a Oks Oks RT Re d RT 8,314x 298x 2,303 a = 0 + zF ln Re d , kus F 2,303 = 96487 = 0,059 V Ag/AgCl/KCl standardpotentsiaal on 0,241 V =0 + 0,059/z *log a Zn2+,Zn= -0,763 + 0,059/2 *log(0,048)= -0,802 V Cu2+,Cu= 0,337 + 0,059/2 * log(0,2*0,104)= 0,287 V E''arv = 0,802 + 0,287 = 1,089 V Järeldus: Sain katsest 3 EMJ väärtust, mis peaksid kõik kokku langema. E (mõõdetud) erineb E' arvutuslikust 0,1%; E (mõõdetud) erineb E'' arvutuslikust 7,99 %. Leian, et katse oli tehtud õnnestunult.
Ag/AgCl/KCl standardpotentsiaal on 0,241 V. Aktiivsustegurid ja normaalpotentsiaalid käsiraamatust. . Ülejäänud arvutused on näha tabelist või on üleskirjutamiseks liiga elementaarsed. JÄRELDUSED Katsest sain 3 elektromotoorjõu väärtust: mõõdetud, mõõdetud/arvutuslik ja arvutuslik. Üldiselt peaksid kõik kolm kokku langema. Minul satuvad nad tõesti üksteisele üsna lähedale: E(mõõdetud) erineb E'(arvutuslikust) kõigest 0,7% ning E(mõõdetud) E''(arvutuslikust) 9,2%. Leian selle olevat üsna heaks tulemuseks.
õmblus puruneb sellises pinnas, kus keevisõmbluse materjali paksus on vähim; 4.24. Määratlege keevisliite tugevustingimus mitme keevisõmbluse korral! *liite koormus F jaguneb kõigi keevisõmbluste vahel (sõltuvalt nende asukohast); *iga õmluse sisejõud Q arvutatakse tasakaalutimgimustest (lõikemeetodiga): **tugevustingimus peab olema täidetud iga õmbluse kohta eraldi: 4.25. Miks peab keevisõmbluse tegeliku pikkuse võtma arvutuslikust pikkusest suurema? Keevisõmbluse otste kvaliteet on alati halvem, seetõttu keevisõmbluse tegelik pikkus võetakse kogemuslikult (arvutuslikust) pikem (vähemalt 10 mm või hK võrra)
Kontrollime, kas nõutud ping on tagatud, kui arvutada tõenäose pingu, P = 0,97. Arvutatakse tõenaosed minimaalsed ja maksimaalsed pingud: Na = (Nmax + Nmin)/2 = (0,113 + 0,056) / 2 = 0,0845 mm TD = 0,03 mm Td = 0,022 mm Cp = 0,27 0,0745 0,372 0,0945 Järelikult tõenäosusega P = 0,95 satub liite ping vahemikku 0,0745 mm kuni 0,0945 mm (või 95% pingudest on selles vahemikkus). Seega tõenäone minimaalne ping on suurem nõutavast arvutuslikust parandiga pingust: Ntmin > Nminarv ehk 0,0745 > 0,056 mm - s.t liide on piisavalt tugev. Viimasena kontrollitakse, et valitud pingistu korral liite kontaktialas tekkiv survepinge ei põhjustaks materjali voolamist. Maksimaalne lubatav pinge rummule (väärtus, mis on üle pT väärtuse põhjustab materjali voolamist): 98 MPa Maksimaalne lubatav survepinge võllile (et vältida materjali voolamist): 185 MPa
läbiva telje suhtes Wx = 11,0 cm3 Nurkprofiili telje asukoht: 3. Keevisõmbluste sisejõudude analüüs 4. Keevisõmbluste tugevusarvutus Tugevustingimus: Keevisõmbluse lõikepinna pindala: Keevisõmbluse pikkused: Keevisõmbluse kaatet hK=T hK= 8 mm Pikema keevisõmbluse arvutuslik pikkus: Lühema keevisõmbluse arvutuslik pikkus: Õmbluse tegelik pikkus võetakse arvutuslikust veidi suurem (hK võrra): 5. Vahelehe mõõtmed Vahelehe paksus on valitud sama, mis sama kandevõimega neetliites: =8 mm Vahelehe laius: 6.Keevisõmbluste kontroll lõikele Pikema keevisõmbluse kontroll lõikele: Lühema keevisõmbluse kontroll lõikele: Tugevustingimused on täidetud 7. Nurkteraste kontroll tõmbele NL- ühe nurkterase pikijõud
läbiva telje suhtes Wx = 11,0 cm3 Nurkprofiili telje asukoht: 3. Keevisõmbluste sisejõudude analüüs 4. Keevisõmbluste tugevusarvutus Tugevustingimus: Keevisõmbluse lõikepinna pindala: Keevisõmbluse pikkused: Keevisõmbluse kaatet hK=T hK= 8 mm Pikema keevisõmbluse arvutuslik pikkus: Lühema keevisõmbluse arvutuslik pikkus: Õmbluse tegelik pikkus võetakse arvutuslikust veidi suurem (hK võrra): 5. Vahelehe mõõtmed Vahelehe paksus on valitud sama, mis sama kandevõimega neetliites: =15 mm Vahelehe laius: 6.Keevisõmbluste kontroll lõikele Pikema keevisõmbluse kontroll lõikele: Lühema keevisõmbluse kontroll lõikele: Tugevustingimused on täidetud 7. Nurkteraste kontroll tõmbele
tasakaaluolekusse. · Tasakaalukonstant Vee ioonkorrutis Happe ja aluse dissotsiatsioonikonstandid Dissotsiatsioonikonstandid konjugeeritud happe-alus paarile Vesinikioonide kontsentratsioon nõrkade hapete lahustes Vesinikioonide kontsentratsioon nõrkade aluste lahustes Iseseisev töö ja kordamine · Aktiivsus- (a, mol/dm3).ioonide näiv, efektiivne kontsentratsioon, mis iseloomustab lahuse tegelikke omadusi ja on väiksem (või võrdne) arvutuslikust · ai = iCMi kus i iooni aktiivsustegur;CMi vastava iooni molaarne kontsentratsioon mol/dm3 · termodünaamiline tasakaalukonstant · kontsentratsiooniline tasakaalukonstant Lahuse ioonne jõud ja selle arvutamine · Ioontugevus- Kus Ci on iooni molaarne kontsentratsioon; zi iooni laeng. · Aktiivsuskoefitsient Debye-Hückeli lihtsustatud võrrand
l l 11,2 ja klassiruumis 4,2 . sm 2 s m2 6. Kui suur on erinevus qtot ning standardi tabelist saadud tulemuste vaheline erinevus protsentides? qtot tuleb tabeli arvuga 9,3% väiksem. 7. Formuleeri järeldus antud töö kohta. Arvesta kindlasti reaalse mõõtmispunkti erinevust ülesande püstitustes käsitletust! Kuna mõõtmistulemused erinevad arvutuslikust ainult 9,3%, siis peaks selle ruumiga korras olema, kui on 20m2 kohta 15 inimest.
o Nõuded kehtivad ajutiste elektripaigaldiste kohta, mida kasutatakse: *uusehitustöödel; *olemasolevate ehitiste remondil, ümberehitamisel, laiendamisel või lammutamisel; *avalikel ehitusaladel ja platsidel; *mullatöödel jne. LOENG 5 Juhtme ja kaabli erinevus mantel. L1 pruun, L2 must, L3 hall = faasijuhid; PE kollaroheline = kaitsejuht; N helesinine = neutraaljuht. LOENG 6 Liigvool arvutuslikust voolust ohtlikult suurem vool, millel võib/ei või esineda ohtlikke tagajärgi. Põhjustajaks võib-olla kas elektritarviti ülekoormus või elektriahelate rikked. Liigkoormusvool vooluahela liigvool, mis ei ole tingitud rikkest. Lühisvool liigvool, mis tekib tavaolukorras eri potentsiaaliga pingestatud osade väga väikese takistusega ühenduse korral. Kaitse on vajalik iga vooluahela alguses ja
kaitsekihi suurendamine survetsoonis või survetsooni ümbritseva põikiarmatuuri kasutamine) või piirata survepinge suurust. 27. Betooni arvutuslikud pinge-deformatsioonidiagrammid (p 2.1). Diagrammid käivad normaallõike kohta (lõige, mis on elemendi peateljega risti, st. normaaliks peatelg) Painutatud, surutud või tõmmatud raudbetoonelemendi tugevusarvutusel lähtutakse betooni ja terase pingete - ja suhteliste deformatsioonide - arvutuslikust seosest. Betooni arvutuslik pingedeformatsioonidiagramm võtab arvesse osavarutegurit 1,5. Kasutatakse paraboolset ja bilineaarset graafikut 28. Armatuuri arvutuslikud pinge-deformatsioonidiagrammid (p 2.1). Armatuur Tugevuskontrollil võib kasutada joonisel 2.4 esitatud kahest sirglõigust koosnevat armatuurterase idealiseeritud pingedeformatsioonidiagrammi. Diagrammil näidatud arvutuslikud suurused saadakse idealiseeritud normatiivse diagrammi jagamisel
aspartaat. · Eluaadi maht kuni dekstraansinise kõrgeima kontsentratsioonini (V xmin = Vv) oli 24,75 ml · Eluaadi maht valgu kõrgeima kontsentratsiooni fraktsiooni väljumiseni oli 28,75 ml. · Eluaadi maht viimasena väljunud komponendil oli 66,75 ml. D. Viimasena väljunud komponendi elueerumismahtu võrdlus arvutusliku V xmax väärtusega. Arvutuslik Vxmax = 67,86 ml Katset läbiviides sain viimasena väljunud komponendi elueerumismahuks 66,75 ml. Minu saadud tulemus erineb arvutuslikust 1,11 ml võrra. Suhteline viga seejuures on umbes 1,64%, mis tähendab, et tulemused on üsnagi kokkulangevad. Viga võis tekkida kolonni mahu mõõtmisel. E. Rf = (Vx Vxmin) / (Vxmax Vxmin) Segu sisaldas aromaatse tuumaga valku, seega leian tema liikuvusteguri väärtuse: Rf = (28,75 - 24,75) / (66,75 - 24,75) = 0,095
= konkreetse ülesande (koormusseisundi) 1.31. Milles seisneb tugevusvaru? Tegelik tug./Nõutav tugevus puhul ohutuks loetud pinge: 1.32. Mis on varutegur? = tugevusvaru arvuline näitaja: 2.34. Selgitage tugevustingimuse olemust! pingete väärtused ei tohi ületada 1.33. Määratlege tegelik varutegur! S -näitab, mitu korda (detaili) tegelik lubatavate pingete väärtusi mitte üheski detaili punktis tugevus erineb arvutuslikust (näitab tegeliku olukorra ohtlikkust) 2.35. Kui mitut tugevustingimust peab detail rahuldama? *** 1.34. Määratlege nõutav varutegur! varutegur [S] - näitab, mitu korda (detaili) 2.36. Mis on Lüders'i jooned? *** tegeliku suurima pinge väärtus peab ületama arvutuslikku enne materjali 2.37. Kirjeldage tõmmatud/surutud detaili purunrmist nihkel! *** piirseisundi saabumist (lühiajaliselt või avariiolukorras) konstruktsiooni kõige 2.38
koormusintensiivsusest. 3. Tõmbepinged kõigi asfaltbetoonkihtide alapinnas. Sõltub elastsusmoodulitest, kihipaksustest, kontaktpinna erisurvest, asfaldi tõmbetugevusest, erinevatest teguritest, mis sõltuvad tee klassist, koormustest ja AB täitematerjalidest. 4. Arvutus külmakergetele. Sõltub klimaatilistest tingimustest sh külmumissügavusest, pinnaste külmakerkelisusest, soojustehnilistest ekvivalentidest, pinnasevee arvutuslikust tasemest. 10) Liiklusloendus ja koormussagedus (viimase märksõnaks siirdetegur, 10t telg) Katendiarvutuse põhiosaks on koormussagedus, kus sõiduautode hulk ei oma tähtsust, sõiduautod mõjutavad vaid läbi naastrehvide kulutamise. Mõjutab rasketehnika. Liiklussagedus on autode füüsiline hulk. See jagatakse vastavalt juhendile erinevateks liikideks ning arvutatakse koormussagedus. Liiklussagedus on oluline tee klassi määramiseks ning koormussagedus teekonstruktsiooni arvutamiseks.
Tõstetud äärekiviga saared on kõige efektiivsemad. 16. Kui suured peavad olema eraldavad saared ? Eraldavad saared peavad maantee tingimustes olema vähemalt 30 m pikad. Linna tingimustes peab seda tüüpi saarte laius olema vähemalt 1,5 m ja pikkus vähemalt 4 m. 17. Millest lähtutakse pöördetee laiuse määramisel ? Pöördetee laiuse määramisel tuleb lähtuda pöörderadade arvust, pöörderaadiusest, arvutuslikust autost, sõiduraja normaallaiusest ja tüüpolukorrast, (neid on kolm). 18. Nimeta tüüpolukorrad, mis mõjutavad pöördetee laiust ? I tüüp üherajaline ühesuunaline liiklus, kus hädapeatunud sõidukist möödasõit pole võimalik kõrge äärekivi ja väikese raja laiuse tõttu II tüüp üherajaline ühesuunaline liiklus, kus hädapeatunud sõidukist möödasõit on võimalik III tüüp kaherajaline sõiduosa, kus liiklus toimub kas ühes või kahes sõidusuunas.
Valemist nähtub, et sumbumatute võnkumiste periood sõltub geograafilisest laiusest.
Seepärast valitakse sumbatute võnkumiste periood võrdseks 84,3 minutiga mingi kindla laiuse jaoks,
mida nimetatakse arvutuslikuks laiuseks, mida tähistatakse φ *
Kui tundliku elemendi peatelje sumbumatute võnkumiste periood erineb 84,3 minutist, tekib
vurrkompassi näidus viga, mida nimetatakse esimest tüüpi inertsiaalseks veaks.
Kui manööver sooritatakse laiuses, mis on suurem arvutuslikust, siis nagu näitab valem, on
sumbumatute võnkumiste periood suurem s.t. T*
30. Mis on materjali katkepinge? Katkepinge, pinge (punkt E), mille korral materjal puruneb 31. Milles seisneb tugevusvaru? Tugevusvaru peab olema igal konstruktsioonil, et see püsiks ka äärmuslikes oludes. 32. Mis on varutegur? Varutegur on tegeliku tugevuse ja nõutava tugevuse jagatis.Tavaliselt 1,5 33. Määratlege tegelik varutegur! Tegelik varutegur S - näitab, mitu korda (detaili) tegelik tugevus erineb arvutuslikust (näitab tegeliku olukorra ohtlikkust). 34. Määratlege nõutav varutegur! Nõutav varutegur [S] - näitab, mitu korda (detaili) tegeliku suurima pinge väärtus peab ületama arvutuslikku enne materjali piirseisundi saabumist (lühiajaliselt või avariiolukorras) konstruktsiooni kõige ohtlikkumas punktis. 35. Nimetage aspekte, mis mõjutavad varuteguri valikut! Koormusolukorra määramatuse hinnang (kui koormusi saab hinnata vaid ligikaudselt, tuleb
2.15. Kuidas laotub pikkepinge? Pikkepinge (tõmbepinge või survepinge) laotub üle varda ristlõike ühtlaselt (kõigis varda ristlõike punktides on üks ja sama väärtus): 2.16. Selgitage lubatavat pinget! konkreetse ülesande (koormusseisundi) puhul ohutuks loetud pinge: 2.17. Mis on tegelik varutegur? Varutegur on tegeliku tugevuse ja nõutava tugevuse jagatis.Tavaliselt 1,5 Tegelik varutegur S näitab, mitu korda (detaili) tegelik tugevus erineb arvutuslikust (näitab tegeliku olukorra ohtlikkust). 2.18. Mis on nõutav varutegur? Nõutav varutegur [S] näitab, mitu korda (detaili) tegeliku suurima pinge väärtus peab ületama arvutuslikku enne materjali piirseisundi saabumist (lühiajaliselt või avariiolukorras) konstruktsiooni kõige ohtlikkumas punktis. 2.19. Miks peab varuteguri väärtus olema optimaalne? Väikese varuteguriga konstruktsioonil on väike töökindlus, suure varuteguriga konst. on keskmiselt kõrgem hind. 2.20
Plastilisel mahukahanemisel vähendavad kiudude nakkeomadused pragude teket samnuti. Teraskiudude mõju algab alles siis, kui betoon hakkab kivistuma ja siduma ennast kiududega. Uurimised on siin näidanud parimatena lainelise kujuga kiude. Muud põhjused, mis võivad olla pragunemise allikaks · Halvasti ette valmistatud pinnase ebaühtlane tugi põrandaplaadile · Pinnases olev paisuva savi kogumid · Pinnavees või põhjavees sisalduvad sulfaadid · Põrandale langevad arvutuslikust suuremad koormused, eriti ehitusstaadiumis · Löökkoormused · Armatuurvarraste korrosioon · Räni leelise reaktsioonist põhjustatud sisepinged · Plaadi servades ja nurkades külmumisest ja sulamisest põhjustatud pragunemised · Muutused pinnase struktuuris külgneva ehitustegevuse tõttu näiteks vaiatööd · Temperatuurikahanemised, nagu terav temperatuurilangus koheselt valu järgselt · Liiga varane või liigne liiklus ehitusstaadiumis · Puudulik projektlahendus
Varutegur = tugevusvaru arvuline näitaja: Tugevusvarutegur = nõutav tugevus Varutegureid eristatakse iseloomu järgi: Tegelik varutegur S näitab, mitu korda (detaili) tegelik tugevus erineb arvutuslikust (näitab tegeliku olukorra ohtlikkust) Nõutav varutegur [S] näitab, mitu korda (detaili) tegeliku suurima pinge väärtus peab ületama arvutuslikku enne materjali piirseisundi saabumist (lühiajaliselt või avariiolukorras) konstruktsiooni kõige ohtlikkumas punktis PROBLEEM: Liiga väike varutegur Liiga suur varutegur konstruktsiooni
Igas juhtimispunktis peavad olema roolilehe pöördenurga näitaja. 10) Aksonomeetri näidu ja roolilehe faktiline erinevus ei tohi olla rohkem kui 1o kui rool on diametraaltaspinnas. 11) Roolilehel peavad olema käigu piirajad, kus üks piiraja lülitab roolimasina välja roolilehe nurga max = 35o juures ja teine piiraja kujutab endast tuge, mis väldib rumpli ümberpaigutuse suurema nurga kui = + 1,5o juures. 12) Rooliseadmed peavad taluma ülekoormust 1 minuti jooksul varuteguriga 1,5 arvutuslikust momendist. Laevamehaanika kateeder EESTI MEREAKADEEMIA Kursusetöö: Laeva abimehhanismid 5 Sergei Dombrovski MM42 1.2 Rooliseadme valiku põhjendus Valisin pöördhüdromootoriga roolimasina kuna see on: 1. lihtsa ehitusega
Algkäivitusmoment Sadulmoment Oluline on teada, et asünkroonmootori moment on võrdeline pinge ruuduga. See tähendab, et kui mingil põhjusel toitevõrgus pinge langeb ja moodustab nimipingest näiteks vaid 70% ehk 0,7, 2 siis suudab mootor arendada vaid 0,7 = 0,49 ehk vähem kui pool arvutuslikust momendist. Küllalt suure tõenäosusega võib siis koormusmoment olla suurem kui vääratusmoment. Siis mootor vääratub kiirus väheneb nullini ning tekib sisuliselt lühistalitlus. Asünkroonmootori käivitusvoolu vähendamiseks ja käivitusaja juhtimiseks sobib hästi sujuvkäiviti (soft starter). Kui on vaja ka reguleerida kiirust, siis lahendab kõik probleemid sagedusmuundur. Mootori pöörlemissuuna muutmiseks tuleb klemm- karbis omavahel vahetada kaks toitepingejuhet.
Algkäivitusmoment Sadulmoment Oluline on teada, et asünkroonmootori moment on võrdeline pinge ruuduga. See tähendab, et kui mingil põhjusel toitevõrgus pinge langeb ja moodustab nimipingest näiteks vaid 70% ehk 0,7, 2 siis suudab mootor arendada vaid 0,7 = 0,49 ehk vähem kui pool arvutuslikust momendist. Küllalt suure tõenäosusega võib siis koormusmoment olla suurem kui vääratusmoment. Siis mootor vääratub kiirus väheneb nullini ning tekib sisuliselt lühistalitlus. Asünkroonmootori käivitusvoolu vähendamiseks ja käivitusaja juhtimiseks sobib hästi sujuvkäiviti (soft starter). Kui on vaja ka reguleerida kiirust, siis lahendab kõik probleemid sagedusmuundur. Mootori pöörlemissuuna muutmiseks tuleb klemm- karbis omavahel vahetada kaks toitepingejuhet.
Kuidas määratakse kraavi ristlõike kuju ja selle parameetrid? Kuju määratakse hüdrauliliste arvutustega või nomogrammidega. Arvutuste tegemisel on lähtesuuruseks arvutuslik vooluhulk Q, kraavi põhja lang i, nõlvustegur m ja voolusängi karedusarv n. Põhivõrgukraavide ristlõikeks on trapets. Parameetrid:, mida arvutustel leitakse: põhjalaius b, voolusügavus h, elavlõige ?, märg perimeeter ?, pealt laius B. Leitakse arvutustega läbilaskevõime Qo ja kui see jääb väiksemaks arvutuslikust vooluhulgast, siis tuleb suurendada kraavi sügavust või põhja laiust või mõlemat. 30. Miks trapetsikujuline kraavisäng aja jooksul deformeerub? Looduslikest teguritest põhjustavad kraavide deformatsioone pinnase omadused, turba vajumine, veevool, pinnavee sissevool, põhjavesi, taimestik, meteoroloogilised tegurid. Kuntslikud tegurid: vead projekteerimisel, ehitamisel, hooldusel. 31. Millised on deformatsiooniliigid ja nendele vastavad kindlustusviisid?
huvitavat jama. Praegu küll enam ei oskaks, mõtlen, et ei saa, see ei saa töötada. Samas, kas Priit oleks osanud sulgurreostaati teha, kui ta ei teaks, mis asi on reostaat? 48. Millal tekib mootoril lühistalitlus? Asünkroonmootori moment on võrdeline pinge ruuduga. St et kui mingil põhjusel toitevõrgus pinge langeb ja moodustab nimipingest näiteks vaid 70%, siis suudab mootor arendada vaid 0,7 x 0,7 = 0,49 ehk vähem kui pool arvutuslikust momendist. Küllalt suure tõenäosusega võib siis koormusmoment olla suurem kui vääratusmoment. Siis mootor vääratub kiirus väheneb nullini ning tekib sisuliselt lühistalitlus. 49. Mis tingimustel tekib pingeresonants? Pingeresonants on olukord pooli ja kondensaatorit sisaldavas jadaahelas, kus ahela reaktiivtakistus on null. Seega pingeresonantsi tingimus xL = xC 50. Mis tingimustel tekib vooluresonants?
..0,6 m) kraave. · Veeviimarite suurim pikikalle tuleb määrata sõltuvalt pinnasest ning nõlvade ja põhja kindlustamise viisist, arvestades ühtekindla voolukiirusega. · Maanteedelõikudel, mille pikikalle on üle 3% või mulde kõrgus üle 4 m, samuti pikiprofiili nõgusatel püstkõverikel tuleb uhtumise vastu ette näha teepeenarde ja muldkeha kindlustus ning rajada sademete vee ärajuhtimissüsteem. · Maantee serva kõrgus väikeste sildade ja truupide pealesõitudel peab olema arvutuslikust paisutusega veetasemest kõrgem: rõhuta tööreziimi puhul vähemalt 0,5 m võrra; rõhuga ja osalise rõhuga tööreziimi puhul vähemalt 1,0 m võrra. 45) Truup ja voolureziimid · Materjali järgi (raudbetoon-, teras-, plastik-) · Ristlõike järgi (ümar-, ovaal-, nelikant-) · Avade arvu järgi (monokkel-, binokkel, trinokkel-) · Otstarbe järgi (läbivoolu-, läbilaske-) · Ava suuruse järgi
küvettid, rennid, planeerida ka maantee-äärne maa-ala · Muldekeha alune pind tuleb olenevalt pinnasest planeerida põikkaldega 2,5-4% muldest eemale. · Maanteedelõikudel, mille pikikalle on üle 3% või mulde kõrgus üle 4 m, samuti pikiprofiili nõgusatel püstkõverikel tuleb uhtumise vastu ette näha teepeenarde ja muldkeha kindlustus ning rajada sademete vee ärajuhtimissüsteem. · Maantee serva kõrgus väikeste sildade ja truupide pealesõitudel peab olema arvutuslikust paisutusega veetasemest kõrgem: rõhuta tööreziimi puhul vähemalt 0,5 m võrra; rõhuga ja osalise rõhuga tööreziimi puhul vähemalt 1,0 m võrra. 45) Truup ja voolureziimid · Materjali järgi (raudbetoon-, teras-, plastik-) · Ristlõike järgi (ümar-, ovaal-, nelikant-) · Avade arvu järgi (monokkel-, binokkel, trinokkel-) · Otstarbe järgi (läbivoolu-, läbilaske-) · Ava suuruse järgi · Truubile antakse kas kraavi põhjaga sama või sellest suurem lang
· keevisõmbluse tugevustingimus nihkele avaldub kujul: = [ ] 0.7hK l K kus: ; [] keevisõmbluse tegelik ja lubatav nihkepinge, [Pa]; Keevisõmbluse otste kvaliteet on alati halvem, seetõttu keevisõmbluse tegelik pikkus võetakse kogemuslikult (arvutuslikust) pikem (vähemalt 10 mm või hK võrra) Priit Põdra, 2004 65 Tugevusanalüüsi alused 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL Nurkõmblustega keevisliide lK1
· keevisõmbluse tugevustingimus nihkele avaldub kujul: = [ ] 0.7hK l K kus: ; [] keevisõmbluse tegelik ja lubatav nihkepinge, [Pa]; Keevisõmbluse otste kvaliteet on alati halvem, seetõttu keevisõmbluse tegelik pikkus võetakse kogemuslikult (arvutuslikust) pikem (vähemalt 10 mm või hK võrra) Priit Põdra, 2004 65 Tugevusanalüüsi alused 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL Nurkõmblustega keevisliide lK1
Siis tehakse lang väiksemaks ja kõrgusvahe koondatakse astanguks. Arvutada on vaja ühinemine alumise bjefiga ja astangu lävis, s.o sissevool astangusse. Lisaelementideta lävisele läheneb vool langjoonega b I, sängi murdepukti lähedal on sügavus kriitiline. Piki langjoont sügavus väheneb, kiirus suureneb ja võib ületada lubatava. Läve kõrgus: p1= h0-H, kus h0 on arvutusvooluhulgale vastav normaalsügavus juurdevoolusüngis ja H surve ülevoolu ees. Kui vooluhulk on arvutuslikust suurem, siis tekib juurdevoolusängis paisjoon ja kui väiksem, siis langjoon. Arvutusvooluhulgad valitakse nii, et neile vastaksid normsügavused: H01,02 = h0 (max, min)±0,25(h0max-h0min), kus h0 max ja h0 min on normaalsügavused, kui sängis voolab max (Qmax) või min (Qmin) vooluhulk. Nende sügavuste puhul on surve ülevoolu ees võrdne normsügavusega juurdevoolusängis, st H 1=h01 ja H2=h02.Kaskaad: on astangureast koosnev trepp vee juhtimiseks nõlvast alla.
s s = t w 1 + 2t f 1 + 2 2 - 2 r1 , kus indeks ,,1" viitab koormavale talale Kui koormus antakse üle keevisprofiililt, leitakse toetuspikkus ss valemiga: s s = t w 1 + 2t f 1 TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 27/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 5.5 Ristlõike kandevõime paindemomendi ja põikjõu koosmõju Juhul, kui põikjõud ületab 50% ristlõike arvutuslikust plastsest põikjõukandevõimest, st. kui VEd > 0,5 Vpl.Rd , tuleb ristlõike paindearvutuses põikjõu mõju arvesse võtta. VEd 0,5 VRd = 0 2 2 VEd VEd 0,5 VRd = - 1 VRd Sümmeetrilistel ristlõigetel leitakse põikjõust vähendatud paindekandevõime: A 2vz fy M Vy.Rd = Wpl
4.24. Määratlege keevisliite tugevustingimus 6.7. Missugused koormused painutavad detaili? mitme keevisõmbluse korral! 6.8. Millised on paindedeformatsiooni 4.25. Miks peab keevisõmbluse tegeliku parameetrid? pikkuse võtma arvutuslikust pikkusest 6.9. Määratlege paindemoment! suurema? 6.10. Sõnastage mõni paindemomendi märgireegel! 5. VARDA RISTLÕIKE TUNNUSSUURUSED 6.11. Määratlege põikjõud! 5.1
parameetreid? Kuju määratakse hüdrauliliste arvutustega või nomogrammidega. Arvutuste tegemisel on lähtesuuruseks arvutuslik vooluhulk Q, kraavi põhja lang i, nõlvustegur m ja voolusängi karedusarv n. Põhivõrgukraavide ristlõikeks on trapets. Parameetrid, mida arvutustel leitakse: põhjalaius b, voolusügavus h, elavlõige N, märg perimeeter O, pealt laius B. Leitakse arvutustega läbilaskevõime Q ja kui see jääb väiksemaks arvutuslikust vooluhulgast, siis tuleb suurendada kraavi sügavust või põhja laiust või mõlemat. Ristlõike kuju valikul tuleb arvestada ka loodusliku jõesängi väljakujunenud ristlõigetega selle stabiilsetes lõikudes ja võtta need aluseks uute ristlõigete kujundamisel. Veejuhtme ristlõike kuju valikul taotleme seda, et ta oleks vajaliku läbilaskevõimega ja püsiv. Väiksemate kraavide ristlõige on tavaliselt trapetsikujuline
Põikarmatuur: 2,5 Arvutuslik põikjõud: VSd = 479 = 598,8 kN 2 Põikarmatuurita elemendi arvutuslik põikjõukandevõime: VRd,1=Rd·k·(1,2+40·l)·b·d=0,3·1,05·(1,2+40·0,0016)·1200·550= =262,8kN<598,8 kN Rd=0,30 MPa k=1,6d=1,6-0,55=1,05 A 1= S 1 0,02 bd 1083 1= = 0,0016 0,02 1200 550 Kuna põikarmatuurita elemendi arvutuslik põikjõukandevõime jääb väiksemaks arvutuslikust põikjõust, on vaja range. Põikarmatuuriga vastuvõetav arvutuslik piirpõikjõud: Vwd=VSdVRd1=598,8262,8=336 kN Pragudevahelise surutud betoonkaldriba arvutuslik põikjõukanevõime: VRd,2=0,45··fcd·b·d=0,45·0,575·16,7·1200·550=2851,9 kN598,8 kN f 25 = 0,7 - ck = 0,7 - = 0,575 >0,5 200 200 Rangide intensiivsus: Asw Vwd 336,0 10 3 = = = 2,0 mm2/mm s 0,9 d f ywd 0,9 550 340
Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 32 2 Normaallõike tugevusarvutuse alused 2.1 Arvutuslikud pinge-deformatsioonidiagrammid Elemendi normaallõige (ristlõige) on elemendi pikiteljega risti olev lõige (s.o. lõige mille normaaliks on pikitelg sealt ka nimetus). Painutatud, surutud või tõmmatud raudbetoonelemendi tugevusarvutusel lähtutakse betooni ja terase pingete ja suhteliste deformatsioonide arvutuslikust seosest. Betoon Jaotise 1.5.3 joonisel 1.3 toodud betooni diagramm asendatakse joonisel 2.1 antud parabool-lineaarse või joonisel 2.2 toodud bilineaarse idealiseeritud pinge-deformatsiooni- diagrammiga. Mõlemal juhul saadakse arvutuslik pingediagramm idealiseeritud diagrammist selle pingeordinaatide vähendamisel teguriga cc / c, milles cc võtab arvesse pikaajalise koormuse mõju betooni survetugevusele ja c on betooni tugevuse osavarutegur, c = 1,5. Eurokoodeks 2 järgi cc= 0,8..
Õhumüra isolatsiooni indeks R'w, dB 63 58 55 50 Löögimürataseme indeks L'nw, dB 43 48 53 58 Heliisolatsiooninõuded välispiiretele Nõuded hoone välispiirdele määratakse lähtuvalt välismüra suurusest hoone vahetus läheduses ja lubatavast müratasemest ruumis. Andmed välismüra suuruse kohta saadakse kas linna mürakaardilt, mõõtmiste teel või määratakse arvutuslikult. Projekteerimisel tuleb lähtuda arvutuslikust hinnangust, mis võimaldab müra prognoosida ka pikemas perspektiivis; müra mõõtmistulemused sõltuvad mõõtmise tingimustest (sh ilmastikust) ning ei võimalda müra prognoosida. Müra normtasemed ehitiste välisterritooriumil on toodud sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a. määruses nr. 42. Need on erinevad uutel (planeeritavatel) ja olemasolevatel aladel, kusjuures olemasolevatel aladel on ekvivalentse (keskmise
korral püsib pinge sümmeetrilisena. Enam on levinud siiski lülitusgrupp Dyn. Probleemseteks on Eesti jaotusvõrkudes veel kasutatavad Yyn-lülitusgrupiga trafod. Selliste trafode asümmeetrilisel koormamisel tekivad madalpingepoolel suured faasipingete erinevused ning täiendavad võimsuskaod. Põhimõtteliselt sobivad sellised trafod ainult sümmeetriliste koormuste korral. Trafode arvu ja võimsuse valimisel lähtutakse nende arvutuslikust koormusest. Arvestada tuleb ka reserveerimise ja avariilise ülekoormamise võimalusi ning muidugi majanduslikke võimalusi. Enamasti on trafosid alajaamas üks või kaks olenevalt vajalikust elektrivarustuskindluse tasemest ja perspektiivsest koormusest. Ülesseatud trafode võimsus peab normaaltalitlusel vastama tingimusele Sm
• teostusprojektis tuleb üksikasjalikult kirjeldada lahtirakestusjärgse toestuse ja lisatoestuse vajadus, tagamaks ehitusaegsete koormuste vastuvõtmist ja/või vältimaks läbivajumist. • kui raketisel on oma osa betooni hooldesüsteemis, tuleb lahtirakestusaja määramisel arvestada betooni hooldamise ja kaitsmise kohta käivate nõuetega. ¾ KÜLGRAKETIS ¾ KANDEV RAKETIS • kui konstruktsiooni koormatakse > 70% arvutuslikust koormusest - • kui konstruktsiooni ehituse ajal ei koormata - ¾ JÄIGAL SARRUSEL RIPPUV RAKETIS Pärast lahtirakestamist tuleb hinnata kõigi pindade vastavust nõuetele, vaadates nad järelevalveklassi eeskirjade kohaselt üle. 2.3.6 BETOONI SURVETUGEVUSE MÄÄRAMINE Betoonisegust valmistatakse proovikehad, mis saadetakse ehituslaborisse tugevuse kasvu jälgimiseks. Katsekehade
aw = < 0,5 ja a f = < 0,5 keevitatud kastprofiilide puhul. A A Vajaduse korral tuleb arvestada kinnitusvahendite poldiaukude mõju, vt. eespool. Ümartorude jaoks võib kasutada ligikaudset valemit: MN,Rd =1,04Mpl,Rd(1 n1,7) < Mpl,y,Rd, (4.26) kus pikijõutegur n leitakse samuti, nagu eespool. 4.6.2 Ristlõikeklass 3 Kui põikjõud on alla poole ristlõike arvutuslikust põikjõukandevõimest, peab RK 3 puhul maksimaalne paindemomendist ja pikijõust tingitud normaalpinge täitma tingimust fy x,Ed . (4.27) M 1 Vajaduse korral tuleb arvestada kinnitusvahendite poldiaukude mõju. 4.9.3 Ristlõikeklass 4 Kui põikjõud on alla poole ristlõike arvutuslikust põikjõukandevõimest, peab RK 4 efektiivpindala
listingimuste põhjustatud deformatsioon (kaudne koormus, nt temperatuuri muutused, niiskuse mõju, vajumised jne). • Normkoormus, koormuse normväärtus /characteristic value of an action/ − mingi koormuse teatud esinduslik väärtus (sisuliselt suurim võimalik koormus). Statistilisel määramisel võetakse ta võrdseks väärtusega, mida etteantud tõenäosusega ei ületata ebasoovitavas suunas antud “baaspe- rioodi” kestel. Viimane lähtub süsteemi arvutuslikust tööeast ja arvutusliku olukorra kestusest. • Arvutuslik koormus /design value of an action/− − väärtus, mis saadakse normkoormuse või koormuse kombinatsiooniväärtuse korrutamisel koormu- se osavaruteguriga: Fd = γF F (Mõnel juhul võib olla sobiv määrata otseselt) ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 5 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE
võrdlemist antud pumba kataloogikarakteristikuga. Karakteristikutel (joon. 26 kuni 31) on toodud näitena järgmised kataloogi ja katsekarakteristikud: Kataloogikarakteristikud: Katsekarakteristik : 34 Pumba surve on normaalsest väiksem ja ta vajab vähem võimsust Võimalik põhjus: - tööratas on deformeerunud või arvutuslikust väiksem; - pöörlemissagedus arvutuslikust väiksem; Joonis 26 Survekarakteristik langeb normaalsest järsemalt Võimalik põhjus: - pumbas või torustikus suur takistus; - toru sisepinnad ebanormaalselt karedad; Joonis 27 Katsejõudlus on kataloogiväärtusest püsiva suuruse (a) võrra väiksem.
Reaktiivturbiinides ei mõju tööratta labadele mitte üksnes jõud, mida põhjustab vee voolamissuuna muutmine (nagu aktiivturbiinides), vaid ka reaktiivjõud. Reaktiivhüdroturbiinides väheneb ahenevates kanalites voolava vee rõhk ja suureneb tema suhteline liikumiskiirus. Kasutatakse veel Turgo- e. diagonaalturbiine ja ristvoolu- e. Mitchell-Banki turbiine, mõlemad need turbiinid on aktiivturbiinid. Turbiini valik sõltub konkreetsetest oludest, eelkõige rõhust ja arvutuslikust vooluhulgast ning selle muutlikkusest. Iga turbiini tüüp töötab suurima efektiivsusega teatud rõhkude, vooluhulkade ja kiiruste diapasoonis. Madalrõhu väikehüdrojaamades on generaatori pöörete arv tavaliselt suurem turbiini pöörlemiskiirusest. Seetõttu toimub kiiruste sobitamine ülekannete abil. Et vähendada viimaste maksumust ja lihtsustada tehnilisi probleeme, ei soovitata ülekandesuhteid üle 3:1. See tähendab, et tüüpgeneraatori sünkroonkiiruse 1500 p/min puhul
parameetriga c ja . 1.3 Hägus tükeldus 7 ( x -c ) 2 - (10) µ A ( x) = e 2 2 Erinevalt kolmnurksest või trapetsikujulisest liikmesfunktsioonist on Gaussi funktsioon pidev ja omab arvutuslikust seisukohast mugavamat kuju, kuid tema alus ei ole kompaktne. See omadus on aga ruutsplainil põhineval liikmesfunktsioonil (11). 0, if x a 2 2 x - a , if a x a + b b - a 2 2 b- x a+b 1 - 2 , xb
suhtelised moolide arvud. Iga aine jaoks moolid on kergesti muundatavad grammideks (kasutatades molaarmassi) või osakeste arvuks (Avogadro arvu abil). Niisiis, tasakaalustatud võrrandi alusel saab kergesti arvutada lähteainete ja produktide suhtelised hulgad moolides, grammides või osakeste arvudes. Lähteaine, mille hulk piirab mõne produkti teket on nn. limiteeriv lähteaine. Reaktsiooni saagist väljendatakse %-des arvutuslikust saagisest. 2). Reaktsioonide kulgemise suund Keemilisi reaktsioone, mis kulgevad soojuse eraldumisega nimetatakse eksotermilisreks, energiat neelavaid reaktsioone aga endotermilisteks. Soojushulk, mis vabaneb või neeldub reaktsiooni käigus on reaktsiooni soojusefekt. Kokkuleppeliselt neelduv soojushulk tähistatakse plussiga (see on süsteemi seisukohalt oletatavasti soodsam), eralduv miinusega. Sisuliselt on reaktsiooni soojusefekt reaktsiooni produktide ja lähteainete soojussisalduste e
Valemist nähtub, et sumbumatute võnkumiste periood sõltub
geograafilisest laiusest.
Seepärast valitakse sumbatute võnkumiste periood võrdseks 84,3
minutiga mingi kindla laiuse jaoks, mida nimetatakse arvutuslikuks
laiuseks, mida tähistatakse φ*
Kui tundliku elemendi peatelje sumbumatute võnkumiste periood erineb
84,3 minutist, tekib vurrkompassi näidus viga, mida nimetatakse esimest
tüüpi inertsiaalseks veaks.
Kui manööver sooritatakse laiuses, mis on suurem arvutuslikust, siis nagu
näitab valem, on sumbumatute võnkumiste periood suurem s.t. T*
Seljuhul lähtutakse küttesüsteemid projekteerimisel arvutuslikest temp-dest. Need saadakse üldjuhul tehniliselökonoomilisel arvutuste teel. Välisõhu temp muutub ajas kusjuures sõltub aastaajast, kellaajast, geograafiliselt asendist jne. Küttesüsteemi dimensioneerimisel ei ole majanduslikult otstarbe kohane lähtuda antud piirkonnas esinenud 21 absoluutselt minimaalselt temp-st vaid tuleb lähtuda arvutuslikust välisõhu temp-st mis lähtub antud piirkonna pikaajalisest ilmavaatlus andmestikust. Välisõhu arvutuslik temp on antud paikkonna talvine välisõhu temp mille puhul ruumide sise temp ka erakordselt madalate välisõhu temp-del ei tohi võrrelduna arvestusliku sise temp-iga langeda t s = 2,5 o C rohkem kui . See võetakse arvesse haiglate, hotellid, koolid, Dt s = 4,0 o C lasteaiad js. Kõikidel ülejäänudel võetakse arvesse 4,0. Uus metoodika
fvk0 -- nihketugevus survepingete puudumisel lõikepinnal (vastavalt EN 1052-3 või EN 1052-4) või lisaaineid ja lisandeid mittesisaldava põhimördi puhul tabelist 3.5 võetav väärtus; Märkus. Kui ei ole vastavaid katseandmeid või ei ole tehtud katseid vastavalt EN 1052-3 (vt p 3.2.2.3 (2)), võetakse fvko väärtuseks 0,1 N/mm2. d -- lõikepinnaga risti mõjuv survepinge arvutuslikust koormuskom- binatsioonist (arvestada võib ainult garanteeritud koormusi). Katseandmete puudumisel või eriobjekti puhul võib põhimördil laotud müüritise, milles rist- vuugid pole täidetud, kuid kivide otsad on tihedalt üksteise vastas, normnihketugevuseks fvk võtta vähima järgmistest suurustest: fvk = 0,5 fvko +0,4d , fvk = 0,045 fb, kuid mitte vähem kui fvko . Täiendatud 2011 Koostas V
kraavides vastavalt veepinna langu suurenemisele järjest suurenema. Pumbajaama seiskamisel voolu kiirus väheneb ning pumpamise vaheaegadel vesi kraavides praktiliselt ei voola. Selline hüdrauliline režiim soodustab kraavide mudastumist ja rohtumist, mille tagajärjel nende läbilaskevõime võib juba mõne aastaga tublisti vähendada. Seetõttu vajab poldrisisene kuivendusvõrk sagedast puhastamist. Veekogumisbassein Aasta jooksul muutub äravool suurtes piirides - arvutuslikust (keskmiselt 3...4 l/s.ha) minimaalseni (0,03...0,05 l/s.ha). Pumpade arv pumbajaamas on piiratud, mistõttu nende jõudlust ei saa alati viia vastavusse äravooluga. Pumbajaama jõudlust saab reguleerida vaid olemasolevate pumpade töölerakendamise teel erinevates kombinatsioonides. Kui äravoolu suurus ei vasta ühe ega mitme pumba jõudlusele, rakendatakse pumbad tööle periooditi ning nende töö vaheajal kogutakse poldrilt tulev vesi veekogumisbasseini.
puhul on ka erinevad mastid ja need mõjutavad oluliselt õhuliinide maksu- must. Samuti mõjutab liinide maksumust mastide materjal ja tüüp. Ka eeldab meetod matemaatiliselt ristlõike pidevat suurust, mis tegelikult on diskreetne. Märksa täpsemalt saab leida ökonoomseid ristlõikeid ökonoomsete interval- lide meetodil. Selle meetodi kohaselt koostatakse eelnevalt erinevate nimi- pingete, juhtmemarkide ja mastide puhuks näiteks keskmiste aastakulude sõl- tuvused arvutuslikust voolust (või võimsusest). Need kulud sisaldavad iga lii- ni variandi puhul konstantset ja voolu ruuduga võrdelist osa analoogiliselt C a avaldisega (2.8), vt joon 2.1. Sellised kõverad võib koostada ka mitmeahelalistele liinidele, mis võimaldab võrrelda ka erineva ahelate arvuga variante. Nii võib võrrelda omavahel näi- teks üheahelalist kõrgema ja kaheahelalist madalama nimipingega liini. ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE
¾ milline on eluaadi maht kuni valgu krgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni (kaasa arvatud) väljumiseni Vx, ¾ milline on eluaadi maht kolonnist viimasena väljunud komponendi krgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni (kaasa arvatud) väljumiseni Vxmax. D. Viimasena väljunud komponendi elueerumismahtu võrreldakse arvutusliku Vxmax väärtusega. Töö korrektse läbiviimise korral peaksid need kokku langema. Kui eksperimentaalne Vxmax on oluliselt suurem või väiksem arvutuslikust Vxmax-st, siis analüüsitakse võimalikke põhjusi. E. Arvutatakse liikuvusteguri Rf väärtus segus sisaldunud valgu jaoks, kasutades Rf arvutusvalemis kolonni arvutuslikku Vxmax väärtust. Kontrollküsimused 1. Mis on kromatograafia, millel see põhineb ja milliseid kromatograafia liike teate? 2. Selgitage geelkromatograafia meetodi põhimõtet. 3. Milline ühine omadus iseloomustab kõiki geelkromatograafia kolonnide täidisena kasutatavaid materjale? 4
Algkäivitusmoment Sadulmoment Oluline on teada, et asünkroonmootori moment on võrdeline pinge ruuduga. See tähendab, et kui mingil põhjusel toitevõrgus pinge langeb ja moodustab nimipingest näiteks vaid 70% ehk 0,7, 2 siis suudab mootor arendada vaid 0,7 = 0,49 ehk vähem kui pool arvutuslikust momendist. Küllalt suure tõenäosusega võib siis koormusmoment olla suurem kui vääratusmoment. Siis mootor vääratub kiirus väheneb nullini ning tekib sisuliselt lühistalitlus. Asünkroonmootori käivitusvoolu vähendamiseks ja käivitusaja juhtimiseks sobib hästi sujuvkäiviti (soft starter). Kui on vaja ka reguleerida kiirust, siis lahendab kõik probleemid sagedusmuundur. Mootori pöörlemissuuna muutmiseks tuleb klemm- karbis omavahel vahetada kaks toitepingejuhet.
annaabi.ee 
