Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arvuti mõju lapse lihastele ja luustikule". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tool, kael, 2520, klaviatuur, toolid, klaviatuuri, istuda, seljas, rühi, valud, ortopeed, istuva, väsinud, hullem, õlg, luud, hiire, kehaasend, tasapinna, kõrgele, toolide, sugugi, selga, ulatuma, nimme, sirgelt, valeks, õlad, langema, häireid, selgunud, alaselja, algkooli, valude, disainitud, imre, arvutid, lihastele, piiramatud, küsimusi, temalepöidla ja pöidlapoolsete sõrmedel tekib tuimus ja valulikkus jõu puudumine ja valulikkus küünarliigese piirkonnas käe suremine ning surisemine pakitsustunne sõrmedes raskused käe rusikasse tõmbamisega raskused esemete haaramisel labakäest õlga kiirguv valu ABI: Anda kätele sundasendist puhkust käte/randme liigutamise teel. Väga hästi mõjuvad ringid ning käte raputamine.Arvutiga töötades tuleks randmeid hoida õhus, mitte asetada neid klaviatuurile. Kirjutamisel puudutada klaviatuuri vaid sõrmeotstega ning mitte liiga suure jõuga. Vajadusel masseeri oma käsi randmetest õlavöötmeni. Käsi tuleks pesta sooja veega (40-50°) ning kätele teha massaazi. Verevarustusele mõjuvad hästi ka sooja ja külma vee vaheldumisi jooksmisel kätele (sama mõju, kui saunas käimine). Oma töökoht tuleks sättida nii, et oleks mugav töötada. Regulaalselt tuleb puhata ja lõdvestuda. Võimaluse korral käia üldmassaazis. Hemorroidid
veel tööd ei tehta nii intensiivselt kui kõrgkoolis. Keskmiselt kulutab õpilane oma päevast arvutis 1,5-2,5 tundi, mõni lausa 9 tundi (Luik, 2008). Et tagada inimese tervis ja töö produktiivsus, kujundab ergonoomiline arvutitöökeskkond töökoha, mis arvestab inimese antropomeetriliste näitajate ja töö iseloomuga (Kaljuste, 2007). Töökoha all arvutiga töötamisel mõistetakse mööblit (laud, tool), töövahendeid (arvuti, monitor, klaviatuur, hiir), abivahendeid (dokumendihoidja, jalatugi, randmetugi jt), samuti ümbritsev keskkond (müra, valgustus, temperatuur jne) (Kristjuhan, 2000). Arvutitööga kaasnevad terviseprobleemid on välditavad, kui järgida seadustest tulenevaid nõudeid ja tervisealaseid soovitusi. Nõuetekohaselt peaks arvutiklassis olema 4m² põrandapinda ühe õpikoha kohta. Seinad heledates toonides kergestipuhastatavast, mitteläikivast materjalist
· Reite ja töölaua vahele peab jääma ~10-15 cm vaba ruumi. Ergonoomilise töölaua kasutamine. Joonisel on kujundatud optimaalne ergonoomiline töökoht. Töötaja töötsoon on kasutusel täies ulatuses, kõik vajalikud materjalid ja töövahendid on käepärast. Teisisõnu 92% töötsoonist on kasulik. Kuvar, klaviatuur ja töötaja asuvad ühel sirgel, seega töötaja lihased teevad ühesugust tööd ning on võrdselt koormatud. Kontoritool · mida rohkem on võimalik tooli kõrgust muuta, seda parem · rataste olemasolu · istme laius 45 < cm · ümarate äärtega · istme pikkus 40< cm · võimalus reguleerida kallet, pöörlev istme kalle alla annab koheselt lülisambale õige asendi.
väldi ekraani peegeldusi, anna iga 45-50 minuti järel silmadele puhkust, tõsta silmad aeg-ajalt arvutilt ja vaata kaugusse, samuti vasakule-paremale, sule silmad puhkuseks, kasuta töökoha valgustamiseks hõõglambi sooja valgust, silmade kuivamise vältimiseks kasuta sellist kavalust: iga kord, kui paned tekstis punkti, pilguta ka silmi, kasuta niisutavaid silmatilku, aeg-ajalt ka silmadele mõeldud vitamiine. Järgnevalt nõuandeid, kuidas arvutitöökohta kujundada ja õigesti istuda. · Laua kõrgus peab vastama töötaja kasvule, pikkade inimeste puhul (üle 185 cm) on soovitatav tõsta arvutitöölaua kõrgust, et töötaja ei peaks liialt laua kohale kummardama. · Käte asetus peab olema õlavöötmest vaba, küünarvarre ja õlavarre vaheline nurk olgu 90° või veidi rohkem, randmeliigeses peab olema sirgnurk. Seega ei tohiks klaviatuuriga töötamisel olla õlad tõstetud asendis ega käed sirgelt ees. · Jalgade jaoks peab laua all olema piisavalt ruumi.
Ankeete täitsid 7 töötajat. Töötajate ankeetide tulemusi on kasutatud käesolevas riskianalüüsis terviseriskide hindamisel. Põhilised töökeskkonna ohutegurid ankeetküsitluslehtedele põhjal: - tuleoht: töötajatel puudub väljaõpe avariiolukorras tegutsemiseks; - müra (allikas: mänguautomaadid); - staatiline elekter (allikas: mänguautomaadid). Tervislik seisund, mis on tingitud tööspetsiifikast ja töökeskkonnast: - silmade väsimine; kaela-, selja- ja jalalihaste valud, surin kätes/sõrmedes (tingitud pidevast arvutiga tööst). Tähelepanu tuleks pöörata ka järgmisele töökeskkonna ohutegurile: - puudub karjääri tegemise võimalus. Õnnetusjuhtumite riski võimaliku põhjusena on nimetatud järgmist: ei ole tehtud väljaõpet avariiolukorras tegutsemiseks. 9 5. Töökeskkonna ohutegurite hindamine Tabel 5.1. Töökeskkonna ohutegurite hindamine
nägemiselundi talituse ajutiste häiretega seotud kaebuste esitamise sagedus ja nende võimalikud põhjused; silmade patoloogiliste ja sageli pöördumatute muutuste tekkimise tõenäosus. Nägemisega seotud sümptomeid saab jaotada järgmistesse liikidesse: Nägemissümptomid ("loor" silmade ees; kujutise kahekordistumine või virvendamine). Silmade sümptomid (silmade väsimustunne, nende temperatuuri tõus, valud silmades, ärritus, kipitus, punetus, sügelemine, suurenenud valgustundlikkus, pisaravool, kuivus jms). Kaasnevad sümptomid (nt peavalu, pearinglus). 17 Nägemise diskomfordi sagedus on erinev, kõikudes küsitletud töötajatelt tööpäeva lõpuks 40- 92% (aeg-ajalt) kuni 10- 40% (esinemine iga päev). See sõltub mitmest tegurist (ekraani
See on ebamugav, rääkimata lähedalt monitori vaatamise kahjulikkusest silmadele. Ruumi peab olema ka toolile, millel tavaliselt istutakse, kui arvutiga töö jälle lahti läheb. Loomulikult ei keela teil keegi arvutiga töötades seista, kuid et seegi asend oleks sama mugavalt kohandatud kui istumine, peab rakendama pisut rohkem lisavarustust. Arvuti peab lauale mahtuma vabalt ja nii, et ei tekiks probleeme klaviatuuri ja hiirega. Need atribuudid käivad tavaliselt koos monitoriga laual. Ülejäänud seadmed võib paigutada juba oma parema äranägemise järgi. Kuna arvuti on siiski mingis mõttes ka mehaaniliste seadmetega varustatud, tekitab ta tahes-tahtmata pisikest müra. Seda tekitavad eelkõige ventilaatorid, kõvaketas ja cd-seade. Siin tuleb ainult jälgida, et ei tekiks mingisugust väga häirivat kärinat-kolinat-plärinat. Kui midagi taolist tekib ning mõne minuti möödudes see heli ei
...............................................4 1.6 Klassi korrashoid.......................................................................................................................5 3 Arvutiklassi sisustus.........................................................................................................................6 3.1 Õpikohtade paigutus..................................................................................................................6 3.2 Laud ja tool................................................................................................................................6 4 Õpitegevus........................................................................................................................................7 4.1 Nõuded.......................................................................................................................................7 5 Näidisharjutused silmadele.......................................
....................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Arvuti mõju tervisele.............................................................................................................. 4 1.2 Arvutitööga seonduvad terviseprobleemid....................................................................... 4 1.1 Tugi-liikumisaparaadi valud............................................................................................. 7 1.2 Mõju silmadele..................................................................................................................7 1.3 Stress................................................................................................................................. 8 1.4 Tehnostress...............................................................................................
mida rohkem on võimalik tooli kõrgust muuta, seda parem rataste olemasolu istme laius 45 < cm ümarate äärtega istme pikkus 40< cm võimalus reguleerida kallet, pöörlev istme kalle alla annab koheselt lülisambale õige asendi. Seljatugi on tooli tähtsaim osa, millele tuleb pöörata kõige rohkem tähelepanu. Hea seljatoega tooli valimisel vähendate oluliselt istuva tööga kaasnevate alaseljaprobleemide tekke riski. Tool peab jälgima anatoomilisi selgrookõverusi. Tänapäeval on kallitele toolidele nimmetoetus juba sisse disainitud. Tavalistele toolidele aga on alati võimalus paigaldada nimmepatju. Soovitavaks nimmetoe paksuseks loetakse 3-5 cm. Parim, mis olla saab on seljatoe sisse disainitud reguleeritav aerodünaamiline nimmetoetus. Seljatoe kõrgus ja kalle peavad olema reguleeritavad. Seljalihastele kõige vähem koormavam asend on 110° kalde ja piisava nimmetoetuse korral
· Hoiab ära seljavalu ja lihasvalud 6 · Aitab kaasa heale väljanägemisele Rühihäired mõjutavad siseorganite tegevust, on mitme funktsionaalse häire põhjuseks ning võivad soodustada täiskasvanuna mõnegi haiguse kujunemist. Kõige hullem on see, kui lapse õlad hakkavad alla langema ja selg kaela peale suruma. «Algavad kaelavalud ja ebamugavustunne seljas. Laps väsib kiiremini, ei saa kooliülesannetega hakkama. Konkreetseid haigusi nagu polegi, aga lapsed kaebavad halva enesetunde üle,» selgitab ortopeed. Vanemas eas hakkab kimbutama selja- või kaelaradikuliit. 7 2. SELJAAJU JA SELJANÄRVID Üks lülisamba olulisi ülesandeid on kaitsta selgrookanalis paiknevat seljaaju. Viimane
Ohutegurite tuvastamiseks viidi läbi töötajate anonüümne ankeetküsitlus. Ankeete täitsid 5 töötajat. Töötajate ankeetide tulemusi on kasutatud käesolevas riskianalüüsis terviseriskide hindamisel. Põhilised töökeskkonna ohutegurid ankeetküsitluslehtedele põhjal: - tuleoht: töötajatel puudub väljaõpe avariiolukorras tegutsemiseks; Tervislik seisund, mis on tingitud tööspetsiifikast ja töökeskkonnast: - kaela-, selja- ja jalalihaste valud. Õnnetusjuhtumite riski võimaliku põhjusena on nimetatud järgmist: ei ole tehtud väljaõpet avariiolukorras tegutsemiseks. 5. Töökeskkonna ohutegurite hindamine Tabel 5.1. Töökeskkonna ohutegurite hindamine Ohutegur Ohuallikas Töötajad/ Toime tervisele Riski Soovitavad abinõud Esinemiskoht tase 1. Õnnetusoht
Ohutegurite tuvastamiseks viidi läbi töötajate anonüümne ankeetküsitlus. Ankeete täitsid 5 töötajat. Töötajate ankeetide tulemusi on kasutatud käesolevas riskianalüüsis terviseriskide hindamisel. Põhilised töökeskkonna ohutegurid ankeetküsitluslehtedele põhjal: - tuleoht: töötajatel puudub väljaõpe avariiolukorras tegutsemiseks; Tervislik seisund, mis on tingitud tööspetsiifikast ja töökeskkonnast: - kaela-, selja- ja jalalihaste valud. Õnnetusjuhtumite riski võimaliku põhjusena on nimetatud järgmist: ei ole tehtud väljaõpet avariiolukorras tegutsemiseks. 5. Töökeskkonna ohutegurite hindamine Tabel 5.1. Töökeskkonna ohutegurite hindamine Ohutegur Ohuallikas Töötajad/ Toime tervisele Risk Soovitavad abinõud Esinemiskoht i
Elutuba on suur avar ruum. Loomulikku valgustust ruumi annavad kaks akent ja rõduuks mida on võimalik reguleerida ka ruloodega. Kasutada saab ka lae- ja põrandalampi. Ruumis on aknad avatavad. Sobiv õhutemperatuur tagatakse kaminaga, elektriradiaatorite ja õhksoojuspumbaga, mida on võimalik reguleerida. Töölaud on heledast puidust, klaviatuuri sahtliga, kahe riiuliga ning piisava tööpinnaga, et seal koolitöid teha. Kuna töö ei käi mitte lauaarvuti taga vaid sülearvutiga, ei ole kasutuses eraldi klaviatuuri ega arvuti hiirt. Töötool on puidust kõva pinnaga tool millel ei ole käetugesid ning seda ei saa reguleerida. Kõik elektriga seonduv(juhtmed , pistikud, stepslid jms) on korralikult paigutatud ja välisel vaatlusel korras ning kohti, kus keegi võiks sattuda kokkupuutesse elektrivooluga, ei esine
REFERAAT Rüht Sissejuhatus Probleemid noorte rühiga on väga aktuaalne teema juba päris ammu. Pea iga aasta räägitakse koolilaste rasketest seljakottidest ja nendest tingitud rühi probleemidest. Seetõttu pööratakse ka enam tähelepanu koolis kehalise kasvatuse tundides harjutustele, mis parandavad rühti. Halvast rühist tingituid rühiprobleeme on erinevaid ja toon need välja ka oma referaadis. 2 Rüht Rüht on harjumuslik kehahoid seismisel, istumisel ja liikumisel. Üldpildi saab lihtsalt pingevabalt seisvast inimesest
Mul on siin piisavalt ruumi ja ka piisavalt vaikne, et tegeleda õppimisega. Nagu ma algul mainisin siis minu töökohaks on kaks erinevat kohta, ma teen kas tööd laua taga või oma voodis. Toas on piisavalt ruumi, tuba on avar ja ruumis olev valgus on piisav. Tavaliselt kui väljas on valge ja paistab päike, siis valgustab see minu töökohta väga hästi ja mul ei ole vajadust panna tuld põlema. Laud mille taga töötan on paremal pool seina vastas, natuke eemal voodist ja aknast, tool on väga mugav, ongi ostetud spetsiaalne arvutitool. Voodi asub mul akna all ja enamasti kui töötan voodis olles, siis minu selga toestavad kaks patja. Õhtul kuvariga töötades kasutan laelampi, mis valgustab päris hästi tervet tuba aga arvan isiklikult, et oleks natuke parem, kui oleks laual selline lamp, mida saab reguleerida vajadusel, et siis oleks natuke rohkem valgustatud, sest tavaliselt klaviatuurile vaadates tundub siiski, et
rahulolkutaseme. Kogu ööpäevane energiakulu jaotub: Põhiainevahetuseks vajalikuks energiaks (südame, kopsude, aju jt tööks) – 50-75% Toidu seedimiseks ja kehatemperatuuri säilitamiseks – 7-10% Kehaliseks aktiivsuseks – ca 15% Kehalise aktiivsuse mõju lastele Esmatähtis normaalse luustiku kujunemiseks. Soodustab luude kasvamist pikkusesse. Soodustab sirgete jalgade kujunemist. Soodustab õige rühi kujunemist. Soodustab lihaskoe arengut ja lihasjõu suurenemist. Suurendab kardiorespiratoorset võimekust. Arendab painduvust, lihasvastupidavust, kiirust, tasakaalu. Aitab kaasa rasvkoe hulga vähendamisele ülekaalulistel lastel. -Sallis jt 1999 Seos tervisega Tugevad ja hästi funktsioneerivad elundid. Nende hea omavaheline koostöö. Füsioloogiline, psüühiline ja sotsiaalne võime säilitada oma sisemine ja
Peamine argument võrguarvutite kasuks on asjaolu, et nende kasutamine võimaldab vähendada kogukulusid infotehnoloogiale. 4. Personaalarvuti (ingl. personal computer ehk lüh. PC), mille sünonüüm on mikroarvuti, põhineb digitaalsel ühel või mõnel mikroprotsessoril, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks. Personaalarvuti võib koosneda erinevatest sisend- ja väljundseadmetest (riistvara): hiir, klaviatuur, mänguseadmed (joystick, rool), skänner, printer, monitor. Samuti on arvuti sees erinevaid muid riistvara komponente, mis on arvuti tööks suuremal või vähemal määral vajalikud: emaplaat, protsessor, mälu, videokaart, kõvaketas, CD ja/või DVD seade, disketiseade, helikaart, võrgukaart, modem. Personaalarvuti põhitüübid on · Lauaarvuti (ingl. desktop computer) on personaalarvuti, ettenähtud töötamiseks kontoris või kodus.
.............................................................................. 11 6. Lülidevahelise ketta väljasopistumine ja ishias (kiirguv istmikunärvivalu) ..................... 12 7. Pirnlihase sündroom.......................................................................................................... 12 8. Nimmevalude ja radikuliidi teised põhjused................................................................... 13 9. Lülisamba nimmeosast kanduvad valud ........................................................................... 13 10. Kui selg valutab, siis mis teeb valu tegelikult................................................................... 14 2. SELJAVALU HAIGUSLIKUD PÕHJUSED................................................................... 15 1. Infektsioonid...................................................................................................................... 15 2. Luukasvajad e
(Laule mudilastele. Kirjastus "Muusika" 2001. Lk 4) Laste laulumäng "Pimesikk" Pimesikk, nüüd tule siia, kõiki meid sa kinni püüa! Mis mu nimi, mõista sa, seo siis minu silmad ka! (R. Eespere, M. Vikat, M. Klaas. Laulik 1.2. kl. Tallinn: Koolibri 1993. Lk 121) "Kop ja plaks" Kop-kop jalaga, Plaks-plaks kätega, La-la laulan ma. Natukene tantsin ka! (I. Joandi, N. Lunjova) Liisusalm "Teen ise!" Ma seon ise kingapaelad, panen ise salli kaela. Selle järel hop, On mul seljas jopp! Inglise lastelaul "Hommikul". Eestikeelne tekst E. Ait 1. Hommikul käsi pesen nii, pesen nii, pesen nii. Hommikul käsi pesen nii, uut päeva rõõmsalt algan. 26 Õpetajaraamat 2. Hommikul nägu pesen nii... 3. Hommikul hambaid harjan nii... 4. Hommikul juukseid kammin nii... 5. Hommikul putru söön ma nii... (A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 60) 11.6. Minu sõbrad A
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
Kleebi neil otsad kinni ja kata kleeppaberiga. · Õhuta last klotse värvipliiatsite või kleepsudega kaunistama. · Mängige klotside ülestikku ladumise mängu. Kiida last iga kord, kui ta ühe klotsi teise peale asetab. · Mõnikord tunneb laps küll suuremat rõõmu tornide ümberlükkamisest. JUTUAEG Lapsele lugedes pea meeles järgmist. · Lapsele lugemine võib olla katsumus. On oluline meeles pidada, et laps suudab tavaliselt vaikselt istuda vaid kaks kuni neli minutit. · Selles vanuses lastele meeldivad raamatud, kus on pildid lastest, kes söövad, jooksevad, magavad, sest need tegevused on tuttavad ka talle. · Selles vanuses laste hulgas on populaarsed ka raamatud, kus öeldakse "tere" ja "head aega". · Lapsele meeldivad ka lihtsad salmikesed ja etteaimatav tekst. · Et suurendada lapse huvi raamatu vastu, asenda raamatukangelase nimi enda lapse omaga.
12 · Tal on füüsilisi vigastusi (tavaliselt muljumisi, kriimustusi, haavu, pigistusi, põletushaavu või luumurde) Vägivalla äratundmine · Tal on esinenud korduvaid vigastusi ja õnnetusi. (Kukkumine, komistamine jne) · Vigastused paiknevad riietega kaetud piirkondades: ülakeha, käsivarred, pea (eriti juustega kaetud ala), jalad, kõht. · Tal esineb psühhosomaatilisi sümptomeid nagu erinevad valud, unetus, õudusunenäod, toitumishäired, ebatavalised kaalukõikumised. · Ta kardab sünnitust. · Tal esineb sünnituse ajal paanikahooge. · Tema käitumine muutub, kui kohal viibib tema mees/vabaabielumees. · Mees käitub vastvõtul naise ja/või lastega ülevoolavalt hoolitsevalt või vastupidi, käitub nendega alavääristavalt, ärritunult või kannatamatult. · Mees osaleb vastuvõtul väga aktiivselt ja ei taha naist hetkeksi üksi jätta.
TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4.
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Kaasaegse ergonoomika alused Ülo Kristjuhan TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Käitismajanduse instituut Tööteaduse õppetool TTÜ Kirjastus Tallinn 2000 Sisestamise eest eriline tänu Helenile Ergonomics is a rapidly developing science and therefore it is important to give knowledge that are up-to-date. "Fundamentals of Contemporary Ergonomics" is a manual covering a wide variety of topics related to the development of ergonomics in 1990s. The book is mainly for undergraduates use, although many topics are covered in grater depth and are for postgraduate study. The book contains useful information for anyone seriously int
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
abdomen Kõht crus säär antebrachium käsivars digitus sõrm; varvas brachium õlavars dorsum selg caput Pea epigastrium kõhu ülaosa cerebellum väikeaju femur reis cerebrum Aju pelvis vaagen collum Kael pulmones kopsud cor Süda sternum rinnak costa Roie thorax rindkere Sõnaliited Paljud mõisted moodustatakse ees- ja järelliidete abil, mis liidetakse sõnatüvele. Toome ära mõned sagedamini esinevad sõnaliited. Sõnaliide Tähendus Näide a-, an- ilma, puudus apnoe (hingamisseisak)
Kui vaeslaps pääseb hiire õpetustega vanapagana pojale mehele minemisest, siis ahne talutütar oma rumalusega peab seda tegema. Imelik peegel Imemuinasjutus kutsub vana kuningas oma kolm poega enda juurde, et enne surma pärija määrata. Kes isale nooreks tegeva imepeegli koju toob, pärib kuningariigi. Noorem vend käis läbi kolm vana õekest, kes kõik talle teed juhatasid ja ta lõpuks kulli seljas saarele lendas ja küningatütre käest imepeegli ning kuldsõrmuse salaja võttis. Tagasiteel andsid eided talle kingitusteks kaasa võlu-vitsakimbu, võlu- käärid ja võlu- kotikese, mis kõik noorimale vennale kasu tõid.Kavalusega võtsidvanemad vennad noorimalt peegli ära ja käskisid isal venna hukata. Isa saatis poja paadiga merele. Kasutades oma võlu-asju, sai noormehest üksikul saarel kuningas ja ta vvõttis
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suurem
kollageenkiududega, nii ka näiteks reumatoidartriit, mis võib põhjustada näiteks tservikaalsete (kaelasse puutuv) ligamentide rebenemise. On ka teada, et vananemine mõjutab kõõluseid ja liigessidemeid ning teeb nad vastuvõtlikumaks mehhaanilisest koormusest tingitud vigastustele. • stress või väsimus. See ülekoormuse faktor on sageli seotud spordivigastustega ning inimestega, kes korduvalt teostavad kindlaid liigutusi, näiteks ka kasutades arvuti klaviatuuri. Korduv stress- vigastus (ingl.k repetitive stress injury- RSI) on klassikaline ülekoormuse probleem. Erinevate vigastuspõhjuste teadmine muutub tähtsaks patsiendi hindamisel ning ravi planeerimisel. Hindamise seisukohalt on erinevus, kas hinnata lähimat vigastuspiirkonda ning vigastuse mehaanilist iseloomu või uurida ka patsiendi elustiili ning haiguslugu. Pehmete kudede vigastuste ravi on põhiliselt kas konservatiivne või kirurgiline. Konservatiivne ravi sisaldab
Mul hakkas järsku paha. Kaunihaava kukkus surnult maha. Ja ma kaotasin meelemärkuse. 7 Pääsemine Kui ma meelemärkusele tulin, seisid kõik hõimuliikmed minu ümber. Mina aga seisin posti kõrval kõrge paku peal. Järsku hakkasid kõik kummardama ja mingit laulu ümisema. Kui ma sain aega ringi vaadata, nägin ma kohutavalt suurt ja tugevat meest, kellel oli peas piisoni pealuu ja nahk ja nende peal veel pika sabaga sulgedest indiaani kroon. Tema järel kõndis Vananaine, kellel oli seljas pikk tumesinine "Lina" ehk mingi imelik kostüüm. Ta oli nii imelik, nagu mingi nõid. Ma sain aru, et see mees on pealik Kuaariphi, aga see naine "Udhaphi, Udhaphi, Kuaariphi, Kuaariphi!" kordasid hõimu liikmed kooris. Ma sain aru, kes see naine on: "Kurikuulus Udhaphi!" Mind valdas hirm. Ma teadsin, et nüüd ma suren! See hirmutas mind. Kuaarihpi ja Udhaphi jäid seisma Kaunihaava laiba ees, mis oli ümbritsetud lilledest ja ehetest