Kuidas me näeme kehi? (0)

Silmad

Kepikesed eristavad musta valgest (ka objektide heledust ja tumedust), kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõige rohkem võrkkesta keskosas, äärealadel on rohkem kepikesi. Võrkkestal pupilli vastas on koht, kus asuvad ainult kolvikesed. Seda võrkkesta osa nimetatakse  3 kollatähniks. Kollatähniks on nägemisteravus kõige suurem. Seepärast näeme kõige teravamalt otse silmaava vastas asuvaid objekte. Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed, võimaldades nägemist ka nõrgas valguses. Kolvikesed vajavad ärrituse vastuvõtuks rohkem valgust, mistõttu inimene hämaras värvusi hästi ei erista. Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavadelektrilisi impulsse. Impulsid kanduvad valgustundlikest rakkudest närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi. Viimane juhib impulsid edasi peaaju

Kokkuvõte:Nägemine

Nägemine: KOKKUVÕTE · Inimene vaatab tavaliselt kahe silmaga, seetõttu näeb ta ruumiliselt. Norma nägemise korral tajutakse õigesti valgust, värvust, esemete kuju, mõõtme asukohta. · Sagedasemad nägemishäired on kaugelenägevus ja lühinägevus. · Kaugelenägevuse korral näeb silm kaugele hästi, kuid lähedal asuvaid eserr hägusena, sest lähedale vaadates tekib kujutis võrkkesta taha. Kaugelenäge inimestel tuleb nägemise parandamiseks kanda kumerate ehk plussklaasid prille. · Lühinägevuse korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed vad ähmastena. Lühinägevuse korral murduvad valguskiired silmas liiga tu vait ja kujutis moodustub võrkkesta ette. Lühinägelikel tuleb nägemise paran miseks kanda nõgusate ehk miinusklaasidega prille. · Nägemishäireks on ka värvipimedus. Värvipimedad ei suuda tavaliselt erista rohelist ja punast värvi. 

Ripsmed takistavad tolmu ja teiste võõrosakeste silma sattumist. Silma kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisarvedelik. See hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi.  Silma ehitus Miks me näeme lähedale ja kaugele? Kui objekt asub silmale lähedal, siis ripslihas tõmbub kokku ja lääts muutub kumeramaks ning vähendatud kujutis objektist tekib Joonis 2. võrkkestale (Joonis 1.) Kui vaadeldav ese asub kaugemal, siis ripslihas lõtvub ja lääts muutub lamedamaks ning kujutis

Maitsmine, nägemine

Põhjustab kas liiga kumer silma sarvkest v silmalääts , silmamuna liiga pikergune. Siis murduvad valguskiired silmas liiga tugevalt ja kujutis moodustub võrkkesta ette. Võrkkestale satuvad juba osaliselt hajunud valguskiired. Tekib lapseeas, süveneb kooliperioodil. Pärast 30-40a ei süvne.Nägemise parandamiseks tuleb kanda nõõgusate ehk miinusklaasidega prille. Need klaasid hajutavad silma sattuvaid valguskiiri,et kujutis tekiks võrkkestale. Värviliselt näeme tänu võrkkesta kolvikestele, mis on tundlikud erinevate värvuste suhtes. Kolvikesi on kolme tüüpi, iga põhivärvus on s.o punase,kollase, sinuse jaoks.Värvipimedad on need, kes ei erista da punast ja rohelist. See esineb rohkem meestel, ja on pärilik. See pole kahjuks ravitav.Ei tohi töötada ntks autojuhtidena. Sobiv lugemis ja kirjutamiskaugus on 30-35 cm. Töökoht peab olema hästi valgustatud, valgus peab langema vasakult poolt, siis ei lange parema käe vari tööle

Mis on silm?

kolvikesed ja kepikesed-, mis võtavad vastu valgusärritusi. Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. Kepikesed eristavad musta valgest, kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõige rohkem võrkkesta keskosas, äärealadel on rohkem kepikesi. Võrkkestal pupilli vastas on koht, kus asuvad ainult kolvikesed. Seda võrkkesta osa nimetatakse kollatähniks. Kollatähnis on nägemisteravus kõige suurem. Seepärast näeme kõige teravamalt otse silmaava vastas asuvaid objekte. Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed, võimaldades nägemist ka nõrgas valguses. Kolvikesed vajavad ärrituse vastuvõtuks rohkem valgust, mistõttu inimene hämaras värvusi hästi ei erista. Kuidas me näeme ? Nägemine on võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Kõige selgemini saame näha siis, kui vaatleme otse meie ees asuvaid esemeid. Külgedel paiknevate

Silm

SILM Silmad on nägemiselundid, mille abil saame ligikaudu 90% väliskeskkonnast vastu võetavast informatsioonist. Silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed takistavad tolmu ja võõrosakeste silma sattumist. Silmamuna kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik(ööpäevas 2-3milliliitrit). Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Täiskasvanu silmamuna u. 7 grammi, läbimõõt u. 2,5 cm. Meeste silmad on veidi suuremad. Eestpoolt katab ja kaitseb silmamuna läbipaistev sarvkest, sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Hämaras on silmaava suurem, eredas valguses aga väiksem. Silmaava ümbritsev vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Silmalääts muutub kaugele vaadates lamedaks, lähedale vaadate

Haistmiselundid

Kordamine bioloogia kontrolltööks 21.jaanuar 2008 Tuuli Varik Bioloogia kordamisküsimused 1. Silma ehituse osad ja nende ülesanded Kõvakest katab ja kaitseb silmamuna Soonkest varustab silmarakke hapnikuga ja toitainetega,osaleb silma temp. Reguleerimisel Võrkkest sinna tekib kujutis Kollatähn moodustub terav pilt Pimetähn seal ühineb silmanärv võrkkestaga Nägemisnärv anda kujutise info ajule Klaaskehaaitab kaasa kujutise koondamisel Läätsaitab koondada kujutist võrkkestale Silmaava laseb silma valgust Vesivedelik aitab kaasa kujutise koondamisele Vikerkestannab silmale värvi,kaitseb silma liigse valguse eest

Inimene

Rakk ja koed Raku ehitus Rakk on organismi kõige väiksem üksus, millel on elu tunnused. Kõige pisemad organismid koosnevad ainult ühest rakust. Rakkude ehituse järgi jaotatakse organismid kahte suurde rühma: eeltuumsed ja päristuumsed. Eeltuumsete organismide rakkudes puudub tuum. Eeltuumsed organismid on bakterid. Päristuumsed on kõik ülejäänud organismid, keda saab jaotada 4 riiki. Päristuumsed organismid on taimed, loomad, seened ja protistid. Rakutuum on nähtav ka valgusmikroskoobis. Rakutuuma ümbritseb 2 membraani, mis koos nende vahele jääva ruumiga moodustavad tuumaümbrise. Tuuma ümbritsevates membraanides on poorid. Pooride kaudu on tummasisene plasma ühenduses rakuplasmaga. Poorid on vajalikud aine- ja infovahetuseks. Rakutuum sisaldab pärilikkuseainet ehk kromosoome. Rakutuum kontrollib ja suunab raku elutegevust. Pärilikkuse aine info alusel sünteesitakse kõik organismi valgud. Tuuma kromosoomides olev info kandub edasi põlvest põlve. Tuumas on a