17. Millal on vajalik ohutussaar ülekäigurajale 18. Ringristmike erinevad variandid (liigitus) 19. Mis on põimumine Põimumisalana tuleb käsitleda ala, kus rajavahetuste sagedus on suurem võrreldes tavalise maanteelõiguga ristmikevahelisel alal. 20. Max jalakäijate tihedus ohutussaarel, ohutussaare min suurus 2 in/m2, 6 m2 ; (2 inimest ruutmeetrile) 21. Mis on tagasiaste kõrge saar tagasiastega min 0,5 m kui äärekivi > 10 cm 22. Eritasandilised liiklussõlmed – trompet Kasutatakse T-kujulise (3 harulise) ristmiku puhul. Sobiv kasutada, kui peateelt on suur vasakpöörde intensiivus kõrvalteele. Koosneb 1 silmusrambist ja 3 st sujuvast rambist ning 1 viaduktist või tunnelist. 23. Eritasandilised liiklussõlmed – jaotusringiga sõlm 24. Eritasandilised liiklussõlmed – ristikhein, mis on selle sõlme juures probleemsem 25. Raudteeületus – nõuded sõidutee geomeetriale (piki- ja põikkalded)
jaotab selle pinnasele; koosneb kattest, alusest ja dreenkihist (põhikihid) ning lisakihtidest. Mille alusel liigituvad erinevad niiskuspaikkonna tüübid Pinnavee äravoolu kaudu. Kuivad alad - äravool tagatud. Niisked alad äravool ei ole tagatud. Liigniisked alad püsib üle 30 päeva. Kuidas mõjutab temperatuur teekatet - külmadel temp. Kandevõime suureneb, kõrgetel läheb asfalt pehmeks. külmaga vähem elastne kui soojaga. Kuidas mõjutab liiklus teekatet; mille poolest erineb raskeliikluse mõju kergliikluse mõjust - Kergliiklus mõjutab enamasti naastrehvide tõttu, mis kulutavad katet, seda enamasti just suurema kiirusega teelõikudel. Raskeliiklus mõjutab raske dünaamilise koormusega, mis tekitab jääkdeformatsioone, raskesõidukite aeglaseliiklusega aladel. Mõlemal juhud tekivad teel roopad. Filtratsioonimoodul ja täna kehtivad nõuded (www.mnt.ee alusel) 1
Kordamisküsimused, teemad 1) Mõisted teede teemast · ajutine tee piiratud ajaks rajatud, hiljem likvideeritav või suletav tee · jäätee jäätunud jõe, järve või mere pinnale vahetult rajatud sõidutee · kaherajaline tee t., millel on üks sõidurada kummaski sõidusuunas liikumiseks või kaks sõidurada ainult ühes suunas liikumiseks · kahesuunaline tee t., kus sõidukid võivad liigelda mõlemas sõidusuunas · kergliiklustee ainult jalakäijatele ja jalgratturitele kasutamiseks mõeldud tee · kogujatee enamasti kiirteega või magistraalteega paralleelselt kulgev tee, mis kogub liikluse kõrvalteedelt ja juhib liiklussõlmede kaudu põhiteele · magistraaltee - peamine liiklustee; väljaspool asulaid on magistraalteeks põhi- ja tugimaanteed, linnades ja teistes asulates - põhi- ja jaotustänavad · mitmerajaline tee tee, kus korraga samas suunas või vastas-suundades mahub sõitma vähemalt kaks sõidukit · mägitee mägisel maastikul paiknev te
Millised dokumendid peavad autojuhil kaasas olema kontrollijale esitamiseks, kui ei sõideta ainult Eesti piires? a. Sõiduki registreerimistunnistus. b. Juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument. Mida nimetatakse manöövriks? a. Igasugust pööret. b. Mistahes sõiduraja vahetust c. Sirgjoonelist tagurdamist. Mida peab tegema juht, kui ristmiku ees on see märk? a. Jääma seisma märgi ees. b. Jääma seisma stoppjoone ees. c. Jääma stoppjoone puudumisel seisma lõikuva sõidutee ääre ees. Mida tähendab märgi ja lisateatetahvli ühend? a. Järgneva 400 m ulatuses on samaliigiliste teedega ristmike ala. b. 400m kaugusel on samaliigiliste teedega ristmik Milline märk lubab sõita otse? A B a. A b. B c. A ja B Parkimine on lubatud …. a. Sõiduautodele rööpselt sõiduteega; b. D-kategooria autobussidele; c. Sõiduautodele täielikult kõnniteel lisatahvli
· tee nr 5 pärnu-Rakvere-Sõmeru, · tee nr 6 valga-Uulu, · tee nr 7 Riia-Pihkva, · tee nr 10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare 33. Riigimaanteedel on 926 silda kogupikkusega 21342 m, enim 142 silda on Harju maakonnas 34. Teehoiu rahastamiseks nähakse riigi eelarves ette vahendid üldsummas, mille suurus vastab 75%-le kütuseaktsiisist ja 25% erimargistatud kütuseaktsiisist. 35. Projekteerimise lähtetasandid: · hea (H) ohutu sujuv liiklus · rahuldav- (R) juht peab rohkem keskenduma · erandlik (E) liikleja õnnetuse sattumise risk on suur, juht peab kiiresti reageerima. 36. Maantee klassi määramisel arvestatakse liiklussagedust ja piirkonna arenguvajadust. 37. Teeprojekt-tee või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjadest, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. 38. planeeringute liigid:
· ühendustee samatasandilise ristmiku koosseisu kuuluv iseseisev teeosa, mis võimaldab ühelt lõikuvalt teelt iseseisev teeosa, mis võimaldab ühelt lõikuvalt teelt siirduda teisele teele · üherajaline tee tee, kus korraga ühes suunas mahub sõitma vaid üks sõiduk · ühesuunaline tee tee, kus on lubatud ainult ühesuunaline liiklus · ümbersõidutee asulast, remondilõigust või ajutisest teesulust möödasõiduks ette nähtud tee 2) Tee liigid, metsateede liigid, tänavate liigitus, maanteevööndid, maanteeklassid, metsateedeklassid · Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks .· Põhimaantee · Tugimaantee · Kõrvalmaantee · Ramp ja ühendustee · Muu majandus- ja kommunikatsiooniministri otsuse alusel riigimaanteede nimekirja kantud tee Tee liigid:
59. Mis on taandatud liiklussagedus Ühikautodes väljendatud liiklussagedus. 60. Mis on teeseadus Õigusakt, mis reguleerib tee hoiu, kasutamise ja kaitse alaseid suhteid, tee omaniku ning tee kasutajate vahel ja on aluseks teistele teealasetele normatiividele. 61. Mis on liikluskeskkond Liiklejaid teenindavate alade ja nendega liituvate teenindus-, liikluskorraldus-, infosüsteemide poolt moodustatud tervik. 62. Mis on liiklus Inimeste ja sõidukite sihipärane liikumine või seismine teel. 63. Kes on liikleja Isik, kes osaleb liikluses jalakäija või juhina. 64. Mis on liikluskoosseis Erinevate liiklejate või sõidukiliikide osatähtsus liikluses. 65. Mis on läbilaskus Ühikautode suurim arv ajaühikus, mida tee või sõidurada võib normaalsetes tee- ja liiklusoludes läbi lasta. 66. Mis on läbilaskvuse kasutustase
Johannes Kukebal KÕRVALMAANTEE EHITUSE PAKKUMUSEELARVE KODUTÖÖ Õppeaines: EELARVESTAMINE TEEDEEHITUSES Ehitusinstituud Õpperühm: TE 61 Juhendaja: lektor Pille Hamburg Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD ..........................................................................................................................................2 KODUTÖÖ LÄHTEÜLESANNE .......................................................................................................3 1. MAHUARVUTUS JA DETAILNE PAKKUMISEELARVE .....................................................5 1.1. SISSEJUHATUS EELARVE KOOSTAMISSE ....................................................................
Kõik kommentaarid