Liiklussõlmed põhivara (0)

PÕHIVARA
Õppeaines „ LIIKLUSSÕLMED“
1. Kui suur tohib olla üldjuhul ristmike vahekaugus maanteedel ?
Kiirteedel – 10 km
I klassi maanteedel – 5 km
Linnalähisvööndis vastavalt 5 km ja 3 km.
2. Kuidas määrata eritasandiliste ristmike vajadus ?
Kiirteedel tuleb projekteerida kõik ristmikud eritasandilistena
I klassi maanteedel rajatakse ristmikud valdavalt eritasandilistena
Muudel juhtudel – lähtudes eeldatavast keskmisest liiklussagedustest ja
- suurima läbilaskvusega samatasandilise ristmiku läbilaskvuse
kontrollarvutusest.
3. Mida nimetatakse samatasandiliseks ristmikuks ?
Samatasandiline ristmik on koht, kus kaks või enam teed ühinevad või lõikuvad ja kus lahendus võimaldab ühelt teelt teisele siirduda. Kõik teed, mis koonduvad ristmikku, on ristmiku harud.
4. Milliseid meetodeid kasutatakse liiklusvoogude kanaliseerimiseks samatasandilistel ristmikel ?
Kanaliseerimiseks kasutatakse liiklussaari ja teemärgiseid.
5. Millised oleks samatasandiliste ristmike projekteerimise eesmärgid ?
- projekteerimisel tuleb lähtuda eelkõige sellest, kuidas sõidukijuht näeb ja tajub ristmikku
- kõverike ja mahasõitude kulgemine peab peab olema sõiduki juhile nähtav või etteaimatav
- projektlahendusega tuleb vähendada võimalike konfliktpunktide arvu.
- lõikumine peaks toimuma 90-kraadise või selle lähedase nurga all.
6. Millele peab vastama ristmiku plaani-ja vertikaallahendus ?
- peab vastama projektkiirusele
- neile tingimustele, mis on iseloomulikud antud paikkonnale (linnaväline ala või linn)
- peab tagama vajaliku nähtavuse, manöövrite sooritamise mugavuse ja ohutuse.
7. Millised tingimused esitatakse samatasandilise ristmiku vertikaallahendusele ?
- peab tagama liiklusohutuse, nõutava nähtavuse ja vete äravoolu teekattelt
- üldjuhul tuleks vertikaallahendus allutada peatee lahendusele (plaaan, pikiprofiil ja ristprofiil)
- ristmik ei tohi paikneda väikese raadiusega kumeral kõverikul, mis piirab nähtavust
8. Mida nimetatakse nähtavuskolmnurgaks ?
Nähtavuskolmnurk on ala, kus ei tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust.
Juhul kui takistuse kõrvaldamine ei ole võimalik, tuleb kasutada sellist liikluskorraldust, mis nõuab väiksemat nähtavuskolmnurka.
Kaugust, mille ulatuses peab olema tagatud nähtavus lõikuvale teele, nimetatakse nähtavuskauguseks ja sõltuvalt ristmiku liikluskorralduse tüübist võib see olla erinev
9. Millele peab vastada ristmiku geomeetriline lahendus ?
Ristmiku geomeetriline lahendus peab vastama kõige ebasoodsamat tüüpi sõidukile, mis vaadeldaval ristmikul võib liikuda .
10. Arvutuslik auto.
Arvutusliku auto pöördekoridori laius on määratud välise ratta ja üleulatuva esiosa jäljega ning sisemise tagaratta jäljega.
Problemaatilise projektlahenduse sobivust tuleb kontrollidea antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto põõrdekoridori sablooniga.
11. Liiklusvoogude kanaliseerimine.
Kui ristmiku summaarne liiklussagedus ületab 1500 sa/h, tuleb projektlahenduses ettenäha liiklusvoogude kanaliseerimine.
Kanaliseerimiseks kasutatavad saared ei tohi endast kujutada ohtu sõidukitele või on see võimalikult väike.

Kanaliseeritavad saared.
Kanaliseeritavate saartega võib eraldada üksteisest vastassuunalisi voogusid, võib suunata parempöörde eraldumist ja katta kiirendusraja algust ning takistada parempöörde otsest väljasõitu peatee läbivale sõidurajale jne.
Ohust johtuvalt tuleks eelistada mõnda suurt saart suurele arvule väikestele saartele (pindala alla 6 m2)

Kuidas jagunevad liiklussaared põhiülesande poolest ?

• suunav saar – suunab sõidukeid liikuma antud manöövri jaoks ettenähtud trajektoori mööda
  
• eraldav saar – rajatakse ristmikule lähenevale harule eraldamaks üksteisest kas vastassuunalisi või pärisuunalisi liiklusvoogusid
  
• kaitsev saar – kaitsev ehk jalakäijate saar aitab jalakäijatel ohutult ületada sõiduteed.
  

Milliseid nõuded esitatakse projekteeritud saartele ?
Projekteeritud saared peavad tagama ristmiku hea ülevaatlikkuse ja võimaldama kõrge ohutustaseme kõigile liiklejatele ning olema kooskõlas paiknemistingimustega.

Kuidas jagatakse saari konstruktsiooni järgi ?
I – äärekivide või plaatide abil tõstetud saared
II- teekattele märgistatud saared
III- teekatteta saared, mille kuju on määratud teekatte servaga.
Tõstetud äärekiviga saared on kõige efektiivsemad.

Kui suured peavad olema eraldavad saared ?
Eraldavad saared peavad maantee tingimustes olema vähemalt 30 m pikad.
Linna tingimustes peab seda tüüpi saarte laius olema vähemalt 1,5 m ja pikkus vähemalt 4 m.

Millest lähtutakse pöördetee laiuse määramisel ?
Pöördetee laiuse määramisel tuleb lähtuda pöörderadade arvust, pöörderaadiusest, arvutuslikust autost , sõiduraja normaallaiusest ja tüüpolukorrast, (neid on kolm).

Nimeta tüüpolukorrad, mis mõjutavad pöördetee laiust ?
I tüüp – üherajaline ühesuunaline liiklus , kus hädapeatunud sõidukist möödasõit pole võimalik kõrge äärekivi ja väikese raja laiuse tõttu
II tüüp – üherajaline ühesuunaline liiklus, kus hädapeatunud sõidukist möödasõit on võimalik
III tüüp – kaherajaline sõiduosa, kus liiklus toimub kas ühes või kahes sõidusuunas.

Millisel juhul projekteeritakse lisarajad ristmikule ?
Kui läbilaskvus nõuab, siis tuleb ristmikule projekteerida lisarajad
Lisarada võib olla kiirendus-, aeglustus- ja ooterada või aeglustus- ja ooteraja kombinatsioon.
Lisarada tuleb projekteerida koosnevana kald-ja täisosast.

Vasak- ja parempöörde lisarajad.
Vasakpöörde lisarada koosneb alati aeglustus- ja ooterajast. Kõrvalteele jääv parempöörde lisarada võib koosneda aeglustus- ja ooterajast.
Peateele jääv parempöörde lisarada võib koosneda ainult aeglustusrajast.

Kuidas jaotakse samatasandilisi ristmikke ?

• samaliigiliste teede lõikumine (paremakäereegli põhimõttel töötav)
  
• peatee-kõrvaltee põhimõttel töötav;
  
• „ „anna teed“ põhimõttel
  
• „ „peatu ja anna teed“ põhimõttel
  
• ringristmik
  
• foorijuhitav ristmik
  
• kombineeritud ristmik
  

Millal tuleb kasutada arvutusliku auto pöördekoride sabloone ?
Arvutusliku auto pöördekoridori sabloone tuleb kasutada, kui:

• rakendatakse erandlikke pöörderaadiusi
  
• projekteeritakse kitsendatud tingimustes
  

Millisel juhul projekteeritakse lisarajad ristmikule ?
Kui läbilaskvus nõuab, siis tuleb ristmikule projekteerida lisarajad
Lisarada võib olla kiirendus-, aeglustus- ja ooterada või aeglustus- ja ooteraja kombinatsioon.
Lisarada tuleb projekteerida koosnevana kald-ja täisosast.

Vasak- ja parempöörde lisarajad.
Vasakpöörde lisarada koosneb alati aeglustus- ja ooterajast. Kõrvalteele jääv parempöörde lisarada võib koosneda aeglustus- ja ooterajast.
Peateele jääv parempöörde lisarada võib koosneda ainult aeglustusrajast.

Millest sõltub ristmiku läbilaskvus ?

ristmiku tüübist

liikluskorraldusest

sõiduradade arvust

liiklusvoogude jaotusest

Nimeta kaks lähenemisviisi ristmiku läbilaskvuse arvutamiseks.

• leitakse konkreetse lahenduse ja liikluse jaotusega ristmiku läbilaskvuse kasutamistase, reservläbilaskvus ning viimase kaudu teenindustase
  
• leitakse etteantud teenindustaseme jaoks vajalik liikluskorralduse tüüp, sõiduradade arv ja kanaliseerimise tase.
  

Millal tuleb ristmik projekteerida foorjuhitavana ?

• seda nõuavad sõidukite ja jalakäijate liiklussagedus või kohalikud olud
  
• samatasandilise foorjuhtimiseta ristmiku läbilaskvus on ammendumas
  
• seda nõuab madal liiklusohutuse tase
  

Mida tuleb jälgida jalakäijate ületusradade kavandamisel ?
Ületusradade kavandamisel tuleb sõiduteeületajale ja ületusrajale läheneva sõiduki juhile tagada nõutav nähtavus
14 m või laiema sõidutee ületamiseks tuleb ette näha ohutussaar, mille vähimaks laiuseks on 2,0 m, neljarajalise tee ületus on ainult erandina mõeldav kavandada ilma kaitsva liiklussaareta.
Soovitav on rajada jalakäijate ohutussaari, kui vähegi võimalik on, ka kaherajalistele tänavatele

Millised sõidukid võiks olla arvutuslikuks ?

• kaheteljeline veoauto
  
• kolmeteljeline veoauto
  
• buss
  
• liigendbuss
  
• autorong
  

Ringristmikud.
Suure läbilaskvuse ja liikumiskiiruse vähedamise tõttu võivad ringristmikud osutada sobivateks kõiki liiki tänavatel v.a. kiirteedel
Ringristmiku jaotusringi läbimõõt seondub tavaliselt tänava klassiga (mida madalam klass, seda väiksem saar).
Magistraaltänavatele kavandatavatele ringristmike jaotusringi läbimõõt võiks jääda piiridesse 12-60m ja juurdepääsudel 8-20m

Eritasandilise ristmiku lahendusskeemi valik.
Iga eritasandilise ristmiku projekteerimist tuleb käsitleda individuaalse ülesandena, koos naabruses paiknevate eri-ja samatasandiliste ristmikega
Ristmike asukohtade valik ja lahendused peavad olema sellised, et parim lahendus liikluse seisukohalt oleks kooskõlas teedevõrgu üldise skeemiga ja ristmiku mõjupiirkonnas paikneva asula huvidega .

Kuidas tuleks kavandada eritasandilise ristmiku lahendus ?
Lahendus tuleb kavandada nii , et sõidukijuhti, kes läbib ristmikku otsesuunas, ei tohi häirida antud voost lahkuvad ja selle vooga liituvad sõidukid.

Kuidas liigitakse eritasandilisi ristmikke ?

• täiustatud ristmikud
  
• täielikud ristmikud
  
• mittetäielikud ristmikud
  

Kui suur on soovitav eritasandiliste ristmike vahekaugus ?
Soovitav eritasandiliste ristmike vahekaugus kiirteel ja I klassi maanteel on 3-8 km.
Kui eritasandiliste ristmike vahekaugus on väiksem soovitatust, tuleb naaberristmikke käsitleda koos.

Mida tuleb tagada eritasandiliste ristmike projekteerimisel ?
Tuleb tagada hargnemistel ja liitumistel sõiduradade arvu tasakaal ning põhiradade arvu püsivus. Ainult liiklusvoo olulise muutuse korral võib põhiradade arv muutuda, kuid ka siis mitte enam kui ühe sõiduraja võrra.

Rambid .
Rambi põhikuju tuleb määrata lähtudes eritasandilise ristmiku tüübist.
Rambi projektkiirus tuleb valida lähtudes maantee projektkiirusest.
Rambi laius tuleb valida analoogselt pöörderaja laiusega

Mida tuleb tagada maantee lõikumisel raudteega ?
Viadukti, estakaadi või tunneli projekteerimisel tuleb lisaks raudtee ja maantee gabariidinõuetele tagada ka:

• plaani- ja pikiprofiili nõuded nii maanteel kui raudteel
  
• rööbaste ja signaalide nähtavus vastavalt rongide liiklusohutusnõuetele
  
• vee ärajuhtimine
  

Kuidas lahendatakse maantee ja raudtee lõikumine ?
Lõikumine lahendatakse kas eritasandilise ristena või raudteeülesõidukohana.

Kuidas liigitakse raudteeülesõidukohti ?

• reguleeritud raudteeülesõidukoht, mis lisaks liiklusmärkidele on varustatud veel fooride, helisignaali, tõkkepuude, valvuri või mõnega neist
  
• reguleerimata raudteeülesõidukoht, mis om varustatud ainult liiklusmärkidega
  

Millised tingimused esitatakse maantee pealesõitudele raudtee ülesõidukohal ?
Maantee pealesõidud ülesõidukohale peavad olema vähemalt 50 m ulatuses projekteeritud pikikaldega kuni 3 %; Ülesõidukohal peavad sõidutee ja peenrad olema sama laiad kui pealesõitudel.

Milliseid tüüplahendusi kasutatakse linna hoonestatud aladel ?

• lihtne rombristmik
  
• eraldatud sõidusuundadega rombristmik
  
• jaotusringiga ristmik
  
• mittetäielik ristikheinaristmik, kus pöördeliiklus on lahendatud tänavavõrku kasutades
  
• trompetikujuline ristmik
  
• kombineeritud lahendused
  

Milline peab olema kavandatava ristmiku lahendus ?
Kavandatava ristmiku lahendus peab olema kooskõlas eeldavate liiklusvoogude jaotusega ja tagama nende läbilaskvuse. Ristmiku lahendus peab olema sõidukijuhtidele arusaadav.
Rampidele pealesõitudena ja rampidelt mahasõitudena tuleb eelistada parempoolseid peale-ja mahasõite. Ainult erandjuhtudel võib kasutada teisi lahendusi.

Rambi projektkiirus.
Eelistatumaks rambi projektkiiruseks on läbiva tänava ( kiirtee ) tegelik keskmine sõidukiirus. Madalam arvutuslik kiirus tuleneb rambi võimalikust kujust , vabast maa-alast ja majanduslikest kaalutlustest

Rampide põhikuju.
Rampide põhikuju on määratud valitud eritasandilise ristmiku tüübiga.
Põhikuju poolest jagunevad rambid:

• silmusrambid
  
• poolsujuvad rambid
  
• sujuvad rambid
  

Sõidutee laius rambil.
Sõidutee laius tuleb määrata sõltuvalt

• sõiduradade arvust rambil
  
• segaliikluse tüübist
  
• sõidutee siseserva raadiusest
  

Nõuded jalakäijate ohutussaartele.

• saared ja kõnniteelt ülekäigule mineku kohad tuleb kavandada nii, et neid saaksid kasutada vaegliikujad nii ratastoolis kui ka jalgsi .
  
• Kõnnitee ja ohutussaare äärekivi kõrgus ülekäiguraja kohal peab jääma vahemikku 2,5 cm kuni 4,0 cm.
  
• Ohutussaar peab analoogiliselt kõnniteega olema tõstetud sõidutee pinnast kõrgemale.
  

Parempöörete projekteerimine ühetasandilisel ristmikul.

• parempöörde raadius, mis on määratud sõiduteeserva või äärekivi joone raadiusega, võib olla kas ühe-, kahe- või kolmetsentriline.
  
• Kolmetsentrilise kõvera raadiuste omavaheline suhe R1 : R2 : R3 – 2:1:3.
  

Kuidas valida läbivate teede tasandid kahetasapinnalise ristmiku korral ?

• Kui tingimused võimaldavad, siis tuleks läbivate teede tasandid valida nii, et kiirteega liituv voog kasutaks langusega rampi ja kiirteelt lahkuv voog kasutaks tõusuga rampi, mis mõjuks soodsalt vajalikule kiirendusele või aeglustusele.
  
• Valik, kas kiirtee peaks paiknema teise lõikuva teega võrreldes ülemisel või alumisel tasandil, sõltub rajatise maksumusest, reljeefi- ja situatsioonitingimustest ning teistest keskkonnateguritest.
  

Nimeta segaliikluse tüübid.

• segaliiklus A – valdavaks on sõiduauto, kuid esineb vähesel määral veoautosid ja busse (