asendamatuks töövahendiks. Kaasaegne infotehnoloogia paelub oma määratute võimalustega, teeb paljud tööd lihtsamaks ning paljud tegevused huvitavamaks. Tööl on arvuti eelkõige töö ning järjest enam ka suhtlusvahend. Vabal ajal on arvuti ülesannete loetelu veelgi pikem. Kui meie igapäevaelu on järjest enam seotud ühe vaikselt suriseva saladusliku aparaadiga, tekib paratamatult küsimus: kas see võib ka meie tervist ohustada? Arvutiekraani mõju silmadele on üks enimlevinud ning vaieldud teema. Arvutil töötamise põhiliseks ebasoodsaks järelmõjuks olev diskomfort puudutab kõige sagedamini just nägemiselundit, olles tavaliselt küll ajutise iseloomuga ja möödudes pärast lühiajalist puhkust. Kui diskomfort on kestev pikema aja jooksul, võib ta olla tõsisema tervisehäire põhjuseks. Arvutitöö esitab kõrgendatud nõudmised nägemiselundile
Kernu Põhikool Kuidas olla hea kodanik nii siin-kui sealpool arvutiekraani? Referaat Koostaja: Jaanika Priimägi 8.klass Juhendaja: õp Pille Vanker Kernu 2010 Sisukord..........................................2 Sissejuhatus.....................................3 Mõjujõuni on suur samm................4 Mine vooluga kaasa........................5 Ole nähtav ka pärismaailmas........6 Kokkuvõte.
Sageli on selle põhjus kombineeritud, kus lisaks silmade pingsale tööle lisandub kuiv õhk. Mõnevõrra võib arvuti läheduses õhk olla isegi kuivem kui mujal ruumis. Ka kontaktläätsedega mitteseotud silmaärrituse korral toimib veel mitmeid mehhanisme, nt. kuvari kõrge asetuse korral avaneb ülalaug enam ning silma sarvkest kuivab kiiresti, madalale vaadates on silmapilu väiksem ning kuivamise eest enam kaitstud, samas kipub tolm kogunema inimese ja arvutiekraani vahelises elektrostaatilises väljas, ohter tolm aga võib samuti ärritada nii silma kui ka kurku ja nina ning tundlikel inimestel isegi nahka. Kui regulaarsete puhkepauside pidamine ning kontaktläätsede asemel prillide kasutamine tööl arvutiga on enamasti efektiivne, siis mõnevõrra tülikamad abinõud on ruumi õhu niisutamine ning tehispisaravedeliku tilkade kasutamine. On olemas haigused, mis arvutiga töötamise tagajärjel arenevad. Kõige suurem probleem on
Kolvikesi on kolme tüüpi, iga põhivärvuse- punase, kollase,sinise- jaoks. On ka selliseid inimesi, kes ei suuda mõningaid värvusi eristada, tavaliselt rohelist ja punast. Need on värvipimedad ehk daltoonikud. Hästi saab värve eristada vaid heas valguses, sest kolvikeste talitlemiseks on vaja küllaltki tugevat valgust. Parim valgus silmadele on päevavalgus. Tänapäeval mõjutab õpilaste silmade tervist üha rohkem ka arvutiga töötamine. Iga 45 minuti järel peaksid silmad arvutiekraani jälgimisest veerand tundi puhkama. Toit peab sisaldama vitamiine, eriti oluline on A-vitamiin, millest organism sünteesib nägemiseks vajalikke ühendeid. Normaalseks nägemiseks on vajalikud ka B-rühma vitamiinid ja C-vitamiinid.
Kõige suurem probleem on lühinägelikkus, eriti lastel. Täiskasvanu silm on välja arenenud, aga lastel mõjub liigne koormus silmadele alati halvasti. Eelsoodumus peab ka muidugi olema, lühinägelikkust igaühel ei teki. Kellel on see eelsoodumus pärilikkuse või muude põhjuste tõttu olemas, sellel areneb lühinägelikkus iga liigse pingutuse tagajärjel rohkem välja. Teine sagedamini esinev haigus on silma sidekesta põletik, ehk konjuktiviit. Arvutiekraani vaatavad inimesed sageli üksisilmi ja silmade pingutamine kipub ununema. Pilgutamine on aga vajalik selleks, et pisarvadelik niisutaks silma. Mittepilgutamise tagajärjel jääb silm kuivaks ja on infektsioonile vastuvõtlikum. Kui organismis on infektsioon olemas (mingi põletikukolle kuskil mujal), siis ta antakse edasi kohe, kui mõne kehaosa vastupanu nõrgeneb,näiteks kui silm ei ole enam küllalt niiske. Mida vanem on inimene, seda raskem on tal tööd teha arvutiga. Alates 40
suhtlemiseks, muusikakuulamiseks ja filmide vaatamiseks. Iga päev lisatakse tohututes kogustes infot, mis igapäevases töös või ettevõtmises hädavajalik teada. Internet muudab inimesed mugavaks ja iseseisvaks, andes vabaduse. Enam ei ole vajalik tormata kilomeetrite kaugusele, et kohtuda inimestega või pidada töökoosolekuid. Seda kõike võimaldab internet reaalajas ja aega kulutamata. Siiski on internet ka ohtlik, sest seal on võimalik kaotada aja- või iseenda olemasolu taju. Arvutiekraani vahendusel on võimalik samastuda kellegi teisena ja kaotada isegi elu- ja surmavaheline seos. Näiteks, paljud netimängud annavad mängijale mitu elu, mis tegelikus elus võib probleeme tekitada. Minu sõbrad suitsetavad. Mitte kõik, aga enamus. Suitsu teevad ka minu eakaaslastest poole nooremad poisiklutid. Olen päevast päeva koos inimestega, kes suitsetavad, kes panevad koni igal õpetajavabal võimalusel ette, kuid ometi ei ole ükski neist täisealine
Tegelikult ei osatudki millestki nii väga puudust tunda, sest kõik oli justkui olemas: sõbrad, hoolitsev perekond, soe katusealune, hea toit laual ning kõike muud, mida hing ihaldas. Interneti puudmine võimaldas lastel elada muretut elu, nad nautisid lapsepõlve täiel rinnal, käies sõpradega mängimas, kinos, teatris ja mujal. Kellelgi ei tulnud mõttessegi varem koju minna ja leides sealt eest valgust kiirgava ning sõltuvust tekitava arvutiekraani. Kõik see muutus, kui loodi internet ning ühtlasi ka sait Facebook. Noored sattusid ekstaasi ja Fabebooki konto loojate arv tõusis väga vähese ajaga üpris kõrgele. Rahvatarkus ütleb: üks loll ees, sada lolli karjas järel. See väide peab paika, kuna tegelikult just nii ongi. Kui keegi sõpradest omale selle konto teeb, tekib ka teistel soov seda sama teha. Ükski inimene ei taha ju sõbrast kehvem olla.
Aastal veebilehekülje, mis muutis maailma. Selle nimi on Facebook. Facebooki idee on tapvalt lihtne. Zuckerbergi veebikülg annab vahendid oma sõpradega suhtlemiseks ning nende informeerimiseks, mida sa parajasti teed. See on umbes nagu elektrooniline seltskonnapäevik ja eneseväljendamise vahend. Kuid arvatavasti kõige tähtsam põhjus oli see, et see andis Zuckerbergil ja teistel tema toakaaslastel võimaluse flirtida oma kooli tüdrukutega suhteliselt ohutust kohast nagu arvutiekraani tagant. Mark oli juba lapsena ebatavaliselt nupukas ja tehnoloogiast huvitatud. Ta õppis erakoolis ja sai auhindu matemaatikas, astronoomias ja füüsikas. Ehkki Facebook oli algul mõeldud vaid Harvardis kasutamiseks, levis see kiiremini, kui Mark ja tema toakaaslased olid arvanud. Olukorras, kus mõni teine inimene oleks keskenunud õpingutele, fokuseerus Zuckerberg oma äriideedele. Seejärlel langes ta ülikoolist välja. 2004. aastal läks ta oma toakaaslastega Californiasse
Raamat vanamoodne mõnuaine See on ammu teada-tuntud tõde, et tänapäeva noored ei oska hinnata raamatuid niivõrd kui nad hindavad internetti. Selle asemel, et lugeda, istuvad meie noored Facebookis ja msnis. Ma ei väida, et sõpradega suhtlemine on vale, kuid kas tundide viisi arvutiekraani passida annab inimesele midagi juurde? Võin sellele isegi ära vastata, teades, et mul on õigus. Ei, see ei anna midagi juurde. Raamatu ajalugu ulatub väga-väga kaugesse aega. Vanimad raamatud olid savisse, puusse või kivisse raiutud või kraabitud tekstid. Raamatuid on kogu oma ajaloo jooksul kõrgelt hinnatud. Vanasti saadi põhilist informatsiooni siiski raamatutest, kuna puudusid teised infoallikad. Raamat oli ka meelelahutaja, kuna vanasti tehti aega parajaks just raamatuid sirvides
silma kohtumistel. Ma ei arva virtuaalsuhetest halvasti, kuid ega see mind piiritutesse kõrgustesse ka ei vii. Reaalses elus on emotsioonide jagamine siiski teistsugune, soojem ning südamlikum. Samas kui lugeda näiteks kollast ajakirjandust internetist, näiteks www.elu24.ee või muud selle säärast, siis leiab sealt vahel nupukesi, kus paarike on lahku läinud interneti teel, või sõbrad on vaenujalal internetist leitud kohatuste pärast. Läbi arvutiekraani ei suudeta tajuda seda emotsiooni, mida teine pool saadab, kuid tülid võivad seal ikka päris karmiks minna. Kerge on rääkida rõõmust ja seda jagada igaühega, aga elu halvemaid hetki jagame me vaid teatud inimestega, nendega, kellele kuulub meie täielik usaldus. Igaühel peaks olema keegi, kelle õlal nutta ning naerda, kellega on hea jagada oma tundeid. Südamesõber mängib meie eludes suurt rolli
meile vajalikku informatsiooni, kasvõi mõne koolitüki või enda huvide heaks . Saame nautida muusikat, õppida võõrkeeli , leida tööd, levitada oma loomingut üle maailma jne. See on mugav, harib meid ning on panus tulevikku. Virtuaalmaailm on aastatega rikkunud üha rohkem suhteid. Kindlasti on hea suhelda inimestega, kellega sa igapäevaselt kokku ei puutu . Rääkida tundide kaupa suhtlusvõrgustikes kõiksugu paeluvatest teemadest . Tihtipeale isegi unustatakse ennast arvutiekraani taha . Inimene püüab suhelda nii nendega , kes on lähedal , kuid ka nendega , kes on kaugel . Inimesed arvavad, et nendega, kes on lähedal, saab suhelda iga hetk ja nad ei vaja nii palju tähelepanu võrreldes nendega , kes on meist kaugel . Aga tegelikult, kõige lähedasemad inimesed jäävad tähelepanuta . Tekib suur ring sõbralikke tuttavaid, aga lähedasi sõpru jääb vähe . Kõige enimlevinud põhjus, miks inimesed peavad oma blogi , on oma hetkeolukorra
puudu jääb. Elades IT-ajastul, tuleb meil ikka esmalt pähe mõte teha omi kirjatöid arvutiga ja leida fakte Internetist, mitte veeta lõputuid tunde ninapidi raamatutes. Iga asja saame me Internetist nö googeldada. Selleks kulub vaid mõni sekund ja meie ees avaneb mitmeid linke, kust saab informatsiooni leida. Arvuti ja Interneti võlu ei ole avastanud ainult kooliealised ja vanemad inimesed, ka juba lasteaialapsed veedavad päevas mitmeid tunde, istudes arvutiekraani ees ja mängivad seal mänge või surfavad niisama enda lõbuks Interneti sügavustes. Möödas on see aeg, kus loeti palju raamatuid, vaadati armsaid multikaid televiisoritest ja mängiti nukkude ja autodega. See on normaalne, et näiteks tolmu ei pea me ise harjaga pühkima, saame kasutada tolmuimejaid. Kuid on juba leiutatud roboti moodi masinad, mis ise liiguvad ja me peame vaid nuppu vajutama, et masin hakkaks koristama.
Iga päev lisatakse tohututes kogustes infot, mis igapäevases töös või ettevõtmises hädavajalik teada. Internet muudab inimesed mugavaks ja iseseisvaks, andes vabaduse. Enam ei ole vajalik tormata kilomeetrite kaugusele, et kohtuda inimestega või pidada töökoosolekuid. Seda kõike võimaldab internet reaalajas ja aega kulutamata. Siiski on internet ka ohtlik, sest seal on võimalik kaotada aja- või iseenda olemasolu taju. Arvutiekraani vahendusel on võimalik samastuda kellegi teisena ja kaotada isegi elu- ja surmavaheline seos. Näiteks, paljud netimängud annavad mängijale mitu elu, mis tegelikus elus võib probleeme tekitada. See on virtuaalmaailm, kus inimene võib luua endast vastandliku pildi, sellise kes ta tegelikult ei ole. Inimese fantaasia võimaldab kõike - muuta ennast kuulasks, targaks, ilusaks ja huvitavaks. Nimetatud paeluv võimalus on üks põhjustest, miks inimesed
on selle head ja halvad küljed ?(55) Arvutiekraanil võib igaüks muutuda kellegiks teiseks : ilusamaks, targemaks, huvitavamaks. Jututubades vesteldes võib ükskõik kellest saada kuulus jalgpallur, korvpallur või laulja. See vabadus olla keegi teine ongi tihti virtuaalmaailmas paeluv ja üks paljudest põhjustest, miks inimesed internetti kasutavad. Kuid selles vabaduses võivad peituda mõningad ohud, sest nooruk või täiskasvanu ei tea, kes temaga tegelikult teiselpool arvutiekraani suhtleb. Nii nagu elus leidub ka virtuaalmaailmas inimesi, kelle eesmärgiks pole lihtsalt rääkimine, vaid teistele halva tegemine.(72) Virtuaalmaailm on võluv, sest võib sukelduda mängudemaailma, mis tundub nii põnev ja salapärane. Mängus võid olla kes iganes soovid ja teha seda, mida hing ihaldab. Mängumaailm ei asenda pärismaailma, aga ikkagi meeldib inimestele mängude lihtsus ja see, et pole vaja muretseda igapäeva asjade pärast. Ainult tuleb
ei oska. Pikaajaline stressi-ja pingeseisundis viibimine mõjub inimese tervisile laastavalt. Loogiline oleks pärast pikka ja väsitavat päeva heita voodisse ja magama jääda, kuid vahest see ei õnnestu. Millist kahju tekitab kiire elutempo meie tervisele? Üks levinum probleem on raskus uinumisega. Inimene võib isegi normaalsel ajal voodisse minna, kuid ei suuda end välja lülitada. Selles on süüdi valed harjumused. Me vaatame magaminekuni televiisorit, jõllitame arvutiekraani, tarbime energia- ja turgutusjooke, näiteks kohvi ja Coca-Colat. Lahendus on võtta vähemalt tund enne magamaminekut rahunemiseks mitte tegeleda keeruliste probleemidega, jätta Angry Birdsi mängimine vahele ja mitte tarbida õhtul ergutavaid sööke ja jooke. Kvaliteetne uni on stressivaba tuleviku alus. On tehtud kindlaks, et pidev kiire elustiil on üks ülekaalu põhjuseid. Tihti ei ole aega jälgida, mida päeva jooksul sööme
tellimused ulatuvad nädalate kaugusele. Professorist teadlane, kelle rõõmutu ja tark pilk hirmu tekitab, vastaks sellele ehk nii: "Teadus on minu jaoks kõik. See on valgus, mis viib elu edasi, kuid pole kättesaadav kõigile." Oma sisimas tunneks ta kibedust, kui peaks kohtuma,või mis veel hullem, kõnelema harimatu matsiga, kes elab päev korraga ning ootab elult vaid tsirkust ja leiba. Parema meelega istuks professor oma kabinetis lahtise raamatu ning helendava arvutiekraani ees ning suhtleks inimestega, kes tema tööst lugu peavad. Inimestega, kes näevad tema töös tulemust ning austavad teda. Kuid kuidas vastaksin mina küsimusele mis on minu elu kreedo? Minu elu kreedo on see, et ma saaksin ringi liikuda, õppida tundma maailma enda ümber. Suuresti on minu elu mõtet mõjutanud Paulo Coelho teoste lugemine. Ma ei saa küll öelda, et ma tema raamatute jünger oleksin, kuid igat tema teost lugedes leian ma seose iseendaga
On toodud palju poolt ja vastu argumente, kuid ükski argument ei suuda poolt või vastu lõplikult tõestada, sest kõik oleneb täielikult vaatenurgast, kust probleemi käsitleda. Tänu tehnoloogia arengule on paratamatult enamus asju kolinud internetti ja arvutisse. See aga jätab õhku küsimuse miks on see just õpilasele kasulik. See on üks kõige vastuolulisemaid ja kuumemaid küsimusi, kuna praegune generatsioon on nn. 'arvuti generatsioon' ja veedab enamuse oma ajast arvutiekraani ees. Muidugi on hea ja mugav, kui on terve see suur infoväli vaid puudutuse või kliki kaugusel. Enam ei pea tuhnima raamatukogus sadade või isegi tuhandete raamatute seas, et leida vajalik informatsioon. Kõige parem on muidugi see, et enamasti ei pea isegi kodust lahkuma, et informatsioonile ligi pääseda. Internet on kindlasti suur abimees igale õpilasele. Tihti on seal isegi rohkem informatsiooni, kui raamatutes. Näiteks, kui õpilased peavad tegema mitmeid
ilma pingutuseta teada päeva tähtsaimad uudised ning netilehtedest leiame päevakohast infot veelgi kiiremini. See kõik oleks sajand tagasi võtnud päevi, nädalaid või isegi kuid. Tänu internetile saame hoida pidevat kontakti sõprade ja tuttavatega teiselpool piiri ning tutvuda uute inimestega. Erinevate väliselanikega suheldes aitame maailma muuta mõistvamaks, näidates ja tutvustades eri riikide kultuuri. Välisriigi elukeskkonna ning harjumustega võib tutvuda arvutiekraani tagant ka inimene, kellel ei ole võimalik kaugele reisida. Kuid vaatamata kiirele infolevikule, on meie endi oskused vajalikku infot leida tõsiselt kahanenud ning suure sagina seest on raske üles leida just see mida vajame. Aja möödudes võib tähendada, et noorte tervis on halvenenud nutiseadmete tõttu. Tänapäeval on juba pea igal ühiskonnaga kaasas käival noorel ning täiskasvanul telefon ning mõnel paari aasta vanusel lapsel oma
Tööpostil olles on ka oht kukkuda või komistada, kuna arvutitega käib kaasa väga palju juhtmeid. Sellise olukorra ennetamiseks tuleks juhtmed kokku siduda ning kõrvalistesse kohtadesse suunata, kus need töötajatele ette ei jääks. Kukkumistest võib tekkida väga palju suuremaid ja tõsisemaid vigastusi. Suureks ohuks IT erialal ülekoormus sundasendist. IT spetsialistid veedavad suurema osa enda tööpäevast kontoritoolis arvutiekraani ees istudes. Sellest tulenevalt on töötaja alati sundasendis, jalgades vereringe väheneb. Sellise ülekoormuse ära hoidmiseks tuleks kindla aja töötamise tagant teha väikene paus, et käia natukene ringi ja end liigutada, kasvõi 5 minutit, et vereringe jalgades taastada, puhata käsi ning kaela. IT alal töötavatel inimestel on ka suureks ohuks seljavalud ning muud liigeseprobleemid, mis tulenevad istumisest halvas asendis. Seljavalu on Euroopa Liidus peamine tööga seotud
rohkem lugema · Mõisted arusaadavalt lahti seletatud; negatiivne, et mõisted alles peatüki lõpus · Faktid igapäeva elust aitavad õpitut paremini meelde jätta nt: "Pidevatel arvutikasutajatel on täheldatud häireid pisaravedeliku moodustamises. Põhjus on selles, et arvutiga töötav inimene pilgutab silmi vähem kui tavaliselt, mistõttu on häiritud pisaravedeliku laialiuhtumine silmamunal" ja "Iga 45 minuti järel peaksid silmad arvutiekraani jälgimisest 15 minutit puhkama" · Peatüki lõpus ülevaatlik kokkuvõte, võimaldab tekstist paremini aru saada · Erinevate asjade võrdlus tabeli näol 4. Motiveeriv esitluslaad · Rõõmsad värvid, naljakad pildid · Mõned tagasivaated minevikku (nt: "1940. a avastas K. Landsteiner koos A. S. Wieneriga nn reesusfaktori, s.o lisaks eelpool kirjeldatud valkudele veel ühe erilise valgu punaste vererakkude pinnal." · Peatükid paraja pikkusega
poole hiljem, siis, kui mu peremees juba koolis oleks. Ma ärkaksin üksinda, mahded päikesekiires ninaotsa paitamas, vurrud soojuse käes värelemas. Ma oleksin õnnelik kass: rahu, maitsev toit, pehme unease ahju ääres mul oleks peaaegu kõik, mida üks kodukass tahta võinuks. Loomulikult, see ,,peaaegu" tähendanuks millegi puudumist, ja see miski oleks armastus. Mu peremees on isekas, ta lähen kooli enne, kui ma jõuan ärgata, ja tulles tagasi potsatab esimese asjana arvutiekraani ette. Ta loeb uudiseid ja siis hakkab mängima. Kostuvad kohutavad helid: tulistamine, kukkumine jpms, mis mind kohutavalt häirib. Ma üritan teda peatada, rongides sülle, ent kerge käeviipega ajab mu isand oma lemmiku põrandale ja jätkab ignoreerimist. Ma olen nukker ja poen ahju äärde, kus on soe ja hea. Ma armastan oma peremeest, ent tema mind ei näe olen temaga või mitte, see pole tähtis. Kui peremehele vahel külalised tulevad, siis on nemad minu
4.Miks on silmade tervishoiu seisukohalt kahjulik lugeda liikuvas sõidukis? (2) Pideva rappumise tõttu muutub loetava teksti asend ja silmaläätse kumerus kogu aeg kas väheneb v. suureneb. Silmad pöörduvad pidevalt paremale- vasakule, üles- alla. See põhjustab ripslihase nõrgenemist ja nägemishäireid. 5.Milliseid silmade tervishoiu reegleid peab järgima arvutiga töötades? (2) Kujutis arvutiekraanil ei tohi väreleda ega olla liiga kontrastne. Iga 45 minuti järel peaks silmad arvutiekraani jälgimisest 15 minutit puhkama. Tuleb tihedamalt silmi pilgutada. 6.Kõrva ehitus (mis ei sobi loetellu, tunda jooniselt ära kõrva osad). 7.Kuulmisaistingu teke. Kõrvalest suunab helid väliskeskkonnast kuulmekäiku, sealt trummikilele, mis hakkab võnkuma. Edasi levivad helilained keskkõrva kuulmeluukestele ja sealt sisekõrvas asuva teo kuulmisrakkudele. Teo kuulmisrakkudes tekib närviimpulss, mis liigub mööda kuulmisnärvi kuulmiskeskusesse peaajus, seal tekibki kuulmisaisting.
kaks isoleermaterjali teineteisest eraldada. Et staatilist elektrit tunda, on vaja 3000-voldist laengut Et kuulda, on vaja 4000-voldist laengut Et näha, on vaja üle 5000-voldist laengut Tihti moodustab laeng nullpotentsiaaliga esemel ka induktsioonülekande teel teiselt laengut omavalt materjalilt. Näiteks arvuti- või telerikraani ees olevatele esemetele või operaatorile võib üle kanduda potentsiaal pingega umbes 10 000 V. Mõõtmised näitavad arvutiekraani potentsiaaliks 18 000-20 000 V. Selle laengu “maandussurinat” kuuleme siis, kui sõrmega ekraani puudutame või sealt tolmu pühime. Tolmu koguneb ekraanile rohkem kui kõrval olevatele esemetele. Põhjuseks on staatiline elekter. Naistele on kindlasti tuttav olukord, kui kleit või seelik tõmbub ümber säärte, eriti talvel, kui mantel seljast võtta. Taas üks staatilise elektri ebameeldiv külg. Laengute suurus meie kehal võib ulatuda 5000
topelt, spioneerides neetud kapitalistide huvides. Tollane aeg, õhustik ja võimalused pole aga tänapäevase digimaailmaga võrreldavad. Tegelikult on tavalise digifotokaga lihtne sooritada ka teine võte teise silma kohalt. Väikest nihet, mis algajal ikka tekib, pole keeruline arvutis korrigeerida. Edasi, juba pildi sisse minekuks ruumilise vaate nautimiseks on mitu võimalust: teha slaidid, kopeerida need kaks võtet paberile või kasutada arvutiekraani. Paberilt võib vastavalt teostusele vaadata kas prillide, peegli või keskendumistehnikaga, kus pildid ühte sulanduvad. Rahutusi ignoreerides pakun võimalust Egiptusesse leviteeruda, täiesti tasuta. Kiireim võimalus selleks on kasutada peeglit, näiteks pildipaari kaudu, millel on näha ühe püramiidi kivimurd. See justkui mõttetu pilt avaneb õieti alles stereopaarina ruumiliselt. Kahe teineteise suhtes pööratud foto vahekohta tuleks asetada serviti sobiva suurusega peegel
Seinad olid tehtud ajastukohaselt, nagu ka mööbel. Muidugi ei puudunud sealt ka baarikapp ja mugavad toolid, kus tähtsad mehed kanget jooki nautida said. Oli ka arvestatud liikumisruumiga. Oli vajalik, et näitlejad saaksid mugavalt ruumis ringi jalutada, ilma et peaks kuskilt vahelt läbi pugema. Ajaloolise taustaga näidendid on mulle alati meeldinud ja see on ka üks põhjus miks ma just selle näidendi valisin. Muidugi ei saanud ma läbi arvutiekraani vaadates sama elamust, kui oleks seda saalis istudes jälginud. Õnneks ei pidanud ma pettuma. Tasemel näitlejad, kohane riietus ning Nõukogude Liidu õhkkond, mis näitlejate poolt suurepäraselt näideldud oli, tekitasid järjekordse mõnusa teatrielamuse. Karl-Gustav Uustulnd
õpib oma tunge reguleerima, nõnda ehitab ta üles reguleeriva fuktsiooniga ego ehk "mina". Peale selle puutub ta kokku ka ümbritseva maailma moraalinõuetega, mille tulemusena moodustub tal niinimetatud Super-Ego, ehk ,,ülimina". Järeldub see, et lapsi tuleb kasvatada, muidu neil jääbki domineerivaks küljeks mäng ja lõbu ning ohtude eest puudub igasugune ettekujutlus. Tänapäevalgi kohtame paljudes peredes lapsi, kes on jäetud unarusse, kas siis teleka- või arvutiekraani taha. Vanemad aga peaksid tegelema lastega, sest nii on võimalik oma järglastele anda edasi mõtteid ja mõtlema panevaid asju, mis omakorda treenivad jõnglaste aju. Tark mõtlemine on alati andnud selle omandajale kätte eelised ja kõrgema positsiooni teiste seas. Sellest omakorda järeldub, et haridus on väga vajalik, seda eelkõige just tänapäeval, kus ilma hariduseta pole elu võimalik ette kujutadagi. Olgu inimesel rikkust või ülbust palju tahes, mitte
Sirvida erinevatel veebisaitidel lugedes inimeste postitusi, samal ajal muusikat kuulates või sõpradega suheldes on ka põnev ajaviide. Minu väike õde näiteks vaatab peale kooli youtube’is erinevaid muusika- ja naljavideosid nii kaua, kuni ema koju tuleb. Tehnilised vidinad ja mängud võivad olla põnevad ja toredad, kuid liigselt aega arvutile kulutades tekivad paratamatult terviseprobleemid. Põhiline ja kõige enam levinud on lühinägelikkus. Vaadates arvutiekraani fokuseerivad silmad ühele objektile, mis ei muuda asukohta. Liiga kaua ühele ligidal asuvale esemele fokuseerides tekib silmas pinge. Pikema aja vältel muudab silmalääts kumerust ega suuda enam kaugel asuvaid asju võrkkestale normaalselt koondada. Samuti kaua aega arvutis veetes ja trenni mitte tehes jäävad lihased nõrgaks ega suuda keha hoida tema loomulikus asendis. Selle tulemusena muutub inimese rüht ja võivad tekkida erinevad lihas- ja liigesevalud
Sirvida erinevatel veebisaitidel lugedes inimeste postitusi, samal ajal muusikat kuulates või sõpradega suheldes on ka põnev ajaviide. Minu väike õde näiteks vaatab peale kooli youtube’is erinevaid muusika- ja naljavideosid nii kaua, kuni ema koju tuleb. Tehnilised vidinad ja mängud võivad olla põnevad ja toredad, kuid liigselt aega arvutile kulutades tekivad paratamatult terviseprobleemid. Põhiline ja kõige enam levinud on lühinägelikkus. Vaadates arvutiekraani fokuseerivad silmad ühele objektile, mis ei muuda asukohta. Liiga kaua ühele ligidal asuvale esemele fokuseerides tekib silmas pinge. Pikema aja vältel muudab silmalääts kumerust ega suuda enam kaugel asuvaid asju võrkkestale normaalselt koondada. Samuti kaua aega arvutis veetes ja trenni mitte tehes jäävad lihased nõrgaks ega suuda keha hoida tema loomulikus asendis. Selle tulemusena muutub inimese rüht ja võivad tekkida erinevad lihas- ja liigesevalud
tekkida sädemed ning võib kuulda praksuvat heli. Seda tüüpi elektrit nimetatakse staatiliseks, sest laeng püsib laetud objektil merevaigul, kammil või inimesel, kuni elekter leiab mingi viisi äravoolamiseks või elektrilahenduseks. Tihti moodustub laeng nullpotentsiaaliga esemel ka induktsioonülekande teel teiselt laengult omavalt materjalilt. Näiteks arvuti- või teleriekraani ees olevatel esemetel võib kanduda potentsiaal pinge umbes 10000V. Mõõtmised näitavad arvutiekraani potentsiaaliks 18000- 20000V. Selle laengu "maandussurinat" kuuleme siis, kui sõrmega ekraani puudutame või sealt tolmu pühime. Tolmu koguneb ekraanile rohkem kui kõrval olevatele esemetele. Põhjuseks on staatiline elekter. Naistele on kindlasti tuttav olukord, kui seelik või kleit tõmbub ümber säärte, eriti talvel. Laengute suurus meie kehal võib ulatuda 5000 voldini, sõltuvalt õhu suhtelisest niiskusest. Kui
võivad tekkida sädemed ning võib kuulda praksuvat heli. Seda tüüpi elektrit nimetatakse staatiliseks, sest laeng püsib laetud objektil merevaigul, kammil või inimesel, kuni elekter leiab mingi viisi äravoolamiseks või elektrilahenduseks. Tihti moodustub laeng nullpotentsiaaliga esemel ka induktsioonülekande teel teiselt laengult omavalt materjalilt. Näiteks arvuti- või teleriekraani ees olevatel esemetel võib kanduda potentsiaal pinge umbes 10000V. Mõõtmised näitavad arvutiekraani potentsiaaliks 18000-20000V. Selle laengu "maandussurinat" kuuleme siis, kui sõrmega ekraani puudutame või sealt tolmu pühime. Tolmu koguneb ekraanile rohkem kui kõrval olevatele esemetele. Põhjuseks on staatiline elekter. Naistele on kindlasti tuttav olukord, kui seelik või kleit tõmbub ümber säärte, eriti talvel. Laengute suurus meie kehal võib ulatuda 5000 voldini, sõltuvalt õhu suhtelisest niiskusest. Kui ilmad on kuivad, kasvavad laengud märgatavalt
poolt, siis ei lange parema käe vari tööle. Parim valgus on loomulik päevavalgus. Soovitav kasutata kohtvalgustit. Silmad peavad olema otsese valguse eest varjatud, kuid töökoha valgus olgu ühtlane ja hele. Nägemist kahjustab ka bussis v rongis lugemine. See põhjustab ripslihase nõrgenemist ja nägemishäireid. Samuti ka mõjutab üha rohkem arvuti kasutamine, kujutis ei tohiks väriseda ja eioleks liiga kontrastne. Iga 45 minuti järel peaksid silmad arvutiekraani jälgmiest veerand tundi puhkama.Silmade talitlust mõjutab ka toit, seepeab sisaldama vitamiine. Eriti oluline A-vitamiin, see sünteesib vajalikke ühendeid. Vajalikud B-rühma vitamiinid ja C-vitamiin.Kõrvad on nii kuulmis kui ka tasakaaluelnuditeks. Kõrv koosneb välis,kesk ja sisekõrvast. Kesk-sise omad on hästi kaitstult kolju sees, silmadest all ja tagapool. Väliskõrva moodustavad kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest ja väline kuulmekäik
4 2. Mõju tervisele 2.1 Mõju silmanägemisele Arvutiga töötades pingutab inimene tugevasti oma silmi ning tänu sellele tekib silmalihaste ülepinge. Oma mõju avaldavad muidugi ka pildi värelemine ja vähene teravus. Uurimused näitavad, et arvutitöö tegijatel on silmakaebusi umbes 2 korda rohkem. Kaebused on kõigepealt muidugi silmade väsimine, aga ka kuivuse või võõrkeha tunne silmas, samuti peavalu. Arvutiekraani vaatavad inimesed sageli üksisilmi ja silmade pilgutamine kipub ununema. Pilgutamine on aga vajalik selleks, et pisarvadelik niisutaks silma. Mittepilgutamise tagajärjel jääb silm kuivaks ja on infektsioonile vastuvõtlikum. Silmanägemisele oleneb ka valgustus, arvuti tuleks sättida täpselt valgustuste vahele, mitte otse nende alla, sest siis on silmade pingutamine väiksem. 2.2 Mõju randmetele ja sõrmedele
Arvutit kasutavad oma töös väga erinevate erialade inimesed, mistõttu on kuivad ja väsinud silmad üha sagedasem probleem. Muutunud on seisukoht, et suurel määral mõjutab nägevusteravust hämarus. Tänapäevased uuringud tõestavad, et valgustuse aste pole kõige tähtsam, enim mõjutab silmade tervist kaugus ja see, kas tekst silme ees väreleb või mitte. Vastavalt oma ehitusele suudavad silmad jälgida eelkõige kaugemal asetsevaid objekte. Seega on pikk tööpäev arvutiekraani ees silmadele kurnav. Silmad "lukustuvad" kuvarit jälgides kindlale kaugusele ja nii pilgutavad inimesed silmi mitu korda harvem kui tavaliselt: minutis alla 10 korra (normaalne on 20-22). See võib põhjustada silmade kuivust ja ärritust. OHUMÄRGID: halva pisarajaotuse korral suureneb reflektoorne pisaraeritus (enesekaitse), silmad väsivad kergesti, silmad punetavad, tekib tunne, nagu oleks liiv silmas. ABI: vali kvaliteetne kuvar ja mugav töötool,
joonel. Vastasel juhul teevad eri kehapoolte lihased erineva pingega tööd. · Asetage klaviatuur ja hiir kõrvuti ühele tasapinnale, kas lauale või klaviatuurisahtlisse. · Paigutage abivahendid käe järgi. · Sülearvutiga töötades võtke kasutusele sülearvuti alus ja lisaklaviatuur. · Pilgutage teadlikult silmi. Normaalselt pilgutab inimene silmi 16 korda minutis, kuid pidevalt arvutiekraani jälgides silmad peaaegu ei pilgu, tekivad vereringehäired, silmade limaskesta kuivus põhjustab silmade kipitamist ja valulikkust. Silmade pilgutamine takistab sarvkesta kuivamist. · Kindlasti tehke pause. Eriti siis, kui tunnete, et õlavöötmes või seljas hakkab tekkima pinge, tõuske püsti liikuge ja tehke mõned lihtsad harjutused. Harjutusi on soovitav teha iga pooltunni järel 3-4 minuti vältel ning kindlasti
Valmistatakse kogukamaid hiiri suurte kätega inimestele, et nendega oleks mugavam töötada. 8.2. Kas parema või vasaku käega? Hiirt saab valida ka selle järgi, kas arvutikasutaja on parema- või vasakukäeline (vastavalt sellele on paigutatud hiire nupud). 8.3.“Rotid“ Nendele inimestele, kelle töölaual pole hiire ja selle alla käiva mati jaoks piisavalt ruumi, on mõeldud hiire vastandid trackballi’id ehk häkkerikeeles rotid. Siin liigutatakse kursorit mööda arvutiekraani pöidlaga väikest pallikest ringi ajades, trackball ise seisab seejuures paigal. Kuid enamasti seostatakse Trackball’e siiski pigem kaasaskantavate arvutite (on korpusesse sisseehitatud), kui laua peal asetsevate masinatega. Arvutimaailmas peetakse parimateks hiiretootjateks Microsofi ja Logitechi, nende toodete puhul ütlevad spetsialistid, et tegemist on n-ö päris hiirtega.
PROTOKOLL Koostajad : Madis Metsanurk 081962 EALB21 Teet Laur 08 EALB21 Sandra Vähejaus 081972 EALB21 Tallinn 2008 Töö eesmärk: Mõõta ja hinnata elektrivälja ja magnetvälja kiirguse tugevust mobiiltelefonide, arvutiekraani ning trammi kontaktliini läheduses. Mõõtmised korraldasime Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna hoones (Kopli 101) ning Kopli trammide lõpp- peatuses.Põhimõisted elektriväli ja magnetväli. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli, mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. Elektrivälja levimiskiirus on võrdne valguse kiirusega vaakumis. Elektriväli on elektromagnetvälja piirjuht
1996. a sõnastik pakub avastamisrõõmu: 220-le nummerdatud leheküljele järgneb tabel ASCII talitlusmärkidega neljal leheküljel ning joonised eestikeelsete terminitega neljal leheküljel, millele raamatu saatesõnas ei ole vihjet, kuid on olemas vastav tähis peatükis „Tähised ja lühendid“. Suhteliselt kummaline on tegumiriba (joonise) paigutamine raamatu viimase lehekülje parempoolsele servale – tavapäraselt paikneb tegumiriba arvutikasutaja suhtes horisontaalselt arvutiekraani allservas. Arvi Tavasti (2008) poolt kirjutatud viimase trüki saatesõnas, kus väljaannet küll millegipärast kolmandaks trükiks nimetatakse, antakse teada, et sõnastiku sihtrühmaks on mittespetsialist, et esitus on kompaktsem ja on veel kaks põhimõttelist muudatust: sõnastik põhineb mõistelisel andmebaasil ja vastendus on veidi deskriptiivsem. Viimane tähendab siinkirjutaja arusaamisel ja Tavasti
värvi. Lähtestamiseks on pildi tööriistaribal Reset picture nupp. 7 Pildi tihendamine faili mahu vähendamiseks Graafika lisamine tekstile suurendab oluliselt faili mahtu, näiteks bmp failivormingus (tihenduseta formaat) 16 miljoni värviga pildi iga punktike (piksel) vajab sama palju salvestusruumi kui kolm tähemärki. Tavalise 1024X768 arvutiekraani mõõdus värvifoto maht on seega samaväärne 1024X768X3=2359296 tähemärgi mahuga, mis võrdub näiteks 590 lehekülje tihedalt 12 punkti suuruse Times New Roman fondiga täidetud tekstiga! Kasutades jpg failivormingus pilte saame muidugi hakkama 10 või enam kordi vähemaga. Kui me pilti tekstis väiksemaks muudame ja näiteks ka kärbime, siis säilib esialgne andmemaht ja tekstidokument muutub ülearu suureks. See muudab tema avamise/
Olenevalt sekretäritöö kvalifikatsioonist on sekretäride töötingimused erinevad, seega võib sekretäri töölaua asukohaks olla nii asutuse fuajee kui ka selleks eraldi ettenähtud töökabinet. Kuna töö on valdavalt istuva loomuga, võivad sellest tulenevalt kimbutama hakata seljahädad ja teised vähesest liikuvusest tingitud tervisehäired. Suur koormus langeb ka silmadele, sest põhiline töö toimub arvutiekraani ees. Sekretäride peamised töövahendid on erinevad kontoritarbed, sidepidamisvahendid ja bürootehnika. Tööpäeva 8-tunnine pikkus ja töönädala kestus esmaspäevast reedeni ei ole üldine. Sõltuvalt ettevõtte tegevusalast võivad tööpäevad ka pikemad olla, mistõttu ei ole harvad juhused, kui tuleb tööl käia ka puhkepäeviti. Ületundide tasustamist ja kohalolekut puhkepäevade ajal reguleerib vastav seadusandlus ning sõlmitud tööleping. KUTSENÕUDED JA -EELDUSED
Töötajad kasutavad tööjalatsitena susse või on soovi korral sokkides. Töökohad on 4-kohalised vastamisi on 4 arvutite ja kuvaritega varustatud töökohta. Kuvarid asuvad silmade kõrgusel ja õiges kauguses. Töökohal on piisavalt ruumi liikumiseks. Töötaja selja taga asuvad riiulid ja kapid, kuhu saab vajadusel asju panna. Töökoht on varustatud piisava suurusega ergonoomilise kujuga kontorilauaga, kõrge seljatoega, reguleeritava ja käetugedega ergonoomilise kontoritooliga, arvutiekraani ja arvutiga. Laual on töövahenditele palju ruumi, samuti on piisavalt ruumi jalgadele laua 4 all. Töökoha kõrval on aken, kust langeb töökohale loomulik valgus. Aken on varustatud rulooga, mille võib vajadusel alla lasta (vt. joonis 2). Joonis 2. Tarkvara kvaliteedi inseneri töökoht. Teiste töötajate töökohad asuvad tööruumi pooleks jagava vaheseina taga. Ruum on hele
Pildi projitseerimiseks ekraanile kasutavad kõik videoprojektorid suurt valgustugevust. Videoprojektorid leiavad suurt kasutust koolides õppetöö visualiseerimisel, konverentsidel esitluste tegemisel, erinevatel üritustel videopildi edastamiseks ja ka kodudes kodukino funktsiooni täites. Projektorite üheks plussiks on see, et kui seda lasta kuskile tahvlile või seinale ning seda vaadata, ei riku see nii hullusti silmi, kui vaadates otse arvutiekraani. Projektoreid kasutatakse koosolekutel, koolides ja loengutes, et suurele rahvahulgale näidata mingeid asju. Projetoriga saab vaadata kõike: Filme, pilte, teksti jm. Paljud inimesed kasutavadki projektorit teleka asemel, kuna see tuleb soodsam, kui osta mõni suur plasmateler. Projetorid on minu arvates juba üsna kauegele arenenud. Mina näeks siiski, et tulevikus pistad ühe pulga arvutisse ja siis on üks väike kuubik, mis näitab sulle õhku pilti ilma, et peaks seda kuskile
ning info vastuvõtmisel pealiskaudsed. Otsese kontakti vahendusel info edastamisel lapsele ning internetist hangitava info peamine vahe on see, et esimesel juhul täiskasvanu selgitab vastavat teemat just lapsele kõige sobilikumal viisil, et see lapsele mõistetavaks teha. Samuti levib internetis palju valeinformatsiooni, mida lapsed koheselt tõepähe võivad võtta. (Pink 1999) Kindlasti üheks suurimaks interneti probleemiks on anonüümsus. Nimelt ei tea me mitte kunagi, kes teiselpool arvutiekraani siiski istub. Sageli avaldavad lasped mõtlematult pilte, videosid, aadresse ja telefoninumbreid endast ning oma perest ning internetis surfates satutakse kergesti pornograafilistele ning vägivaldsetele lehekülgedele (Lapsi ähvardavad ohud internetis 2009). Näiteks hakkas interneti vahendusel kahe noore tüdrukuga suhtlema keegi isik, kes pakkus lastele raha, kui nad endast pesus pilte teevad. Tüdrukud võtsidki pakkumise vastu ning seejärel palus võõras endale alastipilte
Järgmistes alapeatükkides räägin sellest täpsemalt.9 2.1.Mis on arvutisõltuvus? 6 Ibid. 7 Tallinna Ülikooli kodulehekülg. http://www.cs.tlu.ee (19.12.18) 8 Ibid. 9 David N. 1999 by New Harbinger. Võitlus interneti sõltuvusega. (03.02.19) 6 Üks suurematest arvutite ja internetiga seotud probleeme on see, et neid kasutades saavad inimestest sundkasutajad ja sõltlased. Interneti -ja arvutisõltuvus avaldab arvutiekraani külge kleepunud seltskonnale tõsist sotsiaalset mõju. Suureneb sotsiaalne isolatsioon ja võõrdumine, võimalik on depressiooni süvenemine, perekonna lagunemine, abieluprobleemid ja vähenenud töövõime (raske on ju tööülesannetega toime tulla, kui veedetakse iga päev tööajast mitmeid tunde internetis surfates). Arvutisõltuvus kui psühholoogiline sõltuvus, mis esineb harjumuse puhul mingi käitumise või aine suhtes, on väga mõjuvõimas
(Greenfield, D.N., 1999. Võitlus interneti-sõltuvusega. Tõlkinud: Tallinn: ERSEN.lk101) 4 Küberruum Küber-seks leiab aset küber-ruumis, mis on arvutites välja mõeldud. Kuid et sellega tegeleda, peavad olema tunded, tunded, mis on omased vaid inimestele. Leiutavad, arendavad ja turustavad kompuutertehnikat enamasti mehed, samamoodi domineerivad nad ka küberruumis. Nad mõtlevad välja programme ,mis teiselpool arvutiekraani (st. arvuti sees) peaksid asendama inimest (naist/meest). Enamasti on need tooted suunatud ühiskonna maskuliinsemale poolele. Internetikasutajad on asukad mingis aegruumis, milles neil on lubatud viibida. Nende tõeline identiteet jääb saladuseks, iga võimalik roll on lubatud. Iga online-isik võib olla keegi teine, kui oma päriselus. Nimi, vanus ja sugu on vabalt valitavad, samuti iseloomuomadused, ametikoht, perkonnaseis jms. Päriselust ei lasta end segada
Nägemist kahjustab ka bussis või rongis lugemine. Pideva rappumise tõttu muutub loetava teksti asend ja silmaläätse kumerus kogu aeg kas väheneb või suureneb. Silmad pöörduvad pidevalt paremali-vasakule, üles-alla. See põhjustab ripslihase nõrgenemist ja nägemishäireid. Tänapäeval mõjutabõpilaste silmade tervist üha rohkem ka arvutiga töötamine. Oluline on, et kujutis arvutiekraanil ei väreleks ega oleks liiga kontrastne. Iga 45 minuti jarel peaksidsilmad arvutiekraani jälgimisest veerand tundi puhkama. Silmade talitlust mõjutab ka toit. See peab sisaldama vitamiine, eriti oluline on A-vitamiin, millest organism sünteesib nägemiseks vajalikke ühendeid. Normaalseks nägemiseks on vajalikud ka B-rühma vitamiinid ja C-vitamiin".(Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV.Lk.75.) KASUTATUD KIRJANDUS 9
Regulaarne kehaline koormus vähendab südame-veresoonkonna haigustesse haigestumist, reguleerib kehakaalu, parandab enesetunnet ja maandab stressi. Tervisekontroll Erik veedab oma 8 tunnisest tööpäevast kontoris arvuti taga keskmiselt 6 tundi. Kui inimene puutub töökohal kokku nö tervist ohustavate teguritega, nagu pidev töö arvutiga, on soovitatav käia tervisekontrollis. Eriti vajavad kontrolli Eriku silmad. Pikast arvutiekraani taga töötamisest on õhtuks silmad väsinud, punetavad ja jooksevad vett. Pingutusest silmades võivad tekkida peavalud. Et tööpäeva jooksul pidev kuvari jälgimine silmi liialt ei koormaks, tuleb iga 60 minuti järel silmadele puhkust anda. Üleüldine tervisekontroll, mida minimaalselt peaks tegema üks kord aastas, on tervisliku käitumise harjumuste üks osa, mis hõlmab lisaks nägemiskontrollile südametegevuse kontrolli, veresuhkru-, vererõhu-, kolesterooli taseme
õigel ajal. Raamatupidajal on tavaliselt ülevaade ettevõtte töötajate palga ja puhkuse arvestusest ning ta teeb vajaduse korral vastavaid kandeid. Raamatupidajad koostavad ka perioodilisi aruandeid institutsioonidele, nt Maksu- ja Tolliametile. Töökeskkond Raamatupidajad töötavad enamasti 5 päeva nädalas ja 8 tundi päevas arvuti taga, mis tähendab, et tegemist on kontoritööga. Istuv asend võib koormata õlgu ja selga ning pidev arvutiekraani ees töötamine väsitab silmi. Töö kiiremad ajad on seotud palkade arvestamisega kuu alguses ja käibe deklareerimisega 20. kuupäevaks. Samuti on kuu algus arvete esitamise aeg, mis tähendab, et rahulikum periood on kuu lõpp. Aasta esimene pool on tavaliselt ettevõtte majandusaasta aruande esitamise aeg, mis on raamatupidaja töölaual väga mahukas tegevus. Väiksemates firmades vastutab raamatupidaja kogu ettevõtte raamatupidamise eest,
Kõneleda võiks lapsega nagu täiskasvanutega vesteldes, mitte mingi luta-pluta. Kuidas muidu laps õigesti kõnelema õpib? Oluline on hääl, millega lapsega räägitakse. Vali või sõjakas hääl lapse arengut positiivses suunas ei mõjuta, nagu multifilmides sageli olema kipub. Lapsel on vaja kuulda teise inimese kõnet selle kõigis nüanssides, mis tulenevad vastastikusest suhtlemisest. Tänapäeval peetakse lihtsaks variandiks suunata laps televiisori või arvutiekraani. Paraku pikad päevad helendava ekraani ees võivad kujundada väärarusaamu elust ja pidurdada kõne arengut. Kuigi televiisor ja ka arvuti on head, peab hoolega jälgima, kus on piir, kui palju on palju. Praeguse aja lapsed on üsna targad ja käsitsevad osavalt arvutit, aga loevad väga vähe raamatuid ning on ülekaalulised. Me tahame olla heade eelduste looja, heaks eeskujuks oma lastele. Kuid tehnoloogia areng,
..) Kõige parem oleks süüa putru või helbeid piimaga, mis on vähese rasva-ja suhkrusisaldusega. (Hommikusöök...) Võib ka süüa võileiba, aga sellisel juhul peaks olema leib kiudainerikas ja juust väherasvane. (Hommikusöök...) 1.2 Lõunasöök Lõunasöögi söömine ning seeläbi ajule hapniku, vee ja toitainete andmine aitab pärastlõunasel ajal erksam olla. Eriti oluline on see juhul, kui tehakse tööd arvuti taga, mille puhul lõunasöök võimaldab teha pausi arvutiekraani pidevast vaatamisest. Korralik lõunasöök aitab ka ära hoida stressi teket. (Gandhi, K. The Importance of Lunch...) Lõunasöögiks sobib hästi köögiviljasupp (bors, kapsasupp või midagi sarnast), milles ei oleks palju liha. Sobivad ka poest ostetud supid. 1.3 Õhtusöök Õhtusöök peaks olema kergem kui lõunasöök. Õhtust ülesöömist aitavad vältida korralik hommiku- ja lõunasöök ning väiksemad vahepalad. Õhtusöögiks sobib näiteks puder või
Tööasend peab olema pingevaba ja mugav Kirjutamise algasend – poolkõverdatud sõrmed asuvad alussõrmiste kohal neid kergelt puudutades, pöidlad vahesõrmiste kohal. Kirjutamise tehnika: Mõlemal käel ja sõrmel on oma töötsoon Lööki sooritav sõrm lahkub alussõrmiselt, teeb löögi ning pöördub kohe tagasi oma kohale Lüüa tuleb pehme ja lühikese vajutsena Silmad jälgivad põhiliselt arvutiekraani või ärakirjutavat teksti. Kontrollida käte asendit! Ärakirjutatav tekst asub arvutist vasakul, võimalikult kaldenurga all. Alussõrmised (vt joonis 25) – a s d f – j k l ö Joonis 25. Alussõrmised 21 Joonis 26. Sõrmede tööjaotus Oluline on käte eest hoolitsemine, lõdvestusharjutused, kätega võimlemine ja kätemassaaž. 4.3 Keyboard Pro programm Programmi võimalused: 1
annaabi.ee 
