Parlamendi õigused: · võtavad vastu riigieelarve · kontrollivad valitsuse tegevust · presidendi valimine Istungjärk- parlamendil on tavaliselt kaks hooaega ehk korralist istungjärku. (esimene istungjärk- jaanuarist jaanipäevani, teine istungjärk- septembrist jõuludeni. Fraktsioon-ühtsete vaadete põhjal loodud saadinkuühendus parlamendis.(sinna kuuluvad peamiselt ühe partei esindajad. Riigikogu juhatuse moodustavad Riigikogu esimees ja 2 aseesimeest. Riigikogu koosseis vahetub iga nelja aasta järel. Riigikogu esinatud erakondadest on osal kohti ka valitsuses, neid nim. valitsus-ehk koalitsiooniparteideks. Erakonnad, kes pole valitsemisega seotid, moodustavad opositsiooni. Riigikogu alalised komisjonid: Keskkonnakomisjon Kultuurikomisjon Maaelukomisjon Majanduskomisjon Põhiseaduskomisjon Rahanduskomisjon Riigikaitsekomisjon Sotsiaalkomisjon Väliskomisjon Õiguskomisjon
Parlamendil on aastas tavaliselt kaks hooaega ehk korralist istungijärku. Riigikogu esimene istungijärk kestab jaanuarist jaanipäevani, teine septembrist jõuludeni. Juulis parlament puhkab. Istungijärkude vaheajal võib pakiliste küsimuste otsustamiseks kokku kutsuda ka erakorralise istungijärgu. 5. Parlamendi töö juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse. Riigikogu juhatusse valitakse esimees ja kaks aseesimeest. Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse. Komisjonid: 1) Maaelukomisjon- Helir-Valdor Seeder 2) Riigikaitsekomisjon- Hannes Hanso 3) Euroopa Liidu asjade komisjon- Toomas Vitsut 4) Majanduskomisjon- Aivar Kokk 5) Sotsiaalkomisjon- Helmen Kütt 6) Keskkonnakomisjon- Rainer Vakra 7) Põhiseaduskomisjon- Ken-Marti Vaher 8) väliskomisjon- Marko Mihkelson 9) Kultuurikomisjon- Aadu Must 10) rahanduskomisjon- Mihhail Stalnuhhin 11) Õiguskomisjon- Jaanus Karilaid 6
Riigikogu. e parlamendi ül. on: · arutada ja tasakaalustada läbi mitmesugused seisukohad · võtta arutelu põhjal vastu seaduseid. · Panna ametisse valitsus ja kontrollida tema tegvust · Võtab vastu riigieelarve Riigikogu juhatuses on esimees ja 2 aseesimeest. Ülejäänd liikmed kuuluvad komisjonidesse: keskkond, kultuur maaelu, majandus, põhiseadus, rahandus, riigikaitse, sotsiaal, välis, õigus. Fraktsioon. e saadikurühm- erakonna liikmed riigikogus. Presidendi ül. : · Esindab rahvusvahelises suhtlemises · kuulutab välja riigikogu valimised ja seadused · määrab peaministri kandidaadi; · nimetab ja vallandab valitsuse liimeid.
Millised on parlamendi ülesanded? - Esindada erinevaid ühiskonnagruppe ja vaateid. - Tasakaalustada vaateid. - Menetleda ja võtta vastu seadusi. Riigieelarve vastuvõtt. Kes kuuluvad juhatusse? (ametinimi + Esimees Ene Ergma ning kaks aseesimeest isikunimi) Laine Randjärv ja Jüri Ratas. Millal saadetakse parlament ennetähtaegselt - Kui riigieelarve pole vastu võetud laiali? 1.märtsiks - Kolm peaministrikandidaati e suuda valitsust moodustada. Millest sõltub valitsuse kestus
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kokk Referaat Kersti Univer Pärnu 2010 1 1) Riigikogu töökorraldus: Riigikogu töökorraldus (1) Riigikogu tööd juhivad esimees ja kaks aseesimeest, kes on valitavad. Ülejäänud Riigikogu liikmed kuuluvad komisjonidesse. Alalisi komisjone on 10. Komisjonid kujundavad konkreetse valdkonna küsimustes esmalt oma seisukoha ja seejärel arutab alles Riigikogu . Riigikogul on aastas kaks korralist istungjärku. Istungite vaheajal võib kokku kutsuda erakorralise istungjärgu. Riigikogu istungid on avalikud. Riigikogu töökorraldus (2) Erakondi esindavad Riigikogus fraktsioonid (saadikurühmad). Igal
1) RIIGIKOGU * Eesti Vabariigi, seaduseandliku vimu kandja, koosneb 101 liikmest ja valitakse neljaks aastaks. Riigikogu thtsaim t on seaduste vastuvtmine. Selleks esitatakse rahvaesindusele seaduseelnusid. Riigikogu juhatusse kuulub esimees ja kaks aseesimeest. Riigikogu phi lesanded: vtab vastu seadusi ja otsuseid, riigi eelarve, valib presidendi, otsustab rahvahletuse korraldamise, nimetab Eesti panga nukogu liikmed, kuulutab riigis vlja erakorralise seisukorra, nimetab riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse riigikohtu liikmed, ketestab riiklikud autasud, sjavelised ja diplomaaatilised auastmed ja veel palju muud thtsat. Riigikogus on oma kantselei, mille lesanne on riigikogule tema tlesannete titmiseks vajalike tingimuste loomine. 2) VALITSUS
a Ülesanded Kogukonna elu juhtimine Vastutavad raamatukogude , kultuurimajade jt kultuuriga seotud asutuste eest Korraldab sotsiaalabi ja teenuseid Organiseerib ühistransporti Korraldab elamu- ja kommunaalmajandust Korraldab heakorda, jäätmekäitlust ja keskkonnaplaneerimist Korraldab koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist Töökorraldus TÖÖKORRALDUS VOLIKOGUS : Volikogu juht on esimees, keda valivad volikogu liikmed. Samuti valitakse ka üks või mitu aseesimeest. Volikogu esimees korraldab volikogu tööd, juhib istungeid ja esindab omavalitsust. Aseesimehed asendavad esimeest, kui see ei saa enda ülesandeid täita. Kõikides volikogudes on ka komisjonid. Need võivad olla nii alalised (püsivad) kui ka ajutised. Igal omavalitsusüksuse volikogul peab olema vähemalt 3-liikmeline revisjonikomisjon, mis kontrollib valla- või linnavalitsuse tegevust. Ülesehitus Eesti omavalitsusüksusteks on vallad ja linnad. See tähendab, et vallal ja linnal on
Ülesandeks on esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid. Teine funktsioon on arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. Tähtsaim ülesanne on seaduste vastuvõtmine. Järgmine funktsioon on valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle. Riigikogu võtab vastu riigieelarve. Aastas 2 korralist istungijärku ehk hooaega, võib kokku kutsuda erakorralise istungijärgu. Saadikud valivad enda hulgast juhatuse, need on Riigikogu esimees ja 2 aseesimeest, ülejäänud kuuluvad komisjonidesse. Fraktsioonid ehk saadikurühmad on parlamendiesindused. Opositsioon ja koalitsioon pooldavad riigi elu võtmeküsimustes põhimõtteliselt erinevaid lahendusviise. Alalised komisjonid: keskkonna-, kultuuri-, maaelu-, majandus-, põhiseadus-, rahandus-, riigikaitse-, sotsiaal-, välis- ja õiguskomisjon. Riigikogu kooseis vahetub iga melja aasta järel. Parlamendi istungid on avalikud. Vabariigi president- riigi kõrgeim ametiisik
Riigikogu töökorraldus (§ 65; § 69; § 71; § 72) Riigikogu võtab vastu seadusi ja otsuseid. Riigikogu valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79. Riigikogu annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks. Riigikogu ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121. Riigikogu võtab vastu riigi eelarve ja kinnitab selle täitmise aruande. Riigikogu valib oma liikmete hulgast Riigikogu esimehe ja kaks aseesimeest, kes korraldavad Riigikogu tööd vastavalt Riigikogu kodukorraseadusele. Riigikogu moodustab komisjone. Riigikogu liikmetel on õigus ühineda fraktsioonidesse. Riigikogu istungid on avalikud, kui Riigikogu ei otsusta kahekolmandikulise häälteenamusega teisiti,samuti on hääletamine avalik. Salajast hääletamist korraldatakse põhiseaduses või Riigikogu kodukorra seaduses ettenähtud juhtudel ainult ametiisikute valimisel või nimetamisel. Täida tabel
2.5 riigikogu-kõrgeim seadusandlik võim Parlament on kodanike esindusorgan mille ülesandeks on: Esindada poliitikas erinevaid ühiskonnagruppe ja vaateid. Arutada erinevaid vaateid. Seaduste muutmine ja vastuvõtmine Valitsuse moodustamine ja tegevuse kontrollimine Võtab vastu riigieelarve(seadus, mitte majanduslik) Valib presidendi. Riigikogu valitakse iga 4 asta järelt ja selle tööd juhib riigikogu esimees(Ene Ergma) ja kaks aseesimeest(Jüri Ratas ja Laine Landjärv) Riigikogu komisjon-riigikogu liikmete rühm, kes arutavad/tegelevad teatud valdkondade probleemidega(keskkonna-, kultuuri-, majandus-, välis-, sotsiaal-, õiguskomisjon) Fraktsioon-saadiukurühmad, ühe erakonna esindus parlamendis. Koalitsioon- erakonnad mis on riigikogus ja moodustavad valitsuse. Opositsioon- riigikogu erakonnad, kuid valitsuse tegevuses ei osale. Parlamendi ülesanded Parlamendi õigused
6) Millal toimuvad Riigikogu korralised istungid? (jaanuari teisest esmaspäevast juunikuu kolmanda neljapäevani ning septembrikuu teisest esmaspäevast detsembrikuu kolmanda neljapäevani) 7) Mis on Riigikogu erakorraline istung? (kutsub kokku Riigikogu esimees vabariigi presidendi, valitsuse või viiendiku riigikogu koosseisu ettepanekul) 8) Kes kuuluvad riigkogu juhatusse?(Riigikogu juhatusse kuuluvad Riigikogu esimees ja kaks aseesimeest, kes korraldavad Riigikogu tööd vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele ja Riigikogu töökorra seadusele) 9) Kes kuuluvad Riigikogu komsjonidesse?(Riigikogu liikmed) 10) Kuidas moodustatakse fraktsioonid? (Fraktsioonid moodustatakse Riigikogu kodukorra seaduste alusel)
eti-isik Hoone Tlu.ee nimetus, asukoht Valitsus.ee Pilt.delfi.ee Kadriorus presidendi Stenbocki maja Toompeal katselei hoone Toompea loss Asutuse peaminister Esimees ja 2 aseesimeest President juht/ juhatus Mis võimu Täidesaatev võim Seadusandlik võim - omab? Asutuse 14 ministrit+ 101 1 liikmete peaminister arv Kes valib President nimetab rahvas Riigikogu ametiisiku peaministrikandidaadi, (d)? peaminister paneb paika ministrite ametikohad
3)nagu kõikidel parlamentidel on RK tähtsaim ülesanne seaduste vastuvõtmine. 4)RK ülesandeks on valitsuse ametisse panek ja tema tegevuse kontrollimine 5)RK ülesanne on riigieelarve vastuvõtt Töökorraldus: 2 istungjärku ühes aastas. Esimene on jaanuarist jaanipäevani, teine septembrist jõuludeni. Ühe istungjärgu raames toimuvad istungid. Juunist septembrini võib korraldada erakorralist istungit. RK struktuur: juhatus: RK esimees + 2 aseesimeest. RK komisjoni kuuluvad kõik RK 98 liiget. Komisjon: tegeleb mingi kindla valdkonnaga Fraktsioon: RK fraktsiooni moodustavad ühe erakonna liikmed RK-s. Koalitsioon: on valitsusse kuuluvate parteide ühendus(Võimu liit) Opositsioon: partei või parteide ühendus, kes ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suuresti erinevatel seisukohtadel Alalised komisjonid: keskkonnakomisjon, kultuurikomisjon, maaelukomisjon, majanduskomisjon, põhiseaduskomisjon,
täitmiseks vajalike tingimuste loomine. Komisjon on RK väike mudel. neid on 10: keskkonna-, kultuuri-, maaelu-, põhiseadus-, rahandus-, riigikaitse-, sotsiaal-, välis-, õiguskomisjon. need moodustatakse elualade järgi. Fraktsiooni ehk saadikurühma kuuluvad kõik ühe erakonna nimekirjas RKsse valitud poliitikud. Ajutrust. Erakonnadistsipliin on vabatahtlik ühiste seisukohtade kujundamine oma fraktsiooniga. RK juhatus - esimees ja kaks aseesimeest -valmistab ette RK täiskogu töönädala päevakorra -määrab RK alatiste komisjonide liikmed -võtab eelnõu RK menetlusse ja määrab sellega tegeleva komisjoni -korraldab RK esindamist ja tööd RK põhilised ülesanded -võtab vastu seadusi ja otsuseid -võtab vastu riigi eelarve, kinnitab selle täitmise aruande -valib presidendi -otsustab rahvahääletuse korraldamise -kinnitab ja tühistab välislepinguid -annab peaministri kandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks
riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite süsteem. · Föderaalriik riik, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. 5. Parlamendi ülesehitus: · Koalitsioon moodustuvad nendest erakondadest kellest moodustub valitsus. · Opositsioon need, kes ei kuulu valitsusse(kellel pole ministriportfelle), kritiseerivad koalitsiooni(Rohelised, Rahvaliit, Keskerakond). · Ühekojaline. 1)JUHATUS Kõige tähtsam valitakse saadikute seast: - Esimees e. spiiker Ene Ergma - 2 aseesimeest Kristiina Ojuland, Jüri Ratas. 2)Komisjonid ülejäänud parlamendi liikmed: - Alalised(10): Euroopa Liidu asjade, keskkonna-, kultuuri-, maaelu-, majandus-. Põhiseadus-, rahandus-, riigikaitse-, sotsiaal-, välis- ja õiguskomisjon. - Ajutised moodustatakse vajalikul hetkel, sinna kuuluvad oma ala eksperdid. - Fraktsioonid erakonnad(6). 6. Parlamendi ülesanded ja ainuõigused: 1)Rahva esindamine; 2)arutlemine, erinevate probleemide tasakaalustamine; 3)vastu võtta seadusi;
5) riigieelarve vastu võtmine 6) ratifitseerida välislepingud 7) kinnitada presidendi esindatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid Seadus jõustub, kui president on selle kinnitanud ja Riigi Teataja avaldanud. Parlamendil on aastas kaks hooaega ehk istungijärku (jaanuar-jaanipäev, september- jõulud). Vaheajal võib kokku kutsuda pakiliste küsimuste lahendamiseks erakorralise istungijärgu. Saadikud valivad enda hulgast juhatuse. Sinna valitakse esimees ja kaks aseesimeest. Ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse (Riigikogus on 10 komisjoni). Iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid. Riigikogu alalised komisjonid: 1) Keskkonnakomisjon 2) Kultuurikomsjon 3) Maaelukomisjon 4) Majanduskomisjon 5) Põhiseaduskomisjon 6) Rahanduskomisjon 7) Riigikaitsekomisjon 8) Sotsiaalkomisjon 9) Väliskomisjon 10) Õiguskomisjon Fraktsioon ehk ühiste vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis
1998. Taotlus kultuuriautonoomia saamiseks esitati Vabariigi Valitsusele 2001. aasta juunis. § Ingerisoome valimiste peakomitee koosseis kinnitati 2004. aasta veebruaris. Valimised toimusid 14.-16. mail 2004. Valimisringkondi oli neli, valimisjaoskondi oli kuus. Valitud 25- liikmeline kultuurinõukogu pidas oma esimese istungi 12. juunil 2004. Kinnitati Kultuurinõukogu põhimäärus ja valiti Kultuurinõukogu esimees ja kaks aseesimeest. Esimeheks valiti Toivo Kabanen, aseesimeesteks Ester Pruul ja Valeri Vaselenko. Kes kasutavad kultuuriautonoomia seadust tänapäeval? § MTÜ Rootsi Hariduse Selts, kes esindab rootsi vähemusrahvust Eestis, pöördus 9. jaanuaril 2006 Kultuuriministeeriumi poole sooviga taotleda kultuuriautonoomiat rootsi vähemusrahvusele ning saada õigus eestirootslaste rahvusnimekirja koostamiseks. 2006. aasta juulis
saadikut), es.koda üleriigiliselt. Senat teg välispol ja riigiametnike val-ga, esind.k finantsül. 2) 1kojaline- Est; 1938 muudeti Est parlam 1kojaliseks, enne 2 (Riigi Nõu- ja Riigi Volikogu- halb). RIIGIKOGU: 101-liikm, jag koalitsioon ja oposits. Koal- erakonnad, kes kuuluv valitsusse (IRL, Reform, Sots.dem); Opos- Erakond Eestimaa Rohelised, Keske, Rahvaliit. STRUKTUURIÜKSUSED: 1)Riigikogu- juhatus: Riigikogu esimees e spiiker (Ergma) + 2 aseesimeest (Ratas ja Ojuland) 1 opos-st teine koalt-st. Juhatavad igapäeva tööd riigikogus. 2) fraktsioonid: õhe erakonna saadikute rühm riigikogus, vabatahtlik, igal erak-l oma fraktsioon, kindlad veendumused. 3) komisjonid: 11- Keskkonna, kultuuri, maaelu, õigus, rahandus... neis vastavate kogemuste ja pädevusega in-d. 4) erikomisj: 3- Julgeoleku Asutuste Järelvalve erikomisjon, Riigieelarve erikomis. 5) parlamendirühm: (40-50)- Eesti- Austraalia parlam.r jne. suhtlevad eri riikidega, pädevad
1. Kuidas jaguneb poliitiline võim? Seadusandlik võim, täidesaatev võim, kohtuvõim Milline on Riigikogu ülesehitus ja töökorraldus? Juhatus (esimees ja 2 aseesimeest); fraktsioonid e. saadikurühmad (ideoloogiline ühtekuuluvus); valitsuskoalitsioon; opositsioon (kohuseks kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda välja alternatiive); komisjonid (alalised ja erakorralised). Riigikogu tööd juhivad esimees ja kaks aseesimeest, kes on valitavad. Ülejäänud Riigikogu liikmed kuuluvad komisjonidesse. Alalisi komisjone on 10. komisjonid kujundavad konkreetse valdkonna küsimustes esmalt oma seisukoha ja seejärel arutab alles Riigikogu. Riigikogul on aastas kaks korralist istungjärku. Istungite vaheajal võib kokku kutsuda erakorralise istungjärgu. Riigikogu istungid on avalikud. Erakondi esindavad Riigikogus fraktsioonid (saadikurühmad). Igal Riigikogus
Parlamendi ülesanded ja töökorraldus. PS 4.peatükk $$ 59-76(Riigikogu) $ $67- Aastas on RK-l 2 istungjärku, jaanuarist kuni jaanipäevani; septembrist kuni jõuludeni. $69- RK valib esimehe ja 2 aseesimeest. RK moodustab komisjonid (11), RK võivad olla fraktsioonid. $73- seaduste vastuvõtmine toimub poolthäälte enamusega(50%+1)-> eriti tähtsaid otsuseid langetab RK koosseisu enamusega(st.101on kokku -> 51 peab hääli olema). 7 ptk $$ 102- 110 (seadusandlus ) $103- seaduste algatamine. Õigus on RK liikmel, fraktsiooni komisjonil, Vabariigi Valitsusel ja presidendil PS muutmiseks. $104- RK kooseisu häälteenamusega vastuvõetavad seadused. Kodakondseseseadus. Riigi eelarve
koosneb erakonna eestseisuse liikmetest ja iga piirkonna esindajatest, kellest üks on piirkonna esimees ja teised valitud piirkonna üldkogu poolt kui piirkonna esimees on samaaegselt ka eestseisuse liige, siis loetakse see üheks hääleks volikogu lähtub oma tegevuses erakonna suurkogu otsustest erakond Isamaa ja Res Publica Liidus on hetkel 140 hääleõiguslikku volikogu liiget Eestseisus koosneb 24 liikmest kuuluvad suurkogu poolt valitud erakonna esimees, kolm aseesimeest ja eestseisusesse valitud erakonna liikmed volitused kestavad kuni kaks aastat. Aukohus valib suurkogu kuulub 9 liiget arutab erakonna liikmete ja organite vahelisi tüliküsimusi seoses erakondliku tegevusega, auhaavamise süüdistusi annab omapoolseid hinnanguid erakonna valitavatele kogudele erakonna liikmete tegevuse kõlbelise sobivuse asjus tõlgendab põhikirja vastavalt erakonna volikogu poolt kehtestatud aukohtumenetluse korrale Revisjonikomisjon
Erakonna juhtimine Volikogu Eestseisus Erakonna kõrgeim esinduskogu erakonna suurkogude vahelisel ajal Koosneb erakonna eestseisuse Koosneb 24 liikmest liikmetest ja iga piirkonna esindajatest, kellest üks on piirkonna esimees ja kuuluvad suurkogu poolt valitud teised valitud piirkonna üldkogu poolt erakonna esimees, kolm Kui piirkonna esimees on samaaegselt aseesimeest ja eestseisusesse ka eestseisuse liige, siis loetakse see valitud erakonna liikmed üheks hääleks Volikogu lähtub oma tegevuses volitused kestavad kuni kaks erakonna suurkogu otsustest aastat. Erakond Isamaa ja Res Publica Liidus on hetkel 140 hääleõiguslikku volikogu liiget Aukohus Revisjonikomisjon Valib suurkogu
paljude hüvanguks toimiva riigi. Samuti tagab varalisest seisusest sõltumatud võrdsed võimalused eneseteostuseks. Õiglus · Sotsiaaldemokraatlik poliitika vastab üldisele õiglustundele, põhinedes ühiskonna tähelepanul kõigi oma liikmete suhtes. Kõigi ühiskonnaliikmete kohus panustada ühiste eesmärkide saavutamisse. Milline on Eesti liikmeserakond Juhatus · Sotsiaaldemokraatlikku Erakonna juhatusse kuulub 21 liiget, esimees, neli aseesimeest, peasekretär ja üldkogul valitud juhatuse liikmed. Juhatuse volitused kestavad kaks aastat. Juhatuse ülesandeks on võtta erakonna nimel vastu poliitilisi otsuseid ja avaldusi, esindada erakonda suhetes teiste erakondadega, esitada ettepanekuid ja seaduseelnõude algatusi erakonna Riigikogu fraktsioonile ja Vabariigi Valitsuses esindavatele ministritele. Juhatuse tööd juhib esimees Sven Mikser. Volikogu
2 Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Tänapäeval on ligi pooled parlamendid kahekojalised, nagu näiteks Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa Kahekojalise parlamendi ülemkoda täidetakse sageli kahel erineval viisil: tsensuslikul ja territoriaalsel (kus on osariigid ja liidumaad). Väiksemates riikides on harilikult ühekojalised parlamendid. Eesti parlamenti nimetatakse riigikoguks. Selle juhtorganiks on juhatus, mille moodustavad esimees ja kaks aseesimeest. Parlamendi tähtsaimad tööorganid on komisjonid ja komiteed, mis võivad olla alatised ja ajutised. Igaüks neist keskendub ühele valdkonnale. Sinna kuuluvad saadikud oma professionaalsuse, mitte maailmavaate alusel. Saadikurühmad ehk fraktsioonid moodustatakse parlamendis samas erakonnas (valimisnimekirjas) olemise põhimõttel. Sinna kuulumine ei ole kohustuslik, kuid on heaks poliitiliseks tooniks. Eesti
"Riigi Teatajas" avaldamist), valitsuse ametisse panek ja kontroll nende tegevuse üle (kui peaminister ei tule tööga toime, võib parlament korraldada umbusaldushääletuse - 51 häält). Riigikogu võtab vastu riigieelarve igal aastal uuesti. Parlamendil on aastas 2 hooaega e. istungiperioodi ( jaanuar-jaanipäev, september-jõulud). Vaheajal võib kokku kutsuda erakorralisi istungjärke. Parlamendi töö juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse. Meil on riigikogu esimees ja 2 aseesimeest. Riigikogu liikmed kuuluvad komisjonidesse ( välis-, kultuuri-, maaelu-). Komisjon arutab oma valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid. Erakonna parlamendi esindused on fraktsioonid e. saadikurühmad (Keskerakond, Isamaaliit, sotsiaaldemokraadid). Fraktsioonides räägitakse läbi partei seisukohad arutlusele tulevas küsimuses, koostatakse nende põhjal seaduseelnõude kohta parandusettepanekuid ning kooskõlastatakse hääletamisel käitumine
Ülesanded: Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid Seaduste vastuvõtmine Valitsuse ametissepanek ja kontroll selle tegevuse üle Riigieelarve vastuvõtmine Istungjärkude vaheajal võib pakiliste küsimuste otsustamiseks kokku kutsuda ka erakorralise istungjärgu. Parlamendi tll juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse. Riigikogu juhatusse valitakse esimees ja kaks aseesimeest. Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse. Riigikogu alalised komisjonid: Maaelukomisjon Riigikaitsekomisjon Euroopa Liidu asjade komisjon Majanduskomisjon Sotsiaalkomisjon Keskkonnakomisjon Põhiseaduskomisjon Väliskomisjon Kultuurikomisjon Rahanduskomisjon Õiguskomisjon Olulist rolli etendavd riigikogu tegevuses erakonnad, täpsemini – erakondade parlamendiesindused
Ülesanded: · esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid · arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid · SEADUSTE VASTUVÕTMINE · valitsuse ametissepanek ja kontroll selle tegevuse üle · võtab vastu riigieelarve Istungjärk parlamendi hooaeg (aastas 2tk jaanuarist jaanipäevani ning septembrist jõuludeni). Võib kokku kutsuda ka erakorralise istungjärgu pakiliste küsimuste otsustamiseks. Juhatus Riigikogu esimees ja 2 aseesimeest Ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse. Iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid. Riigikogu alalised komisjonid (10): keskkonna-, kultuuri-, maaelu-, majandus-, põhiseadus-, rahandus-, riigikaitse-, sotsiaal-, välis- ja õiguskomisjon Fraktsioon e. saadikurühm erakonna parlamendiesindus Koalitsioonivalitsus mitmeparteiline valitsus Opositsioon erakonnad, kes pole valitsusega seotud PRESIDENT Eesti riigipea, valib Riigikogu või valimiskogu
Komplekteerimisel kasutatakse kahte varianti: 1.ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile(Jaapan, USA, Itaalia) 2.ülemkoja saadikud delegeeritakse regionaalüksuste pool (Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa) Kodade vaheline koostöö on fikseeritud seadusega. Parlamendi formaalõiguslik struktuur on fikseeritud seadusega. Vastavalt sellel parlamenid tööd juhivad parlamendi esimees ehk spiiker ja kaks aseesimeest. Parlamendi liikmed on aga jagunenud alalistesse komisjonidesse, kus tehakse parlamendi sisuline töö. Parlamendi poliitiline struktuur: kujuneb välja valimiste käigus. Struktuuriosad on fraktsioon(ühe erakonna liikme parlamendis) Koalitsioon (valitsusliit) Opositsioon(vastasliit) Parlamendi ülesanded ja töökorraldus: Parlamendil on aastas 2 istungjärku. Sügisistungjärk ja kevadistungjärk. Kui riigis tekib olukord, et parlament on erandkorras vaja kokku kutsuda
Presidendi, asepresidentide ja kvestorite ametiaeg on kaks ja pool aastat. 1.2.2. Komisjonid ja delegatsioonid Parlamendiliikmed osalevad 20 komisjoni, 2 allkomisjoni, parlamendivaheliste delegatsioonide ja parlamentaarsete ühiskomisjonide delegatsioonide töös. Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide ning ELi vahelise lepingu alusel on moodustatud ka ühisassamblee. Iga komisjon ja delegatsioon valib oma juhatuse kuhu kuuluvad esimees ja kolm aseesimeest. 1.2.3. Fraktsioonid Parlamendiliikmed jagunevad vastavalt oma poliitilisele orientatsioonile rahvusvahelisteks gruppideks ehk fraktsioonideks. Fraktsioon koosneb parlamendiliikmetest, kes on valitud vähemalt seitsmest liikmesriigist. Fraktsiooni moodustamiseks nõutav minimaalne parlamendiliikmete arv on 25. Fraktsioonid peavad osaistungjärgule eelneval nädalal ja osaistungjärgu toimumise nädalal regulaarselt koosolekuid ning seminare, et määrata kindlaks
10) vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus; 11) riigieelarve seadus; 12) Eesti Panga seadus; 13) riigikontrolli seadus; 14) kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadused; 15) välis- ja siselaenudesse ning riigi varalistesse kohustustesse puutuvad seadused; 16) erakorralise seisukorra seadus; 17) rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus. Riigikogu juhtimisorgan • Riigikogu valib oma liikmete hulgast Riigikogu esimehe ja kaks aseesimeest, kes korraldavad Riigikogu tööd vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele ja Riigikogu töökorra seadusele (PS §69) • Riigikogu juhtimist ja töökorraldust puudutavad otsused langetab Riigikogu juhatus (esimees, 2 aseesimeest) • Riigikogu juhatus võib otsuse vastu võtta üksnes pärast kõigi tema liikmete arvamuse ärakuulamist. Riigikogu juhatuse otsus võetakse vastu kohalolevate liikmete konsensusega. Kui konsensust ei
esindajatega ja informeeritus poliitika päevaprobleemidest. Parlament ajalooliselt kujunenud esindusorgan. Ülesanne: 1)esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid; 2)vastu võtta seaduseid; 3) arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid; 4) Panna ametisse valitsus ja kontrollida selle tegevust; 5) Riigieelarve vastuvõtmine. Parlamendi juhatus moodustavad Riigikogu esimees ja kaks aseesimeest. Riigikogu komisjonid arutavad oma valdkonna probleeme ja seaduseelnõusid. Komisjonid on: keskkonnakomisjon, kultuurikomisjon, maaelukomisjon, majanduskomisjon, põhiseaduskomisjon, rahanduskomisjon, riigikaitsekomisjon, sotsiaalkomisjon, väliskomisjon, õiguskomisjon. Fraktsioon erakonna parlamendiesindus; räägitakse läbi partei seisukohad arutlusele tulevas küsimuses, koostatakse nende
Euroopa Komisjoni tööd aitavad korraldada ka peadirektoraadid ja talitused. Komisjonil on esindused ka igas liikmesriigis ning paljudes teistes riikides. 5. Euroopa Parlament 5.1. Võrdle Eesti Vabariigi Riigikogu ja Europarlamendi tööd ja ülesehitust. Mida leiad sarnast, mida erinevat? Tee endale võrdlevad skeemid. Eesti Vabariigi Riigikogu Euroopa Parlament Erinevused Juhatuses esimees ja kaks Juhatuses president, 14 aseesimeest asepresidenti ja 5 vaatlejastaatusega kvestorit 101 saadikut 766 saadikut 4 fraktsiooni 7 fraktsiooni Juhatuse esimehe ametiaeg 1 Presidendi ametiaeg 2,5 aasta aastat Saadikute ametiaeg 4 aastat Saadikute ametiaeg 5
Isik, kes kogus lihtkvoodiga võrdselt või sellest rohkem hääli, saab riigikokku (isikumandaat). Hääled, mis koguti üle lihtkvoodi, lähevad erakonnakaaslastele. Saadikukohad, mis jäid jagamata, jaotatakse erakondade vahel nimekirja alusel kompensatsioonimandaatitena. Riigikogu liige ei ole oma mandaadiga seotud. NB! Riigikokku pääsemiseks peab erakond saama vähemalt 5% koguhäältest ehk ületama valimiskünnise Riigikogu struktuur 1. Juhatus, kuhu kuuluvad esimees ja 2 aseesimeest. Valitakse igal aastal uuesti 2. Fraktsioonid erakondade saadikurühmad · peab kuuluma vähemalt viis liiget · ei pea kuuluma , võib olla ka sõltumatu 3. Kantselei ametnikud, kes tagavad Riigikogu töö laabumise 4. Opositsioon poliitiline vasturind ehk erakonnad, mis valitsusse ei kuulu 5. Koalitsioon erakonnad, mis moodustavad valitsuse 6. Komisjonid: alalised, mis haldavad mingid kindlat valdkonda (nt maaelu;
Eesistuja ülesandeks on kutsuda kokku koosolekud, juhatada neis sõnavõtte, teha hääletamisettepnak ja kirjutada alla nõukogu otsustele. Peale komisjoni ja nõukogu osaleb ühenduse seadusandlikus menetluses ka Euroopa Parlament (EÜ lepingu artiklid 189-201), mille rahvas valib otsesel valimisel. Sellest järeldub, et Parlament on Euroopa rahvaste demokraatlik hääl. Parlamendis on 17 alalist komisjooni, millest igaühel on esimees ja 1 3 aseesimeest. Veel võib parlament asutada ajutisi komisjone ja uurimiskomisjone. Neist viimased uurivad ühenduse õiguse rakendamisel ilmnevaid ebakohti. Euroopa Parlamendis on järgmised komisjonid: põllumajanduse ja maaelu arendamise komisjon; eelarve-; tööstus-, väliskaubandus-, teadusuuringu- ja energia-, tööhõive- ja sotsiaal-, keskonna-, rahva tervise ja tarbijakaitse komisjon, kodanikuvabaduse ja õiguste
Parlamendi ülesanded on: · Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid · Arutleda ja tasakaalustada erinevaid vaateid · Võtta vastu seadusi · Valitsuse ametisse panek ja kontroll tema tegevuse üle · Võtta vastu riigieelarve Riigikogu töötab istungjärkudena Riigikogu tööd juhib juhatus, mille moodustavad Riigikogu esimees ja kas aseesimeest. Riigikogu esimees juhatab riigikogu istungeid ja korraldab Riigikogu tööd Erakondade parlamendiesindusi nimetatakse fraktsioonideks e. saadikurühmadeks Fraktsioonid jagunevad koalitsiooniks (valitsusse kuuluvad erakonnad) ja opositsiooniks (valitsusse mitte kuuluvad erakonnad). Komisjonid arutavad koostavad oma ala(majanduse, keskkonna) kohta seaduseelnõusid ning arutavad need läbi. Küsimused: 1) Mitu liiget on riigikogul
Parlament Seadusandlik võim 1-kojaline; 2-kojaline Näide: *Suurbritannia: Ülemkoda- kõrgaadlikud, alamkoda- valitakse *USA: Senat (igast osariigist 2 senaati), esindejatekoda- valitakse üle riigi vastavalt rahva arvule) eesmärk: regioonide võrdne esindatus Parlamendi struktuur I. Formaalõiguslik- seadustega ettenähtud JUHATUS- esimees, 2 aseesimeest KOMISJONID: 11 alalist komisjoni, ajutised komisjonid II. Poliitiline Fraktsioonid Koalitsioon (pooldab valitsust) oppositsioon (ei poolda) Parlamendi töö Seaduste vastuvõtmine Istungjärgud Seaduseelnõu (koostab harilikult valitsus)-> määratakse juhtiv komisjon-> I lugemine (paranduste tegemine)-> komisjon-> II lugemine-> III lugemine-> lõpphääletus: koosseisu häälteenamus/ lihthäälteenamus
peab olema sünnijärne Eesti kodanik ) 4. Euroopa parlamenti kandideerimiseks peab olema vähemalt 21 a vana (+ peab olema kodanik) 8.Riigikogu Riigikogu 5 ülesannet ja 5 õigust ÜLESANDED ÕIGUSED Lahendab riigielu küsimusi Aupärimiste puhul on õigus pöörduda ülalolijate poole Valib riigikogule esimehe ja kaks Võib peaministrile umbusaldust aseesimeest avaldada Võtab vastu seadusi ja otsuseid Riigikogu liige on puutumatu Valib presidendi Õigus moodustada valitsus Võtab vastu riigi eelarve Kuulutab välja sõjaseisukorra Riigikogu ülesehitus 9.Vabariigi valitsus Valitsuse vahetumiseks on kaks võimalust: 1. Vahetub pärast riigikogu valimisi 2. Riigikogu avaldab umbusaldust peaministrile st kogu valitsus peab taganema
kui ka tänast praktikat. Hierarhiline: Riigikogu juhatus poliitiline: fraktsioonid - poliitilised keskused, genereerivad otsuseid rahvalt saadud võimu alusel funktsionaalne: komisjonid - analüütiline keskus. Võimaldab kontrollida Valitsuse esitatud ettepanekuid, tasakaalustada Valitsuse seadusandlikku tegevust. 8. Kirjeldage Riigikogu juhatuse koosseisu, valimist ja funktsioone. Juhatuses on ESIMEES ja 2 ASEESIMEEST ning VALIMISED toimuvad esimesel istungil. KANDIDAAT võib olla iga Riigikogu liige. ESIMEHE ja ASEESIMEESTE valimine toimub eraldi voorudes. Ametisse saab see, kes saab enam poolthääli. JUHATUS vahetub iga aasta. Taolise valimisega tasakaalustatakse opositsiooni ja koalitsiooni. ESINDAB Riigikogu KINNITAB fraktsioonide/komisjonide struktuuri REGISTREERIB fraktsioonid ja nende koosseisud KOORDINEERIB õigusaktide menetlemist - ei oma sisulist mõjuseadusandluse menetlemisel.
ministreid Riigikogu istungile arupärimistele vastama, loovad komisjone valitsuse tegevuse uurimiseks ning reguleerivad raha eraldamist valitsusele. Riigikogu võtab vastu riigieelarve. Parlamendil on aastas tavaliselt kaks hooaega ehk korralist istungjärku. Istungjärkude vaheajal võib pakiliste küsimuste otsustamiseks kokku kutsuda ka erakorralise istungjärgu. Parlamendi töö juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse. Eestis moodustavad juhatuse Riigikogu esimees ja kaks aseesimeest. Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse. Riigikogus on kümme alalist komisjoni. Iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid. Olulist rolli etendavad Riigikogu tegevuses erakonnad, täpsemini erakondade parlamendiesindused. Neid nimetatakse fraktsioonideks ehk saadikurühmadeks. Fraktsiooni kuuluvad peamiselt ühe partei esindajad. Üks saadik võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni, ta võib ka loobuda fraktsioonides osalemast
Riigikogu on 101 liikmeline. Riigikogu koosseis valitakse neljaks aastaks. Erakorraliselt võib Riigikogu laiali saata president. "http://www.riigikogu.ee" www.riigikogu.ee Riigikogu ülesanneteks on: võtta vastu seadusi esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle riigieelarve vastuvõtmine Riigikogu tööd juhivad esimees ja kaks aseesimeest, kes on valitavad. Ülejäänud Riigikogu liikmed kuuluvad komisjonidesse. Alalisi komisjone on 10. Komisjonid kujundavad konkreetse valdkonna küsimustes esmalt oma seisukoha ja seejärel arutab alles Riigikogu. Riigikogul on aastas kaks korralist istungjärku. Istungite vaheajal võib kokku kutsuda erakorralise istungjärgu. Riigikogu istungid on avalikud. Erakondi esindavad Riigikogus fraktsioonid (saadikurühmad). Igal Riigikogus esindatud erakonnal on oma fraktsioon
Parlament (Eestis Riigikogu) on kõrgeima seadusandliku võimu organ. Valitakse ainult EV kodanike poolt 4 aastaks. Tegeleb (ülesanded) : * riigieelarve kinnitamine * töötab ja annab välja seadusi * kinnitab ametisse peaministri ja valitsuse * valib presidendi Parlament töötab istungijärkude kaupa, nende vahele jäävad jõulu- ja suvevaheaeg. 101 liiget. Tööd juhib RK juhatus: esimees ja 2 aseesimeest. NB! Praegu on esimeheks Ene Ergma ja kaheks aseesimeheks Keit Pentus ja Jüri Ratas. Kellest Riigikogu koosneb: Koalitsioon kahe või enama erakonna liit, kes said RK valimistel enim hääli ja asuvad valitsust moodustama. Koalitsioonileping sõlmitakse koalitsiooni osapoolte vahel ja selles lepitakse kokku põhiküsimustes kuidas jagatakse ministriportfellid, kellest saab peaminister , millistele küsimustele peatähelepanu pööratakse jne. NB
vabariigi presidendi valimine, riigieelarve vastu võtmine Eestis Riigikogu – 101 liiget Koosseis: o 1. Juhatus – esimees (Eiki Nestor), I aseesimees (Enn Eesmaa), II aseesimees (Taavi Rõivas) ; Juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab fraktsioonide kohad komisjonides o Peale presidenti on esimees riigis tähtsuselt 2. inimene, peaminister on 4. (peale II aseesimeest) o 2. President (Kersti Kaljulaid), tema abikaasa (Georgi-Rene Maksimovsk) o 3. Ministrid Valitakse iga 4 aasta tagant Valida saavad hääleõiguslikud kodanikud (täisealised, ei kanna vanglakaristust) ja sinna kandideerida vähemalt 21-aastased Eesti kodanikud Otsuseid tehakse hääletamise teel, positiivse otsuse langetamiseks on vaja 51 häält Presidendi valimistel peab kandidaat saama Riigikogu liikmete häältest vähemalt 2/3
Riigikogu töö · Iga valitud saadik annab ametivande, milles lubab, et tegutseb lähtuvalt Eesti riigi põhiseseadusest. · Esimesel istungil valitakse Riigikogu juhatus. · Riigikogu tegevus koosneb vormiliselt: · täiskogu istungitest, · komisjonide istungitest, · tööst valijatega. · Seadused ja otsused võetakse vastu Riigikogu täiskogu istungil. Fromaalõiguslik struktuur · Juhatus spiiker ja 2 aseesimeest o Ene Ergma o Jüri Ratas ja Keit Pentus o Esindatud nii opositsioon kui ka koalitsioon · Komisjonid o Ajutised komisjonid konkreetsete asjade lahendamiseks o Põhiseaduskomisjon, rahanduskomisjon, keskkomisjon jne Poliitiline struktuur · Fraktsioonid o Rahvaliit astus välja, liitus SDE'ga · Koalitsioon · opositsioon
Erinevate sektorite vahel jagunevad liikmed järgmiselt: · 7-12 ärimeest · 3-5 regionaalse ja kohaliku omavalitsuse esindajat · 4-7 liiget keskkonnakaitse ja tarbija(kaitse)organisatsioonidest · 1-3 Euroopa Liidu esindajat · 7-10 väljapaistvat tippeksperti. Foorumi esimehe määrab komisjon foorumi liikmete seast kaheks aastaks. Foorum valib kahe kolmandiku häälteenamusega kohalviibijatest kaks aseesimeest. Esimees koos asetäitjatega moodustab büroo, mis valmistab ette foorumi kohtumised. Komisjon võimaldab foorumile, büroole ja töögruppidele sekretariaadi. Foorumi ülesannete hulka kuulub komisjoni nõustamine küsimustes, mida komisjon vajalikuks peab, aga ilma hääletamiseta. Kõik eelnimetatud institutsioonid on eelkõige nõuandvad ja uut infot praktikasse rakendavad grupid, kuhu on kaasatud oluliste valdkondade esindajaid. 14 Kokkuvõte
esindajad OECD juures. Nõukogu koosolekutel võtab osa ka ELi esindaja. Väljakujunenud praktika kohaselt käsitletakse ministrite istungil OECD strateegilisi plaane, antakse ülevaade möödunud perioodil tehtud tööst ning langetatakse organistatsiooni puudutavaid põhimõttelisi otsuseid (nt laienemine). Alaliste esindajate tasemel tegeleb nõukogu organisatsiooni igapäevatöö juhtimise ja haldamisega. Nõukogu ministrite kohtumist juhib esimees, keda abistavad kaks aseesimeest. Esimehe võib ametisse nimetada maksimaalselt kaheks järgnevaks ametiajaks. OECD`s ei ole roteerivat eesistumist, ministrite kohtumise juhataja valitakse vabatahtlike seast. 7 Nõukogu nimetab ametisse viieks aastaks OECD peasekretäri, kelle soovitusel nimetatakse ametisse asepeasekretärid või abipeasekretärid. Peasekretär juhatab nõukogu alaliste
- föderatiivriikides esindab ülemkoda keskvõimu tasandil piirkonna või omavalitsuse huve. Regioonid (osariigid, liidumaad jmt) kas delegeerivad sinna oma esindajad või valitakse nad otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile 2) Parlamentide struktuur a) Formaalõiguslik struktuur: - parlamendi juhatus - spiiker, kes juhib parlamendi igapäevatööd. Kui president ei saa oma kohuseid täita, muutub spiiker tema kohusetäitjaks. - 2 aseesimeest - Parlamendi komisjonid võivad olla alalised ja ajutised. Alalised tegelevad püsivalt mingi valitsemisalaga (dubleerivad ministeeriume, kusjuures nende ülesanne on töötada välja vastav seadusandlus, ministeeriumil aga see ellu viia). Ajutised moodustatakse lühiajaliselt mingi olulise probleemi lahendamiseks. Komisjonides jälgitakse parteilise pluralismi põhimõtet. Iga parlamendiliige kuulub ühte komisjoni b) Poliitiline struktuur:
tasakaalustada erinevaid vaateid 1) seaduste vastuvõtmine ja muutmine. 2) Kinnitab riigieelarve 3) Kirjutab alla välislepingutele 4)Kinnitab presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid 5) Kontrollib valitsuse tegevust Riigikogu töö jaguneb kaheks istungjärguks: (jaan- jaanipäev ja sept-jõulud). Ülejäänud ajal on puhkus. Kui puhkuse ajal tullakse kokku, siis nim. seda erakorraliseks istungiks. Riigikogu juhib juhatus: Riigikogu esimees (Varek) ja kaks aseesimeest. Riigikogus on inimesed jaotatud komisjonidesse (nt maa-elu, riigikaitse, väliskomisjon jne), et töö oleks efektiivsem. Ühes komisjonis on erinevate erakondade esindajad (selle ala spetsialistid). Fraktsioon – Riigikogus olevad ühest erakonnast olevad inimesed. Nt Riigikogus keskerakonna inimesed). Koalitsioon – erakonnad, kes on valitsuses (IRL ja Reformierakond). Opositsioon – ülejäänud erakonnad ehk erakonnad, kes ei ole valitsuses
erinevaid vaateid 1) seaduste vastuvõtmine ja muutmine. 2) Kinnitab riigieelarve 3) Kirjutab alla välislepingutele 4)Kinnitab presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid 5) Kontrollib valitsuse tegevust Riigikogu töö jaguneb kaheks istungjärguks: (jaan- jaanipäev ja sept-jõulud). Ülejäänud ajal on puhkus. Kui puhkuse ajal tullakse kokku, siis nim. seda erakorraliseks istungiks. Riigikogu juhib juhatus: Riigikogu esimees (Varek) ja kaks aseesimeest. Riigikogus on inimesed jaotatud komisjonidesse (nt maa-elu, riigikaitse, väliskomisjon jne), et töö oleks efektiivsem. Ühes komisjonis on erinevate erakondade esindajad (selle ala spetsialistid). Fraktsioon Riigikogus olevad ühest erakonnast olevad inimesed. Nt Riigikogus keskerakonna inimesed). Koalitsioon erakonnad, kes on valitsuses (IRL ja Reformierakond). Opositsioon ülejäänud erakonnad ehk erakonnad, kes ei ole valitsuses (Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik erakond).
Valitakse 4-jaks aastaks 101-liikmeline Riigikogu 1.IV. Vaba mandaadi põhimõte Riigikogu liige ei pea täitma oma valimislubadusi, vastutab ainult iseenda ees, pole seotud valija ega partei poliitikaga 1.V. Organid: o Kohustulikud organid Riigikogu esimees 2 aseesimeest Komisjonid · Alalised komisjonid iga Riigikogu liige kuulub mõnda alalisse komisjoni o Nt. Euroopa asjade komisjon · Ajutised komisjonid vastavalt vajaduse moodustatud 3
10. Täida lüngad! Vastavalt võimulahususe printsiibile teostab Eesti Vabariigis seadusandlikku võimu riigikogu. Riigikogul on 101 liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt 21 aastavanune hääleõiguslik Eesti kodanik. Riigikogu peamine ülesanne seadusloome valdkonnas on............................. . Riigikogu tööd korraldavad Riigikogu liikmete hulgast valitud riigimehe ja kaks aseesimeest. Riigikogu istungid on üldjuhul avalikud. Riigikogu võtab otsuseid vastu põhiseaduse alusel. Riigikogu liiget saab kriminaalvastutusele võtta ainult sel õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Iga Riigikogu liige võib aru pärida Vabariigi valitsuselt, tema liikmetelt, Eest Panga nõukogu esimehelt, Eesti Panga presidendilt, riigikontrolörilt, õiguskantslerilt, kaitseväe juhatajalt või ülemjahatajalt ning
annaabi.ee 
