Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eestimaalaste usk ja uskumatus (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Sven Meltsas
Avinurme Gümnaasium
12.klass
Eestimaalaste usk ja uskmatus
Tänapäeval on palju erinevaid uskumusi, samuti ka palju uske ja jumalaid. Kõige levinumad usundid on tänapäeval ristiusk , hinduism , budism ja palju teisi väiksemaid usundeid. Eestlased on küll aegade algusest olnud niinimetatud paganad ehk uskumatud. Tänapäeval on eestlasi köitnud paljud erinevad usundid.
Kunagi ammu , kui polnud veel välja arenenud kindlaid riike, uskusid muistsed eestlased sellist jumalat nagu Taara . Selle kohta võib tõestust leida „ Liivimaa kroonikas“ kus on kirjeldatud sõtta jooksvaid eestlasi karjumas „tharapita“ mis võib tähendada „ taara avita “ ehk siis „Taara aita“. Taara usu kohaselt uskusid eestlased, et igal esemel selles maailmas on hing. Jumalale toodi ohvreid nii loomade kui ka vilja näol. Vahel isegi ohverdati inimene. Tänapäeva ühiskonnas pole Taara kummardajaid või on neid väga vähe. Täanapäeva ühiskond ei usu enam, et igal esemel on hing. Enamus Eesti rahvastikust on praegusel hetkel ristiusulised.
Idamaades on aga põhiliseks usuks budism, selle usu jumalaks on Buddha. Ta oli mitmekäeline jumlal. Tiibeti mägedes elavad mungad , kes on muust maailmast ära lõigatud. Nad toodavad kõik eluks vajaliku ise. Samuti on neil uskumatult suur keskendumisvõime. Paljud meist on näinud televisiooni vaheldusel nende esinemisi. Eestlaste hulgas ei ole budismi esindajaid väga palju kuid siiski on olemas väikesed budistlikud kogukonnad .
Islamimaades, nagu näiteks Iraagis ja Iraanis on jumalaks Allah . Selle usu esindajad on väga range usulise korra järgijad, nad palvetavad kuus korda päevas, jättes palvetamise ajaks teised tegevused pooleli . Selles usus on sarnane joon teiste usunditega see, et uskumuse kohaselt pääseb inimene peale surma paradiisi ja seda ainult juhul kui ta pole oma usku reetnud. Eestis selle usundi esindajad puuduvad või on neid väga vähe, minule teada olevalt pole Eestis ühtegi sellist kogudust.
Ühiskonnas on ka levinud satanism ehk saatanakummardamine. Selle usu esindajad usuvad, et saatan on inimene, kes lihtsalt karistab neid inimesi, kes on teistele kurja teinud. Suurel osal tänapäeva inimestel on välja kujunenud eelarvamus satanistidest. Arvatakse, et nad on vägivaldsed ja ohtlikud, kuid tegelikult see pole nii. Nad esindavad lihtsalt oma usku ja käituvad oma tõekspidamiste järgi. Eestlast seas on palju sataniste, neid on lihtne eristada hallist massist, kuna peamiseks tunnuseks nende puhul on must riietus. Eestlaste hulgas on palju sataniste ja nende kogudused toimuvad samamoodi nagu kõik teised.
Eestlased esindavad siiski põhiliselt ateismi ehk uskumatust. Nende tõekspidamised on kõik selgitatavad ja jumalaid nende arust ei eksisteeri. Kõik siin maailmas on loogilise selgitusega lahendatatav ja põhjendatav. Kui eestlased midagi tõepoolest usuvad on see raha nagu paljude tänapäeva inimeste põhiline usk. Usk raha võimu on piiritu ning eestlased kas usuvad seda või ei usu midagi.
Eestimaalaste usk ja uskumatus #1 Eestimaalaste usk ja uskumatus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sven meltsas Õppematerjali autor
Arutlus antud teemal

Sarnased õppematerjalid

Eesti noorte suhtumine satanismi
36
docx

Eesti noorte suhtumine satanismi

TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM EESTI NOORTE SUHTUMINE SATANISMI Uurimistöö Koostaja Laura-Liis Sisask 11. B klass Juhendaja Liivi Reinert Tallinn 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Satanismi levik Eestis algas möödunud sajandi kaheksakümnendate lõpus, üheksakümnendate alguses. Laiemalt hakkas satanism tuntuks saama kalmisturüüstamistega, mis said alguse üheksakümnendatel. Sellest ajast saati tuntakse ja teatakse sataniste kui kindla välimuse ja iseloomuga inimesi. Nende riietuses on peamised rõhutatud värvid punane ning must. Neid seostatakse salaalkoholi ja narkootikumide müümise ja tarvitamisega. Satanismi ja satanistide vastu on võideldud ajast, mil nad hakkasid levima. Kasutan oma uurimistöö informatsiooni allikaks internetiavarusi, sest raamatukogudes on ka

Kultuur
Religiooni arvestus
8
doc

Religiooni arvestus

Juutlus Ajalooline judaism õpetab, et juudid on "valitud rahvas", kelle kaudu on Jumal kõnelenud ning ilmutanud, kuidas elada. Olla juut tähendab omada juudist ema. Juutide isaks peetakse Aabrahami, Jumal tegi temaga lepingu. Aabraham, ta pojapoeg Jaakob, Mooses Egiptuses, Mooses seaduseandjana, tõotatud Maa, Juudamaa vallutatakse roomlaste poolt 63 eKr, 66 ­ 70 nn Juudi sõda, Jeruusalemm ja tempel hävitatakse. Heebrea piibel (kristlaste Vana Testament) koosneb kolmest osast: Toora, prohvetid, Kirjutised. Mishna ja Talmud; Mishna Talmudi vanim osa (2. ­ 3. saj), lõpliku kuju sai Talmud 7. saj. Juutluses väga olulised: Shmaa ("Kuule Iisrael, Issand meie Jumal on ainus!"); Seadus; Sabat. Kristlus Evangeelium (kr.k. rõõmusõnum) on üks kristluse võtmesõnu. Selles leiavad kristlased Jumala tahte inimkonn

Religioon
Religioon maailma kultuuris - arvestus
8
doc

Religioon maailma kultuuris - arvestus

Juutlus Ajalooline judaism õpetab, et juudid on "valitud rahvas", kelle kaudu on Jumal kõnelenud ning ilmutanud, kuidas elada. Olla juut tähendab omada juudist ema. Juutide isaks peetakse Aabrahami, Jumal tegi temaga lepingu. Aabraham, ta pojapoeg Jaakob, Mooses Egiptuses, Mooses seaduseandjana, tõotatud Maa, Juudamaa vallutatakse roomlaste poolt 63 eKr, 66 ­ 70 nn Juudi sõda, Jeruusalemm ja tempel hävitatakse. Heebrea piibel (kristlaste Vana Testament) koosneb kolmest osast: Toora, prohvetid, Kirjutised. Mishna ja Talmud; Mishna Talmudi vanim osa (2. ­ 3. saj), lõpliku kuju sai Talmud 7. saj. Juutluses väga olulised: Shmaa ("Kuule Iisrael, Issand meie Jumal on ainus!"); Seadus; Sabat. Kristlus Evangeelium (kr.k. rõõmusõnum) on üks kristluse võtmesõnu. Selles leiavad kristlased Jumala tahte inimkonn

Ajalugu
Maailma usundid
30
docx

Maailma usundid

Maailma usundid Religiooni kujunemine Religioon on uskumuste, normide ja tavade süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühades ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal ­ nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud ­ islam, ristiusk, judaism ­ 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism ­ jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid ­ suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid ­ iseloomulik teatud piirkonnale ­ nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud ­ peava

Religioon
Üldine usundilugu konspekt
83
docx

Üldine usundilugu konspekt

USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai · Sinotism ja taoism on traditsioonilised rahvuslikud usundid, milles on keerukad rituaalid ning kirjapandud pühad tekstid. · Sikhism ja bahai on mõjutusi saanud aabrahmlikest usunditest aga ka veedausunditest. KALENDER: · Igal usundil ja kultuuril on oma kalender aastate määratlemiseks ning aastate

Üldine usundilugu
Usundilugu
7
docx

Usundilugu

Usundilugu. Religioon ­ (Ladina keelest)eesti keeles usund, tuleb sõnast usk, uskuma. Relgioon ­ 1)Müüt 2)Riitus. Riitustes taas elustatakse müüte ja müüdid seletavad riitusi. Usk ­ 1)teadmine(empiiriline teadmine-kogemusele tuginev teadmine), tunne. 2)usaldus Vanas eesti keeles tähendas usk ­ Kark, tugi. Küpsusk ­ Inimene mõttestab kogu oma elu läbi selle usu. Ürginimese teooria-Wilhelm Schimdt. Kultuuriringid: 1. Ürgkultuurid (kütitd, korilased) 2. Primaarkultuurid (põlluharijad) 3. Sekundaarkultuurid(karjakasvatus) 4. Tertsiaalkultuurid(modernne ühiskkond) Kõige madalama arengutasemega kultuurid: Lõuna ürgkultuur, Paleo-asiaadi ürgkultuur Artikas, Tsentraalne ürgkultuur, Kalifornia ja Tulemaa indiaanlased. 12-köitelises teoses ,,jumala-idee päritolu" jõuab järeldusele : · Polüteism ega totemism (sugulus looma, linnu, taimega) polnud religiooni algvorm · Selleks oli monoteism. · Re

Usundiõpetus
Maailma usundid
32
doc

Maailma usundid

Maailma usundid 5. veebruar 2010 Läbi aegade on kõrgkultuurides eksisteerinud huvi religiooni vastu. HERODOTOS kirjeldab usundeid (Egiptus1, Pärsia). TACITUS kirjeldab germaani usundit. Huvi religiooni vastu säilib ka kristluse vastu. Huvi on eelkõige poleemilist laadi, sest vaieldi mittekristlike usunditega. Esimestel sajanditel pKr on kristlikud kirjanikud pannud kirja palju infot paganlikest usunditest. Keskajal säilib samuti huvi mittekristlike religioonide vastu. Huvi intensiivistub ristisõdade ajajärgul. XII sajandil hakkab Euroopa haritlaskond tugevalt huvituma islamist. Koraan tõlgitakse ladina keelde. Eurooplased lähevad misjonäridena kaugetesse maadesse, nad kirjutavad samuti kohalikest usunditest. XV sajandi lõpul / XVI sajandi algul hakatakse rajama asumaid, puutuvad kokku teiste kontinentide religioonidega. Sellega kaasneb misjon, aga kohalikke usundeid kirjeldatakse põhjaliku

20. sajandi euroopa ajalugu
Maailmavaated ja usundid
39
docx

Maailmavaated ja usundid

MAAILMAVAATED JA USUNDID 1. loeng Mis on maailmavaade? Vaadete seisukohtade ja veendumuste süsteem, mis püüab vastata filosoofilistele põhiküsimustele (kes on inimene? milline on inimese koht maailmas? mida me teame ja mida ei tea, kuidas me teame? mis on maailm? miks ta selline on? mis on elu ja selle mõte/eesmärk? mis on surm, kas sellele ka midagi järgneb? miks on maailmas kurjus ja kannatused? kus on inimese piirid? mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maailmavaade ei ole üks ja see sama

Usundiõpetus




Kommentaarid (1)

anonyym profiilipilt
anonüüm anonüüm: väga väga hea
17:29 12-01-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun