50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2019-04-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
vagatark1
Õppematerjali autor
aastal Rio de Janeirosse kokku 179 riigijuhti. Sellega tõmmati maailma tähelepanu loodusressursside säästliku kasutamise temaatikale ning koostati tegevuskava tulevaseks ülemaailmseks tegevuseks, et saavutada konkreetseid eesmärke. 14 Rios vastuvõetud dokumendid olid järgmised: - "Rio deklaratsioon keskkonnast ja arengust" - "Seisukohavõtt säästliku metsamajanduse printsiipidest Metsadeklaratsioon" - "ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon" - "Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon" - "Agenda 21" Rio deklaratsioon keskkonnast ja arengust sätestas 27 üldprintsiipi. - Printsiip 2 sätestas suveräänsete riikide õiguse kasutada oma riigi ressursse vastavalt riigi keskkonna- ja arengustrateegiatele. - Rõhutatakse vajadust muuta keskkonnakaitse igasuguse arengu lahutamatuks osaks (printsiip 4);
Hiljem toetas säästva arengu eesmärkide täiustumist Agenda 21 rakendamine ning aastatuhande arengueesmärkide pikendamine ÜRO säästva arengu tippkohtumisel Johannesburgis 2002. aastal. Eesti metsasektor oli 1990. aastate alguses organiseeritud suures osas nõukogude ajast järele jäänud struktuuride põhjal. Kohandamine turumajandusega ja uute keskkonnanõuete täitmine osutus aeglaseks ja keeruliseks. Sai selgeks, et sektor vajab põhjalikku uuendamist. Peamised probleemid olid seotud metsandusadministratsiooni ümberkorraldamise, metsade kaitse ja kasutamise vahelise tasakaalu leidmise ja erametsaomanike toetusmeetmete väljatöötamisega. Et kiirendada arengut metsasektoris ja parandada seadusandlikku baasi, otsustas keskkonnaministeerium 1995. aasta alguses käivitada samal aastal Eesti metsanduse arenguprogrammi koostamise, mille ülesandeks sai riigi metsapoliitika korraldamine ning see
nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2.)Metsakorraldus esindab ökonoomilist suunda. Tegeleb metsade arvestamise, inventeerimise ja mõõtmisega ning metsadele majanduskavade koostamisega. Siia valdkonda kuuluvad sellised ained nagu metsatakseerimine, kaugseire, geoinfosüsteemid, puidukaubandus, metsamajanduse ökonoomika jne. 3.)Metsatööstus esindab tehnilist ja tehnoloogilist suunda. Tegeleb puidu varumise ja töötlemise probleemidega. Uuritakse, milliste tehnoloogiate ja meetoditega on kõige keskkonnasäästlikum ja ökonoomsem teostada raieid ja saadud puitu töödelda. Peamisteks uurimisobjektideks on mitmesugused metsamasinad ja tehnoloogiad. Siia kuuluvad sellised distsipliinid nagu raietöödetehnoloogia, metsakeemia, metsa
Metsakorraldus – esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Selle valdkonna tegevussuundadeks on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsaressursi arvestamine, metsanduslike tegevuste planeerimine, metsadele majanduskavade koostamine jne. Siia valdkonda kuuluvad sellise õppeained nagu metsatakseerimine, metsakorraldus, kaugseire, geoinfosüsteemid, puidukaubandus, metsamajanduse ökonoomika jne. Metsatööstus – esindab tehnilist ja tehnoloogilist suunda metsanduses. Tegeletakse küsimustega, mis on seotud puidu varumise ja töötlemisega. Uuritakse, milliste tehnoloogiate ja meetoditega on kõige keskkonnasäästlikum ja ökonoomsem teostada raieid ja töödelda saadud puitu. Peamisteks uurimisobjektideks on mitmesugused metsamasinad ja tehnoloogiad. Siia
Mittetäiuslik informatsioon, risk ja määramatus 86 Valitsuse poliitika, valitsuse vead ja turutõrked 87 8. TURUVÄLISTE LOODUSVÄÄRTUSTE HINDAMISE MEETODID 89 Tarbija hinnavaru kui väärtuse mõõt 89 Turuväliste väärtuste hindamise meetodid 90 Tegelikule käitumisele baseeruvad meetodid. 92 Tinglikule käitumiselel baseeruvad meetodid 95 Tingliku hindamisega seotud oletused ja probleemid 98 KASUTATUD MATERJALID 99 KORDAMISKÜSIMUSED 100 3 4 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA Ainekuruse eesmärgid: selgitada, kuidas arvestatakse ja rakendatakse loodusvarade kasutamise ja kaitse (hoidmise) juures ökonoomika põhimõtetega. Anda ülevaade
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL
Lisaks katlamajade heitmetele satub saasteaineid õhku tanklatest kütuste ümberlaadimisel ja tankimisel ning tööstusest lenduvate kemikaalide kasutamisel (värvid, lakid, lahustid). Samuti prügilad, millest lendub CO2-te ja metaani. Peamisteks saasteaineteks peetakse vääveldioksiidi, lämmastikoksiidid, peened PM10-osakesed, eriti peened PM2,5-osakesed, plii, osoon, benseeni jpt. Välisõhu probleemid Eestis on põhiliselt seotud põlevkivil põhineval energiatootmisel CO2 emissioon Eestis kõrge, tekitab kasvuhoonegaase. Peamised terviseprobleemid, mida saastunud õhk põhjustab, on seotud hingamisteedega (astma, bronhiit, kopsuvähk) ning südame ja veresoonkonnaga Eestis põhjustab õhu saastatus umbes 600 surma haiguste näol. Siseõhu saastatust tekitavad: hallitus, tolm, tubakasuits, majapidamistarbed ja
Kahjuks alles 1960-ndatel hakkasid inimesed mõistma, et ümbritsevat keskkonda ähvardab globaalne reostumine. Just sel ajal toimus väärtuste ümberhindamine ja võeti kasutusele esimesed abinõud looduskeskkonna säästmiseks. 1980-ndatel üldsuse huvi looduskaitse vastu vähenes, jätkus aga professionaalsuse tõus suurenes teaduslike uuringute maht, töötati välja uusi tehnoloogiaid ja loodi uusi looduskaitsega tegelevaid asutusi. 1990-ndate aastate alguses kerkisid esile uued probleemid: rahvastiku kiire juurdekasv, looduslike ressursside ammendumine, osooniaugud, kliimamuutuste esimesed tagajärjed (näit. kahjurite massiline levik mõnedes piirkondades). Samas on aga lootus sellel, et praegune looduskaitsealane tegevus viib kiirete positiivsete tagajärgedeni, kuna ettevalmistustööd on tehtud. Üheks tähtsamaks ülesandeks on inimeste ökoloogilise teadvuse tõstmine. Endla Reintam, 2008/2009 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid