Ülesanne 6 Ringprotsess Aurujõuseade töötab Rankine'i ringprotsessiga. Aurukatlast juhitakse jõumasinasse ülekuumendatud veeaur rõhuga p1 ja temperatuuriga t1. Kondensaatoris valitseb absoluutne rõhk p2. Arvutada ringprotsessi termiline kasutegur. Kujutada ringprotsess sobivas mõõtkavas p-v- ja T-s-teljestikus abijoonte x=0 ja x=1 taustal. Telgedele kanda iseloomulike punktide arvväärtused. Algandmed: p1=0,8Mpa= 8 bar t1=280°C T1=280+273,15=553,15K p2=9kPa=0,009Mpa = 0,09 bar =? = Arvutused: Leian v1 valemist pv=RT1 v1=5,75 m3/Kg Leian veeauru diagrammilt: s1=s2= 7,17 Kg/(Kg·K) h1=3020 kJ/Kg h2=2397,5 kJ/Kg Leian tabelist p2 järgi: t3=t2=43,79°C h3=182,28 kJ/Kg s3=0,6224 kJ/(Kg·K) T2=T3=316,94 K Leian tabelist p1 järgi: t4=t5=170,24°C h4=720,9 kJ/Kg s4=2,05 kJ/(Kg·K) T4=T5=443,4 K Arvutan termilise kasuteguri ringprotsessile: = · 100 = 21,9% ...
Arvväärtused: a) 30° 45° 60° b) 0°,360°/90°/180°/270° sin 1/2 ,2/2, 3/2 0/1/0/1 cos 3/2, 2/2, 1/2 1/0/1/0 tan 3/3, 1, 3 0//0/ cot 3, 1, 3/3 /0//0 Põhivalemid: Täisnurkadevalemid: sin²+cos²=1 sin=cos(90°) tan=sin/cos cos=sin(90°) 1+tan²=1/cos² tan=cot(90°) 1+cot²=1/sin² cot=tan(90°) cot=cos/sin tan*cot=1 Taandamisvalmeid: a) sin(n*360°+)=sin b) IIv sin(180°)=sin cos(n*360°+)=cos =cos tan(n*360°+)=tan =tan cot(n*360°+)=cot =cot c)III veerand d)IV veerand e)nega nurk sin(180°+)=sin sin(360°)=sin sin()=sin =cos =cos cos()=cos =tan =tan an()=tan =cot =cot cot()=cot + + + + sin cos + tan/cot + sin=a/c Täisnurkse ga teravnurga siinus on vastaskaateti ja hüpotenuusi suhe. cos=b/c ..koosinus on lähiskaateti ja hüpotenuusi...
Teine katse: Magnetväljas asuv juhe hakkab liikuma, niipea kui teda läbib vool. Kolmas katse: Mähises tekib elektrivool niipea, kui teda mõjutatakse magnetiga. Piezo el. Seade, ülesanne on muudada mehaanilise energia elektriliseks energiaks. Kasutatakse vinüülplaadimängijates, turva seaded, signad jne, piezo kristall. Elektromagnet lained ligi 300tuhat km sec vaakumis, elektromagnetlained tv,raadio jne Elektromagnetlainete tähtsamad parameetrid ehk arvväärtused on lainepikkus sagedus Madal sagedus lained, tehitab vahelduvool. Raadio lained- pikk laine, kesk laine, lühi laine, ultralühi laine 300-30mgh, infrapuna laine, uv kiirgus
Anna Pertel 134823YASB Avogadro arv Avogadro arv (tähis: Na) on aineosakeste (aatomite, molekulide või ioonide) arv 1-moolises ainehulgas. Avogadro arv ise defineeritakse aatomite arvuna 12 grammis süsiniku isotoobis 12C. Süsinik-12 on aluseks võetud sellepärast, et selle aatommassi on saadud mõõta täpsemalt kui ühegi teise elemndi massi. Avogadro arvu täpset väärtust ei ole tänapäeva tehnoloogiaga võim...
STATISTIKA MÕISTED, VALEMID AEGRIDADE ANALÜÜS • Aegrida – nähtuste ajalist muutumist iseloomustavate arvandmete rida. • Aegrea elemendid – nähtust iseloomustava tunnuse arvväärtused ning neile vastavad teatud ajamomendid või –perioodid Aegread liigitatakse moment- ja perioodridadeks • Momentrida – aegrida, mille iga element on seotud teatud ajamomendiga. See kindel ajamoment võib olla mingi kindel kuupäev, näiteks aasta lõpp või algus, näiteks rahvaarv 1. jaanuari seisuga või bilanss mingi kuupäeva seisuga. Momentrea oluliseks iseärasuseks on asjaolu, et nähtust iseloomustava tunnuse arvväärtuste summal ei ole reaalset sisu. Näiteks ei oma sisu
Asso Kivilaan KODUNE TÖÖ NR. 01 – TELJE DEFINEERIMINE Õppeaines: MÕÕTETEHNIKA JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 12 Tallinn 2015 Sisukord KODUNE TÖÖ NR. 01 – TELJE DEFINEERIMINE Sisukord.......................................................................................................................... 2 1.2 Lähte andmed. Andmete genereerimine...............................................................3 1.3Arvutuskäik............................................................................................................ 3 01.3.1. Telje pikkuse I korrigeerimine eelisarvude rea järgi.....................................3 01.3.2. Telje läbimõõdu d korrigeerimine eelisarvude rea järgi...............................4 01.3.3. Korrigeeritud telje läbimõõdule tolerantsi leidmine ja pinnakareduse parameetrite...
sobivasse formaati viimine; ühikute teisendamine; vajadusel logaritmimine. · Andmetes esinevate vigade avastamine arvväärtused antud Y f ( X, , u ) registreerimisvead; tahtlikud vead. arvväärtused antud 4 Andmete ettevalmistamine
ühega, saame U A 2 I 2 R2 I 3 R3 0 U A 2 I 2 R2 I 3 R3 Olgu UA1=4 V, UA2=5 V, R1=R2=R3=1 U A2 I 2 R2 I 3 R3 Kahe allikaga elektriahela arvutus paneme puuduva liikme asemele null-takistuse I1R1 + I2x0 + I3R3 = UA1 I1x0 + I2R2 + I3R3 = UA2 I1 + I 2 - I 3 = 0 Sisestame arvväärtused I II III IV I1x1 + I2x0 + I3x1 = UA1 I1x0 + I2x1 + I3x1 = UA2 I1x1 + I2x1 + I3x(-1) = 0 Koostame determinandid. 1 =1x1x(-1) + 0x1x1 + 1x0x1 1x1x1 1x1x1 0x0x(-1) = -1 +0 +0 1 1 +0 = -3 =4x1x(-1) + 0x1x0 + 1x5x1 1x1x0 4x1x1 0x5x(-1) = -4+0+504+5 = -3 Siis I1= 1/ = 3/-3 = 1A Koostame determinandid. 2 = 1x5x(-1) + 4x1x1 + 1x0x0 1x5x1 0x1x1 4x0x(-1) =
65 A= 65000 mA; 430 mA= 0,43 A; 30 mA= 0,03 A; 200 μA= 0,0002 A; ehk 2*10-4 3200 μA= 0,0032 A; ehk 32*10-3 3 A= 0,003 kA; 3*10-3 5 kA=5000 A; 520 A=0,52 kA 6. Ampermeeter ühendatakse vooluringi jadamisi. Kummal vooluringil on kasutuses ampermeeter? Täienda joonist ampermeetri sümboliga sinna, kuhu peab olema ühendatud ampermeeter. 7. Joonisel kujutatud ampermeetri mõõtepiirkond on 0 – 5 A. Täienda joonist, lisades sinna skaala arvväärtused. Leia ampermeetri näit. 20 jaotist 5/20=0,25 on ühe jaotise väärtus. Ampermeetri näit on 1,25A 8. Mida kauem on juhis elektrivool, seda suurem elektrilaeng läbib juhi ristlõiget. Graafikul on kujutatud juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu sõltuvus ajast kahes erinevas juhis. Leia graafikult vastused järgmistele küsimustele : a) Kui suur elektrilaeng läbis 5 minuti jooksul juhi A ristlõiget? - 150C
ONKOS müts teatris KOTURNID platvormjalatsid kreeka teatris seljas mitmevärvilised tuunikad ruuporid hümne esitasid koorid KOORILÜÜRIKA (arenenud ditürambist) muusika, laul, tants tsiviliseeritud ühiskonna põhiomadused Sparta sõjavägi marssis aulose saatel filosoofid muusikas: Platon arvas, et see, kes ei oska kitaarat mängida, sel puudub haritus talle ei meeldinud, et laule ei esitatud enam aulose saatel Pythagoras pani paika helide arvväärtused intervallid Aristoxenos uuris helilaade ja intervalle koondas helilaadid korrapärasesse süsteemi võrdles inimhinge keelpilliga süstematiseeris rütmiõpetuse SÜMPOOSION suur pidusöök, teadlaste istung kasutati diatoonilist helilaadi, jaotati tetrafordideks dooria lüüdia früügia Vana-Rooma muusika mitmehäälsus kitaravirtuoosid pillid: tibia (aulos), sarvepillid, Egiptuse sistrum, harf, flööt, kitaara muusikud olid orjad tänu mitmetele mõjutustele väga eriilmeline muusika
Loetelu juhenditest ja õigusaktidest, mida töötaja peab tundma; 4. Ohutusjuhised: Võimalikud ohuolukorrad (ja juhised nende korral tegutsemiseks); Ohutud töövõtted; Töös vajalikud kaitsevahendid (sh isikukaitsevahendite kasutamine); Keelatud töövõtted; Ohud töötaja tervisele (info kahjulike ohutegurite kohta, mis kaasnevad töövahendi kasutamisega ja parameetrite arvväärtused nt müra jt); Kasutatavate ohumärgiste/märguannete ülevaade (kas ja millised ohumärgised peaksid olema); Ülevaade kaitseseadistest ja nende toimimisest; Nõuded tegevusele enne töö alustamist; Nõuded tegevusele töö ajal; 1 Iseseisev töö ‘Arvutitöökoha ergonoomia uurimine’
Statistika on teadus, mis uurib andmete kogumist, töötlemist, analüüsi ja järelduste tegemist. Üldistav statistika: andmete põhjal järelduste tegemine üldisemale grupile. Pakub meetodeid vea hindamiseks (vea me teeme nagunii). Kirjeldav statistika: kirjeldab neid andmeid, mida mõõtsime. Tehakse järeldusi, aga ainult nende andmete kohta, mida kogusime. Üldkogumi all mõeldakse kõiki juhtumeid või objekte, mille kohta meie poolt püstitatud järeldused, oletused kehtivad. Mõõtmiseks valitud (uuringusse kaasatud) üldkogumi osa nimetatakse valimiks. Valimi tingimused: Juhuslik – kõigil üldkogu liikmeil on võrdne võimalus sattuda valimisse. Esinduslik – samad proportsioonid, mis on üldkogus, peavad olema ka valimis. Piisavalt arvukas. Tunnused- nimi, järjestus, intervall, binaarne. Võtmeküsimused: Kas väärtused on järjestatavad? Kas skaalavahemikud on võrdsed? Nimitunnused nimi, sugu, perek. seis, elukoht, maakond. Väärtused ei ole üheselt järj...
Töö eesmärk: ● Õpilane teab, mis on hõõrdumine ja hõõrdejõud. ● Õpilane teab, mis on hõõrdetegur. ● Õpilane teab, mille poolest erinevad seisu- ja liugehõõrdetegurid. ● Õpilane oskab määrata hõõrdetegurit simulatsiooni abil. Simulatsioon:https://phet.colorado.edu/sims/html/forces-and-motion-basics/latest/forces-and- motion-basics_et.html Teoreetiline osa: Hõõrdumine tekib kui kaks pinda puutuvad omavahel kokku. Hõõrdumine tekib sellest, et mikroskoopilisel tasemel ei ole pinnad silevada, vaid on krobelised. Nüüd, kui kaks sellist pinda omavahel kokku panna, siis pindade kõrgemad tipud hakkavad üksteise külge ja kehade liigutamisel takistavad need kehade liikuma hakkamist ja liikumist. Sellepärast pannaksegi teatud olukordades kehade vahele õli, et hõõrdumist vähendada. Õli tungib pragudesse ja põhimõtteliselt silendab pindasid, mille tulemusena kõrgemad punktid muutuvad madalamateks ja kehad saavad üksteise ...
tööd läbivat täpploendi stiili Õige! Kirjalikes töödes soovitatakse kasutada tööd läbivalt samasugust täpploendi stiili. Küsimus 10 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas on korrektne esitada mõõtühikutega arvväärtusi? Vali üks: püsitühikuga ühendatult, poolitamine pole lubatud Õige! Arvväärtusi ei tohi poolitada ega ka mõõtühikut teisele reale üle viia. Selleks, et mõõtühikud ja arvväärtused jääksid samale reale, tuleks kasutada püsitühikut klahvikombinatsioon Ctrl+Shift+tühik. püsitühikuga ühendatult, poolitamine on lubatud tühikuga eraldatult, poolitamine pole lubatud tühikuga eraldatult, poolitamine on lubatud Küsimus 11 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas eemaldad tööst mittevajalikud tühjad read või leheküljed? Vali üks:
Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas on korrektne esitada mõõtühikutega arvväärtusi? Vali üks: püsitühikuga ühendatult, poolitamine on lubatud tühikuga eraldatult, poolitamine on lubatud tühikuga eraldatult, poolitamine pole lubatud püsitühikuga ühendatult, poolitamine pole lubatud Õige! Arvväärtusi ei tohi poolitada ega ka mõõtühikut teisele reale üle viia. Selleks, et mõõtühikud ja arvväärtused jääksid samale reale, tuleks kasutada püsitühikut klahvikombinatsioon Ctrl+Shift+tühik. Küsimus 3 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kirjalike tööde osa, milles tuuakse välja kasutatud allikate andmed, pealkirjaks on Vali üks: kasutatud allikate loetelu viidatud allikate loetelu viidatud allikad Õige! Viidatud allikad on pealkirjaks kirjalike tööde osale, milles esitatakse töös kasutatud
Ettevõtte püsikulud aastas on keskmiselt 200 000 keooni. Mitu toodet tuleks müüa, et kõik kulud oleksid kaetud tuludega? Tk kohta MH= 80 kr MK= 60 kr PK= 200 000 (80 60)* x 200 000=0 20x- 200 000=0 20x= 200 000:20 x= 10 000 tk Vastus: 10 000 tk tuleks müüa, et kõik kulud oleksid kaetud. 2. Mügimaht on A, muutuvad kulud on B. Jääktulumäär on 40%. Püsikulud on 50 000 krooni ja ärikasum on 100 000 krooni. Leida puuduvad arvväärtused. MK= B NK= A NK- MK= JT- PK= EBIT Jääktulumäär= 40% JTmäär= JT tk kohta/Müügihind Püsikulud= 50 000.- JT määr= JT/NK* 100% EBIT= 100 000.- NK 100% MK 60% JT 150 000.- 40% NK - 100%
9. Arvutasime igas laigu jaoks retentsioonifaktori Katsetulemused: Skitseeritud planaarkromatogramm: Retentsioonifaktorite leidmine: l0 (cm) lr(A) (cm) lr(B) (cm) lr(C) (cm) 3 0.5 2 2.85 Arvutused: Rf (A) = 0.5cm / 3cm = 0.17 Rf (B) = 2cm / 3cm = 0.7 Rf (C) = 2.85cm / 3cm = 0.95 Rf arvväärtused jäävad vahemikku 0....1 (0 < Rf < 1) Tulemused ja omandatud teadmised: 1. Millise füüsikalise suuruse alusel said otsustada, et antud töös oli jaotuslehtris ülemiseks kihiks orgaaniline kiht ja alumiseks veekiht? Ainete lahustuvuse põhjal. Orgaaniline aine tahab minna orgaanilise aine juurde jne. 2. Miks on vajalik jaotuslehtrit loksutades aeg-ajalt avada kraan? Jaotuslehtrit loksutades on vaja aeg-ajalt avada kraan, et jaotuslehtrist välja lasta seal tekkinud ülerõhku. 3
Naistel 15, meestel 12- Hingamismaht - ühe tsükli jooksul väljahingatava või sissehingatava õhu hulk(0,5 l) Minutiventilatsioon - on ühes minutis sisse ja välja hingatava õhu hulk. Pneumotooraks - õhkrind Düspnoe - hingeldus Apnoe hingamise seiskus Hüperventilatsioon - inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt. Hüpoksia - hapnikuvaegus veres 20. Kirjutage arvväärtused: Hingamissagedus täiskasvanul 16-20 vastsündinul 20-40 Hingamismaht täiskasvanul. 0,5 Kopsude eluline maht täiskasvanul 20. Kus asub hingamiskeskus ? piklik ajus 21. O sisaldus on kõrgeim a. sissehingatavas õhus 2 22.CO sisaldus on kõrgeim 2 b. väljahingatavas õhus 23
struktuuris. (mood, mediaan, kvartiilid). Mediaan- jaotuse keskmine liige, millest mõlemale poole jääb võrdne arv elemente. Jaotab järjestatud statistilise rea kaheks. (võib kasutada järjestiskaala ja intervallskaala puhul, ei ole tundlik ekstremaalsetele väärtustele). Mood- Variatsioonireas kõige sagedamini esinev liige. (nt keskmised hinnad maailmaturul jne). Kui kogumi liikmetel ühe ja sama tunnuse arvväärtused erinevad siis tema väärtus varieerub. Variatsiooninäitarv- iseloomustab kogumi üksikliikmete kõrvalekaldumist kesktasemest. Jagunevad: absoluutsed näitajad- seotud mõõtmisdimensiooniga ning seetõttu võimaldavad võrrelda vaid sarnastes mõõtühikutes mõõdetud andmehulki. Suhtelised näitajad arvutatakse kas osatähtsustena või protsentuaalselt ning nad võimaldavad võrdlusi ka erinevates mõõtühikutes väljendatud andmekogumite puhul. Dispersioon ehk
2H2 kaks vesiniku molekuli 7H2O seitse molekuli vett SUHTELINE MOLEKULMASS Mr liht- või liitaine molekulmass võrdub teda moodustavate elementide aatommasside summaga. Ühikuta suurus. Mr(O2)=2*16=32 MOLAARMASS M ühe mooli aine mass grammides. Ühik g/mol. Kasutatakse keemiaalastes arvutustes. Mr ja M arvväärtused on ühe ja sama ainepuhul samad, vahe seisneb vaid ühikus. M(H2SO4)=98 g/mol MOOL aine hulga ühik, milles sisaldub Avogadro arv (NA=6,02 × 1023) loendatavat osakest, mis on sama palju kui aatomeid 12 grammis süsiniku isotoobis massiarvuga 12. aine hulk aine kogus Aine kogust mõõdetakse massi- või ruumalaühikutes, aine hulka aga moolides. MOLAARRUUMALA Vm - ühe mooli gaasilise aine ruumala. Kõikide gaaside molaarruumalad on normaaltingimustel (0°C=273 K ja rühk 101 325 Pa)
· erakordsed tulekahju, kokkupõrke või lokaalse purunemise tagajärjel jms. Koormusjuht selle moodustavad füüsikaliselt kokkusobivad, samaaegselt mõjuvad koormusvariandid. Koormusvariant on määratud koormuse asendi, suuruse ja suuna väärtusega vaadeldaval hetkel. Koormuskombinatsioon samaaegselt mõjuvate üksikkoormuste kogum. Piirseisundi kontrollimisel määratakse konstruktsioonis koormuste mõjul tekkinud sisejõudude, pingete, paigutiste jm arvväärtused. Seejuures võetakse arvesse kõigi kombinatsioonis samaaegselt mõjuvate koormuste mõju. Iga koormuskombinatsioon peab sisaldama püsikoormust ja sellele lisaks kas domineerivat muutuvkoormust või erakordset koormust. Kandepiirseisundi koormuskombinatsioonid: · Alaliste või ajutiste arvutusolukordade koormuskombinatsioonid G. j Gk . j "+" P P"+" Q.1Qk .1"+" Q.i 0.i Qk .i , kus j 1 i >1
00 (01.00 GMT) märtsikuu viimasel pühapäeval, kusjuures kellaosutid nihutatakse ühe tunni võrra edasi, ja suveaja lõpp on kell 04.00 (01.00 GMT) oktoobrikuu viimasel pühapäeval, kusjuures kellaosutid nihutatakse ühe tunni võrra tagasi. Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) lisaühikud SI ühikutest sõltumatult defineeritud ühikud on toodud tabelis 6. Neid kasutatakse aatomifüüsikas ning nende arvväärtused ei ole SI ühikutes täpselt teada. Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) lisaühikud (Tabel 6) Suurus Nimetus Tähis Määratlus Mass Aatommassi u 1 aatommassiühik on 1/12 12C aatomi massist: ühik 1 u 1,660 540·10--27 kg
Tunnus objektil mõõdetav näitaja. Andmestik kasutatakse *olemasolevate andmete analüüsi *andmete lisakogumist ehk risk näitab, milline on haigusjuhtude tekke kiirus kogu uuritava uuritavate tunnuste väärtused valimi kõigil objektidel. valim teatud *triangulatsiooni- uurimistehnikad,uurijad,andmeallikad. perioodi vältel. CIR-Ei oma ühikuid, arvväärtused 0 ja 1 (0% ja riskigrupp rahvastikus, diagnoosiga haiged üldkogum identsetes Epidemioloogia vajadus *riiklik statistika-ettekujutus haiguse levikust 100%) vahel. Levimus kirjeldab seda osa rahvastikust, kes mingil tingimustes (riskitegur!) olev rahvastik või sama diagnoosiga samades *riskigruppide uurimine-levik enamohustatud gruppides *võimalus ajamomendil on haige
a. ARTIMEETILINE KESKMINE b. HARMOONILINE c. GEOMEETRILINE d. RUUTKESKMINE e. KRONOLOOGILINE Asendkeskmised reageerivad ainult sellistele muutustele rea üksikliikmete väärtuses, millega kaasneb olulisis nihkeid ka rea struktuuris. MOOD MEDIAAN KVARTIIL, DESTSIIL JA TSENTRIIL 11. Mahukeskmiste majorantsus Samadest arvudest leitud eri keskmiste arvväärtused ei ole ühesugused. Sellises mittevõrdsuses avalduvat keskmiste omadust nim nende majorantsuseks. Näiteks Xharm <= Xgeom <= Xarit<=Xruut jne 12. Millal, millist mahukeksmist kasutada Lihtsat aritmeetlilist keskmist kasutatakse siis kui : I Tee kindlaks milline suurus on variant ja milline on keskmine. Variant on see suurus mille keskmist otsitakse. (teepikkus k, kiirus – variant). II Leitakse seos keskmise ja avariandi vahel ning avaldatakse need 3 võrrandina, kus keskmine on ühel ja
üldmaht võrdub ligikaudu kolonni kogumahuga. Kui geelimaatriksi maht Vg on teada, siis vib arvutada maksimaalse elueerimismahu Vxmax = Vt Vg Kasutatava geelkromatograafia kolonni iseloomustamiseks on vaja teada kolonni vaba mahtu Vv (= Vxmin) ja maksimaalset elueerimismahtu Vxmax. Neid aineid, mille molekulid suudavad difundeeruda kasutatava geeli pooridesse iseloomustatakse liikuvusteguriga Rf, mis arvutatakse vastavalt valemile: Rf = (Vx Vxmin) / (Vxmax Vxmin) Rf arvväärtused jäävad vahemikku 0....1. Eluaadi fraktsioonides sisalduva aine kontsentratsiooni ja eluaadi mahu vahelist graafilist sõltuvust nimetatakse kromatogrammiks. Ainete väljumis- ehk elueerumismahtusid näitavad nende fraktsioonide elueerumismahud, milles vastava aine kontsentratsioon on kõige kõrgem (,,tipule" vastav maht). Kromatografeerimissüsteem: Tüüpiline kromatografeerimissüsteem koosneb kolonnist, eluendi reservuaarist ja fraksioonikogurist ehk kollektorist.
Gruppidevahelise hajuvuse vabadusastmete arv on k-1 Grupisisese hajuvuse vabadusastmete arv on n-k Analüüsi on kaasatud k gruppi, vaatluste arv on n. Kui dispersioonid erinevad, siis tuleb uurida, millistes gruppides. Selleks tehakse post hoc test(ANOVA- Bonferroni test). Tärnikesega on need, kus sig on alla 0,05- oluline erinevus. AEGRIDADRE ANALÜÜS Aegrida nähtuste ajalist muutumist iseloomustav arvandmete rida Aegrea elemendid nähtust iseloomustava tunnuse arvväärtused ning neile vastavad teatud ajamomendid või perioodid Momentrida aegrida, mille iga element on seotud teatud ajamomendiga Perioodrida aegrida, mille iga element on seotud mingi ajavahemikuga, perioodiga Analüüsitakse: absoluutne juurdekasv(aheljuurdekasv on aritmeetilise keskmisega- võrreldes eelmisega; alusjuurdekasv- võrreldes esimesega); kasvutempo(ahelkasvutempo(geom. keskmine)- uus jagatud
Biokeemia Laboratoorne töö nr: Töö pealkiri: Segude lahutamine ja ainete identifitseerimine 1 Juhendaja: Töö teostaja: Erki Aun Malle Kreen Õpperühm: Üliõpilaskood: YAGB21 112262 2. Segude lahutamine ja ainete identifitseerimine 2.1 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil · Töö teoreetilised alused Töö eesmärgiks oli segu erinevate komponentide lahutamine. Selleks kasutasin kromatograafilist meetodit segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva (= mobiilse) ja liikumatu (=statsionaarse) faasi vahel. Kromatograafilise protsessi realiseerisin kinnises süsteemis kolonnis (kolonnkromatograafia). Kromatograafia liigina kasutasin geelkromatograafiat selle meetoditest omakorda kasutasin kõige tuntumat ehk geelfiltratsiooni, meetodit tuntakse ka molekulaarsõelte, ag...
........ px = - fx py = - fy Parandatud koordinaatide juurdekasvud x '1, 2 = x1, 2 + px1, 2 y '1, 2 = y1, 2 + py1, 2 ......... ........... x' =0 kontroll y ' =0 kontroll Nüüd arvutatakse tippude koordinaadid, teada peab olema vähemat ühe tipu ristkoordinaadid. Suvalises süsteemis antakse esimesele punktile sellised arvväärtused, et mitte ükski käigupunkt ei saaks negatiivse väärtusega koordinaati. Kui töötatakse riiklikus koordinaatide süsteemis, siis tuleb käik siduda riikliku geodeetilise võrgu punktidega ja sealjuures saadakse tavaliselt kahe käigupunkti koordinaadid ja direktsiooninurk riiklikus koordinaatide süsteemis. Olgu meil teada esimese punkti koordinaadid, siis x 2 = x1 + x'1, 2 ..... ja kontrolliks x1 = x n + x n ,1 ning y-koordinaatidega tuleb toimida analoogiliselt.
antud geeli pooridesse ei mahu, · maksimaalset elueerimismahtu Vxmax, s.o eluaadi mahtu, millega väljuvad need molekulid, mis antud geeli graanulitesse täielikult sisenevad. Neid aineid, mille molekulid suudavad difundeeruda kasutatava geeli pooridesse ja mille elueerimismaht Vx vaadeldavas kolonnis on kindlaks määratud, iseloomustatakse liikuvusteguriga Rf, mis arvutatakse vastavalt valemile: Rf = Vx Vxmin / Vxmax Vxmin Rf arvväärtused jäävad vahemikku 0....1 (0 < Rf < 1). Kromatogreerimissüsteem Tüüpiline kromatogeerimissüsteem koosneb kolonnist, eluendi reservuaarist ja kollektorist(fraktsioonikogur). Kolonni ülaosa on suletud korgiga, mida läbib klaastoru, mis
Kui geelimaatriksi maht Vg on teada, siis võib maksimaalse elueerimismahu ka arvutada
Kasutatava geelkromatograafia kolonni iseloomustamiseks on vaja kaht parameetrit:
· kolonni vaba mahtu Vv ), s.o eluaadi mahtu, millega väljuvad molekulid, mis antud
geeli pooridesse ei mahu
· maksimaalset elueerimismahtu , s.o eluaadi mahtu, millega väljuvad need molekulid,
mis antud geeli graanulitesse täielikult sisenevad
LIIKUVUSTEGUR (Rf): ---> Rf arvväärtused jäävad vahemikku 0...1 (0
3) suund on määratud punktide järjestusega. OLULISED VEKTORID: Vektoreid, mille arvväärtus (pikkus) on üks, nimetatakse ühikvektori- = 1. teks. Kasutatakse tähistust e, st e Vektoreid, mille arvväärtus (pikkus) on null, nimetatakse nullvektoriteks. Kasutatakse tähistust 0. Nullvektori siht ja suund on määramata. VEKTORITE VASTASTIKUSED SEOSED: Vektorid a ja b on võrdsed (a = b), kui neil on samad arvväärtused, sihid ja suunad. Vektorid a ja b on teineteise vastandvektorid (a = b), kui neil on samad arvväärtused ja sihid, kuid nad erinevad suuna poolest. Vektorid a, b on kollineaarsed (a || b), kui nad on samasihilised ehk kui nad pärast ühisesse alguspunkti viimist asuvad samal sirgel. Vektorid a, b, c, ... on komplanaarsed, kui nad pärast ühisesse alguspunkti viimist asuvad ühel tasandil. 2 LINEAARSED TEHTED VEKTORITEGA
3) suund on määratud punktide järjestusega. OLULISED VEKTORID: Vektoreid, mille arvväärtus (pikkus) on üks, nimetatakse ühikvektori- = 1. teks. Kasutatakse tähistust e, st e Vektoreid, mille arvväärtus (pikkus) on null, nimetatakse nullvektoriteks. Kasutatakse tähistust 0. Nullvektori siht ja suund on määramata. VEKTORITE VASTASTIKUSED SEOSED: Vektorid a ja b on võrdsed (a = b), kui neil on samad arvväärtused, sihid ja suunad. Vektorid a ja b on teineteise vastandvektorid (a = b), kui neil on samad arvväärtused ja sihid, kuid nad erinevad suuna poolest. Vektorid a, b on kollineaarsed (a || b), kui nad on samasihilised ehk kui nad pärast ühisesse alguspunkti viimist asuvad samal sirgel. Vektorid a, b, c, ... on komplanaarsed, kui nad pärast ühisesse alguspunkti viimist asuvad ühel tasandil. 2 LINEAARSED TEHTED VEKTORITEGA
Chris Naerismaa FÜÜSIKA LABORIARUANNE LABORATOORSED TÖÖD Õppeaines: FÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KHE11 Juhendaja: JANA PAJU Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 SISUKORD 1 LABORATOORNE TÖÖ NR. 1.......................................................................................................3 1.1 Mehhaaniline energia.................................................................................................................3 1.1.1 Tööülesanne.........................................................................................................................3 1.1.2 Töövahendid........................................................................................................................3 1.1.3 Ka...
RGB-värvimudel on kasutusel otsese valguse korral. Otsest valgust kiirgavad päike, elektrilamp, televiisori- ja arvutiekraan. Kõik nähtavad värvid saadakse kolme primaarvärvi: punase (red, R), rohelise (green, G) ja sinise (blue, B) kombineerimisel. Kahe primaarvärvi segamisel maksimaalväärtusel saadakse sekundaarvärvid: kollane, tsüaan ja magenta (purpur). Primaar- ja sekundaarvärvide arvväärtused arvutigraafikas kasutataval RGB-mudelil on vastavalt: Subtraktiivne värvisüntees, CMY Kõik pinnavärvid jõuavad meieni peegelduva valgusena. Peegelduva valguse korral on kolmeks primaarvärviks: tsüaan (cyan, C), magenta (M) ja kollane (yellow, Y). Kahe primaarvärvi segamisel neelduva valguskiirguse hulk suureneb, seetõttu on need primaarvärvidest tumedamad.
antud geeli pooridesse ei mahu, · maksimaalset elueerimismahtu Vxmax, s.o eluaadi mahtu, millega väljuvad need molekulid, mis antud geeli graanulitesse täielikult sisenevad. Neid aineid, mille molekulid suudavad difundeeruda kasutatava geeli pooridesse ja mille elueerimismaht Vx vaadeldavas kolonnis on kindlaks määratud, iseloomustatakse liikuvusteguriga Rf, mis arvutatakse vastavalt valemile: Rf = Vx Vxmin / Vxmax Vxmin Rf arvväärtused jäävad vahemikku 0....1 (0 < Rf < 1). Kromatogreerimissüsteem Tüüpiline kromatogeerimissüsteem koosneb kolonnist, eluendi reservuaarist ja kollektorist(fraktsioonikogur). Kolonni ülaosa on suletud korgiga, mida läbib klaastoru, mis
Valga kutseõppekeskus Dana Makejenko KS14 Toiduhügieen Valga 2014 Sisukord Toiduhügieeni üldeeskiri................................................................................................................... lk 3 Mis on toiduhügieen........................................................................................................ ...................lk 4 Toiduhügieeni määravad tegurid............................................................................................... ......lk 5 Isiklikud hügieeninõudeid................................................................................................................lk 5-6 Puhastamis– ja desinfitseerimisplaan.............................................................................................lk 7 HACCP-Hazard analysis and critical control point......................................................................lk 8 To...
Praktilistes arvutustes kasutatakse materjali auru-eriläbilaskvust kg/(msPa) ja materjalikihi aurupidavust m2sPa/kg); Niiskusesisaldus (kaalulise suhtarvuna: materjalis sisalduva aurustuva vee mass jagatud materjali kuivmassiga, kg/kg, või mahulise suhtarvuna: m3/m3); Niiskuseimavus (maksimaalne niiskusesisaldus); Mahu muutlikkus (soojuse ja niiskuse muutuste mõjul). Omaduste arvväärtused sõltuvad konkreetsest materjalist, keskkonnatingimustest (eeskätt niiskusest) ning ka ehituskvaliteedist. Iga konkreetse materjali puhul tuleks kasutada tootja vastavat infot ja ühtlasi tähele panna, kas andmed kehtivad labori või ehitise tingimustes. Meie suhteliselt jahe, niiske ja tuuline kliima või materjalide tehnilisi omadusi ebasoodsas suunas mõjutada. Temperatuurideformatsioonid paisumine soojenemisel ja kahanemine jahtumisel on
Seminar 3 Makroökonoomilised mudelid 1. Milline väide varude reguleerimise seisukohalt on õige: a) varu taskut ei koorma; vale, vahel koormab, nii et vähe pole b) varude ja müügi madal või langev suhe on majanduslanguse tundemärk; vale l c) varude ja müügi madal või langev suhe on majanduskasvu t d ä k õige tundemärk; d) varude ja müügi kõrge või tõusev suhe on majanduskasvu tundemärk; d k vale e) varude ja müügi kõrge või tõusev suhe on majanduslanguse tundemärk õige 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz C C = Qd C = 100+0,8Qd c = 0,8 08 500 C0=100 450 500 ...
Tulemus ümardada lähima täisarvuni. 2) Tabeli 2 täitmiseks valige grupisiseselt katseisik. Tehke arvutitöökohast pildid (eest, tagant, küljelt, ülevalt) koos töökoha kasutajaga ja uurige vastavust ergonoomianõuetele ning kasutaja parameetritele. Töö kaitsmisel peab raport fotosid sisaldama. Olulisemad parameetrid märkida ka fotodele. 3) Tabelis 3 tuleb fikseerida ruumi kirjeldavavate füüsikaliste suuruste arvväärtused, millele tuleb kindlasti juurde lisada ka mõõtühikud. Kui tabelis 3 vaadeldavad suurused on mõõdetud juba mõne eelneva laboritöö käigus, võib kasutada varasemaid andmeid. Piirväärtustele/soovituslikele suurustele mitte-vastavate suuruste juurde märkida ka parandusettepanekud. Parandusettepanekuid esitades tasub kaaluda ka teostatavust (näiteks ruumi valgustatuse parandamiseks ei ole kindlasti mõtet lisada igale töökohale kohtvalgusteid laualampide
tervisehäirete ja haiguste vältimine. 4.3.2 Baaspiirangud Elektri-, magnet- või elektromagnetvälja toime inimorganismi erinevatele organitele, organsüsteemidele ja kudedele sõltub elektromagnetvälja sagedusest. Seoses sellega kasutatakse baaspiirangute määramiseks erinevates sagedusvahemikes erinevaid füüsikalisi suurus. Baaspiiranguid iseloomustavate suuruste: magnetvootiheduse, voolutiheduse, erineelduvuskiiruse ja võimsustiheduse maksimaalselt lubatud arvväärtused, sõltuvalt elektromagnetvälja sagedusest on toodud alljärgnevas tabelis: Sagedus MagnetvootiheduVoolutihedus Erineelduvuskiir Erineelduvuskiir Erineelduvuskiir Võimsustihedu sB J (mA/m2) us Sk(kogu keha) us Sk(pea ja us Sk (jäsemed) s S (W/m2) (mT) (ruutkeskmin (W/kg) kehatüvi) (W/kg) (W/kg) e väärtus)
Eesti Maaülikool Mihkel Raudsepp Liha-ja piimatehnoloogia II kursus Valiku põhiparameetrid Referaat Juhendaja: E. Orgmets Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus............................................................3 1.Jõudlus....................................................................4 1.1Piimajõudlus................................................4 1.2Lihajõudlus.................................................4 1.3Villajõudlus................................................5 1.4Munajõudlus................................................5 1.5Veojõudlus.................................................6 2.Eksterjöör............................................................6 2.1Pea...........................................................7 2.2Kael..............................
sissetulekust, mis iseloomustabki Keynesi psühholoogilise seaduse sisu. Järelikult, Jä lik lt 80% sissetulekutest i t l k t t tarbimise t bi i ning i ülejäänud ül jää d 20% säästetakse. ää t t k Tabelites on toodud näidena tarbimise ning säästude arvväärtused. Kogutarbimine sõltuvalt sissetulekust Säästufunktsioon S = -C0 + (1-c)*Qd C C0 Qd MPC (c) APC Kogusäästmine sõltuvalt sissetulekutest 180 100 100 0,8 1,8 S S0 Qd MPS (c) APS 260 100 200 0,8 1,3 -80 -100 100 0,2 -0,8 340 100 300 0,8 , 1,13 , -60
investeerida. Tuleb aga vaadata ja võrrelda mitut perioodi, et olla oma investeeringute tasuvuses kindel. Ja me näemegi, et juba teisel aastal langeb ROE lausa 45%, kolmandal võrreldes teisega 10% ja neljandal võrreldes kolmandaga 2%. Vahe esimese ja neljanda perioodi vahel on57%, mis on ebaloomulikult suur ja sellisesse ettevõttesse ei soovitaks küll investeerida. Sama näitavad ka kolmanda ja neljanda perioodi ROE arvväärtused, kuna investeeringu tasuvuseks peaks ROE olema vähemalt 15%, on aga vastavalt 9% ja 7%. 3.4. Pankrotitestid Pankrotiseaduse §1 kohaselt on pankrot kohtuotsusega välja kuulutatud maksejõuetus. Võlgnikku loetakse maksejõuetuks, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. (Internet http://www-1.mtk.ut.ee/doc/Finantsanalyys%20.pdf) 3.4.1. Edward Altmani mudel pankrotinäitaja 1
kui meelde jäi. Viimane, kolmas test oli nn ,,Memory" test, mis hõlmas endas katset kujundite, numbrite, tähtede, värvide, piltide ja sõnade peale. Ülesandeks oli valida õige vastuse variant. Testide tulemuslikuse hindamiseks andis autor igale testi küsimusele antud õigele vastusele teatud väärtusele. Näiteks esimeses testis tuli ühe pildi õigesti vastatud väärtuseks 6,25 punkti. Sarnaselt seeria esimesele testile omistas autor arvväärtused ka testiseeria teisele ning kolmandale testile.Seega sai testide tulemusi hinnata arvväärtusega, kus iga testi maksimaalskoor oli 100 punkti ning kõigi kolme vooru kõigile küsimustele õigesti vastates oli võimalik saada maksimaalsed 300 punkti vastavalt ka vastupidi kõigile testi küsimustele vääralt vastates oli testi tulemus 0 punkti. 2.1. LÜHIMÄLU TESTI TULEMUSED Test oli anonüümne, igas vanusegrupis osales testis ca 20 inimest, mõlemast soost võrdselt. 5
Töö esitamise tähtaeg on 25. oktoober. Töölehel SKP on andmed Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kohta ajavahemikus 2012 – 201 majandussektorite lõikes. Töölehel Rahvastik on andmed Eesti rahvaarvu kohta ajavahemikus 2012 – 2018 samade haldusü ÜLESANDED Ül 1. Koostada töölehel Rahvastik oleva tabeli alusel: joondiagramm Ida-Viru, Lääne-Viru ja Jõgeva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. Lisada diagrammile ka vastavate näitajate arvväärtused. NB! kasutada tabelis olevaid andmeid, neid ei ole vaja tõsta mujale. Ül 2. Korrastada tabel lehel SKP, st moodustada veerud aastate ja haldusüksuste (maakondade) ja Lisada kaks veergu ning leida töölehelt Rahvastik maakondade rahvaarvud igal aastal ja arvutada (sellel aastal ja selles haldusüksuses). Ül 3. Koostada tingimuspiirkond ja leida arendatud filtri (Advanced Filter) abil nende haldusüksuste nimekiri (unikaalsed väärtused), kus kasvõi ühel aastal vahemikus 2013 – 20
45b, kus see on sealse nööri parempoolseks haruks. Sellel on jõuks märgitud T2 . Kuid, joonistel 4.45b ja 4.46b on tegemist ühe ja sama nööriosa kahe poolega. Esimesel on see nööriosa plokikese 2 seisukohalt, teisel aga varda4 seisukohalt. Seega on siin tegemist mõju ja vastumõjuga. Kui joonisel 4.45b märkisime selle T2 , siis vastumõju kui jõuvektori tähistame T2 . Kuid, on hästi ka teada, et mõju ja vastumõju arvväärtused on võrdsed. Seega kokkuvõttes T1 T2 T2 T . Mugavuse mõttes võibki just selle arvväärtuse märkida jõu juurde. Muide, kõige täpsem on, kui jõu juurde märkida mõlemad, nii tema vektortähise kui ka mooduli, aga seda moodust kirjanduses eriti ei kasutata. Neljandaks, jäänud on veel panna jõud punkti D, kuhu on kinnitatud kerge jäik varras DE.
intervallid skaalajaotuste vahel pole võrdsed Intervallskaala – skaalajaotuste intervallid on võrdsed Vahemikskaala – nullpunkti asukoht kokkuleppeline – ajaskaala, Celsiuse skaala temperatuuri mõõtmiseks – võib leida vahesid, ei tohi leida suhteid Suhteskaala – nullpunkt fikseeritud absoluutselt – objekti pikkus, kaal, töötajate arv, käive, mingi tegevuse jaoks kulunud aeg Kuidas arvväärtused esinevad? Diskreetne skaala Pidev skaala Nimiskaalas ja järjestusskaalas mõõdetud tunnused – kvalitatiivsed tunnused Intervallskaalas mõõdetud tunnused – kvantitatiivsed tunnused Süstemaatiline viga – ebatäpne mõõtmisvahend (kell, kaal) või halvasti sõnastatud küsimus ankeedis Juhuslik viga – mõjutab mõõtmistulemust kord ühes, kord teises suunas
Kera puutujatasand on risti puutepunkti tõmmatud raadiusega. Kera pindala võrdub neljakordse suurringi pindalaga: S = 42. Kera ruumala võrdub ja raadiuse kuubi korrutisega: V = 3. 3.6.1. Näiteülesanded Leiame kera pindala ja ruumala, kui kera raadius on 3 cm. S = 42 = 4 x 32 = 36 (cm2) ~ 113,1 (cm2). V = 3 = x 33 = 36 (cm3) ~ 113, 1 (cm3). Saime huvitava tulemuse: kui kera raadius on 3 cm, siis kera pindala ja ruumala arvväärtused on võrdsed. KOKKUVÕTE Arv tähistab ringjoone pikkuse ja selle diameetri suhet, kuid see kerkib sageli esile ka sellistes küsimustes, mis pole ringjoonega näiliselt üldse seotud. esineb looduses pea kõikjal: silmnähtavalt on seotud kuu- ja päikesekettaga taevavõlvil; pisut liialdades võiks öelda, et DNA topeltheeliks pöörleb ümber ning hiljaaegu ilmutas end ka elementaarosakeste füüsikas.
kogunõudluskõverat allapoole 28. Vaadake joonist ning eeldusel, et alustatakse tasakaalutasemest intressimääraga r1 ja tasakaalutuluga Y1, määrake kindlaks, millised on uus tasakaalu intressimäär ning - tulu, kui maksukoormus alaneb: r2 ja Y3 29. Ajavahemikul 1929 kuni 1934 ehk Suure Depressiooni perioodil alanesid USAs järgmiste majandusnäitajate arvväärtused reaalne RKP, kodumajapidamiste tarbimiskulutused, (era)investeeringud, nominaalne intressimäär 30. Nn Pigou efekt sätestab, et alanevad hinnad suurendavad ostujõudu, mõjutades nii …………….. ja nihutades ………….. kõverat: tarbimiskulutusi; IS 31. Vaadake joonist ning eeldusel, et alustatakse tasakaalutasemest intressimääraga r1 ja tasakaalutuluga Y1, määrake kindlaks, millised on uus tasakaalu intressimäär ning -
kaardi koopia 2. Kasutatava ehitise kohta koopia ehitise kasutusloast, mille kohalik omavalitsus on väljastanud vastavalt ,,Planeerimis- ja ehitusseadusele" 3. Asendiplaani koos vee- ja kanalisatsiooni välisvõrkude plaaniga 4. Ruumide plaani koos seadmete paigutuse ning vee- ja kanalisatsiooni sisevõrkude plaaniga 5. Andmed käitlemisruumides kasutatud viimistlusmaterjalide kohta 6. Reguleeritava temperatuuri ja/või õhu suhtelise niiskusega ruumide vastava reguleeritava parameetri arvväärtused 7. Käitlemisprotsessi tehnoloogiline skeem 8. Andmed projekteeritud ning planeeritava või tegeliku tootmis- või töötlemisvõimsuse kohta 9. Andmed käitlemisettevõtte ladude mahutavuse ja eeldatava toodangu mahu kohta 10. Käitlemisettevõttes kasutatava vee nõuetekohasust tõendav vee analüüsi katseprotokollid 11. Puhastamis- ja desinfitseerimisplaan 12. Kahjuritõrjeplaan 13. Jäätmete kogumise, äravedamise ja kahjustamise plaan 14. Töötajate toiduhügieenikoolituse kava 15
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
