmärkide seadmise ning nendest rõõmu tundmise. Tema on seadnud plaani jõuda korvpalli mängides kõrgele , ning vaheetappideks on seatud veel palju erinevaid asju. Näiteks iga perioodi ta üritab heade hinnetega lõetada, sest ta teab, et tal läheb seda ülikooli sisse saamiseks vaja. Igast trennist võtab ta maksimumi , sest ta teab, et Audenteses viibitud aeg saab kohe tal läbi, ning iga minuti kasutab ta ära enda arendamiseks . See näitab, et noorte väärtushinnangud on orienteeritud edule, ning igast väikesest etapist võetakse maksimum.
Ilmselge on see, et ei saa võrrelda 60-70ndates elavat noort tänapäeva noorega, sest nende väärtushinnangud on muutunud kolossaalselt. See on loomulik, et ajapikku väärtushinnangud muutuvad ning tulevikus on inimestel juba uued väärtused, kuid minu meelest ei tohi unustada peamisi väärtusi ning nendele tuleb leida aega.