Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ateena kasvatus ja koolisüsteem". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
haridus, ateena, homeros, võistlus, palestra, pedagoog, eetika, poisse, matemaatika, platon, valve, mindisüsteem, tunti, kirjutamis, muusikalist, astronoomia, käidi, gümnaasiumid, olümpiamängud, loodusteadus, kreeklased, teaduslikud, eetikas, järelvalve, kolde, karistamine, rava, laulmist, anded, paideia, kitarrist, lahtine, plats, hoole..................................................... 4 OSALEJAD............................................................................................................... 5 MÄNGUDEKS VALMISTUMINE.................................................................................. 5 VANA-KREEKA HARJUTAMIS- JA VÕISTLUSPAIGAD...................................................6 GÜMNAASIUM...................................................................................................... 7 PALESTRA............................................................................................................ 7 VÕISTLUSALAD....................................................................................................... 8 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 10 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ 11
Perekonna tähtsaim funktsioon oli laste õige kasvatamine. Vanemad vastutasid, et lapsed saaksid ettevalmistuse tulevases argielus toimetulekuks. Neil oli hool, et nende järeltulijad elaksid rahvustraditsioonide ja jumala seaduste järgi. Vana heebrea perekond oli patriarhaalne. Isa vastutas laste kasvatamise ja 5 harimise eest. Kodus valitses range distsipliin ja kindel reziim. Distsipliini aluseks oli jumala käsk. Heebrea haridus algas varases eas (loeti palveid, lauldi). Mõned lapsed õppisid oma vanematelt lugemise selgeks juba enne kooli. Kooli läks poiss nelja aastaselt. Algkoolis õpetati poisse kümne aastani. Tähtis sündmus noore juudi elus oli seaduse pojaks saamine. See teostus tavaliselt poisi 12-13 aastaseks saades. Laste õiget kasvatamist peeti elu tähtsamaks funktsiooniks. Tüdrukud said samasuguse alghariduse, kuid nende osalus avalikus elus oli tagasihoidlikum.
Sparta elanikkond jagunes kolmeks: 1) spartiaadid toorlased, kellest mehed olid poliitiliste õigustega, nende põhiliseks tegevuseks oli sõdimine. 2) perioigid endised Lakoonika elanikud, kes spartiaatide poolt alistati. Nad olid küll isiklikult vabad, kui poliitilistest õigustest ilma jäetud. Pidid maksma andamist ja vajadusel minema sõtta. 3) heloodid olid endised Messeenia elanikud, kes muudeti orjadeks. 3. Sparta ja Ateena võrdlus. Perikles. Ateena Sparta Kus asus ? Milliseid Kesk Kreekas. Atika Lõuna Kreekas, maakondi hõlmas ? maakonnas. Messeenia ja Lakoonika. Kes moodustasid Vabad meessoost Sparta keskuse ja kodanikkonna ? põliselanikud. lähisümbruse elanikud ehk
· Olümpiamängude väljakuulutamise hetkest pidi lõppema igasugune vaenutegevus. · Kõik Hellase territooriumile tulnud võõramaalased pidid relvad ära andma. Kes püüdis sel ajal Hellase territooriumile kallale tungida, langes jumalate needuse alla. · Needus ja trahv sai osaks igaühele,kes tungis kallale Olümpiasse suunduvale teekäijale. Õpetuse üks kindel osa oli kreeka luule lugemine. Ateena esimesteks õpetajateks võime pidada Sokratest ja sofiste. Sokratese õpetuse aluseks oli usk inimese heasse loomu- sesse. Sokraatiline õpetusmeetod on suunavate küsimuste kaudu tõe selgitamine. Elu kees keskses ülevalt avatud peristüülis, kus võeti vastu külalisi, aeti äriasju, puhati. Kuna enamik aastast oli soe, puudusid majades ahjud. Kreeklaste pidusöömingute juurde kuulusid lõhnaained. Peoruumi põrandale puistati
vaenutegevus. · Kõik Hellase territooriumile tulnud võõramaalased pidid relvad ära andma. Kes püüdis sel ajal Hellase territooriumile kallale tungida, langes jumalate needuse alla. · Needus ja trahv sai osaks igaühele,kes tungis kallale Olümpiasse suunduvale teekäijale. Õpetuse üks kindel osa oli kreeka luule lugemine. Ateena esimesteks õpetajateks võime pidada Sokratest ja sofiste. Sokratese õpetuse aluseks oli usk inimese heasse loomu- sesse. Sokraatiline õpetusmeetod on suunavate küsimuste kaudu tõe selgitamine. Elu kees keskses ülevalt avatud peristüülis, kus võeti vastu külalisi, aeti äriasju, puhati. Kuna enamik aastast oli soe, puudusid majades ahjud. Kreeklaste pidusöömingute juurde kuulusid lõhnaained. Peoruumi põrandale puistati
Eesti pedagoogika klassika Peeter Põld (1878-1930) Üldine kasvatusõpetus, 1932 Eesti kooli ajalugu, 1933 Johannes Käis (1885-1950) Isetegevus ja individuaalne tööviis, 1935 Koolile pühendatud elu, 1985 Hilda Taba (1902-1967) õppekavateooria uurija USA-s Pedagoogiline Aastaraamat, 1991/92, Tartu, 1994 Akadeemia 1996, nr.10 Aleksander Elango (1902-2004) Pedagoogika ajalugu, 1984 Eesti pedagoogilise mõtte ajaloost, 1988 Tagasivaade, 2001 3. Pedagoogiline perioodika Kasvatus Eesti Kool Haridus Õpetajate Leht History of Education Studien zur Geschichte der Pädagogik 4. Haridusseadusandlus 5. Õpikud, õppevahendid, programmid 6. Kunst, kultuuriloolised materjalid - muuseumid, kirjandus jms. Rahvapedagoogika: Harjutamine teeb meistriks Vääna vitsa, kui vits väändib Hirmuta kasvab, auta elab Mida armsam laps, seda valusam vits Töö kiidab tegijat Virk käsi leiab igal pool leiba Initsiatsioon (lad.k. INITIATIO sissepühitsemine)
2) Homerose(11.-8. sal. eKr) Nn pime ajastu(vähe andmeid). Algul sugukondlik kord, madal kultuuritase. Ilias ja Odüsseia. Algab Väike-Aasia koloniseerimine. 3) Arhailine (8.-6. saj. eKr) Suurte muudatuste aeg rajati esimesed monumentaalsed avalikud ehitised. Orjanduslik kord ja linnriigid. Ateenas orjanduslik demokraatia, Spartas aristokraatlik riik. Kolooniate rajamine. 4) Klassikaline (5. saj 330. a eKr) Kreeka kultuuri kõrgaeg. Ateena tähtsus kasvab. Ateena vs Sparta sõda. 490.a eKr toimus Marathoni lahing (pärslased vs kreeklased). 5) Hellenismi (330 146 a eKr) Poliitiline killustatus põhjustas majanduslanguse. Aleksander Suure sõjaretkedel levib kreeka kultuuri alane teave Idamaadesse. OM langusaeg. Roomlased tungivad Kreekasse. 6) Rooma võimu (146 eKr 395 m.a.j) Kreeka linnadel on autonoomia, neid valitseb Makedoonia provintsi asevalitseja. Rooma riigi jagunemisel 395. a. m.a.j jääb Kreeka Ida-
Neis kerkis esile aristokraatia rikas ja mõjukas ülemkiht. Järgnevatel sajanditel kirjutati üles seadused, taas tekkisid tihedad välissidemed (eriti Idamaadega), u 800. a. eKr loodi kreeka tähestik ehk alfabeet. 8. saj. eKr sai alguse kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. 7. saj. eKr hakka- sid kreeklased müntima hõberaha. Nii kolooniates kui Kreekas tekkisid arvukad üksteisest sõltumatud linnriigid ehk polised, mille seas olid tähtsamad Ateena, Sparta ja Korintos Balkani poolsaarel, Mileetos Väike-Aasia rannikul ja Sürakuusa Sitsii- lias. Polised olid sageli omavahel vaenujalal ja ka sisemiselt enamasti ebastabiilsed. Rohketest vastuoludest hoolimata liitsid kreeklasi ehk helleneid ühine keel, kombed ja usund. Kõigi mitte- hellenite kohta kasutati nimetust barbarid. Hellenite ühtsust rõhutasid ka ülekreekalised religioossed kesku- sed ning alates 8. sajandist eKr iga 4 aasta tagant korraldatud olümpiamängud
sündmustest saab kuulaja teada alles hiljem, Odysseuse enda jutustustest peol kuningas Alkinoose juures. Tekkeajal esitati neid lüüra saatel. Antiikajal peeti ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" autoriks Homerost. Täpsed biograafilised andmed Homerose kohta puudusid juba tol ajal, ja kõik see, mida jutustati ta elust ja isikust, on vaieldav ja osalt isegi fantastiline. Väga erinevad on antiikaja teadlastel Homerose eluaja dateeringud. Nime Homeros ennastki tõlgendati nii vana- kui ka uusajal kui üldnime; mõningate allikate järgi tähendanud Väike- Aasia kreeklastel sõna homeros pimedat. Talle omistati peale eelmainitud eeposte veel mitmeid teisi poeeme, eepilisi hümne ja väiksemaid luuletusi. Chiose saarel elunesid eepiliste laulude laulikud homeriidid, kes väitsid endid Homerosest põlvnevat. 5. saj. e.m.a hakati mitmesugustel kaalutlustel
realistlik olustikukujutus, mis ulatub rohkete detailideni. Nende najal õpime tundma tolleaegset Kreeka elu. Sõnastusstiilis leidub palju rahvaluulepäraseid elemente, mida autor on rikastanud ja edasi arendanud. Milles on siis nende tähtteoste püsiva võlu saladus? Meile on lähedane Homerose armastus elu ja inimese vastu, tema otsustavus inimõnne nimel kas või jumalatega võitlusse astuda. Homeros ülistas inimeses neidsamu omadusi, mida asutame meiegi – vaimset ja füüsilist ilu ning hingepuhtust. Kõrgelt hinnatakse eepostes inimesi liitvat sõprust ja taunitakse neid lahutavat vaenu ning selle kõige õudsemat avaldust – sõda. Selleski on antiikaja lauliku mõtted meile lähedased. 1. Defineeri mõisted: matriarhaalne ühiskond, kükloop, eepos. 2. Mis tingis Kreeka killustatuse? 3. Miks võib väita, et Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon oli matriarhaalne? 4
savisarkofaage.) Hauapanused: relvad, ehted, nõud. Alates II at. algusest pühamud lossides ja eramajades. Ajavahemikus 1500-1480 toimus Thera saarel Santorini vulkaani plahvatus (oletatakse, et merevesi tungis kraatrisse), tekkinud hiidlaine käis ka üle Knossose riigi. (Sellest katastroofist võis alguse saada Atlantise müüt. Kirjeldus Platoni "Timaioses".) Kui midagi järele jäigi, langes see 1400. e. Kr. Kreeta vallutanud Peloponnesosest tulnud ahhailaste saagiks. Ateena traditsioonis väideti, et legendaarne kuningas Theseus vabastas ateenlased Kreeta võimu alt. Tsivilisatsiooni keskpunkt nihkus mandrile, Mükeenesse. Avastajad: Schliemann (Trooja Väike-Aasia läänerannikul) 1871. ja Evans 1900. (Knossos legendaarse kuningas Minose labürintpalee prototüüp) 4. Mükeene kultuur ja perioodid Asustuse jäljed - 1550. Tsivilisatsioon 1450 (sideaineta suurtest kiviplokkidest kindluspaleed, keskset õue ei ole). Mükeene Lõvivärav
Sellegipoolest pidasid kreeklased end teatud mõttes barbaritest paremaks: nad uskusid, et ainult neil oli omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm linnriik. Polis: riik ja ühiskond Kiired muutused nõudsid ühiskonna sisemise korralduse täiustumist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriigid kujunesid Kreeka emamaal kui ka kolooniates. Nende seas olid tähtsamad Balkani poolsaarel Sparta, Korintos ja Ateena, Väike-Aasia läänerannikul Mileetos ja Sitsiilias Sürakuusa. Järgnevatel sajanditel leidis mitmetes linnriikides aset seaduste üleskirjutamine, mis andis linnriikide sisemisele ülesehitusele ja õiguskorraldusele kindlamad piirjooned. Linnriikide omavahelised vahelised suhted olid sageli vaenulikud ja ka nende siseolud enamasti rahutud ning ebastabiilsed. Alatasa tuli ette riigipöördeid ja võimuhaaramisi. Kreekas kujunes linnaühiskond
Sellegipoolest pidasid kreeklased end teatud mõttes barbaritest paremaks: nad uskusid, et ainult neil oli omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm linnriik. Polis: riik ja ühiskond Kiired muutused nõudsid ühiskonna sisemise korralduse täiustumist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriigid kujunesid Kreeka emamaal kui ka kolooniates. Nende seas olid tähtsamad Balkani poolsaarel Sparta, Korintos ja Ateena, Väike-Aasia läänerannikul Mileetos ja Sitsiilias Sürakuusa. Järgnevatel sajanditel leidis mitmetes linnriikides aset seaduste üleskirjutamine, mis andis linnriikide sisemisele ülesehitusele ja õiguskorraldusele kindlamad piirjooned. Linnriikide omavahelised vahelised suhted olid sageli vaenulikud ja ka nende siseolud enamasti rahutud ning ebastabiilsed. Alatasa tuli ette riigipöördeid ja võimuhaaramisi. Kreekas kujunes linnaühiskond
· Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). · 776 eKr olümpiamängude algus usu ja spordipidustused. d. Klassikaline ajajärk (u.500 338 eKr): · Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. · Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. · Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Ateena allajäämine Spartale. · Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. e. Hellenismi periood (338-30 eKr) · Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla.
ilmumist jagunesid ,,Homerose küsimuse" uurijad kahte leeri: ,,wolflased" ehk ,,analüütikud", kes arvasid, et Homerose eeposte üksikud osad on eri laulikute koostatud, ja ,,unitaarlased" (üks kindel unitaarlane oli Hegel), ,,ühe" Homerose kaitsjad. Wolflased arvavad, et eeposte üksikud osad on vasturääkivad ja omavahel sobimatud. Unitaarlased peavad Homerost ajalooliseks isikuks ja eeposeid terviklikuks. Homerose küsimuse puhul arutletakse siiani, kas Homeros oli pime laulik, oskas ta üldse kirjutada jms. Kirjelda parodeerivat eepost ,,Batrachomyomachia". Herolilise poeemi otsene paroodia ,,Konnade ja hiirte sõda" (Batrahhomüomahhia"). Kuulub 5. sajandisse. Objekt on aristokraatlik heroika, selle olüposlikud jumalad ja eepline stiil. Sisu: konnade kuningas uputas kogemata tähtsa hiirepoja, puhkes sõda. Kasutatakse olümposlikku plaani, jumalate nõukogu. Lahingukirjelduses parodeeritakse ,,Iliase" kahevõitlusi
2)sõjamehed- kaitsesid 3) töötegijad- tootev töö (pärisorjad, poolvabad talupojad, vaad talupojad) *Feodaalkorra areng nõrgestas kuningavõimu · Feodaalide sõltuvus valitsejast vähenes · Feodaalid said õiguse olla riigivõimu esindajad · Maavaldused pärandati isalt pojale · Feodaalide tülidest tekkisid kodusõjad PILET 6 Egiptuse religioon ja kultuur Egüptoloogia. Kiri ja haridus. Religioon: panteon, templid, surmajärgsus. Teadus, kirjandus Egüptoloogia- teadus, mis uurib Vana-Egiptuse ajalugu, keelt ja kutuuri. Kiri- kujunes umbes ühel ajal tsivilsatsiooni esletõusuga IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. Egiptuse kirjamärgid on hieroglüüfid. Tõenäoliselt piltkirjast arenenud. Enamik hieroglüüfe tähistas ühel ajal mõisteid ja häälikute kombinatsioone. Kasutusel ligi 1000 hieroglüüfi. Haridus- Õppimine algas kodus ja jätkus mitmesugustes koolides
Maadeavastsute mõjul nihkus Euroopa kaubanduse raskuspunkt Vahemerelt ning Läänemerelt Atlandi ookeanile. Eurooplased õppisid tundma seninägematuid taimi ja loomi. Ameerikast toodi Euroopasse kartul, tomat, mais ja tubakas, koduloomadets kalkun. Negatiivne mõju: toodi kaasa uusi haigusi, kurikuulsaimaks sai süüfilis. PILET 5 1.Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni võrdlus Religioon: panteon, surmajärgsus, templid. Kultuurisaavutused: kiri, haridus, teadus, kirjandus, leiutised. Panteon-ühe usundi jumalad. Egiptlaste Panteon: Eiptlaste austaud jumalate hulk oli tohutu(üks tekst loetleb 740 jumalat, kuid see arv võis olla suuuremgi). Kindlat ja üldkehtivat süsteemi polnud. Jumalate tunnused tihti kattusid. Tähtsad polnud üksikasjad, vaid see, et jumalaid austatakse ja nende eest rituaalset hoolt kantakse. Tähtsamad jumalad keda seostati kuningavõimuga: · Päikesejumal Ra oli maailma looja, esimene valitseja
al. 776 eKr hakati Zeusi täht. kultuskohas Olümpias korraldama iga 4 a. tagant olümpiamänge. Klassikaline ajajärk 500- 338 eKr: Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsiv. hiilgeaeg. Linnriikidest kerkisid esile Sparta ja Ateena. Sparta, mida isel. range sõjaline sisekorraldus oli Lõuna-Kreeka võimsaim riik. Ateena oli demokraatlik riik, mida kujundas silmapaistev riigimees Perikles.Ateenast sai Kreeka suurim linn, peamine kaubandus- ja kultuurikeskus. Ateena ja Sparta omavahelised suhted olid pingelised ning 431-404 eKr peeti maha Peloponnesoe sõda, see hukatas Ateena. Järgnes Sparta ülemvõimu ajajärk. Spartalasi toetas Pärsia. Kreeka tugevnes, Ateenal õnnestus oma kaitsemüürid ja laevastik taastada ning tõusta uuesti Kreeka tugevamate riikide hulka. Liidrikohale asus aga Teeba riik, võitnud Spartat 371 a eKr, tegid teebalased tema ülevõimule lõpu. Philippos II (Makedoonia kunn) ajal 359-336 eKr sai Makedoonia ohtlikuks
keskused (Delfi ja Olümpia). 776 eKr hakati korraldama olümpiamänge Uus tsivilisatsioon erines Kreeta-Mükeene omast oluliselt. Ühiskonna- ja riigikorraldus oli vähem reglementeeritud ja tsentraliseeritud. Võim oli küll aristokraatide käes kui ka lihtkogukondlastel oli võimalus sõna sekka öelda. Kirja kasutati riigiasjades palju vähem. Kreeka-Pärsia sõjad 6. sajandil kujunes ülisuur Pärsia riik, mis alistas Kreeka äärealad. 490 eKr saatis ta laevastiku koos sõjaväega Ateena vastu, kuidas sai Maratoni lahingus lüüa ja oli sunnitud Kreekast lahkuma. 480 eKr tungisid pärsia väed uuesti Kreekasse ning vallutasid Põhja- ning Kesk-Kreeka. Salamise merelahingus Ateena lähedal saavutas aga kreeka laevastik pärslaste üle otsustava võidu ning aasta hiljem purustas spartalaste juhitud maavägi pärslased ka maismaal ning kihutas nad maalt välja. Klassikaline ajajärk (5. sajand 4. sajandi esimene pool eKr) Järgnes hiilgaeg. Kerkisid esile Sparta ja Ateena
Müüdi analüüsimine, selle mõistmine jne. Mingi süzeega seoses üldine seaduspärasus, kultus, loogika, ülevaade. Essee pikkus olgu 10000 15000 tähemärki. · Eksam ise. Vb suuline, aga kindlasti kirjalik. Kirjandus. · Puhvel, J., Võrdlev mütoloogia. Ilmamaa 1996. (8. peatükk: Vana-Kreeka). · Vegetti, M., Inimene ja jumalad. - Vana-Kreeka inimene (koostanud J.-P. Vernant), lk. 258 - 289. Avita 2001. · Vidal-Naquet, P., Must kütt ja Ateena efeebia. - Akadeemia 7, 1995 nr. 2, 355 - 381. · 'Burkert "Greek Religion" 1984- 2ptk. Rituaal ja pühamus ning jumalad. · Igast müüdisüzeed, nt Hjortso "Kreeka jumalad ja kangelased." Kreeta- Mükeene perioon 2000-1200 e.ma Tume ajajärk 1100- 800 e.m.a Arhailine periood 400- 500 e.m.a Kreeka mütoloogia jagamine: · müüdid, mida räägiti jumalatest. Hesiodose mütoloogia · müüdid, mida räägiti inimkangelastest- rohkem. Osad ei puuduta mütoloogiat (Trooja sõda
............. 21 Früügia .............................................................................................. 21 Lüüdia ............................................................................................... 21 Meedia riik ja Pärsia imperiumi kujunemine ................................................... 22 Pärsia sõjad ..................................................................................................................... 24 Klassikalise Kreeka hiilgeaeg. Ateena demokraatia ................................................... 26 Sparta ja Ateena vastasseis. Ateena mereliit. Esimene Peloponnesose sõda ................... 26 Ateena demokraatia Periklese ajal ................................................................................... 29 Peloponnesose sõda (431 404) ja oligarhilised riigipöörded Ateenas ..................... 31 Archidamose sõda (431 421) ................................................................... 32
Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri. Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). 776 eKr olümpiamängude algus – usu ja spordipidustused. Klassikaline ajajärk (u.500 – 338 eKr): Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) – pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda (431-404 eKr) – Ateena allajäämine Spartale. Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased)
Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri. Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). 776 eKr olümpiamängude algus usu ja spordipidustused. Klassikaline ajajärk (u.500 338 eKr): Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Ateena allajäämine Spartale. Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased)
Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri. Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). 776 eKr olümpiamängude algus usu ja spordipidustused. Klassikaline ajajärk (u.500 338 eKr): Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Ateena allajäämine Spartale. Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased)
Vanaaeg I loeng Aineprogrammis olevad nimed tuleb ära õppida! Soovitus õppida programmi järgi. Eksam kirjalik. 2 küsimust. Esimene (12p) nõuab lühikest süsteemset või kronoloogilist ülevaatlikku vastust ajalõigust või perioodist või mingist korrast. Teine küsimus (iga3p)- 6 nime või sõna, 4-5 lauset. Dateering! Kirjandus: "Kreeka inimene" või "Rooma inimene" ja "Egiptuse inimene"- nendest üks valdkond, üks peatükk ja võrdle u 2lk. PRINTIDA Sissejuhatus Mesopotaamia ja Egiptus, nö Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid. Mõlemad kerkimised esile 4at e.m.a Kindlast 3000 oli juba olemas. Ühtlasi pronksiaja algus. Seal piirkonnas sai alguse ka põlljumaj (10 at). Need kasvasid kokku, kogu Vahemere isaosa sai tsiviliseeritud. Induse tsivilisatsioon. Sai mõjutusi Mesopotaamiast. Samas on see sõltumatu. Huang He, kollane jõgi, 2at. 1200 e.ma. Katastroofide laine. Hakkas levima rauakasutus. Ameerika tsivilisatsioonid- 3 at keskpaigast alates. Inkad esimesed ja ühendasi
sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pythagorase Liidu eeskujul ning tal olid juriidilise isiku õigused. Akadeemia liikmed tasusid igal kuul liikmemaksu
vanaisa) sõber ja ihuarst. Isa suri kui Aristoteles oli alles 9) kannatus, 10) tõeliselt "olev". lapseeas. · Loogika (2) · 367 a. sai tast Platoni õpilane 20 aastaks. · Subjekti ja predikaadi suhe lauses peegeldab tegelikkust. · Aristoteles tuli Ateena barbaarseks peetud põhjalast. Iga õige otsus peegeldab seega olemissuhteid. · Platoni vanaks saades tekkis pingeid: · SÜLLOGISTIKA: · Aristoteles: " Platoniga tarkus ei sure." · Väide (deduktiivne järeldus) · Alamväide (induktiivne järeldus)
Isis oli Osirise õde ja abikaasa, kes teda aitas. Egiptuse religioonis olid olulisel kohal pühad loomad: Skarabeus ehk sõnniku kuulikest veeretav mardikas. Apis oli must-valge lauguga härg. Surmajärgsus Usuti, et inimene jätkab oma elu ka üärast surma juhul, kui tema surnukeha säilib. Selleks, et muumiat kaitsta, suleti ta kivis sarkofaagi, mille ümber paigutati anumad siseelunditega. Kui surnukeha peaks hävima, paigutati hauakambrisse tema asendajaks kujud. 2.3. Kiri, haridus, teadus ja kirjandus Kiri ja haridus Kiri kujunes 4nda ja 3nda aastatuhande vahetusel e.Kr. Hieroglüüfid tähistasid mõnda mõistet või kaashäälikut. Hieroglüüfe oli umbes 1000. Nende hulka kuulusid ka seletavad märgid, mis näitasid kas tegemist on mõistete või häälikutega. Igapäevasel asjaajamisel oli käibel lihtsustatud kiri. Õpiti templite juures asuvates koolides preestrite range järelvalve all. Teadus Ei püütudki lahendada teaduslikke probleeme
Vanaaeg 1.loeng. Õisis õppematerjalid eksam kirjalik(kõik programmi järgi)(40-35)minutit aine programm detailne. Põhimõtteliselt 2 küsimust: 1)süsteemlik,ülevaatlik ajalõigust või perioodist, pole vaja detailselt(nt ülevaade Ateena riigikorrast). 12P 2) 6 nime või mõistet.4-5 lauset(olulisim). Kokku 18 p. Iga nimi annab 3 p. Kirjatöö on eksamile pääsemise eelis.Valid kahe kohta ja valid ptk ühe valdkonna kohta ning pead võrdlema u 2 lk.Tuleb trükkida välja. Vana-Egiptus,Vana-Kreeka, Vana-Rooma Muistsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia tsivilisatsioon , Egiptuse tsivilisatsioonid- Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid kerkisid esile 4 at. II poolel eKr. 3500- 3000 .Riikluse ja tsivilisatsiooni olemasolu
8.saj. kolonisatsioon, hõlmas Vahemerd ja Musta merd kreeklased lahkusid kodumaalt ja rajasid uusi asulaid It-sse, Sitsiiliasse, hiljem Pr., Hisp., P-Aaf. ja Musta mere rannikule vajadus metalli, eriti raua järele, põlluharimiseks sobiva maa nappus, kolooniatest said linnad, kolonisatsioon edendas kaubavahetust, vajadus luua väärtusmõõt, Väike-Aasia lüüdlaste kombel hakati 7.saj. lõpus eKr müntima hõberaha; üksteisest sõltumatud linnriigid Sparta, Korintos, Ateena Balkani poolsaarel, Mileetos Väike-Aasia läänerannikul, Sürakuusa Sitsiilias, omavahel vaenujalal, sisemiselt ebastabiilsed, kreeklased nim. end helleniteks, kõik mittehellenid olid barbarid; ülekreekalised religioossed keskused Delfi, peajumala Zeusi tähtsaim kultusekoht Olümpia, 776 eKr hakati Olümpias iga nelja aasta tagant korraldama usu- ja spordipidustusi olümpiamänge; Kreeka-Pärsia sõjad 6.saj
Sõna antiik tuleb ladina keelest ja tähendab vana. See hõlmab ajavahemikku VIII sajand e.m.a kuni VI saj. m.a.j Käsitleb vaprust, patriotismi, kodumaa kaitsmist, jumalaid, armastust, kangelasi ja tolle aja inimestele arusaadavaid teemasid. Vanakreeka kirjanduslugu sai alguse umbes VIII sajandit e.m.a. ja see jaotatakse nelja ajajärku: Arhailine ajajärk - 8 – 6.saj eKr, vanakreeka kirjanduse algus. Lüürika, eeposed. (nt Homeros ja värsivormilised eeposed) Klassikaline periood – 5 – 4.saj eKr, atika periood, domineeris atika dialekt, kirjanduslik pealinn oli Ateena. Draama saab juhtivaks kirjandusvooluks, lüürika taandub. Tragöödia! (draamad ja tragöödiad: Sophokles, Aichylos ja Euripides; komöödiad: Aristophanes; proosa: Thukydides, Demosthenes, Herodotos, Sokrates, Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk – 3. – 1
Arvati, et allmaailma pääseb läbi väravate või paadiga mööda allmaailma jõge. Teadus : · Haripunkt Uus- Babüloonia riigi ajal. · Tihedas kooskõlas religooniga kõik toimus templis. · Astronoomia Taevatähti seostati jumalatega. Teati planeetide trajektoore. Osati ennustada kuu- ja päikesevarjutusi. · Astroloogia Taevatähtede järgi ennustamine, sodiaagid. · Matemaatika -kuuekümnendiksüsteem, arvu suuruse määrab numbrite järjekord, ruut ja kuupjuur. · Barud ennustajad, kes ennustasid unenägude, looma sisikonna, lindude lennekõrguse järgi. · Kuukalender vea parandamiseks lisas valitseja korraldusel aeg-ajalt lisa kuu. Kultuur : · Kiri kiilkirja süsteem. Palju kergem kui hieroglüüfid. Väga paljud oskasid seda kirja. · Gilgames Vanim eepos
Apollon tappis mao ja lepitas Zeusi maaga. Seejärel viidi sisse maakummardamise kultus. Maa kehastas elujõudu, viljakust ja paika, kuhu lähevad surnute hinged. Delfi oraakel kuulutas välja surnute õigused, Apolloni preestrite kätte koondus juriidiline õigus (Apollon andis Orestesele loa oma ema tappa). Tekkis Demeteri kultus ehk maakultus. Demeter pani need, kes eluajal olid õilsad olnud Elüüsiumiväljadele elama, kui nad surid. Demeteri kultusekohaks oli Eleüse linnake Ateena lähedal, seal oli suur Demeteri tempel ja seal toimusid Demeteri müsteeriumid. Kultuse juures oli teatraalne element. Apolloni ja Demeteri kultused olid väga esoteerilised pühendatuid väga vähe. Demeteri ja Apolloni kultusel oli aristokraatlik iseloom. Tekkis vajadus demokraatlikuma rahvakultuse järele. Dionysose kultus lubas paradiisi siin ja praegu. Kustutati piir inimese ja looduse vahel. Vallandusid inimese ürgsed ja stiihilised instinktid. Toimusid orgiad. Kõik toimus alkoholi
annaabi.ee 
