Millises juhis kandub ajaühikus edasi suurim millises vähim elektrilaeng?

Vastus leiad õppematerjalist: Voolutugevus-ampermeeter

Millises juhis on voolutugevus suurim millises vähim?

Vastus leiad õppematerjalist: Voolutugevus-ampermeeter

Voolutugevus-ampermeeter (0)

Keskkool - Füüsika - Elektriõpetus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mida nimetatakse voolutugevuseks?
Kuidas arvutatakse voolutugevus?
Millises juhis kandub ajaühikus edasi suurim millises vähim elektrilaeng?
Millises juhis on voolutugevus suurim millises vähim?
Kui suur elektrilaeng läbis 5 minuti jooksul juhi A ristlõiget?
Kui suur elektrilaeng läbis 5 minuti jooksul juhi B ristlõiget?
Kui pika aja jooksul läbib juhi A ristlõiget sama suur elektrilaeng kui juhi B ristlõiget 5 minuti jooksul?
Kui suur on voolutugevus juhis A mõõtmise lõpphetkel?
Kui suur on voolutugevus juhis B kui aega oli kulunud 10 minutit?

Voolutugevus . Ampermeeter .

Mida nimetatakse voolutugevuseks ? Kuidas arvutatakse voolutugevus? Mis on voolutugevuse ühikuks ja tähiseks?
Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis arvuliselt on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega.
q
I = — A
t
Voolutugevuse ühikuks on 1 amper (A) Voolutugevuse tähiseks on I

Kirjuta füüsikaliste suuruste tähised ja mõõtühikud.
tähis
ühik
aeg
t
s(sekund)
elektrilaeng
q
C
voolutugevus
I
A

Joonisel on skemaatiliselt kujutatud metalljuhi ristlõiget läbivaid suunatult liikuvaid elektrone.

Millises juhis kandub ajaühikus edasi suurim, millises vähim elektrilaeng? .

Ajaühikus kandub suurim elektrilaeng edasi juhis B.
Ajaühikus kandub vähim elektrilaeng edasi juhis C

Millises juhis on voolutugevus suurim, millises vähim?

Suurim on B-s
Vähim on C-s

Tee järeldus, millest ja kuidas sõltub voolutugevus juhis.

Mida suurem on vabade laengukandjate suunatud liikumise kiirus, seda suurem hulk vabu laengukandjaid läbib ajaühikus juhi ristlõiget ja seda suurem on ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaeng ehk voolutugevus juhis
Voolutugevus on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud laenguga.
I = q/t A
Voolutugevus on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud laenguga.
(I-on voolutugevus ja q-on elektrilaeng, mis läbib juhtme ristlõiget aja- t vältel)

Ringista õige valik .
V Teisendamine:
1µA(mikroamper)=0,000001A ehk 1*10-6A
1A= 1000000 µA=1*106
1mA( milliamper )=0,001A ehk 1*10-3 A
1A=1000mA
1nA(nanoamper)=0,000000001A ehk 1*10-9 A
1kA( kiloamper )=1000A ehk 1*103 A
oolutugevus juhis on 3 A, järelikult juhi ristlõiget läbib (1s, 3s) jooksul elektrilaeng suurusega (1 C, 3 C).

Teisenda:
5 A= 5000mA;
65 A= 65000 mA;
430 mA= 0,43 A;
30 mA= 0,03 A;
200 μA= 0,0002 A; ehk 2*10-4
3200 μA= 0,0032 A; ehk 32*10-3
3 A= 0,003 kA; 3*10-3
5 kA=5000 A;
520 A=0,52 kA

Ampermeeter ühendatakse vooluringi jadamisi. Kummal vooluringil on kasutuses ampermeeter? Täienda joonist ampermeetri sümboliga sinna, kuhu peab olema ühendatud ampermeeter.

Joonisel kujutatud ampermeetri mõõtepiirkond on 0 – 5 A. Täienda joonist, lisades sinna skaala arvväärtused. Leia ampermeetri näit.
20 jaotist
5/20=0,25 on ühe jaotise väärtus. Ampermeetri näit on 1,25A

Mida kauem on juhis elektrivool , seda suurem elektrilaeng läbib juhi ristlõiget. Graafikul on kujutatud juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu sõltuvus ajast kahes erinevas juhis. Leia graafikult vastused järgmistele küsimustele:

Kui suur elektrilaeng läbis 5 minuti jooksul juhi A ristlõiget? - 150C

Kui suur elektrilaeng läbis 5 minuti jooksul juhi B ristlõiget? – 40C

Kui pika aja jooksul läbib juhi A ristlõiget elektrilaeng suurusega 210 C - 7min

Kui pika aja jooksul läbib juhi B ristlõiget elektrilaeng suurusega 90 C - 10min

Kui pika aja jooksul läbib juhi A ristlõiget sama suur elektrilaeng kui juhi B ristlõiget 5 minuti jooksul?-1,5min.

Kui suur on voolutugevus juhis A mõõtmise lõpphetkel? 1A=1C/1s
I=q/t; I=300C/600sek; I=0,5A

Kui suur on voolutugevus juhis B kui aega oli kulunud 10 minutit?
q-90C; t-10min=600sek
I=90/600
I=0,15A

Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga.
Joonisel 1 ja 2 on kujutatud kahe ampermeetri skaalad .

Kui suur on kummagi ampermeetri mõõtepiirkond? 0-amprist 10-amprini.

Joonisel 1 kujutatud ampermeetri mõõtepiirkond on 0-amprist 10-amprini.
Joonisel 2 kujutatud ampermeetri mõõtepiirkond on 0-amprist 3-amprini

Kui suur on kummagi ampermeetri skaala jaotise väärtus?
Joonisel 1 kujutatud ampermeetri skaala jaotise väärtus on 10A/20(20 vahet)=0,5A
Joonisel 2 kujutatud ampermeetri skaala jaotise väärtus on 3A/15(15 vahet)=0,2A

Kui suur on voolutugevus, mida ampermeetritega mõõdetakse?
Joonisel 1 kujutatud ampermeetri näit on 15*0,5(ühe jaotise voolutugevus)=7,5A
Joonisel 2 kujutatud ampermeetri näit on 3*0,2=0,6A

Laetud autoaku võib anda 10 tunni jooksul voolu tugevusega 6 A. Kui suur laeng läbib selle aja jooksul aku vooluringi?
I=q/t; t=10h;=3600sek; I=6A q=?
q=I*t; q=6*3600=21600C
t=Q/t

Raadioaparaat tarbib voolu tugevusega 100 mA. Kui suur laeng läbib tema vooluringi 5 minuti jooksul?
I=100mA=0,1A
t=5min=300sek
q=?
q=0,1*300=30C

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 17 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-02-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Konnakivi Õppematerjali autor

1. Mida nimetatakse voolutugevuseks Kuidas arvutatakse voolutugevus Mis on voolutugevuse ühikuks ja tähisks.
Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis arvuliselt on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega.
q
I = — A
t
Voolutugevuse ühikuks on 1 amper(A) Voolutugevuse tähiseks on I
2. Kirjuta füüsikaliste suuruste tähised ja mõõtühikud.
tähis ühik
aeg t s(sekund)
elektrilaeng q C
voolutugevus I A

amper voolutugevus elektrilaeng ampermeetri mõõtepiirkond jaotise väärtus ampermeetri skaala

Sarnased õppematerjalid

txt

Elektrivool

hendatud elektroskoobilt kadus laeng hetkeliselt, puupulga abil Maaga hendatud elektroskoobi thjenemiseks kujunes aga mitu sekundit. Kas voolutugevus oli suurem puupulgas vi metallvardas? Phjenda. Voolutugevus oli suurem metallvardas, sest metallvardas on rohkem vabu laengukandjaid. Laeng lheb kiiremini Maasse. 8. Teisenda. 0,005A = 5 mA 350mA = 0,35 A 9. Joonisel 1 on kujutatud ampermeetri skaala. Kui suur on selle ampermeetri skaala jaotise vrtus ja ampermeetriga mdetud voolutugevus? Ampermeetri mtepiirkond on 0A - 10A. (skaalal: suuri kriipse - 11, kahe suure kriipsu vahel on kriipse 1, kokku - 10; ampermeetri nool on viienda vikese kriipsu peal) Skaala jaotise vrtus on 0,5A Mdetud voolutugevus on 2,5A 10. Taskulambipirnis on voolutugevus 200mA. Kui suur elektrilaeng lbib taskulambipirni 2 minuti jooksul? Andmed: I= 200mA = 0,2A I= q/t q= I*t t= 2 min = 120s q= 0,2A * 120s = 24C q= ?

Füüsika

doc

Info elektrivoolu kohta ja valemid

Galvanomeetri töö aluseks on püsimagneti ja mähisega raami vastastikmõju. Raam võib enda telje ümber kergesti pöörduda ning selle küljes on osuti, mis pöördub koos raamikesega, kui selles tekitatakse elektrivool. Et saam läheks voolu katkestamisel algasendisse tagasi, on selle külge kinnitatud vedru. Galvanomeeter on varustatud skaalaga ning vastavalt voolu suunale mähises pöördub osuti skaala keskpunktist kas ühele või teisele poole. Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis arvuliselt on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega (I=q/t, voolutugevus=elektrilaeng/aeg). Mida suurem on ajaühikus edasikandunud elektrilaeng e. mida suurem on vabade laengukandjate suunatud liikumise kiirus, seda suurem on voolutugevus juhis. Voolutugevuse ühikuks on 1 amper (1 A, tuletatud prantsuse füüsiku André Marie Ampére nimest; 1A=1C/1s). Voolutugevus võib olla erineva suurusega (elektripardlis 0

Füüsika

doc

Elektrivool - alalisvool

elektronide puudujääk, negatiivselt laetud kehadel on elektronide ülejääk-samanimelised öaetud kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. · Elektrilaengu jäävuse seadus-elektriliselt isoleeritud süsteemi sumaarne laeng ei muutu. q1+q2+q3+...+qn=0 q-süsteemis olevate kehade laengud[1C] · Elektriliselt isoleeritud süsteemiks nimetatakse sellist süsteemi läbi mille ei saa kulgeda elektrivool. · 1 C on niisugune laeng mis läbib ühes sekundis juhi ristlõiget kui voolutugevus juhis on 1amper. · Punktlaeng on selline laetud keha mille mõõtmed antud tingimustes ei ole olulised.. · Lähimõju teooria kohaselt mõjutavad laengud teineteist mingi vahelüli(niit, juht, varras) kaudu. Üldisemas mõttes aga keskkonna kaudu milles mõju kandub edasi ühest punktist teise. · Kaugmõju teooria kohaselt toimub mõju edasi kandumine vahetult läbi tühjuse. · Elektrivälja tugevus antud välja punktis võrdub sellesse välja punkti asetatud laengule

Füüsika

odt

Elektriväli ja magnetväli

1.Pinge külmkapi elemendil on 230 V ja vool selles on 0,60 A. Kui palju energiat kulutab selline külmkapp ühe kuu jooksul? Vastus: 360 MJ 2.Osakestefüüsikas esitatakse ka osakeste masse tihtipeale elektronvoltides. Aluseks on võetud tuntud seos energia ja massi vahel: E = mc2. Teades, et elektroni laeng on 1,6×10-19 C ja valguse kiirus c = 3×108 m/s, leia u-kvargi mass kilogrammides, kui elektronvoltides on see 2,3 MeV. Vastus: 4,1*10-30 kg Voolutugevus Elektrivool- laengukandjate suunatud liikumine. Voolutugevus- näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Voolu suunaks on positiivsete laengukandjate liikumise suund. Ühik: 1 A (üks amper) Tähis: I Valem: I = q : t (Voolutugevus = elektrilaeng : aeg) Kontrollküsimused: 1.Olgu elektrivool läbi lambi hõõgniidi 0,31 A. Mitu elektroni läbib hõõgniidi ristlõiget ühe sekundi jooksul? Vastus: 1.9 * 1018 2.Milline on kokkuleppeline elektrivoolu suund?

Bioloogia

doc

3 faasiline mootor

7 Üksiku elektroni laeng on praktiliseks kasutamiseks liiga väike. Elektronide hulka mingil kehal nimetatakse elektriliseks laenguks ja tähistatakse rahvusvaheliselt Q tähega. Elektrilaengu mõõtühikuks valiti kulon, mida tähistatakse C tähega (venekeelses kirjanduses K). Keha omab laengu 1 C kui ta mahutab endas 6,2510 18 elektroni laengu. 1kulon on elektrihulk, mis läbib juhi ristlõiget 1 sekundi jooksul kui voolutugevus on 1 amper ehk 1kulon = 1 ampersekund. 1.5 ELEKTRIVÄLI Elektriväli tekib laetud keha ümber. Elektriväljaks nimetatakse elektrilaengut kandva keha ümbrust, kus ilmnevad elektrilised jõud, mis avaldub mehaanilise jõuna teistele laetud osakestele. Elektriväli ei koosne aineosakestest. Inimene ei tunneta elektri- välja. Elektrivälja olemasolu saab kindlaks teha laetud kehaga. Elektrivälja võib kindlaks teha kui viia laetud keha lähedusse

Elektrotehnika

docx

Elektrotehnika

kergelt laenguta esemeid enda külge. Tõmbuvad / tõukuvad mehaanilise jõuga, mille suuruse määrab laengute suurus ja vahekaugus. Meh jõud on seda tugevam, mida suuremad on nende kehade laengud ja mida väiksem on nende vahekaugus. Elektronide hulk = laeng = tähis Q. Ühik kulon. Keha omab laengu 1C, kui mahutab endas 6,25 * 10 astmel 18 elektroni laengu. 1C on elektrihulk, mis läbib juhi ristlõiget 1 sek jooksul, kui voolutugevus on 1 amper ehk 1C = 1 ampersekund. Elektriväli Elektriväljaks nim elektrilaengut kandva keha ümbrust, kus ilmnevad elektrilised jõud, mis avaldub mehaalinise jõuna teistele laetud osakestele. Elektriväli ei koosne aineosakestest. Inimene ei tunneta elektrivälja. Elektrivälja olemasolu saaab kindlaks teha laetud kehaga. Jõujooned on mõeldavad jooned elektriväljas, mida mööda püüab liikuda sellesse välja asetatud keha

Elektroonika

doc

Elekterilaeng

16. Mis on vool metallides ja elektrolüütides? Elektrivool metallides on vabade elektronide suunatud liikumine. Elektrolüütides ioonide suunatud liikumine. 19. Voolu soojuslik, magnetiline ja keemiline toime? Soojuslik kõik juhid mida elektrijuhid läbivad soojenevad. Magnetiline vooluga juhitud kehade ümber tekivad magnetilised omadused. Keemiline esineb ainult elektrolüütides. Voolu toimel eralduvad juhist tema koostisosad. 20. Mis on voolutugevus? Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur laenguhulk läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus. Arvuliselt on voolutugevus võrdne juhi ristlõiget läbinud laengu ja läbimiseks kulunud aja jagatisega. Ühik on amper-A. I=q/t 21. Mis tähendab, et voolutugevus on 1A? Voolutugevus on 1A siis, kui juhi ristlõiget läbib 1 sekundi jooksul 1 kuloni suurune laeng. 22. Millega mõõdetakse voolutugevust? Kuidas ühendatakse? Ampermeetriga, jadamisi tarbijaga. 23

Füüsika

pdf

Alalisvool - valemid

Valemid alalisvool Valemid alalisvool 1. Voolutugevuse definitsioon 1. Voolutugevuse definitsioon kus I voolutugevus juhis (A), q juhi ristlõiget läbinud laeng (C), t ajavahemik, mille jooksul juhti laeng läbis kus I voolutugevus juhis (A), q juhi ristlõiget läbinud laeng (C), t ajavahemik, mille jooksul juhti laeng läbis 2. Voolutugevuse arvutamine 2. Voolutugevuse arvutamine

Füüsika

Rohkem sarnaseid